Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eksamiks õppimise konspekt (5)

3 KEHV
Punktid
 
Säutsu twitteris

Orgaanilised ühendid
PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID

SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID


  • Sissejuhatus


    Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest:
    • valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin;
    • see on rahvusvaheliselt tunnustatud.

    Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid.
    Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada.
    Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi.
  • Jaotus


    Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma:
    • glükoos (viinamarjasuhkur);
    • fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades.
    • sahharoos (tavaline lauasuhkur ), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis;
    • laktoos ( piimasuhkur ), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%);
    • maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis.
    • Polüsahhariidid e polüoosid:
    • taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks,
    • loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni.
    SÜSIVESIKUD
    MONOOSID ja nende teisendid
    OLIGOSAHHARIIDID
    POLÜOOSID
    HOMOPOLÜOOSID
    HETEROPOLÜOOSID
    Keemiliselt on polühüdroksüalde-hüüdid või ketoonid . Looduslikes 3-7 C aatomit (trioosid, pentoosid jt)
    Koosnevad 2-st – 10-st glükosiidsideme abil seotud monoosijäägist
    Koosnevad paljudest ühe- taolistest monoosijääki-dest. Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul -mass peab 1000-sse küündima
    Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud teiste biomolekulidega ja need on enamsti valgud
    Nt pentoosidest riboos , ksüloos, desoksüriboos; heksoosidest glükoos ja fruktoos
    Nt disahhariididest sahha - roos (fruktoos + glükoos), maltoos (2x glükoos), lak- toos (galaktoos+glükoos)
    Nt tärklis, tselluloos jt.
    Nt mitmed sidekoelised heteropolüoosid – kondroitiin ja dermantaansulfaadid
  • Omadused


    • Keemilised omadused

    OMADUSED
    MONOOSID
    OLIGOSAHHARIIDID
    POLÜOOSID
    Magusus
    on
    on
    ei ole
    Lahustuvus
    väga hea
    väga hea
    halb või puudub
    Kristalliseeruvus
    olemas
    olemas
    Puudub
    Hüdrolüüsuvus
    ei ole
    olemas
    olemas
    Keemiline aktiivsus
    suur
    suur
    Väike
    Optiline aktiivsus
    iseloomulik monoosidele
    Iseloomulik
    puudub
    Molekulmass
    väike
    väike
    suur
    Näited

    Mono - ja disahhariidid annavad toidule magusa maitse, muutes toidu isuäratavamaks. Nende süsivesikutega ei kaasu meie organismi jaoks midagi halba, kui nende tarbimisega ei liialda.
  • Ülesanded


    Energeetiline - keskne funktsioon süsivesikule ja see avaldub:

    • Organismile kõige kiiremini kasutatav energiavaru;
    • Süsivesikute (peamiselt glükoos) lagundamise arvelt katab organism 53-57% üldisest energeetilisest vajadusest;
    • Ühe grammi täielikul lõhustumisel CO2-ks ja H2O-ks vabaneb 16,7-17,8kJ energiat.
    Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest.
  • Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin .
    Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil.
    Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õiged rakkude vahelised kontaktid ja nad on retseptoriteks. Nad on ka pinnaantigeenideks ja bakterite ning viiruste seondumiskohtades.
  • Varuaine taimedes tärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves.
    Seentel on peamiselt glükogeen.
    Loomadel samuti glükogeen, mida esineb maksas (3-4%) ja lihastes (70 kg-l inimesel on 0,4-0,5 kg glükogeeni, enamus on lihastes). Taimedes on inuliin, mis on fruktoosi homopolüoos ja botaanilises mõttes iseloomulik korvõielistele.
  • Transport – taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne (kevadel kasemahl jne).
    Seentes on glükoos ja tema teisendid.
    Loomades samuti glükoos (veresuhkur, mille tase on kindlates piirides: 0,8 –1,0 g/l).
  • Kaitse – täidavad koos teiste molekulidega (glükoproteiinsed antikehad ).
    Taimedel avaldub tärklise hüdrolüüsil, kus tekkiv rakumahla suhkrustumine kaitseb madalate temperatuuride eest.
    Glükouroonhape kahjustab paljusid mürkaineid, sest ta seob neid.
  • Ligimeelitav – putuktolmlevate taimede nektar, mis on süsivesikute 15-75% vesilahus (fruktoos, glükoos ja sahharoos).
  • Biosünteetiline – pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks;
    • Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad.
    • Kergesti omastavate süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide biosünteesile (rasvumine), seda kontrollib insuliin , samuti säilitab ta rasvkudet;
    • Süsivesik (ribuloos 1, 5 difosfaat ) on fotosünteesis CO2 esmane siduja.

    Osadel on ka bioregulatoorne funktsioon, juhul kui nad kompleksis teiste ühenditega kuuluvad hormoonide koosseisu (glükoproteiinsed hormoonid).
  • Tähtsus


    Süsivesikud on vajalikud ka lipiidide normaalseks oksüdatsiooniks. Süsivesikute puudumisel kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide, nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre kogunevad mürgised ketokehad ning rikutakse happe- leelise tasakaal. Süsivesikud on ka luude, kõhrede ja rakustruktuuride koostises.
    Liigtarbimine põhjustab rasvumist, suurendab riski haigestuda suhkrutõvesse, põhjustab hambakaariest jne. Enamiku inimeste jaoks oleks 320-350g (mono ja disahhariide 50-100g) süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1g süsivesikuid annab u. 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300-1450 kcal.
  • Kiudained


    Süsivesikutega haakub kiudainete mõiste ( pektiin , tselluloos jt.).
    Kiudained jagunevad:
    • vees lahustuvateks. Tuntum esindaja on pektiin, mis kuuluvad enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun - ja teraviljades. Nad vähendavad glükoosi adsorbtsiooni peensooles ja mõjutavad vere kolesterooli taset langetavalt. Lahustuvad kiudained aeglustavad glükoosi imendumist ja seetõttu vere glükoosisisaldus tõuseb aeglasemalt.
    • vees lahustumatuteks. Lahustumatute kiudainete tuntumad esindajad on hemitselluloos ja tselluloos, mida on rikkalikult täisteratoodetes ja aedviljades. Tselluloos on taime rakukesta komponent , mida inimene seedida ei suuda. Tselluloos suurendab toidukördi mahtu ja kiirendab selle edasiliikumist peensooles ning soodustab lima eritumist jämesooles. Kiudainete soovitatav hulk oleks 15-35g ööpäevas. Lahustumatud kiudained seovad rohkesti vett ja tekitavad täiskõhu tunde. Nad ergutavad soolestiku motoorikat ning vähendavad mõningate vähkkasvajate esinemissagedust.

    Tähtis on toiduga piisava koguse kiudaine saamine. Kiudained peensooles ei seedu, küll aga laguneb ligi 5 % soolestiku lõpuosas mikrofloora toimel, avaldades mõju seedetrakti tööle ning toidu seedetraktis viibimise ajale.
    Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes , põhiliselt teraviljasaadustes (täisteraviljatooted, kliid, leib, helbed), kaunviljades ( herned , oad, läätsed), puu- ja juurviljades (porgandid, pirnid ) ning marjades. Vees lahustumatute kiudainete poolest on rikkad nisukliid, pähklid ning oder, vees lahustuvate kiudainete poolest kaerakliid , melonid ning kuivatatud puuviljad . Lihas ning kanalihas kiudaineid ei ole. Kiudaineterikkad toiduained sisaldavad ka palju teisi kasulikke komponente ( vitamiinid , mineraalained ), seega on oluline kiudainete saamiseks tarbida just nimelt kiudaineterikkaid toiduaineid ja mitte võtta neid kapslitena. Enamus puu- ja juurvilju on madala rasvasisaldusega, samas on nad olulised vitamiinide C, B6 ning foolhappe allikad.
    Kiudainete tarbimisel on oluline ka teada, kus nad toiduaines paiknevad, sest põhiliselt on nad sellistes osades, mida inimesed tihtipeale ära visata tavatsevad (õunakoored, seemned, tsitrusviljade segmentide seinad ning valge osa). Näiteks sisaldab pool greipi umbes 6 grammi kiudaineid, millest pool on vees lahustuvad, pool vees lahustumatud. Umbes 4 grammi kiudainetest asub segmentide seintes. Et kätte saada kogu 6 grammi, tuleb süüa greibist ära ka segmentide seinad (nagu siis, kui me sööme apelsini). Lusikaga pooliku greibi seest söömisel jäävad seinad tihtipeale alles ning saadav kiudainete kogus on ainult 2 grammi. Greibimahl kiudaineid ei sisalda. Kiudaineid peab saama vähemalt 12 grammi 1000 kcal energia kohta, mis teeb keskmiselt 20 kuni 35 grammi päevas.
    Kiudainete sisaldus 100 grammis toiduaines:
    Toiduaine
    Kiuda., g
    Kuivatatud kibuvitsamarjad
    43
    Nisukliid, köömned
    38
    Täisterahommikuhelbed
    30
    Kookoshelbed
    24
    Kuivatatud uba
    22
    Kõrvitsaseemned
    21
    Kaerakliid
    17
    Passioon
    16
    Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos
    15
    Nisuidud, müsli, rukkijahu , rukkihelbed
    14
    Kuivatatud õun
    12
    Kibuvitsamarjad
    11
    Kakaopulber, granaatõun, täisterarukkileib
    10
    Nisuhelbed, kama , rosinad
    10
    Leib, neljaviljahelbed , läätsed
    9
    Pekaan-, kookos -, parapähkel
    9
    Maapähkel, piparmünt
    8
    Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv. ploom
    8
    Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid
    7
    Keedetud oad & herned, murakad, pärm
    6
    India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned
    6
    Kuivatatud ananass , dattel & pirn , suhkruherned
    6
    Põldmarjad, astelpaju marjad , tatar , kaerahelbed
    6
    Maisihelbed , sepik , pop corn , tomatipaste
    5
    Kreeka pähkel, maisimanna, mustsõstrad
    5
    Süsivesikute sisaldus 100 grammis toiduaines:
    Toiduaine
    g
    Suhkur
    100
    Besee
    96
    Kuivatatud banaan
    88
    Karamell
    87
    Maisihelbed
    86
    Kartulijahu, kuivatatud kibuvitsamarjad
    83
    Mesi , pulgakomm
    81
    Pastilaa , vahukomm, vahvel, küpsis
    80
    Kuivatatud datllid, riis
    78
    Müsli, hommikuhelbed, pop corn
    77
    Suhkruga kakaopulner
    75
    Näkileib, kuivik
    72
    Kuivatatud uba, rosinad, piparkook , makaronid
    70
    Kama
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eksamiks õppimise konspekt #1 Eksamiks õppimise konspekt #2 Eksamiks õppimise konspekt #3 Eksamiks õppimise konspekt #4 Eksamiks õppimise konspekt #5 Eksamiks õppimise konspekt #6 Eksamiks õppimise konspekt #7 Eksamiks õppimise konspekt #8 Eksamiks õppimise konspekt #9 Eksamiks õppimise konspekt #10 Eksamiks õppimise konspekt #11 Eksamiks õppimise konspekt #12 Eksamiks õppimise konspekt #13 Eksamiks õppimise konspekt #14 Eksamiks õppimise konspekt #15 Eksamiks õppimise konspekt #16 Eksamiks õppimise konspekt #17 Eksamiks õppimise konspekt #18 Eksamiks õppimise konspekt #19 Eksamiks õppimise konspekt #20 Eksamiks õppimise konspekt #21 Eksamiks õppimise konspekt #22 Eksamiks õppimise konspekt #23 Eksamiks õppimise konspekt #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 313 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor climbatize Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (5)

    Kokaine profiilipilt
    Elvi Sobolev: Norm, ainetest lihtsalt!
    19:57 07-06-2012
    spaps profiilipilt
    spaps: Kvaliteetne abimaterjal.
    13:05 18-01-2013
    Kehakultuurlane profiilipilt
    Kehakultuurlane: Suurepärane materjal.
    18:33 12-11-2010


    Sarnased materjalid

    25
    docx
    Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemia
    24
    doc
    PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID
    24
    doc
    PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    29
    doc
    Biokeemia kordamine
    83
    pdf
    Esimese nelja kursuse materjal
    26
    docx
    Biokeemia täielik kordamine
    44
    doc
    Toit





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun