50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
80 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kertrud
Õppematerjali autor
ETTEVÕTLUSE OLEVUS 1) Ettevõtluse funktsioon 2) Ettevõtja isiksuse omadused 3) Äriplaani olemus 4) Erastamise kontseptsioon Eesti Vabariigis 1) Ettevõtluse funktsioon Kõik inimesed ettevõtjaks ei sobi, 20% sobib ettevõtjateks. Miks kõik ettevõtjaks ei saa? kardetakse oma vara kaotada (risk), igal kuul tuleb dokumente saata, ise ei juleta saata. Ettevõtja on suurem egoist kui tavainimene. Surdokamber ülivaikne ruum. Millised on kõige suuremad egoistid? näitlejad, sportlased, õpetajad jne. Ettevõtlus on elamisviis. Turumajanduses on kaks peamist isiklikku tegurit oma võimetest
Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.)
müügikäibest laekub alles järgmisel kuul. Kümnepäevase tähtaja korral on see juba 33% ning kahenädalase tähtaja puhul 50%. Tabel 10. Raha laekumise prognoos kahenädalase arve tasumise tähtaja korral jaanuar veebruar märts aprill mai Juuni Müük 2000 4000 5000 3000 4000 3000 Raha 1000 3000 4500 4000 3500 3500 laekumin e 25.Ülesannete lahendamine laekumise kohta: 26.Ülesannete lahendamine kasumilävepunkti ja sihtkasumi kohta: 27.riskide liigid: 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- ja välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema. 2. Juhtimisrisk tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. Ettevõtjad ei pea eriti
3. Ametiühingukoondised. 4. Kultuur, inimeste elukvaliteet. 5. Ajakirjandus ja muud infovahendid. 6. Elanikkonna erinevate kihtide suhtumine firmasse ja selle prestiiz. 7. Elanikkonna demograafiline struktuur. 8. Inimeste sotsiaalsed veendumused ja väärtused. 9. Mood. Poliitilise keskkonna all mõeldakse valistuses ja teiste võimuorganite, poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogumit ühiskonna ülesehituse, juhtimise ja eesmärkide kohta, ning oma teiste riikide vaheliste suhete kohta, samuti poliitiliste asutuste üldist süsteemi. Laiemas mõttes on poliitiline, samuti õiguslik ja isegi majanduslik keskkond üldise sotsiaalse keskkonna osa, kuid enamasti vaadeldakse poliitilist süsteemi iseseisvana. Sealt tulenevate ja ettevõtlust mõjutavate komponentide hulgast võiks esile tõsta järgnevad: 1. Riigi juhtide vaated ja tegevus. 2. Poliitilised parteid, nende programmid ja poliitiliste jõudude paigutus. 3
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.)
Erineva taustaga inimeste värbamine Koostööd soodustav organisatsioonistruktuur (mitte funktsionaalne eristumine) 23) * Asjatundlikkus - valdkonna teadmised ja oskused. * Loovmõtlemisoskus - loovuse-põhiste protsesside valdamine. * Motivatsioon - ülesandale suunatud motivatsioon. 24) Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) - soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, siis neid vahepeal ei hinnata ja kui on loodud suur hulk alternatiive hakatakse valima parimat. 25) * Väikeettevõtete panus on suur ja sageli on innovatsiooniprotsess efektiivsem kui suurettevõtetes.
ETTEVÕTLUS 2 Kordamisküsimused Juhan Teder 2012/2013 1. EL ettevõtluse "suur pilt". Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) Eri suurusega ettevõtete osakaal 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. (VKEd) Mikro- Väike Kesk- VKE-d Suur - Kokku
ETTEVÕTLUS 2 Kordamisküsimused Juhan Teder 2012/2013 1. EL ettevõtluse "suur pilt". Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) Eri suurusega ettevõtete osakaal 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. (VKEd) Mikro- Väike Kesk- VKE-d Suur - Kokku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid