Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel.
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal
Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7
20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”).
" ARMASTUS ERINEB SÕPRUSEST JA MEELDIMISEST Millal algab armastus? Kuidas ära tunda, et just see on armastus? Sotsiaalpsühholoogid Zick Rubin ja Keith Davis on proovinud selgitada sõpruse ning armastuse erinevusi. Kuigi mõlemad on lähedussuhted, sõlmitakse ja hoitakse neid eri põhjustel. Nii sõprus- kui ka armastussuhtes tuntakse kaaslasest rõõmu, teda mõistetakse, usaldatakse, aktsepteeritakse, tema pärast muretsetakse ja tema eest hoolitsetakse. Armastust eristab sõprusest kirg ja see, mil viisil armsama eest hoolitsetakse. Kirg peegeldub pidevas mõtlemises armastatust, seksuaalses ihas ja soovis tema füüsilise läheduse järele. Kirg muudab suhte olulisimaks suhteks elus. Armastaja hoolitsust ja teisest hoolimist iseloomustab valmisolek kaitsta armastatut tema enda võimalike eksimuste eest ning soov anda endast kõik tema õnnelikuks tegemiseks. Uurimused on näidanud, et just hoolitsus on pikaajalises armusuhtes väga oluline, mitte niivõrd kirg.
a) Välimus-annab esmast infot teise inimese tervise,soo,rassi ja kultuuritausta kohta. b) Distants- vahemaa,kui kaugele me kellestki jääme. c) Kehaoiak- kõneleb isiksusest,tunnetest,meeleoludest ja rektsioonidest. d) Silmad ,näoilmed. e) Puudutused-kahesugused: enda puudutused ja teise isiku puudutused. Armastus & Armumine · Sugupooltevaheline armastus koosneb üldjuhul kolmest komponendist: a) hingeline b) kirg c) pühendumine · Algul võib tunde moodustada üks neist komponentidest,seejärel lisanduvad ülejäänud. · Meeldimine tunnet iseloomustavad soojus ja hingeline lähedus,kuid puudub kirg ja pühendumine. · Meeletu armumine armastus esimesest silmapilgust,seob füüsiline külgetõmme,puuduvad hingeline lähedus ja puudub pühendumine. · Tühi armastus säilinud on ainult pühendumine,varem esinenud kirg ja hingeline
· Sarnasusteooria hästi sobivad ühe pere esimene ja teise pere viimane laps. · Lähedusteooria parter valitakse lähtudes elu- ja töökohast, nt peretuttavate hulgast. · Heterogaamia partnerid on võimalikult erinevad, tasakaalustavad suhet. · Sümbolikasutusteooria keelekasutus. Mees ja naine Psühholoogilised erinevused · Mehed on käitumislaadilt agressiivsemad · Naistel esineb varjatud agressiivsus · Meestel on alati enesehinnang kõrgem, soovivad töötada juhtuval positsioonil · Enesehinnang on madalam, ei taha valida vastutavat ametikohta, sest on vajalik enesekindlus ja agressiivsus · Meestel on väiksem empaatiavõime, nad on konkreetsemad · Naistel suurem empaatiavõime, reageerivad näoilme ja tujudemuutusele, naised on kannatlikumad, vajavad käitumises viisakust ja tähelepanu · Mehed katsetavad, riskivad, uurivad · Naised eelistavad vähem riskida, lähevad välja kindla peale
või naistelt ühiskonna poolt oodatav sobiv käitumine Soostereotüübid lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele; Seksuaalkasvatus e suguline kasvatus e seksuaalharidus sexual education on inimese seksuaaltedvuse ja käitumise kujundamine ja kõlbeline suunamine. Algab imikueas, vanemate, eriti ema ja lapse emotisonaalne ja füüsiline lähedus tagavad lapsele turvatunde. Seksuaalkäitumise malle ja hoiakuid omandatakse nii kuuldud teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu
Mees tuleb koju tahab naist, aga läheb koju naine Naine teab, et tema nõrkus on tema tugevus. Mees tunneb ennast lõpuks kangelasena, tehes seda, mida naine lõpuks tahtis. (prügi viimine) Sõjakas naine kasutaks seda teist osa endast ja mees saab olla kangelane. Tihti ei ole sõbrannad, kes on ise samas hädas parimad nõustajad. Võivad anda nõu, aga see ei tööta. Tõeline armastus on nii ränk, et sa lihtsalt ei pea vastu, 1 kord elus tõeline armastus. Esialgne suur kirg langeb, seda püütakse selgeks teha, muidu ei tulda toime. Kirge ei pea organism niikaua vastu, see ei tähenda, et kirg kaoks. Armastus ja suhe tähendab tööd, kohustust, vastupidavust, austust, respekti. Suhtes on palju enam sees, kui kirg. Tuleb õpetada inimesi pingeid taluma, andeks andma. Idealiseeritud pildi loomine- kui näiteks vanemad ei tülitsenud üldse, see pilt tuleks ära muuta, Arvatakse, et püsisuhe lahendab kõik probleemid- nii see pole!!! Väga palju
Armumine ja armastus Suhete kujunemise nurgakivid Suhte tekkimist soodustavad: füüsiline (ka ruumiline) lähedus kontaktide sagedus ja tuttavlikkus isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus Füüsiline lähedus – viibimine samas keskkonnas. Sama ruumi kasutamine lihtsalt annab võimaluse kohtuda ning teda märgata. Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus – peetakse määravaks. Nii on võimalik üksteist paremini tundma õppida. Sarnased maailmavaated, ühised eelistused, tunnevad teineteise seltskonnas mugavalt ning turvaliselt. Välimus on ka mõjutavaks teguriks. Kuigi peaks tähelepanu pöörama inimese olemusele pigem, et
· muutused suhetes mõjutavad hinnanguid endale ja arusaamist endast · teiste arvamused ja hinnangud kui "poolik" informatsioon, mille abil konstrueeritakse suhtumine endasse. · valitud interaktsioonid kui mina-pildi kinnitajad · mina-pilt ja ootused teiste käitumise suhtes · olulised mina-aspektid ja kriitika · enesehinnangu mõju suhetele enese avamine, ootused, emotsionaalne taust · adekvaatse hinnangu eelised · atributsioonid ja enesehinnang · skeemid kui organiseeritud teadmised suhetes; hoiakute ja arusaamade jäikus · võrdlemine teistega kui informatsiooniallikas enda kohta* Suhted ja suhtumine endasse Ennast väärtustavat inimest iseloomustab enda aktsepteerimine, mis ei tähenda nõrkuste eitamist või enda õigustamist eksimuste korral. Enda avamine tähendab mõtete ja tunnete avaldamist. Eeldab enda tundmist. Enda avamine ja riski võtmine
lähedust, määrab selle, milliseks kujuneb lapse arusaam endast jne. ❏ Turvaline kiindumus- hoolitsev ja kaitsev vanem, reageerib lapse vajadustele adekvaatselt. ❏ Tõrjuv kiindumus- vanem ignoreerib lapse füüsilise kontakti soovi ja lähedusepüüdeid. ❏ Ärev e. ambivalentne kiindumus- vanem otsib lapsega lähedust, kuid muutlikult. Lapse vajaduste suhtes ebajärjekindel. TURVALINE KIINDUMUS ❖ positiivne minapilt, adekvaatne enesehinnang ❖ rahul enda ja maailmaga ❖ lähisuhetesse suhtuvad optimistlikult ❖ usuvad inimestest head ❖ partneri suhtes positiivne, õrn ❖ ei karda maha jätmist ❖ suhtlemisel avatud ❖ kontrollib tundeid, väljendab neid julgelt ❖ julgeb abi otsida, seda anda ❖ truu ja suhtesse panustav TÕRJUV KIINDUMUS ❖ idealiseeritud minapilt, ei võta vastu kriitikat ❖ eitab oma ebakindlust ❖ huvitatud oma vajaduste rahuldamisest
Inimeseõpetus 31.01.2014 Armastuse teooriad: Zick Rubin - Ameerika psühholoog. Ta eristab oma teoorias sõpruse ja armastuse ning kirjeldab mõlemat läbi kolme faktori. Sõpruse faktorid: - austus üritatakse suhelda mitte teist poolt alandades - imetlus teises inimeses on mingid omadused või isiksusejooned, mis on paremad kui minus endas - sarnasus otsitakse ja leitakse, et meil on palju sarnaseid joonid, huvisid ja väärtushinnanguid Armastuse faktorid: - füüsiline lähedus koos olemine ühes ruumis, tahetakse selle inimesega kogu aeg koos olla - altruism teise heaks käitumine iseennast unustades - austus võetakse teda nii nagu ta on positiivsete kui ka negatiivsete omadustega. John Alan Lee Kanada psühholoog, kes toob välja kuus armustiili, millest olm on põhistiilid ja 3 on lisastiilid. Armastusstiil käib suhte juurde. Erinevates suhetes sama inimene võib kasutada erinevaid stiile. Põhistiilid: - eros armastus esimesest silmapilgust
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Stressi tekkepõhjused...........................................................................................................3 Kooli stress.......................................................................................................................3 Perestress..........................................................................................................................3 .........................................................................................................................................3 Kuidas vältida liigset stressi?.....................................................................
sotsiaalne abi läbi positiivsete interaktsioonide (nt. naermine, huvitavad vestlused) ja stressi vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel
Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel.
Mina-pilt ja suhted Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega (ehk mõjutab tuttavate, sõprade, suhete valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel.
tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina (ei kattu) (kattuvad) Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine. aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed seda ja seda! (nt tööd) Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne. Kolmas võimalus vaadata minade paljusust: Oleviku mina Mineviku mina Tuleviku mina (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina. Privaatne ja avalik mina (Johari aken- Joseph & Harry 1955) (Neli erinevat varianti, kuidas mina käsitleda) Avatud ala pime ala
toetusele .*kehalised funktsioonid -annavad teavet meeleolu, tegususe ja stressitaseme kohta. Siia alla kuuluvad hingamisrütm , nahajume , higistamine jne. *varjatud helisõnumid - siia kuuluvad kõnelemise rütm, kiirus ,rõhk ja toon , hääle kõrgus või madalus. *teadlikud ja ebateadlikud tegevused ja liigutused - väljendavad ootust , tüdimust, keskendumist , häiritust või mida iganes *sugupoolte vaheline armastus koosneb üldjuhul 3-st komponendist: *hingeline lähedus, *kirg *pühendumine *meeldimine- tunnet iseloomustav soojus ja hingeline lähedus , kuid puuduvad kirg ning pühendumine. Usaldussuhe .*meeletu armumine- tegu on kire ajal tekkinud tundega . seob füüsiline külgetõmme , puuduvad hingeline lähedus ja pühendumine. *tühi armastus-säilinud on ainult pühendumine, varem esinenud kirg ja hingeline lähedus on kadunud . *romantiline armastus-Kirele on lisandunud hingeline lähedus või vastupidi.*rumal
eluga. Soov läheduse järgi viib meid partneri otsimise ja leidmiseni. Miks hakkab meeldima just see ja mitte teine inimene? Kas me sobime oma vahel? Mida teha et kellelegi meeldida? On tähtis, et inimene oskaks ära tunda, milline on tema mõtlemis- ja käitumisviis, millest ta lähtub usaldusisiku valikul ja perekonna loomisel, siis oskab ta ka hinnata ka oma valikuga kaasnevaid riske. Suhte kujunemist soodustavateks teguriteks on: Füüsiline ja ka ruumiline lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus nt neiu või noormees võib ,,juhuslikult" sattuda pidevalt teise teele, kodu lähedale jne, suhtlemine neti keskkonnas ja seal kontaktide loomine. Isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Siin on oluliseks osaks maailmavaadete sarnasus, väärtushinnangute samasus, kultuuritausta, haridustaseme ja sotsiaalse staatuse sarnasus. Inimesi mõjutab arusaam mis on ilus see on ka hea
valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE - pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS – vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON – teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON – kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON - hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe sellepärast, et kõik inimesed ei suuda järglasi saada). Igatsetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikku silmas pidades soovitakse, et laps toetaks nõu ja jõuga vananevaid vanemaid.
valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe sellepärast, et kõik inimesed ei suuda järglasi saada). Igatsetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikku silmas pidades soovitakse, et laps toetaks nõu ja jõuga vananevaid vanemaid.
moodustavad kuni viiendiku teise inimesega vestlemisel kasutatavatest žestidest. Nt kui miimiliselt väljendatakse mõtlikku nägu, ärgitab see kuulajaid kaasa mõtlema. VÕIMUKAD POOSID- Võimukad poosid peegeldavad, tekitavad võimu, kutsudes esile võimu ja domineerimise tunde. Inimesed on tegutsemisvalmimad, altimad riskeerima ja kannatavad enam valu. Nende testosterooni tase tõuseb ning kortisooli tase alaneb ehk vähenevad stress ja arevus. Võimukusega kaasneb inimestel positiivsem tunne, nad tunnetavad kontrolli, on optimistlikumad tuleviku suhtes, enam eesmärgile orienteeritud ning valmis tegutsema PILKUDE FUNKTSIOONID 5tk- Info edastamine-Pilk informeerib meeldivusest, tähelepanust, usaldatavusest. Suhtluse reguleerimine-Pilgud mängivad olulist rolli ka vestlusjärje ülevõtmisel. Jõudes oma mõtte edastamisega lõpuni, vaatab kõneleja taas kuulaja
MAINORI KÕRGKOOL ______________ Instituut _________________ eriala Nimi ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU KÄITUMISELE Ainetöö Juhendaja: ___________ Enesehinnang ja selle mõju käitumisele Õppekeskus 2010 2 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimine .....................................
Rakvere ametikool Stressi tunnused ja põhjused Referaat Juhendaja Rakvere 2011 Stress: Stress on elu lahutamatu koostisosa, millega toimetulek määrab suures ulatuses inimese füüsilise ja psüühilise tervise kvaliteedi. Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib selleks ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. Stress on vältimatu osa meie elust. Isegi täieliku lõõgastuse seisundis kogeb inimene mingil määral stressi.
enda soovidest. ARMASTUSE KOLMNURKNE MUDEL Ameerika psüholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on pekkunud välja kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus 1. Intiimsus 2. Pühendumist 3. Kirge Intiimsus - on suhte emotsionaalne komponent, mis avaldub lähedustundes. Sügava intiimsusega paare iseloomustab avatus, usaldus, julgus olla aus partneri ja enda vastu. Kirg aga paneb liikuma, andes energiat, ja väljendub seksuaalses köitvuses. Pühendumine - väljendub partnerite otsuses jääda kokku nii halvas kui heas, kusjuures nad on motiveeritud tegelema aktiivselt suhtepropleemidega. Kontroltöö : Tunnet, Armastus,Kehkeel. Sotsiaalne küpsus Inimese sotsiaalne küpsus tähendab , et ta sobib ühiskonna liikmeks, on suuteline elama j tegutsem täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele.
...lk. 10 Kokkuvõtte..........................................................lk. 11 Kasutatud allikad...................................................lk. 12 Armastus Kõikidel aegadel inimesed püüdsid teada saada, mis on armastus, sellest on kirjutatud tuhandeid raamatuid - luuletusi, traktaate, romaane jne. Üks vanasõna ütleb et "armastus on nagu kummitus , kõik sellest räägivad, aga keegi ei ole teda näinud". Iga ühe jaoks armastus on erinev. Keegi arvab, et kõige olulisem on kirg, kui süda klopib, silmad säravad ja on tunne, et ilma selle inimeseta ei saa elada. Teisele on vaja usaldamist, austamist ja hoolitsemist. See on vahe armumise ja armastuse vahel. Kui kirg läheb mööda ja kui midagi sügavamad selle taga ei ole, siis armunud muutuvad võõrasteks. Erich Fromm väidab enda raamatus, et armastus ei ole ainult ilus tunne, vaid see on kunst ja nagu iga kunsti, seda peab õppima ja ennast arendama, et meistriks saada
....................................................................................... 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi
Tegelikult autoriteedile allumisest. Kaks kolmandikku katseisikutest allusid täielikult. Standford vangla katse P. Zimbardo 1971 · Situatsiooni ja rollide mõjust inimloomusele. Agressiivsus- tahtlik teise inimese vigastamine, haavamine. · Freudi teooria. Thanatos e. Surmainstinkt. · Evolutsiooniteooria. Agressiivsed geenid. · Teatud ajuosade kahjustumise tulemus. · Hormoonide mõju. Testosteroon. · Ravimid, alkohol. · Stress, frustratsioon. · Üldistunud erutus. · Keskkonna tingimused. · Õppimine, kultuurimehhanismid. Altruism näib soodsalt mõjuvat teistele, mitte aga isikule, kes seda käitumist sooritab. · Peamiselt õpitud käitumine · Erutus: tasu karistuse teooria · Empaatia-altruismi teooria · Evolutsiooniteooria Millal inimesed aitavad? · Kõrvalseisja effekt · Teiste eeskuju · Selgus abivajamises · Sarnasus Kes aitavad?
Avatust x olukorras sõltub: ● Isikule tüüpilise käitumise avatuse määr ● Teise isiku käitumine ● Suhe Enda avamise plussid. Mõju suhetele: ● Rahulolu suhetega ● Võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused jne > suhte areng Võimalus õppida teist inimest tundma, jagatud tähenduse loomine, tõlgenduste võrdlemine, adekvaatsem reaalsuse taju, enda tundma õppimine (info teistelt), stressiga toimetulek (sotsiaalne tugi), lähedus suhetes. Enda avamise riskid. Haavatavus, naeruvääristamine, kontrolli andmine teisele, konfliktide oht, soovimatult palju avamist, emotsionaalne distants > negatiivne mõju. Sobiv avamine. Avamine on vastastikune, sitatsiooniga arvestamine (sh. rolliga arvestamine), suhete muutumine. Enda esitlemine. Protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist).
ring endast turvalisusetaotluste süsteemi. Hirmukus, agressiivsus ja teisele toetumine on egoistlikud taotlused tagada oma turvalisus ja järgida oma egoistlikke huve. Hoolitsemine on seevastu altruistlik taotlus hoolitseda teise turvalisuse ja heaolu eest. Nimetatud emotsionaalsed suhtumised on aga aluseks sotsiaalsele suhtlemisele, andes sellele teatava värvingu. Lee 6 armastuse stiili J. A.Lee (1973) tõi välja 6 erinevat liiki armastuse stiili: EROS, AGAPE, MANIA, LUDUS, STORGE, PRAGMA: Primaarsed armastusstiilid on eros, storge ja ludus. Eros ja agape on need stiilid, mis vastavad kõige enam traditsioonilistele romantilise armastuse mudelitele. Need inimesed, kes kogevad Erost räägivad seotusest, füüsilisest meeldivusest, eneseavamisest oma partnerile ja nad väljendavad ka rahulolu oma lähedase suhtega. Siin peetakse oluliseks füüsilist veetlust, seksuaalsust. Iga uus inimene, kes vastab meeldivuse ideaalile, kutsub esile veetluse. Tähtsal
tegema kui see poleks kaasasündinud oskus. Intelligentsus – kaasasündinud potentsiaaliga, kuid seda mõjutab suuresti keskkond. Ehk kui pole soodsaid tingimusi ning piisavalt stiimuleid siis intelligentsuse genoomid ei saa avalduda. EVOLUTSIOON, GEENID JA PAARITUMINE. Paarilise valik: Meestel – füüsiliste faktorite põhjal. Naistel – ühiskondliku positsiooni põhjal. Kehtib üldiselt siiani universaalselt. Armukadedus: ● Mehed hoolivad rohkem seksuaalsest truudusest (ehk et partner ei petaks), naised aga emotsionaalsest sidemest, et kindlustada, et mees hoolitseb pere eest ning tuleb nende juurde tagasi. ● Meeste jaoks on olulisem oma geneetilise pärandi ehk oma lapse kasvatamine ja kaitsmine. Ei kehti üks-ühele enam tänapäevases kultuuris. Geneetilised modifikatsioonid. Haiguste varajane tuvastamine ja ravi. Sellisel juhul oleks geneetilised modifikatsioonid kasulikud, kuid see võib ka ohtlik olla. Kui
ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus) Inimestevaheline armastus Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, abivalmidus ja pühendumus Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata. Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada Romantiline armastus Üks inimesi kõige enam huvitanud ning kunstis enim käsitletud armastuse liike on erootilis-romantiline armastus. Kõige sagedamini mõistetaksegi armastuse all sügavat, füüsilist ja emotsionaalset kiindumust kahe inimese vahel - erakordset tunnet, mis kogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
