Eksamiküsimused (2)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris

Esitatud küsimused

  • Kes on normi adressaadiks, subjektiks ?
  • Kellele kohustus pannakse ?
1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui
küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja
mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
· Ius est ars boni et aequi ­Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest
· õigus kui väärtusmastaap ­ väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses
sisaldub õiguse mõistes õiglus.
· õigus kui ühine huvi
· õigus kui võim
· õigus kui suverääni käsk ­ parlamenti võib vaadata ja suveräänina
· õigus kui kokkulepe
· õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri
Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse
idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juhul, kui seaduse vastuvõtmisel on tähelepanuta
jäänud õiguse idee.
2. Õiguse idee ­ õigusel puudub igasugune praktilisus, kui me seda ei kasuta. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Riigi
poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete
täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega.
· Õiglus ­ igaühele võrdselt vastavalt tema vajadusele võrdsetel alustel. Võrdne kohtlemine. Riik jagab õiglust:
annanb mõnele juurde ja teiselt võtab ära. Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus.
· Õiguskindlus e õiguslik garanteeritus ­ riik peab looma mehhanismi, et kõikidele kehtivad samad õigused, ka
neile, kes ei tea ise sellest midagi. Selleks loob riik 2 süsteemi: seadusandluse (kes ei saa aru, et ei tohi tappa, varastada
jne, selle jaoks tuleb see kirja panna) ja kohtusüsteemi (mis tagab õiguse rakendamise, lähtub ainult õigusest). See peab
tugevdama usaldust õiguskorra vastu.
· Eesmärgipärasus ­ viib tagasi õigluse juurde. Õigus peab olema eesmärgiga tagada kord ja stabiilsus ühiskonnas.
Õigus on tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Eesmärk leiab oma väljenduse
õigusnormides.
3. Positiivne e objektiivne õigus ­ kirjutatud õigusnormide kogum. Õigusnormide abil nähtavaks tehtud õigused.
Vastasel korral avaldab riik sundi. Objektiivse õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit. Et õigus kehtiks
objektiivse õigusena, peab ta olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee.
Subjektiivne õigus ­ seotud reaalselt meie endiga. Subjektiivne õigus tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest
tulenevat ja kuuluvat õigustust. Konkreetsest õigusnormist meie jaoks kehtivad õigused:
· Õigus ise nõuda ja käituda
· Õigus nõuda kolmandalt isikult
· Õigus riigi kaitsele
Õigus kui normatiivne kommunikatsioon ­ õigus ja ühiskond on omavahel normatiivselt seotud. Riik ütleb läbi normi,
millised on väärtused, mis on ühiskonnas aktsepteeritud. Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud ja garanteeritud kindel
käitumiseeskiri. Samas on palju asju, milleks seadus ei ole suuteline ­ nt ,,hea elu seadus". Normatiivne ja
kommunikatsiooni meedium võib olla puudulik. Ametlikud Teadaanded ja Riigiteataja ei pruugi olla piisav, et
informatsioon inimesteni jõuaks.
4. Ülipositiivne õigus ­ õiguse üldpõhimõtted, väärtused, mis on kooskõlas meie õigusega. Põhinormid, mis vastavad
inimese loomusele. Positiivse õiguse normid on ainult siis tõeliselt kehtivad ja õiglased, kui nad vastavad loomuõigusele
ehk ülipositiivsele õigusele. See ôigus pôhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel vôi môistusel. Sellepärast nimetatakse
seda ôigust loodus- (loomu) ôiguseks vôi ka môistuse ôiguseks. Loomuôiguses nähakse vôrreldes positiivse ôigusega
ülimat korda. Tegu on pôhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Ka enamus ôiguspositiviste tunnistab
ülipositiivsete normide olemasolu. Loomuôiguse üks rajajatest oli Rousseau.
5. Eraõiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem - Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid
poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõigus jaguneb:
· Tsiviilõigus
1. Üldosa
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eksamiküsimused #1 Eksamiküsimused #2 Eksamiküsimused #3 Eksamiküsimused #4 Eksamiküsimused #5 Eksamiküsimused #6 Eksamiküsimused #7 Eksamiküsimused #8 Eksamiküsimused #9 Eksamiküsimused #10 Eksamiküsimused #11 Eksamiküsimused #12 Eksamiküsimused #13 Eksamiküsimused #14 Eksamiküsimused #15 Eksamiküsimused #16 Eksamiküsimused #17 Eksamiküsimused #18 Eksamiküsimused #19
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
374 laadimist Kokku alla laetud
2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alisanne Õppematerjali autor

Mõisted

õiguse idee, õiglus, subjektiivne õigus, subjektiivne õigus, õigusnorm, ülipositiivne õigus, eriosa, avalik õigus, eriosa, karistusõigus, karistusõigus, selliselt määratletuna, era, juriidiline fakt, juriidilised faktid, õiguse subjektideks, füüsiline isik, vaatamata formaal, juriidiline kohustus, juriidiline kohustus, õiguse realiseerimisest, süüdistatav, õiguse kasutamine, õigusest kinnipidamine, õiguse rakendamine, subsumeerimine, süstemaatilis, süstemaatilis, õiguse allikateks, seadlused, dekreet, hädadekreete, sätestatud juhtudel, põhiseaduse kohaselt, õigusakt, kontinentaaleuroopa õigussüsteemis, õigusnorm, õigusnormid, normide struktuurid, õigusnormi struktuur, õiguslik tagajärg, era, erialakirjanduses, lepinguteooria, orgaaniline teooria, riik ise, riigi areng, riigi rahvas, suveräänsus, õigusriik, parlamentaarne demokraatia, täidesaatvat, kohtunikud, õigusriigile, haldusorgan, pädevus, riigitulundusasutused, institutsionaalne tunnus, funktsionaalne tunnus, ametniku otsustuspädevus, pädevusnormid, korrakaitse puhul, üksikvolitus, isikute õigus, vähemalt 15, keeldumine, tehingud, ühepoolne tehing, mitmepoolne tehing, tehingud jagunevad, tehingus, tahteavalduse tegemine, tahteavaldus, tehingu vormivabadus, kirjalik vorm, elektrooniline vorm, näilik tehing, ähvardus, tühistamise tähtajad, tühistamise aluseks, tähtpäeva saabumine, mitmepoolsed tehingud, pakkumus, mõistlikkus, lepingutruudus, usalduspõhimõte, dispositsioon, eraautonoomsus, lepinguvabadus, abstraktsioonipõhimõte, kohustuste mittetäitmine, kohustuse täitmine, nõude loovutamine, vabandavaks asjaoluks, valdus, valdus, valduse omandamine, valdus, valduse rikkumine, kinnistamata merelaev, heauskne omandamine, omandaja, deliktistruktuur, viimaste puhul, subjektiivne koosseis, kergemeelsusega, kaitseväited, süüdistaja kohustus, süüteokoosseisu tunnused, väärteona, tahtlus, ettevaatamatus, teo toimepanija, täideviija, kaastäideviimine, osavõtja, kihutaja, kaasaaitaja, väärteo toimepanemine, süüteokatse, kõlbmatu süüteokatse, õigusvastane, süüvõime, süüdivus, piiratud süüdivus, süüvõime, loobumine süüteokatsest, süüteokatse, täideviija, süüteokatse, toimepanija korral, karistamise alus, kaitsegarant, valvegarant

Teemad

  • Õiguse tähistamine
  • Õiguse idee
  • Õiglus
  • Õiguskindlus e õiguslik garanteeritus
  • Eesmärgipärasus
  • Positiivne e objektiivne õigus
  • Subjektiivne õigus
  • Õigus kui normatiivne kommunikatsioon
  • Ülipositiivne õigus
  • Eraõiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem
  • Avaliku õiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem
  • Karistusõiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem
  • Süüteod on kuriteod ja väärteod
  • Era- ja avaliku õiguse piiritlemine
  • Juriidiline fakt ja õigussuhe
  • Õiguse subjektid ja õiguse objekt
  • summa summarum
  • Subjektiivse õiguse tekkimine, sisu, lõppemine ja kaitse
  • Juriidiline kohustus
  • Õiguse realiseerimise vormid
  • Õiguse tõlgendamine
  • Õiguse allikad Eesti ôiguskorras
  • Seadus
  • Seadlus
  • Määrused
  • intra legem
  • Välisriigi õiguse
  • Õigusakt ja õigusaktide liigid
  • Õigusakt
  • Õigusnorm ja õigusnormide liigid
  • ius scriptumis
  • Avaliku ja eraôiguse normid
  • Regulatiivsed ja ôigustkaitsvad normid
  • Mittetäielikud (spetsialiseeritud) õigusnormid
  • Õigusnormi loogiline struktuur
  • Siseriiklik õiguse püramiid (õiguse hierarhia)
  • Riikide tekkimise teooriad
  • Lepinguteooria
  • Orgaaniline teooria
  • Vôimuteooria
  • Riigi tunnused
  • Rahvas
  • Territoorium
  • Suveräänsus
  • Õigusriigi printsiip. Õigusriigi formaalsed ja materiaalsed tunnused
  • Õigusriik
  • Demokraatia printsiip ja sotsiaalriigi printsiip
  • Sotsiaalriigi printsiibist
  • Võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiip
  • organ
  • halduse käsutajad
  • Isikute õigus- ja teovõime
  • Teovõime piiramine ja piiratud teovõimega isikute tehingud
  • Piiratud teovõimega isiku mitmepoolne tehing
  • Alla 7-aastase alaealise tehing
  • Otsusevõimetu isiku tehing
  • Tehingu mõiste ja liigid. Tehingu tunnused. Tehingu tegemine
  • Tahe ja tahteavaldus. Tahteavalduse tegemine ja selle liigid
  • Tahteavalduse liigid
  • Tahteavalduse tegemine
  • Tehingu vormid (suuline, kirjalik, notariaalne, elektrooniline) ja tehingu tõlgendamine
  • Tehingu vormivabadus
  • Kirjalik vorm
  • Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm
  • Elektrooniline vorm
  • Tehingu notariaalne kinnitamine
  • Tehingu vormi järgimata jätmine
  • Tühine tehing (alused) ja selle kinnitamine
  • Tühistatav tehing (alused ja tühistamise kord)
  • Tähtaeg ja tähtpäev
  • Tähtaja algus
  • Tähtaeg lôpeb
  • Tähtpäeva saabumine
  • Lepinguõiguse üldpõhimõtted
  • pacta sunt servanda
  • pacta sunt servana
  • Lepingulise vastutuse olemus
  • Force major
  • Õiguskaitsevahendid võlaõiguses
  • Kohustuste täitmise üldised põhimõtted
  • Lepingu rikkumise mõiste
  • Kahju hüvitamise eesmärk
  • Valduse mõiste ja liigid. Valduse tekkimine ja lõppemine (mitte eriti oluline)
  • Omandi mõiste. Vallasomandi tekkimine. Kinnisomandi tekkimine
  • nullum crimen nulla poena sine lege
  • ind dubio pro reo
  • nemo tenetur se ipso accusare
  • Kriminaalmenetluse põhimõtted
  • KarS deliktistruktuur ja selle õiguslik tähendus
  • hooletus
  • süüvõime puudumine
  • common law
  • Teo koosseisupärasus (objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, objektiivne omistamine)
  • Õigusvastasus ja selle välistamine
  • Hädakaitse
  • Hädaseisund
  • Kohustuste kollisioon
  • Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus
  • Süü ja selle välistamine
  • Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud
  • Karistamise alus on isiku süü
  • Karistust kergendavad asjaolud
  • Karistust raskendavad asjaolud
  • Garandikohustus (valve ja kaitsegarant)
  • Kaitsegarant
  • Valvegarant

Kommentaarid (2)


john7: Materjalis on palju väga kasulikku infot sissejuhatuseks õigusteadusesse, lahti on seletatud hulk mõisteid, kohati ka koos näidetega.
20:07 28-11-2011

tedounap: täitsa hea asi on
23:17 02-02-2016


Sarnased materjalid

17
doc
17
docx
269
docx
22
doc
214
docx
52
doc
6
docx
67
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto