Eksoplaneedid (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Eksoplaneedid

jäänuki või pruuni kääbuse. Neid planeete pole võimalik näha, kuid siiski on praeguseks kinnitatud 3885 eksoplaneeti ning lõplikku kinnitust ootab 2897 eksoplaneeti. Tähti koos kinnitatud planeetidega on avastatud 2900. Esimene märk eksoplaneedist avastati aastal 1917, kuid seda ei mõistetud veel. 1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht. Järgmisena avastati planeedid, mis pöörlevad ümber normalse tähe. Aastal 2009 võeti kasutusele Kepleri sateliit, peale seda avastati tuhandeid uusi eksoplaneete. Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enim on planeete avastatud tähevarjutusi otsides. Kui planeet liigub otse vaatleja ja orbiidil oleva tähe

Astronoomia

9

docx

Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool

Üle 3500 tuvastamata planeedikandidaadi, millest 292 asuvad oma tähe elamiskõlblikus tsoonis ning 2100 binaartähesüsteemi. [4] 2010. aasta jaanuaris avastas Kepler esimesed 5 eksoplaneeti. Nimeks on neil Kepler 4b, 5b, 6b, 7b ja 8b. Teine nimi oli neile kõigile Kuumad Jupiterid oma kõrge temperatuuri ja massi poolest. Temperatuur on neil planeetidel umbes 1500-1900 Kelvinit. See on kuumem kui laava, nii et need planeedid tunnistati elamiskõlbmatuks. [5] 2013. aasta jaanuaris avastati uus Maa-sarnane planeet ­ Kepler-69c, mis on oma tähe Kepler-69 elukõlblikkus tsoonis ja on öeldud, et see on põhiline kandidaat, kust elu leida võiks. Aprillis avaldati järgmine avastus. Leiti veel 2 Maa-sarnast eksoplaneeti ­ Kepler-62e, Kepler-62. Need 2 eksoplaneeti on oma tähe Kepler-62 elamiskõlblikkus tsoonis. Need kaks planeeti on põhilised kandidaadid vee tootmiseks ja seljuhul ka võimalikuks eluks.

Astronoomia

28

odp

Eksoplaneedid

Eksoplaneedid Triin Kask 10b  Eksoplaneedid ● Ekstrasolaarne planeet ● Planeet, mis ei tiirle mitte ümber Päikese, vaid tema tiirlemise tsentriks on mõni teine täht ● Üle 3500 tuhande  Tähtsus ● need on kohad, kust otsida maavälist elu ● Teadlasi paeluvad sellised eksoplaneedid, mis asuvad oma süsteemi tähe suhtes õigel, parajal kaugusel ehk elusoosivas või niinimetatud kuldkihara tsoonis.  Esimene eksoplaneet ● Esimene Maale sarnanev eksoplaneet, mille avastus kinnitati, oli Kepler 186f, mille leidmine toodi avalikkuse ette aprillis 2014 ● Raadius oli sarnane Maa raadiusele ● https://www.youtube.com/watch?v=H3ApaabcgMc.  Kepler 186f ● 500 valguaasta kaugusel ● tiirlemisperiood 129,9 päeva

Astronoomia ja astroloogia

1

doc

KAUGETE TÄHTEDE PLANEEDID

KAUGETE TÄHTEDE PLANEEDID 2007 aasta aprillis levis teade, et 20,5 valgusaasta kaugusel Kaalude tähtkujus asuval tähel Gliese 581 on avastatud üsna Maa-sarnane planeet. Selle nimeks sai Gliese 581c. Uue planeedi raadius on vaid poolteist korda suurem Maa raadiusest ning avastajad on hinnanud planeedi temperatuuriks 0-40 kraadi Celsiuse järgi, mis annab lootust, et planeedi pinnal leidub vedelat vett. Aga vesi teadagi on meie praeguste arusaamade kohaselt vältimatu elu alus. Tuhandeid aastaid on inimene endalt küsinud, kas Universumis on veel Päikesesüsteemi- taolisi planeedisüsteeme või on meie oma ainus. See ainukeseks olemine tundub väga kahtlane, sest Universumis on keskeltläbi miljard galaktikat ning igaühes oma miljard tähte. 2004. aasta keskpaigaks oli leitud peajada tähtede ümber 108 planeedisüsteemi, mis sisaldasid 152 tuntud planeeti. 10. juulil 2003 avastasid Hubble'i kosmoseteleskoobi informatsiooni kasutanud astronoomid vanima

Füüsika

19

pptx

Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine.

Taevakehade liikumine Sthella Tau TNG, 10 H Tallinn 2013 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Päikesesüsteem 3 Astronoomia 4-5 Astronoomia ajalugu 6 Päikesesüsteem 7 Mis mõjutab maa pöörlemist? 8 Ringliikumine 9-10 Planeedid 11 Planeedid Maalt vaadatuna 12 Planeetide pöörlemine 13 Planeetide tiirlemine 14 Johann Kepleri seadused 15 Johann Kepler Sissejuhatus Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede asendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru

Astronoomia

18

pptx

1 Maa ja planeedid

asub Pluuto ja palju teisi kääbusplaneete ning komeete Öpiku-Oorti pilv ● Kuni valgusaasta kaugusele (60 000 AÜ) ulatuv komeetide ja muude objektide pilv ümber meie päikesesüsteemi ● Eesti astronoom Ernst Öpik oli üks esimesi, kes seda uuris, aga ülejäänud maailmas tuntakse seda kui Oorti pilve, sest Öpik ei viitsinud oma uurimistööd avaldada Link Tähtedevahelised planeedid ● Tähtede ümber tekib väga palju planeete ○ Paljud põrkavad kokku ○ Osad võivad tähesüsteemist välja lennata ● Planeedid võivad ilma tähtedeta ka tekkida ○ Pruunid kääbused: liiga väiksed ”tähed”, mis ei suuda tuumasünteesi läbi viia ● Võimalik, et tähtede vahel on rohkem planeete, kui tähtede ümber Link Eksoplaneedid

Astronoomia

4

doc

Astronoomia konspekt 12. klassile

- kõige tähtsam meetod on spektraalanalüüs: - maa pöörlemine ja tiirlemine ümber päikese - ööpäev on aeg, mille jooksul maa teeb ühe täispöörde  2 - maapealt vaadatuna tähendab see aega kahe järjestikuse päikese - planeedid ­ neid on 9 ja alates Päikesest on nad : Merkuur, Veenus, Maa, Marss, kulminatsiooni vahel Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto - (selgitus sideerilise 23h56m ja sünoodilise 24h perioodi kohta) - asteroidid e. pisiplaneedid ­ tiirlevad ümber päikese ja neid on mõnituhat

Füüsika

16

pptx

Päikesesüsteemi ehitus

 Heliotsentriline maailmapilt  Relativistlik maailmamudel  Ülesehitus ja struktuur  Päikesesüsteem  Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt  seotud  astronoomilistest objektidest , mis tekkisid molekulaarpilve(tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi [viide?]. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massiston jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maa-taolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist  gaasilist hiidplaneeti  on võrreldes Maa-taoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)