Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eksamikonspekt aines Ühinguõigus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tekib juriidilise isiku õigusvõime?
  • Kes võib juriidilist isikut tehingutes esindada?
  • Miks ei või juhatuse liige olla samaaegselt nõukogu liige?
  • Milles seisneb juhtorgani liikme hoolsuskohustus?
  • Milles seisneb juhtorgani liikme lojaalsuskohustus?
  • Millised on äriregistri funktsioonid?
  • Kus peetakse äriregistrit?
  • Mis on konstitutsiooniline kanne?
  • Mis on deklaratiivne kanne?
  • Mis on vahet tavamenetlusel ja kiirmenetlusel?
  • Millistel tingimustel on äriühingu asutamisel võimalik kasutada kiirmenetlust?
  • Keda loetakse äriseadustiku kohaselt ettevõtjaks?
  • Mis on ettevõte?
  • Mida tuleb silmas pidada ettevõtte üleminekul?
  • Millised on ärinimele esitatavad nõuded?
  • Mis on prokuura?
  • Kes on prokurist?
  • Mis on kontsern?
  • Millest võib sõltuda valik filiaali ja äriühingu kasutamise vahel?
  • Mis on väline esindusõiguse piirang ja mis on sisesuhtest tulenev piirang?
  • Mida tähendab konkurentsikeeld?
  • Mida tähendab konfidentsiaalsusnõue?
  • Kuidas toimub täisühingu juhtimine?
  • Kuidas toimub usaldusühingu juhtimine?
  • Millised on peamised erisused täis- ja usaldusühingu vahel?
  • Millised on peamised erisused täisühingu ja osaühingu vahel?
  • Millised on peamised erisused aktsiaseltsi ja osaühingu vahel?
  • Kui suur on osaühingu ja aktsiaseltsi miinimumkapital?
  • Millistel tingimustel saab asutada osaühingu sissemakseid tegemata ja mis on tagajärjed?
  • Mida tähendab piiratud varaline vastutus?
  • Miks on Eestis osaühinguid üle kümne korra rohkem kui aktsiaseltse?
  • Millistele tunnustele peab vastama mitterahaline sissemakse?
  • Mis saabei saa olla mitterahaliseks sissemakseks?
  • Mida tähendab piiratud varaline vastutus?
  • Mis on ülekurss?
  • Mis on ostueesõigus?
  • Mis on ühine aktsiaosa?
  • Mis liiki aktsiaid oskad eristada?
  • Mis on eelisaktsia?
  • Mis on vahetusvõlakiri?
  • Milline on osaühingu ja aktsiaseltsi juhtimisskeem?
  • Millal peab osaühingul ja aktsiaseltsil olema nõukogu?
  • Mis on vahet korralisel ja erakorralisel üldkoosolekul?
  • Millisel viisil on võimalik võtta vastu osanike otsuseid?
  • Millal tuleb osanike koosolek kokku kutsuda?
  • Millal peab osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kutse jõudma adressaadini?
  • Millised on osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjed?
  • Mis hetkest algab ja millal lõppeb juhatuse liikme esindusõigus?
  • Millised on juhtorgani liikme kohustused ja vastutus?
  • Mille poolest erineb juhatuse ja nõukogu pädevus?
  • Millisel viisil on võimalik suurendada osaühingu või aktsiaseltsi kapitali?
  • Mis on fondiemissioon?
  • Millised on äriühingute ühinemise viisid?
  • Millised on äriühingute jagunemise kaks viisi?
  • Millist äriühingu vormi ei ole võimalik teisteks ühinguvormideks ümber kujundada?
  • Millised äriühingud saavad piiriüleselt ühineda?
Vasakule Paremale
Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #1 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #2 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #3 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #4 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #5 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #6 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #7 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #8 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #9 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #10 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #11 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #12 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #13 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #14 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #15 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #16 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #17 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #18 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #19 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #20 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #21 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #22 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #23 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #24 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #25 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #26 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #27 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #28 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #29 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #30 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #31 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #32 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #33 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #34 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #35 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #36 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #37 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #38 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #39 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #40 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #41 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #42 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #43 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #44 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #45 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #46 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #47 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #48 Eksamikonspekt aines Ühinguõigus #49
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 337 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eek05 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Eksami kaasused aines Ühinguõigus

KAASUS 1 1.Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle

Ühinguõigus
thumbnail
52
docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria

Ühinguõigus
thumbnail
48
docx

Ühinguõigus

Ettevõtlusvabadus PS § 31 Ühinemisvabadus mittetulunduslike eesmärkidel PS § 48, EIÕK art 11 Ühinguõiguse seos teiste õigusvaldkondadega Kaubandusõigus Ühinguõigust ei saa samastada ega vastandada kaubandusõiguse ehk äriõigusega. Kaubandusõiguse mõiste on laiem, hõlmates lisaks ühingutest kaupmeestele ka kaubanduslikke toiminguid (tehinguid) ja objekte (veksel, tsekk jms). Kaubandus ja ühinguõigus kuuluvad küll eraõiguse alla, kuid sisaldavad ka avaliku õiguse norme. Kaubandusõiguse seoste kohta tsiviilõigusega on kaks teooriat: a) Dualistlik (Prantsusmaa, Code de Commerce 1807) b) Unitaristlik (Saksamaa, Handelsgesetzbuch 1897) Kaubandusõigus on positiivses õiguses tsiviilõigust täiendav õigusharu. Seosed teiste eraõiguse harudega I) Seos tsiviilõigusega Seos tsiviilõiguse üldosaga, vt TsÜS kohaldatavus juriidiliste isikute osas (TsÜS § 24-

Ühinguõigus
thumbnail
50
doc

Ühinguõigus

10. 09 8.30 kirjalik eksam. Kaasus eksamil+test. Avatud seadustega. Eksamiks: seminarid ­ vähemalt 9-l 11-st. Normatiivmaterjal ­ 4 esimest seadust. 1. Ühinguõiguse põhimõisted 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. Mida on siin erilist? Ühingusõigus reguleerib seda, kuidas isikud saavad koonduda selleks, et midagi koos teha. Müügileping ­ 2 subjekti, mõlemal on õigused ja kohustused, aga nad on erineva sisuga. Huvid on vastastikkused. Ühinguõigused on seevastu huvid alati ÜHESUUNALISED. Suunatud ühinguhuvi on suunatud kuhugi, et omnavahel midgai paika panna. Teine erinevus tavalisest võlasuhtest ­ ühingu loomisel on sellised tagajärjed ­ omavahelised suhted, nad ons eotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ­ ÜHING ­ kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on l

Õigus
thumbnail
24
pdf

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal e

Asjaõigus
thumbnail
100
doc

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)

ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust:  Avalik võim.  Territoorium, millel avalik võim kehtib.  Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi

Õigus
thumbnail
47
docx

Äriõiguse konspekt

ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse allikad nende v

Õigus
thumbnail
54
doc

Tsiviilõiguse üldosa

maksude liike, maksuõiguse allikaid, maksuõiguse üldpõhimõtteid, maksunõuete- ja kohustustega seonduvat, maksumenetlust ning maksukaristusõigust. 3. MENETLUSÕIGUS - 4. HALDUSÕIGUS - haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Tsiviilõigust ja ühinguõigust eristavad seisukohad: 1. Dualistlik seisukoht - tsiviilõigus ja ühinguõigus on kaks täiesti erinevat valdkonda. Dualistid väidavad, et kaubandusõigus on täiesti iseseisev õigusharu, lahus tsiviilõigusest. Nende arhumentideks on, et paljud kaubandusõiguse kategooriad, nagu nt börs, pank, veksel, väärtpaber jms on tsiviilõigusele tundmatud. Samuti asjaolu, et kaubandusõigus jätab kaubandussuhetes osalejatele suurema vabaduse. Tüüpiliseks dualistlikuks riigiks on Prantsusmaa, kus nii doktriinis kui ka seadusandluses on see seisukoht valitsev. 2

Tsiviilõigus



Lisainfo

Põhjalik eksamikonspekt aines "Ühinguõigus"

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun