KORDAMISKÜSIMUSED 1. Ruumiline planeerimine - Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone.
Haldustasandeid on kaks , riik ja omavalitsus. Riik kui tervik, maakond, omavalitsus. 4 regiooni Tallinn, Jõhvi, Tartu, Pärnu. Regioonikeskustes on päästeamet, politsei, haigekassa, piirivalveamet. 15 maakonda. Omavalitsuses on omavalitsusevolikogu, täidesaatevvõim on vallavalitsusel või linnavalitsusel. 2. Mitu planeerimistasandit on Eestis (analoogia haldustasanditega) ja millised on vastava tasandi planeeringute liigid? 4 planeerimistasandit. Riigitasandil on üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering, neid finantseerib riik. Omavalitsustasandil on detailplaneering ja üldplaneering. 3. Mis on planeering (millest see koosneb)? On dokument, mis valmib planeermise käigus, koosneb joonistest, tekstist ja moodustavad ühtse terviku. Vormistamise nõuded kehtestab regon.minister. Pl juurde kuuluvad lisad, mis võivad sisalada teavet pl koostamise käigust tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, pl lähteandmeid, olemasoleva olukorra
Sissejuhatus 3 Detailplaneeringust 3-4 Detailplaneeringu algatamine 4-7 Detailplaneeringu kehtestamine 7-8 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb üksteist täiendavatest tekstidest ja joonistest, moodustades ühtse terviku. Planeeringute koostamine on avalik, et tagada huvitatud isikute kaasamine ning anda neil võimalus oma huvisid kaitsta. Planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve on Siseministeeriumi pädevuses ning planeerimisalase tegevuse korraldamine ja järelevalve maakonnas on maavalitsuse pädevuses
peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk (1) Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel. (2) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. (3) Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. (4) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka ehitise kui vallasasja ning selle omaniku või valdaja suhtes.
Seminar 6: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; 3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühis-kondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti muni
mahajäetud/ lammutatud ehitiste alad, täidetud pinnasega alad 3. Millised on ohud rohestruktuurile või tema elementidele? · Haljasalade otsene täisehitamine · Rohestruktuuri fragmentiseerumine ehk killustumine väiksemateks osadeks sellised protsessid on toimunud viimase poolsajandi kestel küllaltki kiiresti Põhjamaades, kus rohestruktuuri eri elementide territoorium tiheasulates on vähenenud kuni 20-30%. Tiheasula rohestruktuur tervikuna on jäänud mitmeid kordi hõredamaks ja mitmed varasemad ühendused suuremate rohealade vahel on katkenud. 4. Miks on vaja rohestruktuuri planeerida? Millised on planeerimise eesmärgid? Rohestruktuuri planeerimisel on oluline saavutada olukord kus avalik ja erasektor teeksid nii rohestruktuuri väärtuste säilitamise kindlustamisel kui haldamisel koostööd ühiste eesmärkide
tasu, üleiirigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu PLANEERIMISSEADUSE EESMÄRK – tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavaid tingimusi säästva ja tasakaalustatud arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ja ehitamiseks planeeringute liigid: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering planeering peab olema: demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne, orienteeritud pikaajalisusele MAAKONNAPLANEERINGU ÜLESANDED – maakonna ruumilise arengu põhimõtete määratlemine; asustuse arengu suunamine; detailplaneeringu koostamise kohustusega alad; loodusväärtuste säilimine ÜLDPLANEERINGU EESMÄRGID – valla/linna ruumilise arengu põhimõtete
3. Planeerimissüsteem. Planeerimistüübid alates kõrgemast: - Üleriigiline planeering Ruumiline planeering, mis koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Seaduse järgi on see aluseks maakonnaplaneeringule. Üleriigilise planeeringu ülesanded on vastavalt planeerimisseaduse §6 lõige 2: 1) Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete määramine; 2) Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning
Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine) Tihe seos EL keskkonnaõigusega Liigitatakse: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS,JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: Säästev areng (tagada järeltulevale põlvele hea elu) Keskkonna kaitstuse kõrge tase
Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus, kliimamuutused) ja horisontaalsed teemad (keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnaload, keskkonnaseire ehk jälgimine) Tihe seos EL keskkonnaõigusega Liigitatakse: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS,JahiS jt Valdkondlikud seadused – keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: Säästev areng (tagada järeltulevale põlvele hea elu) Keskkonna kaitstuse kõrge tase
mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus looduskaitselised väärtuskriteeriumid: o 1 – kõrge looduskaitseväärtus o 2 – keskmine looduskaitseväärtus o 3 – väike looduskaitseväärtus o 0 – looduskaitseväärtuseta looduskaitseliste väärtuskriteeriumite muutumine ja rakendamine erinevates valdkondades (ökosüsteemid, maastik, metsa ökosüsteemid): o ökosüsteemid: looduslikkus; mitmekesisus; esinduslikkus; haruldaste liikide olemasolu; endeemid; mahukas, piisav leviala; kultuurilooliselt väärtustatud o maastikud: haruldus; kordumatus; esinduslikkus; looduslikkus; esteetilisus; kultuuriloolisus o metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu; kahaneva alaga jäänukid;
määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 10. Missuguseid planeeringu liike teate? Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku Planeeringute liigid: 1) Üleriigiline planeering, mille eesmärk on planeeringu koostamine kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta.Üleriigilise planeeringu ülesanded on: asustuse arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine,
lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 10. Missuguseid planeeringu liike teate? o Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. o Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku Planeeringute liigid: 1) Üleriigiline planeering, mille eesmärk on planeeringu koostamine kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta.
16.03.2010 sotsiaalriigi põhimõte - normaalsete elamistingimuste tagamine, - sotsiaalse julgeoleku tagamine, - üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine (õppimisvõimaluste tagamine, kultuuriliste vajaduste rahuldamine, tervisekaitse süsteemi kujundamine), - keskkonnakaitse, - riigi ja majanduse teatud põimumine, mis väljendub nii riigipoolses interventsioonis kui ka subventsioonis, - planeerimine. 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 13 demokraatia põhimõte - legitimatsioon (rahvas valib, teeb ja toimetab) - legitimatsioon ei ole tähtajatu, pidevalt käib selle uuendamine - enamuse õigus otsustada - avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega (§ 3 võimu teostatakse PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel) - kodanike arvamusega arvestamine (nende vahetu mõju haldusotsustuste tegemisel)
geodeetiliste tööde korraldamine • maakatastri pidamine ning vastavate • õigusaktide eelnõude koostamine • osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses Keskkonnaministeerium Eesmärk: Keskkonnaministeerium on Eesti keskkonnavaldkonna eestvedaja, kelle põhieesmärk on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine. Keskkonnaministeerium - valdkonnad • Analüüs ja planeerimine • Looduskaitse • Jahindus • Maapõu • Jäätmed • Metsandus • Kalandus • Merekeskkonna kaitse • Keskkonnateadlikkus • Rahvusvaheline koostöö • Keskkonnahoidlikud • Säästev areng
maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt; koostöös Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd; üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute (ka korteriühistud) ja sihtasutustega; Keskkonnaministeeriumiga (riigi omandis olevate maade puhul) Siseministeeriumiga, kui planeering on seotud merre ehitise püstitamisega. Kohalik omavalitsus kaasab puudutatud isiku detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest talle esimesel võimalusel. Puudutatud isikuks on: 1) kinnisasja omanik, kelle senist maakasutust või krundi ehitusõigust planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt; 2) planeeritava maa-ala naaberkinnisasja omanik; 3) planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanik, kui tema
Toompark Kinnisvaraarendus on tegevus, mille kaudu kinnistu väärtus tõuseb. Väärtuse tõstmine. Sageli kaasneb kinnisvara arendamisega ka ehitustegevus. Kinnisvara arendusprojekti turunduse eesmärk on tarbija vajaduste rahuldamise kaudu aidata kaasa maksimaalse kasumi saavutamisele projekti realiseerimiselt. Kinnisvaraarenduse võib jagada: - Maa arendusprojektid. Näiteks buumi ajal põllumaa, kuhu tehti detailplaneering. - Ehitusprojektid · Ehitamine · Renoveerimine Arenduse kulud on: - Maa hind (sõltub ostukuludest) - Planeering (kas detailplaneering on olemas või tuleb koostada) - Infrastruktuur - Ehitushind (ehitus on kõige kapitalimahukam) - Finantseerimiskulud (laenuintress, lepingutasud, riigilõivud jm) - Müügikulud Arenduse protsess: turundus peaks käima läbi kogu arendusprotsessi (Milline toode? Kuidas hinnastada? Kuidas müüki toetada?)
eluealõpuni. Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 0. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? Maakataster 1. Millisest allikast saab andmeid hüpoteeklaenu kohta? Kinnistusraamatust - kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus 2. Mis on detailplaneerimine? Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. 3. Missuguseid planeeringu liike teate? Planeeringute liigid on: 1) üleriigiline planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud, strateegiline käsitlemine; 2) maakonnaplaneering, mille eesmärk on maakonna territooriumi arengu üldistatud
Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Riiklik Looduskaitse Keskus. · 8 Regionaalset Looduskaitse keskust · Kaitse planeerimine (kaitsealad) · Loodushoid ja toetused · Liigikaitse · Loodusharidus KKM Info- ja tehnokeskus. Keskkonnaalase teabe kogumine, analüüsimine ja väljastamine ning keskkonnaseisundit kajastavate ülevaadete koostamine ja avaldamine; Keskkonnateadlikkuse edendamine; riikliku keskkonnaseire programmi koordineerimine; Kartograafilise andmekogu (digitaalkaardistik) loomine ja sellel põhinevate geograafilise informatsioonisüsteemi (GIS) meetodite arendamine, ja ruumiandmete töötlemine;
jätkusuulikku arengut tagavate keskkonnatingimuste kehtestamine planeeringu koosseisus või lisamine arengukavasse. Hindamise tulemusel seatakse planeeringu või arengukava elluviimiseks konkreetsed keskkonnatingimused (leevendavad meetmed) ja planeeringu või arengukava elluviimise seiremeetmed. Keskkonnamõju strateegiline hindamise eripäraks ruumilise planeerimise puhul on see, et KSH aruanne ei ole juriidiliselt sama jõuga kui planeering (üldplaneering, detailplaneering vms). Seetõttu peab hindamise käigus seatud keskkonnatingimused viima sisse hinnatavasse planeeringusse KSH eksperdi, planeerija ja kohaliku omavalitsuse koostöös. Sellisel juhul muutuvad seatud keskkonnatingimused edasisel projekteerimisel ja arendustegevusel siduvaks. Keskkonnamõju strateegiline hindamine tugineb sellele, et hinnatakse tõenäoliselt olulist mõju, nagu nõuab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2001/42/EÜ (27.06.2001) teatavate kavade ja
4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse kaks aspekti- planeering ja ehitamine Ehitamine on ehirustöö tegemine,järelvalve, projekteerimine, rahastamine ja rojekti juhtimine. Ehitamise kaks aspekti- kuhu ja mida ehitada, kuidas ehitada. 6. Ehitistele esitatavad põhinõuded (ehitusseadus) §3 1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale
Planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Koosneb seletuskirjast ja joonistest. Planeerimise põhimõtted: 1.Elukeskkonna parendamise põhimõte 2. Avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte 3. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte 4. Teabe piisavuse põhimõte. Planeeringute liigid. 1. Üleriigiline planeering 2. Maakonnaplaneering 3. Üldplaneering 4. Detailplaneering Üleriigilise planeeringu eesmärgid ja näited. 1) asustuse arengu üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil; 3) muu taristu, sealhulgas energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 4) maapõue kasutamise üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine;
hingamisteedega (astma, bronhiit, kopsuvähk) ning südame ja veresoonkonnaga Eestis põhjustab õhu saastatus umbes 600 surma haiguste näol. Siseõhu saastatust tekitavad: hallitus, tolm, tubakasuits, majapidamistarbed ja mürgid, gaasid (radoon, vingugaas), hoone ehitamisel kasutatud materjalid (asbest, plii jne) Müra ja vibratsioon peamiselt linnades, seal on suurim liiklus, ehitus, tööstused, lennu- ja raudteeliiklus. 12. Ühistranspordi ja vähemsaastavate transpordiliikide kasutamise ebapiisav soodustamine ja autode arvu kasv; kasutatavate kütuste halb kvaliteet Valglinnastumine soodustab ühistranspordi vähem kasutamist ning autode arvu kasvu liiklemiseks. Kaasaegsemad ja mugavamad transpordivahendid muudavad ühistranspordi atraktiivsemaks autokasutaja jaoks. Reisijate veole rohkem soodustusi.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tartu Kesklinna osa maakasutusest ja ruumilisest struktuurist Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 3 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on piiritleda oma kodukoha piirid ning kirjeldada selle maakasutust, ruumilis-strukuturaalset olemust kaasajal ning kujunemist viimase kuni 200 aasta jooksul. Samuti kirjeldada ka võimalike tulevikuvisioone. Minu kodukoht on üks osa Tartu Kesklinnast (Joon. 1). Piiritlesin oma kodukoha tunnetuslikult, määrates piiride sisse kohad, kus käin igapäevaselt või kus mulle meeldib käia
tekkimist ennetavat suunda suurtootmise keskkonnakorralduses. IPPC eesmärgid: • kaitsta keskkonda kui tervikut; • võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehntika; • vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; • tõsta käitaja vastustuse määra inimtervist või keskkonda • ohustava tegevuse eest käitises; • tagada käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine 13) Eesti ühendused 14) Rahvusvahelisedühendused 15) Planeering Planeerimise põhimõtted – planeeringute koostamine on avalik. Nii tagatakse huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites. Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid
...10 Joonisel 2. on näidatud see osa pargist, mida Tartu linn on alustanud korrastama. Töödega alustati juba 2014 ning need jätkuvad. Lisaks on näha terve piirkonna paigutust ehk kus asub uus Eesti Rahvamuuseum ning Raadi mõis.................................................................10 Tartu linna arengukava ütleb, et: „Linnale oluliste valdkondade ja alade planeeringute, sh miljööväärtusega hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimuste teemaplaneeringute koostamine (kesklinna üldplaneering, vabaplaneeringuga alade parkimise strateegia, dendropargi detailplaneering, Annelinna ja Ihaste elamupiirkondade vahelise ala rohelise vööndi kujundamise põhimõtted, Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu ülevaatamine jt)“ (Tartu linna arengukava 2013-2030). Selle punkti alusel võib öelda, et linnale on dendropargid tähtsad ja sammuti kõik rohelised alad Tartu linnas......................10 Tartu linn alustas Raadi dendropargi korrastamist eelmisel aastal
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad.
arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted: Planeeringute koostamine on avalik; Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik; Kinnisomandile võib seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid: Üleriigiline planeering; maakonnaplaneering; üldplaneering; detailplaneering. Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule: Peab olema: Demokraatlik; Kõikehaarav; Funktsionaalne; Orienteeritus pikaajalisusele. Üleriigilise planeeringu eesmärgid ja näited: Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; asustuse arengu suunamine; üleriigilise transpordivõrgustiku. Inimeste põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine (elukoht, töö, haridus, teenused, puhkus).
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Maria Derlõs ARII Harju, Niguliste ja Rüütli tänava vahelise kvartali haljasala detailplaneeringu analüüs Ruumilne planeerimine I osa üleanne nr. 1 Tartu 2009 Sissejuhatus 1944. aasta märtsi alguses pommitas Nõukogude punaarmee lennuvägi mitut Eesti linna, nende hulgas rünnati 9. märtsil Tallinnat. Sihikule võeti sõjaliste objektide asemel hoopis elupiirkonnad, millest paljud tehti maatasa. Kõige rängemalt sai kannatada Harju tänav. Niguliste kirik süttis, pommitabamusest purunesid nii Vaekoda kui ka palju teisi ehitusmälestisi
PLANEERIMISSEADUS Planeerimise põhimõtted planeeringute koostamine on avalik. Nii tagatakse huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites. Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid 1. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. 2. Maakonnaplaneering - koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. 3. Üldplaneering - koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta. 4. Detailplaneering - koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maria Derlõs Lasnamäe Katleri mikrorajooni ruumilis-struktuurne lühikirjeldus Ruumiline planeerimine, ülesanne 3 Tartu 2009 Sissejuhatus Analüüsi objektiks valisin Tallinna Lasnamäe linnaosa Katleri asumi (vt joonis 1). Katleri asum ja selle lähiümbruses olev tühermaa on olnud minu kodukandiks 11 aastat. Täpsemalt elasin Paasiku 14, üheksakorruselise maja ühes tüüpilise planeeringuga korteris. Minu jaoks ulatub kodukandi piir administratiivpiirist kaugemale. Tegelikult on Katleri asum
õigusliku juriidilise isiku nimi; ühisomanike nimed; kaasomandi korral kaasomanike osade suurused; kande õiguslik alus. III jagu : koormatised ja kitsendused , kuhu kantakse kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, kinnisomandi kitsendused; kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused; riigi omandis oleva kinnistu korral märkus riigivara valitseja kohta IV jagu: hüpoteegid , kuhu kantakse hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. 25)Loetle planeeringute liike. 1)üleriigiline planeering 2)maakonnaplaneering 3)üldplaneering 4)detailplaneering 26)Millised on üldplaneeringu eesmärgid. Eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks 27)Millised on detailplaneeringu eesmärgid.
kasvatakse puid ja teisi taimi (Itaalia, Austria). Park-katus (Lissabon). Toidu kasvatamine kortermajade seintel (horisontaalselt ja vertikaalselt). Kivilinna ja roheluse integreeritus (äärekivid puuduvad ehk käia võib igal pool). Green building systems- linna ehitiste süsteem, mille ehitamise süsteemid/põhimõtted peaksid olema rohelised. Green building sites- maastik/territoorium peaks olema roheline/mitmekesine. 3. Madal-tihe hoonestus. Elamute tüübid. Elamufondi odavamaks planeerimine. Aedlinnad. Kooselamurajoonid. * Loetle individuaal (Single Unit Detached)- ja korterelamule (Mid-Rise) lisaks veel elamutüüpe. • Minikortermaja ehk kitsas ridaelamuboks • Luksuslik lai ridaelamuboks (Townhouse) • Ridaelamuboksi peal on veel teine eraldi juurdepääsuga ridaelamuboks (Duplex townhouse) • Hoovkvartal ehk ühise krundi/hoovi peal on mitu individuaalelamut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
