Eksamiküsimused õppeaines „Soojustehnilised mõõtmised“, (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

24

doc

Soojustehnika eksamiküsimuste vastused

Mõõteriista variatsioon on antud mõõteriista näitude maksimaalne erinevus ühe ja sama tegeliku väärtuse korduval mõõtmisel muutumatutes välitingimustes. Mõõteriista tundlikkus (täpsus?) iseloomustab võimet reageerida mõõdetava suuruse muutusele. Mõõteriista taatlemine on mõõtevahendi näitude võrdlemine tööetaloniga õiguspädeva taatlusasutuse poolt taatluseeskirjadele vastavalt. 4. Eesti Vabariigi mõõteseadus Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 5. Mõõteühikud. EV Valitsuse määrus kohustuslike mõõtühikute kohta. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 6. Mõõtühikute riigietalonid. Eesti Vabariigi Valitsuse määrus mõõtühikute riigietalonide valiku, kinnitamise, säilitamise ja kasutamise korra kohta. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip 7. Mõõtevahendite taatlemise kord ja taatluskehtivustähtajad, vastavalt EV majandusministri käskkirjale. Vt. Soojustehnilised m66tmised.zip

Soojustehnika

3

docx

Mõõtevahendite lõpueksami küsimuste vastused

1. Mõõtemeetod on antud mõõteriistaga teostatavate mõõtmisvõtete ja tingimuste kogum. Eristatakse otsest mõõtmismeetodit ja kaudset mõõtmismeetodit. Otsese meetodi puhul saadakse tulemus vahetult katseandmetest. Kaudse meetodi puhul saadakse tulemus katseandmete töötlemise käigus. Absoluutne viga on mõõtmisel tekkinud viga, mis näitab tegeliku ja mõõdetud suuruse vahet. Suhteline viga on absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides. Taandatud viga on absoluutse vea ja mõõteriista skaala nimiväärtuse suhe protsentides. 2.Temperatuuritemperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Nimetus püromeeter kasutatakse suhteliselt kõrgematetemperatuuride mõõtmisel kiirguse põhimõttel. . temperatuurimõõtmist vahendab enamasti nn. termomeeterkeha, mis mõõteobjektiga kontakti viiduna omandab aegamööda mõõteobjekti temperatuuri. Ligitus: Paisumistermomeetreid, mis toimivad vedelike termilise ruumpaisumise tõttu. Manomeetrilisi termomeetreid, mille

Elektrimõõtmised

54

pdf

Andurid

3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneum

Automatiseerimistehnika

30

doc

Kordamisküsimused õppeaines "Mõõtmised ja andmetöötlus"

USB) PC-tüüpi arvutiga ühendamiseks. Kasutaja poolt sisestatud ajagraafiku alusel ning arvestades ka muid tingimusi kogub seade informatsiooni, salvestades mõõtetulemused mällu. Mälu täitumisel tuleb need andmed teatud aja järel sisestada arvutisse. Selleks võib tuua teisaldatav arvuti andmelogeri juurde ning tühjendada seadme mälu sidekanali kaudu. Võib ka andmelogeri viia mingi arvuti juurde, kuid sellisel juhul tuleb katkestada mõõtmised ja ühendada lahti kõik mõõteahelad. Telefonisideliini olemasolul saab seadet küsitleda ka välise modemi kaudu. Sõltuvalt andmelogeri tüübist, mälu mahust, mõõdetavate suuruste arvust ja mõõteintervallist võib autonoomne mõõtetsükkel kesta kuni üks aasta. 22. Digitaalfiltri mõiste, klassid, näited Sõltumata sellest, kas signaali mõõtmisel on juba kasutatud analoogfiltreid või ei,

Mõõtmine

27

docx

Elektrimõõtmised

Tallinna Polütehnikum Energeetika ja automaatika osakond ELEKTRIMÕÕTMISED 2012 Tallinn Sisukord Mõõtmismeetodid...................................................................................................................3 Mõõtevead...............................................................................................................................4 Mõõtetulemuse absoluutne viga ........................................................................................4 Mõõtetulemuse suhteline viga ...........................................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon.............................................

elektrimõõtmised

34

doc

Elektrotehnika vastused

Kütuseelement on erilist tüüpi galvaanielement, milles toimub kütuse aeglane oksüdatsioon (,,leegita põlemine") ja reaktsioonil vabaneva energia eraldumine elektrienergiana. Inimene kasutab keemilisi vooluallikaid igapäevaelus väga aktiivselt ja tõenäoliselt ei kujutaks me oma elu ilma nendeta ettegi ­ keemilised vooluallikad on muutnud inimese eluviisi liikuvamaks, sest elektritehnika on muutunud tänu keemilistele vooluallikatele teisaldatavaks. 6. Mõõtmised alalisvooluahelas. Mittelineaarsed alalisvooluahelad Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaartakistitakistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Pingevoolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest = I f

Elektrotehnika ja elektroonika

9

doc

Meditsiinifüüsika kordamisküsimuste vastused

1.Mis on mõõtmine ? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X = A*M X ­ tundmatu füüsikaline suurus, M ­ mõõtühik, A ­ mõõtarv. 2.Mida nim otseseks, mida kaudseks mõõtmiseks? Otsene mõõtmine on see, kui saab mõõteriistaga kohe soovitud tulemuse mõõta. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse mingi suuruse väärtuse hindamist teiste, temaga matemaatilises sõltuvuses olevate suuruste abil. Need teised suurused võivad olla kas otseselt mõõdetavad, kirjandusest (tabelitest või nomogrammidelt) leitavad või arvuti (kalkulaatori) programmvarustusega kaasaskäivad. Otsitava suuruse leidmiseks peame kasutama valemeid, et soovitud tulemus lõpuks kätte saada. Kaudseteks tulemusteks on nt tihedus, eritakistus ja -soojus. 3.Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid? Mõõteviga on mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest. Mõõtevead on tingitud

Füüsika

9

docx

Mehaanika KT 1 D

Kontrolltöö nr.1D 1.Põhimõisted (defineeri): Andur. Tajur. Reguleeriv organ. Võimendi. Täitur. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava füüsikalise suuruse (parameetri) teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta või juhtimiseks kasutada. Tajur on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri osa Reguleeriv organ ­ element, mis vahetult mõjub reguleerimisobjektile reguleeritava suuruse hoidmiseks nõutud tasemel. Võimendi on seade milles teostatakse sisendsignaali võimsuse suurendamine välise energiaallika abil. Täitur on regulaatori element, mis läbi anduri ja võimendi tulevale signaalile (korraldusele) reageeri. Selleks võib olla elektri-, hüdro-, või pneumomootor, solenoidventiil, kraan, siiber jne. 2. Automaatsüsteemide klassifikatsioon (defineeri): Automaatsignalisatsioonisüsteemid (ASS). Laeva automaatikaseadmed klassifitseeritakse: A. Otstarbe järgi: 1.Juhtimisseadme

Abimehanismid

Meedia

Kommentaarid (0)