Ekspersüsteem ajakirja valikuks - Esimene kodutöö (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Ekspertsüsteem ajakirjade valikuks - Teine kodutöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Realisatsioon 2, testimine, kokkuvõte 2. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi 1  Tallinn 2003

Ekspertsüsteemid

61

doc

Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks

..........................................7 2. Lahendatava ülesande analüüs..........................................................................7 2.1 Sisend- ja väljundkeelte kirjeldus.................................................................. 7 2.2 Realisatsioonivaade...................................................................................... 8 2.3 Vastuvõtutestid............................................................................................14 3. Esimene realisatsioon.......................................................................................17 3.1 Lahendatud ülesande kirjeldus................................................................... 17 3.2 Kasutusjuhend.............................................................................................17 3.3 Realiseeritud osade tekstid......................................................................... 18 4. Esimese realisatsiooni testimine...........................

Ekspertsüsteemid

81

doc

Andmebaaside programmeerimine

0. d_aadress tekst 300 Aadress peab olema Ei tähtedest ja numbritest koosnev string. Aadress ei saa olla ainult numbritest koosnev string ja ei saa olla ka tühistring. d_eesti_isikukood tekst 11 Esimene märk on Jah numbrimärk vahemikus 3

Andmebaaside projekteerimine

230

pdf

Programeerimise algkursus 2005-2006

otsustele vastavate reageerimiste reeglid. Kuna ta ei saa sekkuda arvuti töösse programmi täitmise ajal, siis peab ta ette nägema kõiki võimalikke sisendandmeid ja tekkivaid olukordi - ainult nii on võimalik koostada töökindlaid programme. Programmi kirjutatud otsused peavad olema õiged, sest vastasel juhul on tegemist lihtsalt valesti töötava programmiga. Maailma esimese arvutiprogrammi koostas Babbage'i arvutile leedi Augusta Ada Lovelace, seega esimene programmeerija oli naine. Tüdrukud, saage sellest innustust! Arvutite rakendusala laienemine Alguses kasutati arvuteid ainult arvutusülesannete jaoks. Uuemad arvutid tegid arvutusi kiiremini ja laiendasid lahendatavate ülesannete valdkonda. Suur arvutusjõudluse hüpe toimus selle sajandi keskpaigas, kui hakati looma elektronarvuteid. 1946. aastal avaldas ameerika matemaatik John von Neumann artikli, kus ta sõnastas kaks põhiprintsiipi, mida rakendatakse kõigis kaasaegsetes arvutites:

Programmeerimine

89

doc

Loogika ja programmeerimine

reeglid. Kuna ta ei saa sekkuda arvuti töösse programmi täitmise ajal, siis peab ta ette nägema kõiki võimalikke sisendandmeid ja tekkivaid olukordi - ainult nii on võimalik koostada töökindlaid programme. Programmi kirjutatud otsused peavad olema õiged, sest vastasel juhul on tegemist lihtsalt valesti töötava programmiga. Maailma esimese arvutiprogrammi koostas Babbage'i arvutile leedi Augusta Ada Lovelace, seega esimene programmeerija oli naine. Tüdrukud, saage sellest innustust! Arvutite rakendusala laienemine Alguses kasutati arvuteid ainult arvutusülesannete jaoks. Uuemad arvutid tegid arvutusi kiiremini ja laiendasid lahendatavate ülesannete valdkonda. Suur arvutusjõudluse hüpe toimus selle sajandi keskpaigas, kui hakati looma elektronarvuteid. 1946. aastal avaldas ameerika matemaatik John von Neumann artikli, kus ta sõnastas kaks põhiprintsiipi, mida rakendatakse kõigis kaasaegsetes arvutites:

Arvutiõpetus

59

pdf

luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS

Ajalehti käsitlevad küsimused olid ankeedis sihilikult paigutatud pärast küsimust ajalehtede internetiportaalide kohta, kohe ajalehtede tellimise kohta käiva küsimuse järgi. Sellise asetuse eesmärk oli selguse toomine nendele õpilastele, kes loevad ajalehti ainult Internetist, et selles küsimuses mõeldakse paberkandjal ajalehtede lugemist. Ajakirjade lugemist uurivas tabelis (küsimus 5) oli vastajatele ruumi jäetud ainult kolme ajakirja jaoks, kuigi ridu oleks võinud teha rohkemgi. Põhjus seisnes oletuses, et neid õpilasi, kes loevad rohkem kui kolme ajakirja, on kindlasti väga vähe. Samas ei tohtinud ruumi jätta ka liiga paljudele ajakirjadele, sest alati on õpilasi, kes tahavad kindlasti igasse lahtrisse midagi kirjutada. See toob kaasa ajakirjade nimetamise, mida tegelikult praktiliselt ei loeta (ainult vaadatakse pealiskaudselt), ning viib alla tulemuste õigsuse. 1.2.4. Kohustuslik kirjandus

Kirjandus

555

doc

Programmeerimiskeel

kehtivust kontrollida.   Metafüüsilised väited, mis ei lange punktide 1 ja 2 alla, on sisutud.  Kõik moraali, esteetikat ja religiooni käsitlevad väited on mittekontrollitavad ja mõttetud. Claude Shannon MIT, 1938, Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra, Elektrilülitid ja -skeemid, Bitid ja info kodeerimise, Info otsimise algoritmid. Atanasoff’i arvuti - John Vincent Atanasoff, 1939-1942: esimene elektronarvuti? Zuse arvuti - Konrad Zuse; 1941-1944: Z3, Z4; Releedega digitaalarvuti. 1936-1938 Z1 Esimene programmeeritav, kahendarvudega masin. Mehaaniline arvuti: metall-lehed, hoovad, elektrimootor. Colossus vs Geheimfernschreiber Londonis 1943: saksa allveelaevade salakirja dekodeerimiseks: 1800 elektronlampi Ideoloogia ja matemaatika töötas välja Alan Turing, kes varem juhtis lihtsama ENIGMA dekodeerimist.

Infotehnoloogia

575

docx

Nimetu

funktsionaalsete programmide ehitamiseks. CLR rakenduste kompileerimine käib kahes faasis: 1. Esimese sammuna programmeerija kompileerib oma lähtekoodi vahekeelde. Microsofti raamistiku puhul on selleks MSIL (Microsoft Intermediate Language). 2. Teise sammuga käivitamise hetkel CLRi kooseisus olev kompilaator kompileerib MSILi masinkoodi, mida protsessor hakkab täitma. Kompileeritakse vaid need osad programmist, mida kasutatakse e. kompileerimine on kiire, kuigi esimene käivitamine võib olla aeglasem kui kohe binaarsel kujul oleval programmil. Viimasel hetkel kompileerimise eelis seisneb selles, et protsessorile käivitamiseks mõeldud binaarset koodi on võimalik optimeerida täpselt selle protsessori jaoks, mis hakkab programmi jooksutama. Ei ole vahet, kas protsessor on 32 või 64 bitine jne. Tulles nüüd tagasi Microsofti .NET platvorm juurde siis see pole mitte üksnes CLR, vaid toodete

Informaatika

Kommentaarid (0)