Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eksamiülesanne (1)

1 HALB
Punktid
Eksamiülesanne #1 Eksamiülesanne #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Laeva jõuseadmed eksami raudvara

Eesti Mereakadeemia Õppeaine: Laevajõuseadmed ja abimehhanismid Õppeaine raudvara A Füüsikalised suurused ja mõisted Rõhk: 1Pa = 1 N/m2, 1 MPa = 106 Pa, 1 bar = 105 Pa; 1 kgf/ cm2 = 0,981 bar Temperatuur: absoluutne T (K), t (0C) T = t + 273 K Jõud: 1 N = 1 kg/msek2, 1 KN = 103 N, 1 kgf = 9,81 N Töö: 1 J = 1Nm, 1 kJ = 103 J Võimsus: 1 kW = 1 J/sek , 1 HJ (HP) = 75 kgfm/sek = 0,735 kW Soojushulk 1 J = 0,239 cal Pöörete arv n = 2×60 1/min, kus on nurkkiirus 1/rad Tihedus (kg/m3); erikaal = g (N/ m3) Soojusväärtus Q (kJ/kg); nafta baasil kütustel 39500...44000 kJ/kg (39,5...44 MJ/kg) Viskoossus, kinemaatiline (m2/s, mm2/s, cSt) B Fundamentaalsed loodusseadused a) mehaanika: mehaanika põhiseadused, liikumisimpulsi seadus, potentsiaalne ja kineetiline energia, tsentrifugaaljõud; b) termodünaamika: I ja II põhiseadus, ideaalsete gaaside protsessid ­ isobaarsed, isotermilised, isohoorsed, adiabaatsed, polütroopsed, gaasi o

Laevaehitus
thumbnail
34
docx

Laevade ehitus eksam

1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow ­ PÜSTVÖÖR Raked bow ­ KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow ­ LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) ­ vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow ­ LUSIKVÖÖR Clipper bow ­ KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow ­ JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse

Laevade ehitus
thumbnail
39
doc

Laevade ehitus EKSAM

1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks laevaperele ning reisijatele

Laevandus
thumbnail
42
docx

TTÜ Eesti Mereakadeemia FÜÜSIKA EKSAM

1.PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim s

Füüsika
thumbnail
2
xls

Laevaehituse eksami ülesande arvutus programm

ANDMED L 155,0 m B 20,0 m Tm 13,20 6,60 Tf 6,2 m Tkaup 2446,68 Ta 7,0 m Troo 0,02 462,14 2446,68 Cb 0,86 Tvarud -300,00 2387,00 Cw 0,77 Tbalast 2387,00 0,34 -0,34 roo1 1,025 t/m3 ballast minus -820,00 roo2 1,000 t/m3 Ballast 820,0 t last 450,0 t kulu 300,0 t lubatud T 6,70 m Sisesta andmed B2-B13 lahtritesse VASTUS Tm 6,60 m mahtVV 17596 m³ massVV 18035 t Awp 2387 T 0,184 m süvmuut lastimisel uus T

Laevaehitus
thumbnail
6
doc

Eksam õppeaines LAEVAEHITUS 2007.

Nimi...............................Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 1. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=150 m, B=20,20 m, Tvöör=7,80m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=8,40 m asub magedaveelises sadamas (=1,0 t/m ), ballastitankides on 500 m3 mereveest 3 ballasti. 2. Laev laadib 900 tonni lasti. 3. Kulutanud ookeaniülesõidul 500 tonni kütust, saabub laev ookeanisadama reidile (=1.025 t/m3).

Laevaehitus
thumbnail
2
pdf

Programmeerimise algkursuse eksam

Eksam (10.01.2013) Eksamieeldus ­ kolme kodutöö esitamine (20 punkti). Eksamiülesanne 10. jaanuaril 2013 (60 punkti): Ühe bussifirma busside väljumisajad Tallinnast Pärnusse ja Narva on sellised: Pärnu Narva 07:15 08:15 11:30 13:00 07:15 13:45 09:30 14:15 10:30 15:00 11:00 15:30 12:00

Programmeerimise Algkursus
thumbnail
25
pdf

Navigatsioon Riigieksami küsimuste vastused 2005 EMA

Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal. Maakera kujutab endast pooluste suunas veidi lapikut kera või pöördellipsoidi. Tegelikult on maakera korrapäratu geomeetriline keha, mida nimetatakse ka gedoid´iks. Suur pooltelg = 6 378,24 km Väike pooltelg = 6 356,86 km Maakera keskmine raadius on 6 371,1 km Maakera telg ­ Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused ­ punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid ­ pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator ­ Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ­ ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand ­ püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan ­ tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand ­ Vaatleja silma läbiv rõhttas

Inglise teaduskeel



Lisainfo

eksamiülesande põhjalik näidis

Kommentaarid (1)

James profiilipilt
James: Kahjuks oli see mul juba olemas
01:17 26-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun