Eksamiküsimuste vastused (4)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eksami vastused

1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum . Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu – ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärgimise korral tagatakse riigi sunniga. Praktikas on alati tegemist konkreetsel ajal konkreetses riigis kehtiva õigusega. Õ tervikuna on üldine ja haarab formaalselt kõiki indiviide, kes sattuvad tema toimesfääri. Õigus ei loo üksnes kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi realiseerida konkreetsel juhul käitumist kindlal viisil st loob võimaluse õiguspäraseks käitumiseks. Õ on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev , kohanev ja muutuv nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib ainult sell jurisdiktsiooni alal.
2. Õ on koondav mõiste. Õiguse tunnused:
  • üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja normide kogum
  • kindlatel printsiipidel rajanev õ. normide süsteem . See tähendab õ normid on spetsiifilistel süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, samuti õigusharudesse ja nende allaharudesse.
  • üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem, mis on adresseeritud üldsubjektile või erisubjektile
  • riigi tahteline akt, õ normide loojaks on pädev institutsioon , kuid õiguseks muutuvad ka riigi poolt tagatud tavanormid, moraalinormid või korporatiivsed normid
  • on tagatud mittetäitmisel lõppastmes riigi sunni jõuga.

3. Positiivne õigus on riigilt lähtuv tahteõigus, mis fikseerib subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse. Ta on sotsiaalse kontrolli eriti effektiivne vahend ja vorm. Positiivne õigus on allika osas tekkinud algselt tavaõiguse aluselt, mis riikluse arengu käigus üles kirjutati, kuid allikaks on ka pretsedent, leping, tuntud juristide arvamus jne. Riigi avaliku võimu organisatsiooni poolt loodud ning kogu kehtivat õigusnormistikku täh. mõistega positiivne õigus.
loomu õigus e. mõistuse õigus põhineb kas ilmalikul ilmutusel, inimloomusel või- mõistusel. Loomu õiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele e. ülipositiivsele õigusele.

4. Objektiivse õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit. Et õigus kehtiks objektiivse õigusena, vastuvõtmiseks peab ta läbima teatud kindla formaalset teed. See formaalne tee ise on vastavate õigusnormide poolt reguleeritud. Objektiivses õiguses saab käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid . Subjektiivne õigus tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigustust. Subjektiivne õigus tähendab põhimõtteliselt seadusandja tahtest lähtuvat ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluvat käitumise võimalust. Subjektiivses õiguses on tegemist õiguslikult kaitstud huviga .
5. Õigusteadus on teadus õigusest, mis selgitab kehtivate õ. normide sisu. Töötab välja põhimõtteid, taktriinid, mida saab kasutada positiivses õiguses. Õigusega kaasajal on seotud mitmed teadused: õ filosoofia, õ ajalugu, õ teooria, jurisprudentsdogmaatika ) ja õ sotsioloogia. See on võimalik sellepärast, et õigus ise on kompleksne fenomen. Iga õigusteaduse valdkond põhineb teatud teooriatel. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses: ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel. Empiirikute lihtne tees on: seda, mida me teame, teame oma kogemuse põhjal.
Õiguse ajalugu tegeleb kunagi eksisteerinud õiguskordadega. Jurisprudents analüüsib objektiivset õigust ja kehtivaid õigusnorme. Õiguse sotsioloogia pöörab tähelepanu õiguse eksisteerimise tingimustele. Õiguse filosoofia tegleb õiguse põhimõttega ja seda sageli nimetatakse õigustotsivaks teaduseks. Õiguse teooria tegeleb õigusnormide kehtivuse põhjendamisega ja selle kehtivuse piiridega. ta on teoreetiliseks baasiks jurisprudentsile. Õiguse alajaotused kitsamas mõistes ongi õ. teadus.

6. Õiguse idee koosneb 3 põhielemendist:
õiglus
õiguslik garanteeritus
eesmärgipärasus
Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Täiuslik definitsioon puudub tänase päevani. Aga on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet „igaühele võrdselt”, pigem on see nõue „igaühele oma” Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat (ius commutativa) ja jaotatavat (ius distributiva). Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas. Näiteks kahjude hüvitamisel. Jaotatava õigluse realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse.
Õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õ. kindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Õ. kindluselt ootame me, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel.. (võrdsustava õigluse) puhul tähendab see, et sarnased kaasused tuleb õigusega sarnaselt reguleerida ja õigusliku vaidluse korral sarnaselt lahendada. (jaotatava õigluse) puhul peab aga saama arvestada põhimõttega „iga ühele oma” Õiguse idee: õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega .
Õigus on inimese teadliku tegevuse tulemus. Iga inimese teadlik tegevus taotleb teatavat tulemust. Eesmärk ongi selle taotluse ideaalne kujund. Kuna eesmärk ennetab kavandatud tulemust, siis suunab ta tegevust kavandatud eesmärgi suunas. Õigus on tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Eesmärk leiab oma väljenduse õigusnormides.
Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada , seda juhul, kui seaduse vastuvõtmisel on tähelepanuta jäänud õiguse idee.

  • Õiguse süsteem on õiguse ajalooliselt kujunev sisemine ühtsus, mis tähendab positiivset õigust moodustavad õigusnormide jaotamist õigusliku reguleerimise objekti ja õigusliku reguleerimise metodi järgi erinevatesse rühmadesse. Süstematiseerimise aluseks võetakse õigusnormide sisuline erinevus. Lähtealus: millist käitumist õigusnorm nõuab, jälgides samas ka seda, keda ja milleks ta kohustab.
    Õiguse süsteem hõlmab kogumina ning kindlates seostes kogu positiivset õigust: kõiki õigusnorme ning õigusakte, õiguse instituute ja õigusharusid ning õiguse põhivaldkondi. Õiguse põhivaldkondade all tuleb mõista positiivse õiguse süsteemi liigitamist õigusliku reguleerimise vastava objektide rühma ja spetsiifilise meetodi põhjal kahte põhivaldkonda: era- ehk tsiviilõigus ning avalik õigus. Kumbki valdkond koondab kindlates seostes spetsiifiliselt ühetüübilisi ühiskondlikke suhteid reguleerivaid õigusharusid ning õiguse instituute. Õigusharude all tuleb mõista positiivse õiguse süsteemi ning põhivaldkondade liigitamist rühmadesse õigusliku reguleerimise vastava objekti ning õigusliku reguleerimise meetodi järgi. . Õigusharusid on võimalik liigitada ühtse objekti raames selles sisalduvate eriobjekte reguleerivate normide alusel veel allharudeks, mida nimetatakse õiguse instituutideks.
    Õiguse süsteemi struktuur moodustub õigusliku reguleerimise objekti järgi õigusharude süsteemsest kogumist teatud hierarhias . Õigusliku reguleerimise üldobjektiks on ühiskondlikud suhted. Õigussuhte objektiks on: asjad, mittevaralised hüved, subjektide tegu, tegevuse tulemus.
    Õiguse süsteem: õiguse põhivaldkonnad, õigusharud, õiguse instituudid, Õigustloovad aktid ehk üldaktid, õigusnormid. Reguleeerimise objekti ja meetodi alusel jaotatakse õiguse süsteemi kõige üldisemalt era- ja avalikõiguse põhivaldkonna normideks. Õigusliku reguleerimise meetodid liigitakse: autonoomsed ja autoritaarsed. Autonoomsed – õigussuhte subjektid on võrdsete õigustega ja üksteisest sõltumatud.(era , tsiviil) n Autoritaarsed – õigussuhte subjektid ei ole võrdsete õigustega, vaid alati on üks pool riigivõimu esindav ehk õigustatud subjekt , teine pool aga avaliku võimu ettekirjutusi täitma kohustatud ehk kohustatud subjekt. (haldusõiguslikes suhetes).

  • Eesti Vabariigi õigusesüsteem jaguneb kaheks põhivaldkondadeks: avalik ja eraõigus.
    Avalik õigus:
    riigiõigus
    haldusõigus
    finantsõigus
    karistusõigus
    menetlusõigus: kriminaalmenetlusõ, väärteomenetlusõ, tsiviilmenetlusõ, haldusmenetlusõ.
    rahvusvaheline õigus

    Eraõigus:
    tsiviil õigus: tööõigus: kaubandusõigus:
    perekonnaõigus äriühingu õigus
    asjaõigus pankroti õigus
    pärimisõigus konkurentsõigus
    võlaõigus väärtpaberi õigus

    Riigiõiguse reguleerimise objektiks ning esemeks on üldistatult kõik riiki ning õigust käsitlevad õigussuhted : võimude lahusus , riigi põhitunnused ( territoorium , rahvas, avaliku võimu organisatsioon ), seadusandlus ning kõik sellega seonduv . kuuluvad riigiõiguse hulka kõik konstitutsioonilised õigusnormid.
    Haldusõiguse reguleerimise objektiks ja esemeks on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täidesaatva riigivõimu tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Haldusõiguse normid on olemuslikult subordineeritud riigiõiguse normidele, st haldusaktid on seadusest alamal seisavateks aktideks.
    Finantsõiguse haru reuguleerimise objektiks ning esemeks on üldistatult kõik need õigussuhted, mis seonduvad riigikassaga st rahandussuhted. Rahanduse põhifunktsiooniks on jaotusfunktsioon. Kasutamise põhisisuks on riigi- ning välisfunktsioone täitmisega vältimatult kaasnevate kulude rahastamine.
    Karistusõigus- sätestab millised süüteod on kuriteod ja väärteod, ning milline on karistus nende tegude eest. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu rakendates karistuse süüteo panijate suhtes.
    Menetlusõigus – määrab kindlaks juriidilise vastutuse võtmise korra ehk selle milliste reeglite järgi toimub õigluse mõistmine..
    Rahvusvahelise õiguse reguleerimise üldobjektiks on kõik, mis seondub riikide omavahelise suhtlemisega ning riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtlemise ja tegevusega.
    Eraõigus:
    Tsiviilõiguse puhul reguleerimise üldobjekt on omandisuhted ning sellega seotud objektid ja subjektid.
    Perekonnaõiguse haru hõlmab kõiki abielu ja perekonnaga seotud õigusnorme.
    Asjaõigse haru reguleerimise objektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise alused, mis on omakorda aluseks asjaõigust reguleerivatele üksikseadustele:
    asjad
    valdus ja kinnistusraamat
    omand
    servituudid
    reaalkoormatised
    hoonestusõigus
    ostueesõigus
    pandiõigus
    Pärimisõiguse haru reguleerimise objektiks on kõik õigussuhted, mis on seotud pärandi, pärandaja ning pärijatega.
    Võlaõiguse haru reguleerimise üldobjektiks on kõik, mis seondub võlasuhtega, st millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu.
    Tööõiguse valdkonda kuuluvad kõik lepingulised töösuhted ja töödistsipliini rikkumiste puhul rakendatavad distsiplinaarkaristused.
    Kaubandusõigus reguleerib äriühingute loomist ja tegevust, ärinime ja kaubamärki, pangandust, reklaami, konkurenttsi, väärtpaberit, kindlustust, raamatupidamist, maksujõuetust ehk pankrotti , kaubandusliku meresõitu jne.
    Äriühingu õigus käsitleb asutamise põhimõtteid, äri ühingu registreerimise problemaatikat,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eksamiküsimuste vastused #1 Eksamiküsimuste vastused #2 Eksamiküsimuste vastused #3 Eksamiküsimuste vastused #4 Eksamiküsimuste vastused #5 Eksamiküsimuste vastused #6 Eksamiküsimuste vastused #7 Eksamiküsimuste vastused #8 Eksamiküsimuste vastused #9 Eksamiküsimuste vastused #10 Eksamiküsimuste vastused #11 Eksamiküsimuste vastused #12 Eksamiküsimuste vastused #13 Eksamiküsimuste vastused #14 Eksamiküsimuste vastused #15 Eksamiküsimuste vastused #16 Eksamiküsimuste vastused #17
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 249 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jeltri Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • Õigusnormi loogiline struktuur
    • Hüpoteesis
    • Dispositsioon näitab
    • Sanktsioon

    Teemad

    • võrdsustavat (ius commutativa) ja
    • jaotatavat (ius distributiva)
    • Õigusnormi loogiline struktuur

    Kommentaarid (4)

    hairmousse99 profiilipilt
    hairmousse99: hmm ma sellega kyll nii rahul ei ole..oleks voinud olla ette kirjutatud ka küsimus millele vastatakse.
    22:37 29-04-2010
    annie85 profiilipilt
    Anne Metus: Seda dokumenti saab kasutada ka kui õppematerjali. Väga põhjalikud vastused!
    15:33 07-04-2010
    capush profiilipilt
    ALEX NOVO: Just mida mul oli vaja!Suur aitah!
    17:42 17-01-2010


    Sarnased materjalid

    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    17
    docx
    Eksami küsimuste vastused
    19
    doc
    Eksamiküsimused
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    45
    docx
    Õiguse entsüklopeedia
    68
    docx
    Õiguse alused-Eksami kordamisküsimuste vastused
    236
    pdf
    J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
    190
    pdf
    Õiguse üldteooria





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !