Eksami kordamisküsimuste vastused (7)

4 HEA
 
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja
kaitsemetsadeks.
Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb:
1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal
kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja
kaitsega.
2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja
sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi.
Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks:
1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime
defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest
selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega
nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine,
metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue
metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega.
2.)Metsakorraldus ­ esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise,
inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia
valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire,
geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne.
3.)Metsatööstus ­ esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb puidu varumise
ja töötlemise probleemidega. Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on
kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja saadud puitu töödelda.
Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia
kuuluvad sellised distsipliinid nagu raietöödetehnoloogia, metsakeemia, metsa
(puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne.
Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on
kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on
pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis
mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat
keskkonda.
Kõige levinum puuliik Eestis on mänd ­ 31,3%
II kohal on kask ­ 31,2%
III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp ­ V kohal 9,2% haab ­ 5,7%
Euroopa metsasus 30%
Maailma metsasus 26%
Hoiumetsad ­ Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade
kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist
vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides.
Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest
ja kaitseala eeskirjadest.
Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav
reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade osakaal on meil
74,2 %.
Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus
on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades. Lageraielangi laius kõvalehtpuu või
okasmetsades ei tohi ületada 100 m ja pindala 5 ha. Pehmelehtpuu puistutes ei tohi laius
ületada 150 m ja pindala 7 ha. Turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 ha.
Kaitsemetsad - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets. Sellesse kategooriasse
kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad.
99% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eksami kordamisküsimuste vastused #1 Eksami kordamisküsimuste vastused #2 Eksami kordamisküsimuste vastused #3 Eksami kordamisküsimuste vastused #4 Eksami kordamisküsimuste vastused #5 Eksami kordamisküsimuste vastused #6 Eksami kordamisküsimuste vastused #7 Eksami kordamisküsimuste vastused #8 Eksami kordamisküsimuste vastused #9 Eksami kordamisküsimuste vastused #10 Eksami kordamisküsimuste vastused #11 Eksami kordamisküsimuste vastused #12 Eksami kordamisküsimuste vastused #13 Eksami kordamisküsimuste vastused #14 Eksami kordamisküsimuste vastused #15 Eksami kordamisküsimuste vastused #16 Eksami kordamisküsimuste vastused #17 Eksami kordamisküsimuste vastused #18 Eksami kordamisküsimuste vastused #19 Eksami kordamisküsimuste vastused #20 Eksami kordamisküsimuste vastused #21 Eksami kordamisküsimuste vastused #22 Eksami kordamisküsimuste vastused #23 Eksami kordamisküsimuste vastused #24 Eksami kordamisküsimuste vastused #25 Eksami kordamisküsimuste vastused #26 Eksami kordamisküsimuste vastused #27 Eksami kordamisküsimuste vastused #28 Eksami kordamisküsimuste vastused #29 Eksami kordamisküsimuste vastused #30 Eksami kordamisküsimuste vastused #31 Eksami kordamisküsimuste vastused #32 Eksami kordamisküsimuste vastused #33 Eksami kordamisküsimuste vastused #34 Eksami kordamisküsimuste vastused #35 Eksami kordamisküsimuste vastused #36 Eksami kordamisküsimuste vastused #37 Eksami kordamisküsimuste vastused #38 Eksami kordamisküsimuste vastused #39 Eksami kordamisküsimuste vastused #40 Eksami kordamisküsimuste vastused #41 Eksami kordamisküsimuste vastused #42 Eksami kordamisküsimuste vastused #43 Eksami kordamisküsimuste vastused #44 Eksami kordamisküsimuste vastused #45 Eksami kordamisküsimuste vastused #46 Eksami kordamisküsimuste vastused #47 Eksami kordamisküsimuste vastused #48 Eksami kordamisküsimuste vastused #49 Eksami kordamisküsimuste vastused #50 Eksami kordamisküsimuste vastused #51 Eksami kordamisküsimuste vastused #52 Eksami kordamisküsimuste vastused #53 Eksami kordamisküsimuste vastused #54 Eksami kordamisküsimuste vastused #55 Eksami kordamisküsimuste vastused #56 Eksami kordamisküsimuste vastused #57 Eksami kordamisküsimuste vastused #58 Eksami kordamisküsimuste vastused #59 Eksami kordamisküsimuste vastused #60 Eksami kordamisküsimuste vastused #61 Eksami kordamisküsimuste vastused #62 Eksami kordamisküsimuste vastused #63 Eksami kordamisküsimuste vastused #64 Eksami kordamisküsimuste vastused #65 Eksami kordamisküsimuste vastused #66 Eksami kordamisküsimuste vastused #67 Eksami kordamisküsimuste vastused #68 Eksami kordamisküsimuste vastused #69 Eksami kordamisküsimuste vastused #70 Eksami kordamisküsimuste vastused #71 Eksami kordamisküsimuste vastused #72 Eksami kordamisküsimuste vastused #73 Eksami kordamisküsimuste vastused #74 Eksami kordamisküsimuste vastused #75 Eksami kordamisküsimuste vastused #76 Eksami kordamisküsimuste vastused #77 Eksami kordamisküsimuste vastused #78 Eksami kordamisküsimuste vastused #79 Eksami kordamisküsimuste vastused #80 Eksami kordamisküsimuste vastused #81 Eksami kordamisküsimuste vastused #82
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 82 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
286 laadimist Kokku alla laetud
7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mk170 Õppematerjali autor

Mõisted

metsandus, peamisteks uurimisobjektideks, hoiumetsad, tulundusmetsade juhtfunktsiooniks, kaitsemetsad, säsipoolset, talveks säilitusained, kudede rakud, ülesanneteks, mõnel puul, laiad säsikiired, teiskasv, kambiumirakud, selged, sügiseses puiduosas, sügisosas, hajussoonelistel lehtpuudel, hajussoonelised liigid, tülliks, seente toimel, ränistunud puit, kasel, maltspuit, maltspuidu osakaal, varjutaimedel, valgustingimustega, fotosünteesi intensiivus, valgusnõudlikud, varjutaluvad, valgustingimused metsas, tihedates kuusikutes, puistutes, kõrgmägedes, langust kuni, langust kuni, järgmises faasis, temperatuuri langemisel, advektiivsed öökülmad, langemiseks, niisugused segakülmad, öökülmade oht, teistest külmakindlamad, noortel saarevõrsetel, sademetel, lehtpuude kahjustused, kserofüütide juurestik, transpiratsiooniks, transpiratsioon, rohttaimedel, põhjaveeks, põhjavee liikumine, kapillaartõusu kõrgus, liival, aurumine maa, metsaõhu co2, õhu co2, metsaõhus, co2, metsaõhk, maapinnalähedastes õhukihtides, mujal maailmas, kuuse juurestik, kask, kaasikutes, juurekäikude hulk, mulli korral, mullimuldadele, sammalkate, moder, kõdu tüsedus, moderis, teistsugune, selgrootute mass, sisseuhtehorisont, alusmetsapõõsad, samasuguse toimega, kasvukohatüüpides, alustaimestik, kahjuritena, hukule, sekundaarsed kahjurid, tertsiaalsed kahjurid, tüvekahjurid, juurekahjurid, arvukuse haripunkti, metsatakseerimine, metsade tootlikkust, kunstlik jaotus, tekkiv võrgustik, täpsusklupil, ümardatud klupil, ümardatud klupil, puistu rinnaslõikepindala, saadud arv, okaspuudel, saadud maht, koefitsendid tarbepuudele, saematerjalid, metsata metsamaa, harvikuks, takseereraldus, tekkeviis, rindelisus, lihtpuistu, , puistu vanus, arenguklass, männik, lage ala, selguseta ala, noorendik, määratleta hall, keskealine mets, valmiv mets, küps mets, 5 boniteet, täius, kuusk, kuivõrd lehtpuud, valgustingimused, hooldusraied, uuendusraied, valikraied, tulevikupuu, hooldus, varjetingimused, majanduslikus mõttes, võrades, sellised puud, väljaraiumisel, peapuuliiki, kasvukohal, metsaseadusega, rõhutan veelkord, harvendusraiete kordusperioodiks, klassifikatsioonis põimendus, kuusk, tulundusmetsades, raiekraad, nõrk raie, alameetod, rangem, kokkuveoteede laius, eesti praktikas, mänd, harvendusraie eaks, ii hr, kask, hooldusraied, harvendusraie, selliselt, hektaril 600, sookask, lageraied, raiumistähtaeg, lageraie, raiesuund, raiesuund, lankide liitumisaeg, lageraiet, seemnepuud, hooldus, langetamine, turberaieteks, erinevatest turberaieviisidest, tagava, häilraieks, paremaid tulemusi, kahjustuse tõttu, veerraie, valikraie, tööstusvalikraie, valikraiel, ideaalne püsimets, püsimetsadel, hoiumetsad, salu, muiste metsakasvukoha, eesti metsad, tüübirühmadesse, metsad, arvu tõttu, tsentraalse, alltüüpide nimetused, skeemil, mullaomadustest, metsade kasvukohatingimusi, puistute tootlikkus, metsa tootlikkus, ehkki huumushorisont, peenesesisalduse tõttu, mullaks, boniteet v, sagedasemad liigid, mullapeenes, põhjavesi, iseloomulikumaks liigiks, kasvukohatüüp, enamus puistutest, tootlikkus madal, põhjavesi, kõduhorisont, puistutest, boniteet iv, tootlikkus, palumetsade nimetus, muld, samblarinne, karusambla, mulla lähtekivimiks, männid, puistud, jänesekapsa, mulla lähtekivimiks, liigniiskus, organogeenne horisont, a2 horisont, boniteet ii, jänesekapsa, männikutes, tervislik seisund, karusambla, mulla reaktsioon, samblarinne, kasvukohatüüp, laanemetsade muld, organogeenne horisont, lähtekivimiks, muld, puistutest, kuusikud, puhmarinne, samblarinne, kasvukohatüüp, mikroreljeef, lähtekivimiks, muld, horisont, niiskusastmelt, teised puistud, salu, alustaimestikule, kuusk, sagedasemad, tk ha, kasvukohatüübi osatähtsus, kasvavad naiste, püsik, enamasti iv, lähtekivimiks, tüüpilisteks, mikroreljeef, okaspuupuistute tootlikkus, kõrrelistest, samblarinne, kasvukohatüüp, eraldatud, puistutest, tk ha, muldadest, tupp, sinikamänniku tagavara, produktiivsust, puudub või, samblarinne, kasvukohatüüp, kanarbiku, samblikud, raba, lähtekivim, või leede, rohttaimedest, mulla reaktsioon, kaasikud, boniteet ii, alustaimestik, mullad, mullad, enamuspuuliigiks, alustaimestik, lu teke, õhuke turvasmuld, puudest, lammi muld, turvas, sookaasikute tagavara, raiestikud, kasvukohatüüp, turbakiht, kasvukohatüüp, madalsoomuldade viljakus, turbakihid, siirdesooturvas, puistutest, sookaasikud, kasvukohatüüp, turvas, alustaimestikus, rohttaimedest tupp, raba kasvukohatüüp, taolised põhimõtted, hilinenud tõrjeabinõud, püsimetsamajandus, põhjustatud kahjudele, suuremad tormikahjustused, augustis lääne, puude tüved, tormimurd või, lumekahjustused, lehtpuudele, tugev vihm, ulukikahjustused metsale, põtrade kahjustused, põtru, elupaikadeks, pisemakasvulisem metskits, tänaseks päevaks, üraskid, kulgevad enam, ürasklaste tõugud, liigiomase käigumustri, ulatuslikke metsakahjustusi, puude esmasasustajad, sõsarhauete rajamine, põlvkondi, haudepilt, erinevalt koore, emakäik, vaheaegadega, hiidüraskil, noormardikate küpsussööm, sagedane, emakäik, kase, munemiskohaks, munemine, valmik, mitmeaastane, siklasi, hiid, kandseentele, juurepessu tekitajal, väliselt, värskeltraiutud kände, haigusoht, levinud külmaseentest, tõmmu, põleseenel, mädanikest, viljakehad, viljakeha, kännu, sipelgad, lehekahjurite hävitajatena, enamus kuklasi, metsastamiseks 2, rmk süsteem, vajadust 4, sügiskülvi puhul, istutamise aeg, asutati lääne, asutati alam, kaitseala, eramaade omanikele, lahemaa rahvuspark, tagada põhja, rahvuspargi maadest, karula rahvuspark, kaitsmaks lääne, kaitseala koosseisus, soomaa rahvuspark

Teemad

  • Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja
  • kaitsemetsadeks
  • Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks
  • Metsakasvatus
  • Metsakorraldus
  • Metsatööstus
  • % Eestist
  • mänd – 31,3%
  • 2%
  • 2%
  • Hoiumetsad
  • Tulundusmetsade
  • Kaitsemetsad
  • Puistu koostisosad, põhimõisted, puude diferenseerumise põhjused puistus ja
  • G.Krafti klassifikatsioon
  • niineosa e. floeemi
  • trahheedest ja trahheiididest
  • vee ja lahustunud mineraalainete tõusev vool juurtest assimilatsiooniaparaati
  • libriform
  • puiduparenhüümi rakke
  • sõeltorud
  • toimub assimilaatide laskuv vool teistesse taimeorganitesse
  • saaterakke
  • niinekiu
  • niineparenhüümi rakke
  • esisäsikiirtega
  • Säsi
  • kaksiksäsi
  • ekstsentriline säsi
  • väärsäsi
  • Väga kitsad
  • säsikiired
  • Kitsaste säsikiirtega
  • Laiad säsikiired
  • teissäsikiirteks
  • kambiumi
  • Puhkeolekus on kambium tavaliselt ühekihiline ja ta kuulub taimede algkoe
  • ehk meristeemkoe hulka
  • Aastarõngad
  • rõngassoonelistel
  • Varjatud rõngassoonelistel
  • Hajussoonelistel
  • Lülipuit
  • tüllidega
  • Tectona grandis
  • lülipuidulised puud
  • küpspuiduline
  • väärlülipuit
  • Maltspuit
  • maltspuidulised puuliigid
  • Puistu fotosüntees ja seda mõjutavad tegurid. Albeedo.Valgusnõudlikud ja
  • varjutaluvad puuliigid
  • Valitsevate puude suurem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede
  • massist
  • Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog
  • pinnale langenud summaarsest valgusest, nimetatakse a l b e e d o ks
  • Valgusnõudlikud
  • Varjutaluvad
  • poolvarju taluvad
  • Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt
  • teguritest
  • valgus-, poolvarju- ja varjulehed
  • Valgusetingimusi metsas iseloomustab kõige paremini järelkasvu, alusmetsa ja
  • taimestiku esinemine ja kasv
  • Puittaimede soojanõudlus ja äärmustemperatuuridest põhjustatud
  • kahjustused puudel
  • Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete
  • idanemisele
  • Temperatuuri mõju fotosünteesile
  • Temperatuuri, millest madalamal fotosüntees lakkab, nimetatakse
  • minimaalseks ja temperatuuri, millest kõrgemal fotosüntees enam ei toimu
  • maksimaalseks temperatuuriks
  • Vegetatsiooniperioodiks võetakse tavaliselt aeg
  • I - vähese soojanõudlikkusega
  • II - keskmise soojanõudlikkusega
  • III - soojanõudlikud
  • IV - väga soojanõudlikud
  • V Troopikaliigid
  • Äärmustemperatuuride mõju metsale
  • madalad
  • väga kõrged temperatuurid
  • tugevad talvekülmad
  • omadustest, taimede vanusest ja
  • keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterezìimist ning mulla
  • omadustest
  • Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid talvekahjustusi
  • ärakülmumine ja vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel
  • Sagedamini kahjustab puid vahelduv temperatuur kevadtalvel (märtsis)
  • külmalõhede
  • tekkimise
  • Suuremat kahju võib põhjustada madal temperatuur vegetatsiooniperioodil
  • hiliskülmadeks
  • varakülmadeks
  • radiatsioonilisteks. Advektiivsed
  • Radiatsiooniline
  • Külmade tekkimine oleneb ka pilvisusest, õhuniiskusest ja tuulest
  • Tugevalt mõjutab külmade tekkimist reljeef
  • mulla niiskus
  • Hiliskülmakahjustuse
  • Varakülmad e. sügiskülmad
  • kohrutus
  • Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustusi
  • kambiumi rakud surevad
  • koore
  • kuumapõletik
  • Metsa ja vee vastastikused suhted. Veebilanss
  • Puittaimede kasv oleneb temperatuuri kõrval oluliselt niiskusest
  • Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral
  • Sademetel on taimedele ka teistsugune mõju
  • lumemurd
  • lume vaalimine
  • hügrofüüdid
  • mesofüüdid
  • kserofüüdid
  • Metsa mõjust sademetele võime teha järgmised järeldused
  • Pindmine äravool
  • Metsa raiumise
  • Seoses pindmise äravoolu vähenemisega avaldab mets tugevat mõju erosioonile
  • erodeerunud mullad
  • jõgede veereziimi
  • Aurumine
  • Mets ja evapotranspiratsioon
  • Transpiratsiooniks nimetatakse vee aurumist taimedest nende maapealsete osade
  • puudel peamiselt lehtede ja okaste) kaudu
  • Mets ja põhjavesi
  • infiltratsiooniks
  • Veebilanss
  • S = A + F + T+ U
  • evapotranspiratsiooniks
  • Kui mulla veebilanss on positiivne, on muld vaadeldaval ajavahemikul
  • muutunud niiskemaks, kui aga lahkunud vee hulk on suurem kui juurdetulnud
  • vee hulk, on muld muutunud kuivemaks
  • CO2 sisaldus atmosfääris ja selle tähtsus puudele. Mets ja tuul
  • Metsaõhu süsihappegaasisisaldus
  • Mets ja tuul
  • assimilatsiooni
  • transpiratsioonile
  • paljunemisel
  • seenhaiguste ja putukkahjurite levik
  • juurestiku kujunemine
  • piitsutaja”
  • tormimurruks. Tormiheite
  • Tormiheite
  • Tormimurd
  • Puude tormikindlus oleneb väga mitmesugustest erinevatest teguritest
  • Puistu mõju mullale, huumuse (kõdu) põhitüübid
  • Metsapuude mõju mullale
  • Varis
  • Metsavaris ja -kõdu on kõige suurem toitainete varuallikas
  • Frankia
  • Juured
  • Huumus
  • Erinevalt mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all
  • laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka
  • keskmiselt ja hästilagunenud metsakõdu, sest selle ja huumushorisondi vahel on
  • sageli väga raske vahet teha
  • Moder
  • Alustaimestiku ja loomastiku mõju metsale
  • Mets ja alustaimestik
  • Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste
  • kogumit, mis katab puude alust maapinda
  • Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus
  • mull-tüüpi kõdu moodustumist
  • Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku uuenemist
  • takistavad loodusliku uuenduse teket
  • söödavaid marju
  • ja meetaimi
  • erosiooni vähendajana
  • tulekaitseline tähtsus
  • indikaatoriks
  • Loomade mõju metsale
  • Primaarsed kahjurid
  • Sekundaarsed kahjurid
  • Tertsiaalsed kahjurid
  • Okka ja lehekahjurid
  • Tüvekahjurid
  • Juurekahjurid
  • üraskid
  • typographus
  • Erinevad üraskiliigid asustavad kas puu tüve- või võraosa, samuti on igal liigil
  • enamasti kindel puuliik, mida ta kahjustab (mänd, kuusk, lehtpuu)
  • kalamiteediks
  • Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju metsale?
  • Põder
  • Metskits
  • Kobras
  • hiired
  • Metsatakseerimise mõiste ja ülesanded. Puu kõrguse ja diameetri mõõtmine
  • selleks kasutatavad vahendid. Kasvava puu tüvemahu määramine
  • Virnmaterjali mõõtmine ja rm olemus
  • Metsatakseerimine ehk metsa hindamine (mõõtmine)
  • projekt
  • Metsade
  • majandamise kava
  • Kvartalivõrk
  • Kasvava puu ja puistu takseerimine. Selleks kasutatavad instrumendid
  • puu rinnasdiameeter
  • puu kõrgus
  • a) Puu diameetri mõõtmine
  • metsaklupiga
  • Klupp
  • peab olema puu tüvega risti
  • täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid
  • Täpsusklupil
  • Ümardatud klupil
  • Ümardatud klupil on 0 punkt skaalal viidud poole diameetriastme võrra liikumatu
  • haara sisse
  • b) Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil
  • kuid oluline on
  • ava läbimõõdu ja lati pikkuse suhe, see peab olema 1:50
  • c) Puu kõrguse mõõtmine
  • d) Puu mahu määramine
  • V = g
  • Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus
  • võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga
  • Näide
  • e) Puu vanuse määramine
  • Metsamaterjalide mahu määramine
  • Ümarmaterjalid
  • ladvapoolselt
  • mahutabelite
  • Virnmaterjalid
  • M (rm)= virna pikkus x virna laius x virna kõrgus
  • Saadud maht on rm, (materjal koos õhuvahedega), et saada tm (puhta puidu
  • kogus), tuleb rm korrutada koefitsendiga
  • Üldjuhul
  • tm = 1,43 rm
  • rm = 0,7 tm
  • Saematerjalid
  • V a b L
  • Puistu takseereraldusteks eraldamise kriteeriumid
  • Puistu eraldamise tunnused
  • metsamaaks ja mittemetsamaaks
  • takseereraldusteks
  • Tekkeviis
  • a) kultuurpuistud
  • b) looduslikud
  • Rindelisus
  • Kui puistus on puude kõrgused erinevad ja moodustub kaks üksteise all asuvat
  • võrastikku, siis on tegemist kaherindelise e. liitpuistuga. Teise rindesse arvatakse
  • puud, mille kõrgus on 0,25.....0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest
  • Koosseis
  • koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes
  • Puhtpuistuks
  • Koosseisu valemis kasutatavad lühendid
  • enamuspuuliigiks
  • Puuliigid, mille tagavara on alla 10 % I rinde tagavarast märgitakse
  • NB!!! Puistu eraldatakse, kui koosseisukoefitsent erineb kahekümne protsendi
  • võrra. NB!!!
  • Puistu vanus
  • metsa vanust
  • hakatakse arvestama istutamise või külvamise aastast
  • Arenguklass
  • arenguklassid
  • Lage ala
  • Selguseta ala
  • Noorendik
  • Latimets
  • Keskealine mets
  • Valmiv mets
  • Küps mets
  • küpsusläbimõõduks ehk sihtdiameetriks
  • Küpsusläbimõõdud
  • NB!!! Takseerimisel eraldatakse puistu vanuse järgi, kui nad kuuluvad
  • erinevatesse arenguklassidesse. NB!!!
  • Boniteet
  • Boniteet määratakse boniteerimistabelite alusel, kusjuures teada peab olema
  • puuliigi kõrgus ja vanus, samuti tekkeviis
  • NB!!! Puistud eraldatakse kui nad erinevad ühe või enama boniteediklassi võrra
  • NB!!!
  • Segapuistus määratakse boniteet enamuspuuliigi järgi
  • Täius
  • Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja
  • kasvukohatingimuste juures optimaalse arengu ja tihedusega
  • Puistu täius (t) on seega koefitsent, mis leitakse puistu hektaritagavara või hektari
  • lõikepindala jagamisel sama vana normaalpuistu tagavaraga või lõikepindalaga
  • NB!!! Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on
  • suurem kui 0,2. NB!!!
  • Puuliikide vahelduse bioloogilised alused ja kuuse vaheldumine lehtpuudega
  • arvestama kõiki tingimusi ja rakendama
  • kõiki abinõusid selleks, et ebaõige majandamise tagajärjel ja juhuslike tegurite
  • mõjul ei vahelduks väärtuslikud puuliigid väheväärtuslikega!
  • Kuuse vaheldumine lehtpuudega
  • kliimaksliik
  • Raiete klassifikatsioon. Tulevikupuu mõiste ja puht- ning segapuistute eelised
  • ja puudused
  • RAIED
  • Hooldusraied
  • Uuendusraied
  • Valikraied
  • Hooldusraied
  • peaeesmärgiks
  • tulevikupuude
  • Tulevikupuu
  • Puistu liigilise koosseisu reguleerimine
  • puhtpuistu või segapuistu
  • Puhtpuistutel puudub alternatiiv
  • Segametsade eelised
  • Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine
  • Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud
  • Valgustus ja harvendusraie. Hooldusraied kuusikutes
  • Valgustusraie (VR)
  • Iseloomulik on, et valgustusraie käigus ei saada likviidset (st
  • realiseerimiskõlblikku) puitu ning langetatud materjal jäetakse maha. 1998.a
  • metsaseadusega on fikseeritud, et valgustusraie-ealise puistu keskmine diameeter
  • on mitte suurem kui 6 cm
  • Harvendusraie (HR)
  • Puud, mida me jätame kasvama ,nn. tulevikupuud
  • Puud, mida me välja raiume
  • Kaasaaitajad e. abistajad puud
  • Kuusikud
  • Sanitaarraie. Raiekraad, alameetod hooldusraietel ja hooldusraiete
  • tehnoloogia
  • Sanitaarraie (SR)
  • raiekraad e. harvendamise aste
  • alameetod
  • Hooldusraiete tehnoloogiad
  • Hooldusraied männikutes ja kaasikutes
  • Männikud
  • Melampsora pinitorqua
  • Kaasikud
  • Uuendusraied. Lageraie, raiesuund, lankide liitumisaeg, lageraie tehnoloogia
  • Vastavalt metsaseadusele jagatakse uuendusraied kaheks: lageraie ja turberaied
  • Lageraied
  • Raiesuund
  • Lankide liitumisaeg
  • Turberaied ja erinevad turberaieviisid
  • Turberaied
  • Turberaieteks
  • Hylobius abietis
  • aegjärkne raie (AR)
  • häilraie (HLR)
  • veerraie (VR)
  • Aegjärkne raie
  • kolmes või kahes järgus
  • Alati tuleb silmas pidada tormiohtu
  • Häilraied
  • Veerraie
  • Veerraie langi
  • Valikraied ja püsimetsandus
  • Valikraied
  • Dauerwaldi
  • Olemus
  • Valikraiete eesmärk
  • Puistud valikraie tegemiseks
  • Puude valik raieks
  • Valikraietega majandatavate püsimetsade eelised
  • Püsimetsadel on ka rida puudusi, mis lubavad neid rakendada vaid teatud
  • tingimustes
  • Metsatüpoloogia ajalugu, metsa kasvukohatüübi ja metsatüübi mõiste, aru
  • ja soometsade klassifikatsioon
  • Metsatüpoloogia ajalugu
  • metsatüpoloogia
  • Mõiste ja ülesanded
  • Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga
  • s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga)
  • metsamaade kogumit
  • metsa kasvukohatüüp = muld + veereziim
  • alustaimestik
  • metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik + puistu
  • iseloomuliku alustaimestiku liigi
  • soometsa kasvukohatüüpide
  • Viimasel kohal olev nimetus näitab alati lähemat tüüpi
  • Metsatüüpide rühmitamine
  • klassi
  • arumetsad
  • soometsad
  • Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on
  • aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veerežiim
  • Soometsade jaotamisel tüübirühmadesse on aluseks soostumise iseärasused: kas
  • põhjavee või sademetevee mõjul soostumine, liikuv või väheliikuv põhjavesi
  • Loo- ja nõmmemetsad
  • Arumetsad
  • Loometsad
  • vähem kui 30 cm. paksusel
  • peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või
  • klibumullal kasvavad
  • leesikaloo ja kastikuloo, lisaks fragmentaarselt esinev lubikaloo
  • Leesikaloo kasvukohatüüp (ll)
  • männikud
  • tüsedus kuni 10 cm
  • Sorbus
  • Lonicera xylosteum
  • Thymus
  • Asperula tinctoria
  • Rubus saxatilis
  • Hepatica nobilis
  • Melampyrum pratense
  • Pleurozium
  • Rhytidiadelphus triquetrus
  • Thuidium abietinum
  • Cladina sp
  • Cetraria islandica
  • Festuca
  • Sesleria caerulea
  • Kultiveeritakse Mä istutamise teel kuni 8000 tk ha-le
  • Kastikuloo kasvukohatüüp (kl)
  • paas on 10-30 cm sügavusel
  • männikud
  • Corylus avellana
  • Cotoneaster
  • Potentilla fruticosa
  • Festuca rubra
  • Brachypodium pinnatum
  • Carex montana
  • Oxalis acetosella
  • Anemone nemorosa
  • Dicranum polysetum
  • Kultiveerida Mä istutuse teel
  • kuni 7000 tk ha-le
  • Lubikaloo kasvukohatüüp (lul)
  • lubikas
  • Kultiveeritakse Mä
  • istutamise teel 7000 tk hektarile
  • Nõmmemetsad
  • Enamus puistutest on männikud
  • sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp
  • Sambliku kasvukohatüüp (sm)
  • mulla lähtekivimiks on mitmesugused liivad
  • puhtmännikud
  • samblikud
  • Polytrichum piliferum
  • Empetrum
  • nigrum
  • Carex ericetorum
  • Kultiveerida Mä istutuse teel, kuni
  • tk ha-le
  • Kanarbiku kasvukohatüüp (kn)
  • leetunud leedemuldadega
  • samuti
  • liivadega
  • Calluna vulgaris
  • Dicranum scoparium
  • Polytrichum juniperinum
  • Ledum palustre
  • Polytrichum commune
  • Kultiveeritakse Mä külvi teel 8000…..10000 kultiveerimiskohta/ha
  • Palu- ja laanemetsad
  • Palumetsad
  • Lõimiselt on muld peenliiv või saviliiv
  • männikud
  • Deschampsis flexuosa
  • Molinia caerulea
  • pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Eraldi vaatleme veel jänesekapsa-pohla
  • karusambla-mustika ja jänesekapsa-mustika alltüüpe
  • Pohla kasvukohatüüp (ph)
  • tüsedad
  • keskmised kuni peeneteralised liivad
  • Puistutest
  • Rubus idaeus
  • Vaccinium myrtillus
  • Luzula pilosa
  • Maianthemum bifolium
  • Calamagrostis epigeios
  • Epilobium angustifolium
  • Kultiveeritakse Mä
  • istutuse teel kuni 7000 tk ha-le või Mä külvi teel kuni 8000 külvikohta ha-le
  • Jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp (jk - ph)
  • metsad kasvavad
  • leedemuldade
  • liivsavi
  • moreenil
  • Trientalis europaea
  • Kultiveeritakse tavaliselt Mä, kuni 5000
  • tk/ha, võib katsetada ka Lh ja Ts
  • Mustika kasvukohatüüp (ms)
  • peene- kuni
  • keskmiseteralised liivad
  • männikud või kuusikud
  • Tüüpiline on
  • rohke kuuse looduslik uuendus
  • Salix sp
  • h. mustikas
  • Orthilia secunda
  • Sphagnum sp
  • Kultiveeritakse raiestikud Mä istutamisega
  • kuni 6000 taime ha-l, Mä külviga kuni 7000 külvikohta ha-l, samuti Ku
  • istutamisega kuni 3000 taime ha-l
  • Jänesekapsa –mustika alltüübis (jk - ms)
  • Mullad
  • leetunud leetmullad
  • Puistutest domineerivad kuusikud
  • h. mustikas
  • h. jänesekapsast
  • istutuse ja külvi teel ja Ku istutuse teel samade kultiveerimiskohtade arvuga nagu
  • põhitüübi puhul
  • Karusambla - mustika alltüüp (kr - ms)
  • karusamblad
  • Kultiveeritakse Mä istutuse teel kuni 5000 tk/ha
  • L a a n e m e t s a d
  • paiknedes
  • liivsavimoreenidel, mõnikord kaetud peenliivaga
  • põhiliselt
  • kultiveerituna männikud
  • sinilille ja jänsesekapsa
  • kasvukohatüüp
  • Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk)
  • saviliiv- või liivsavimoreen
  • kuusikud
  • jänesekapsast
  • Athyrium filix-femina
  • Dryopteris
  • carthusiana
  • Deschampsia caespitosa
  • Ranunculus repens
  • Sinilille kasvukohatüüp (sl)
  • liivsavi- või rähkmoreen
  • kuusikuid
  • Daphne
  • mezereum
  • Fragaria
  • Veronica chamaedrys
  • Helictotrichon
  • Hypericum maculatum
  • Galeobdolon luteum
  • Agrostis capillaris
  • Taraxacum sp
  • Kultiveeritakse tavaliselt Ku, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, istutades
  • kuni 3000 tk ha-le, Ks, külvates kuni 4500 külvikohta ha-le, Lh, istutades kuni
  • tk ha-le, Ts, istutades kuni 1700 tk ha-le või Ta, istutades kuni 1500 tk ha-le
  • Salu- ja soovikumetsad
  • S a l u m e t s a d
  • Esinevad lehtpuumetsad
  • Alustaimestikule on iseloomulik puhmarinde puudumine
  • naadi ja sõnajala kasvukohatüübid
  • Naadi kasvukohatüüp
  • liivsavi-, saviliiv- või tüse rähkmoreen
  • Eesti viljakaim kasvukohtüüp
  • kaasikud
  • Pulmonaria
  • Asarum
  • Actaea spicata
  • Stellaria nemorum ja S. holostea
  • Ranunculus cassubicus
  • Viola mirabilis
  • Carex sylvatica
  • Rhodobryum roseum
  • Climacium dendroides
  • Kultiveeritakse KU, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, istutades kuni 3000
  • tk ha-le, Ks, külvates kuni 4500 külvikohta ha-le, Ta, istutades kuni 1500 tk ha-le ja
  • Sa, istutades liiki kuni 3000 tk ha-le
  • Sõnajala kasvukohatüüp
  • lehtpuu segapuistud
  • domineerivad sõnajalad
  • Matteuccia struthiopteris
  • Filipendula ulmaria
  • Urtica dioica
  • Carex
  • Carex elongata
  • Mycelis muralis
  • Milium effusum
  • Kultiveeritakse KU, istutades 3000 tk ha-le, Ks, istutades
  • tk ha-le, Hb, istutades 2500 tk ha-le, Lm, istutades 2500 tk ha-le ja Sa
  • istutades 2000 tk ha-le
  • S o o v i k u m e t s a d
  • kamar-gleimullad
  • Esinevad kaasikud
  • sanglepikud
  • Osja, tarna, angervaksa kasvukohatüübid
  • Osja kasvukohatüüp (os)
  • liivsavimoreen
  • segapuistud
  • B. pubescens
  • Equisetum sylvaticum
  • Equistum palustre
  • Carex cespitosa
  • Dryopteris expansa
  • Kultiveerida Mä, 6000 tk ha-le, LM
  • tk ha-le, Ks, 3000 tk ha-le, Sa, 2000 tk ha-le
  • Tarna kasvukohatüüp (tr)
  • Lähtekivimiks
  • peeneteralised setteliivad
  • sookaasikud
  • Phragmites australis
  • Carex panicea
  • C. nigra
  • Kultiveeritakse
  • Mä, kuni 6000 tk ha-le, sangleppa kuni 3000 tk ha-le, arukaske kuni 3000 tk ha-le
  • Sa, kuni 2000 tk ha-le, Ku, 3000 tk ha-le
  • Angervaksa kasvukohatüüp (an)
  • Enamasti
  • liivsavid
  • domineerib h. angervaks
  • Galium palustre
  • Kultiveerida võib
  • sangleppa, 2500-3000 tk ha-le, kuivendatud aladele ka Ku 3000 tk ha-le, Ks 3000 tk ha-le ja Sa, 2000
  • tk ha-le
  • Tarna-angervaksa alltüüp (tr-an)
  • kaheosalise lähtekivimiga
  • kaasikud ja sanglepikud
  • Lysimachia vulgaris
  • Galamagrostis stricta
  • Kuivendatud osades võiks kultiveerida ka kuuske kuni 3000 tk -ha-le, samuti
  • sangleppa kuni 2500 taime ha-le
  • Rabastuvad metsad ja kõdusoometsad
  • R a b a s t u v a d m e t s a d
  • sinika ja karusambla kasvukohatüübid
  • Sinika kasvukohatüüp (sn)
  • Lähtekivimiks mitmesugused liivad
  • sinikas
  • Eriophorum vaginatum
  • Mä võib ka kultiveerida kuni 5000 tk ha-le
  • Kanarbiku-sinika
  • Raba-sinika
  • Karusambla kasvukohatüüp (kr)
  • savi
  • või kahekihiline
  • Equisetum fluviatile
  • Carex echinata
  • Kultiveerida Ku, 3000 tk ha-le, istutada Mä
  • tk ha-le või külvata Mä kuni 6000 külvikohta ha-le
  • K õ d u s o o m e t s a d
  • Iseloomulik on, et kuivendamise ja
  • kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured
  • jäävad maapinnast pisut kõrgemale
  • mustika kõdusoo ja jänesekapsa kõdusoo
  • Mustika kõdusoo (mks)
  • Iseloomulik on
  • puhmaste , peamiselt h. mustika ohtrus
  • Kultiveerida võib Mä, 5000 tk ha-le
  • Ks, kuni 3000 tk ha-le, või kuuske kuni 3000 tk ha-le
  • Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jks)
  • siirde
  • ja madalsoomullad
  • kuusk
  • kultiveerida
  • võib KU, 3000 tk ha-le, Ks 2500 tk ha-le jt. liike
  • Rohusoo ja samblasoo metsad
  • Rohusoometsad
  • Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp
  • lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp
  • Lodu kasvukohatüüp (ld)
  • Levib
  • madalsoomuldadel
  • Puistutest domineerivad sookaasikud
  • Iris pseudacorus
  • Menyanthes trifoliata
  • Carex elongata
  • Scirpus sylvaticus
  • Kultiveerida saab sangleppa kuni 2500 tk ha-le
  • Madalsoo kasvukohatüüp (mds)
  • Muldadest
  • lammi-madalsoo-mullad
  • Betula humilis
  • Myrica gale
  • C. diandra
  • S a m b l a s o o m e t s a d
  • puudest mänd
  • siirdesoo ja raba kasvukohatüüp
  • Siirdesoo kasvukohatüüp (ss)
  • Muldadest
  • siirdesoo
  • mullad
  • Raba kasvukohatüüp (rb)
  • rabamullad
  • siirdesoomullad
  • domineerivad männid
  • valitsevaks puhmarinne
  • Rubus chamaemorus
  • Metsakaitse olemus ja tähtsus. Ilmastiku ja ulukikahjustused
  • METSAKAITSE
  • Metsakaitseks nimetame meie metsa kõikide hädaohtude eest kaitsmist, mis
  • temale ja tema kosumisele kahjulikud on. Et metsa järeldusrikkalt ja hästi võiks
  • kaitseda, piame esiteks selgeste tundma, kuidas ja kelle läbi temale kahju võib
  • kasvada, teiseks: täielisi abinõuusi tundma, millega hädaohtu võimatuks teha ehk
  • eemale tõrjuda ja kolmandaks piame neid abinõuusid õigeste tarvitada mõistma
  • ökoloogiliselt õigel metsakasvatusel
  • puhtpuistu
  • Ilmastikukahjustused
  • tormikahjustusi
  • tormimurruna
  • tormiheitena
  • lume
  • vaalimine)
  • Ulukikahjustused
  • Alces alces
  • Cervus elaphus
  • Capreolus capreolus
  • Kobras
  • kuusk
  • Tõrje
  • Keskealiste ja vanemate puistute tähtsamad tüvekahjurid
  • Keskealiste ja vanemate puistute tüvekahjurid
  • Scolytidae
  • Dendroctonus micans
  • Crypturgus
  • Kuusk
  • aastas
  • Tõrje
  • I. duplicatus
  • Põlvkond üheaastane
  • Polygraphus poligraphus
  • põlvkond üheaastane
  • Tõrjeks
  • Tomicus sp
  • Tomicus piniperda
  • T. minor
  • Põlvkonnad mõlemal liigil üheaastased
  • Pityogenes
  • P. bidentatus
  • P. quadridens
  • Kuusekahjurina
  • chalcographus
  • Põlvkond on
  • Ips sexdentatus
  • Scolytus ratzeburgi
  • Põlvkond
  • üheaastane
  • Tõrje
  • Pissodes piniphilus
  • mändide
  • Tõrje
  • P. pini
  • Tõrjeks
  • Cerambycidae
  • Saperda carcharias
  • haabade, paplite ja remmelgate
  • Tetropium castaneum
  • T. fuscum
  • Monochamus sp
  • Archopalus sp
  • Acanthocinus aedilis
  • Siricidae
  • Sirex juvencus
  • Urocerus gigas
  • Juure- ja tüvemädanikud. Biotõrje
  • Juure- ja tüvemädanikud
  • Heterobasidion annosum
  • tõrje
  • Armillaria sp
  • mellea
  • A. ostoyae
  • Rhizina undulata
  • Polyporaceae
  • Phellinus tremulae
  • P. igniarus
  • Inonotus obliquus
  • Laetiporus sulphureus
  • Polyporus squamosus
  • P. pini
  • var. abietis
  • tõrjeks
  • Biotõrje
  • Metsapuukoolid. Kuuseistikute kasvatamine
  • Puukoolide tüübid
  • Metsa kultiveerimine, selle vajadus. Millal eelistada metsa külvi, millal
  • istutust?
  • METSA UUENDAMINE
  • metsapõlvkonna saamine
  • kultiveerimiseks
  • Metsa külv
  • Külvi eelised
  • Külvi puudused
  • Seemnete külvisügavuse rusikareegel on: seemned külva umbes 3 seemne
  • läbimõõdu sügavusse mulda
  • Metsa istutus
  • Taimede istutamist tuleb eelistada külvile
  • Rusikareegel istutusaegades on: lehtpuud istuta kevadel enne lehtimist ja sügisel
  • pärast lehtede kolletumist või lehtede langemist, okaspuud istuta kevadel hilja
  • maikuus vahetult enne pungade puhkemist ja sügisel varakult juba augustis
  • Paljasjuursed taimed
  • Suhtugem alati taime kui elusorganismi, koheldes teda sõbralikult!
  • b) Suletud juurekavaga taimed
  • Istutusviisid
  • Looduskaitse ajalugu Eestis, kaitsealade jaotus ja meie rahvuspargid
  • Dateeritud looduskaitse algas 1297. aastast
  • Rootsi metsaseadus
  • esimene Eesti looduskaitseseadus
  • a. alustas tööd esimene riiklik looduskaitse inspektor
  • teine looduskaitseseadus
  • kolmas looduskaitseseadus
  • Looduskaitse Valitsus
  • a. asutati Lahemaa Rahvuspark
  • a. koostati Eesti Punane Raamat
  • neljas
  • looduskaitseseadus
  • viies
  • Kaitsealad
  • Rahvuspargid
  • Lahemaa Rahvuspark
  • Mandri-Eesti
  • põhjapoolseim koht
  • Karula rahvuspark
  • Vilsandi rahvuspark
  • Soomaa rahvuspark
  • Matsalu rahvuspark

Kommentaarid (7)


katrin22: Väga põhjalik materjal. Aitäh!
13:17 23-11-2013

mmust: Väga põhjalik! Oli abi!
14:29 07-11-2012

lachen: hea materjal, põhjalik!
22:56 22-03-2011


Sarnased materjalid

67
doc
528
doc
17
doc
1072
pdf
937
pdf
90
pdf
33
docx
990
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto