Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eksami kordamisküsimused (3)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on torikseened ?
  • Kuidas vältida ?
  • Kuidas kaista kände juurepessu eest ?
 
Säutsu twitteris
Kõik seened on heterotroofid – nad kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet.
Seened kasutavad antibiootikume üksteisega võitlemiseks – tugevam jääb ellu.
Kes on torikseened ?
Torikseened koosnevad kahest osast - seeneniidistik elab puidus või mõnes muus kasvusubstraadis ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku, selle olemasolu näitab puidu lagunemine . Seene nähtav osa on viljakeha , mille ülesandeks on võimaldada seene paljunemist. Liiki saab määrata viljakeha tunnuste alusel.
Tüüpilistel torikseentel on puu küljes kasvav kõva viljakeha; selle alakülg on kaetud võrvuti asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed. Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like. Tüüpilistele torikseentele on iseloomulikud tugevad viljakehad ja nende pikk eluaeg , isegi mitu aastat, samuti viljakehade eoseid produtseeriva osa koosnemine püstistest torukestest (mis on tugevam struktuur, kui eoslehekesed ).
Puit ja selle mädanemine
Puit tekib nii, et taimerakkude seined muutuvad kasvades paksuks ja jäigaks. Jäikus on tingitud rakuseinte koostisosadest; tselluloosist, ligniinist ja osalt ka hemitselluloosist.
Puidumädanik on taimehaigus , mida iseloomustab mädanemine- seente poolt puidu lagundamine puitunud rakuseinte lõhustamise tagajärjel. Nakatunud puit kaotab oma vastupidavuse ja tugevuse, muutudes pehmeks ja rabedaks.
Tervet ja elujõulist puud mikroorganismid üldjuhul ei suuda nakatada ega kahjustada. Oht tekib alles siis, kui puu on eelnevalt nõrgestatud kas ökoloogiliste tegurite (toitainete puudus, teiste puude vari, ebasoodne ilmastik) poolt või inimtegevuse (saastamine, võra korduv pügamine) läbi. Oluliselt häirivad puu toitumist ja mitmesugused okste, tüve ja juurte vigastused; suurem kahju tekib aga sellest, et need haavandid pakuvad mädanikutekitajatele kohest sissepääsu.
Puidumädanikku tekitavad nn kõrgemad seened saavad alguse eosest e spoorist. Sobivale kasvupinnasele e substraadile langenud eosest idaneb seeneniit e hüüf, mis koosneb pikkadest voolikukujulistest rakkudest. Puusse tungides eritab see ensüüme, mis muudavad puidurakkude seintes olevad ained lahustuvaks ning need imenduvad seeneniiti – niiviisi seen toitub. Seeneniitide kasvades ja harunedes moodustub puidu sisse seeneniidistik e mütseel. See areneb varjatult ning märkamatult aastaid, kuni ükskord ilmuvad puutüvele seene viljakehad: taelikud, torikud, pessud jm. Need koosnevad tihedasti põimunud seeneniitidest ning moodustuvad vaid paljunemiseks. Viljakeha allküljel asub selle tähtsaim osa – eoslavakandja e hümenofoor, mis on sagedamini moodustunud püstistest torukestest, harvem narmastest, eoslehekestest (lamellidest) või on siledapinnaline. Torukeste allapoole avanevaid suudmeid nim poorideks. Torukeste siseseintel või narmaste- lamellide pinnal (eoslaval) valmivad eosed; massilisemalt toimub see kevade ja sügisel niiskemate ilmadega. Neil aegadel ongi taimedel kõige suurem nakkusoht.
Juure- ja tüükamädanikke tekitavaid seeni loetakse ohtlikumateks, sest lisaks varjatud (maa-alusele) eluviisile põhjustavad mitmed neist suurt majanduslikku kahju oma agressiivse leviku tõttu (metsanduses nt juurepess ) või viivad näiliselt tervete pargipuude ootamatu pikalikukkumiseni pärast juurte läbimädandamist (jänesvaabik, lamesüsik).
Juure- ja tüükamädanikud saavad alguse eri põhjustel surnud või katki rebitud juurtest ning vigastatud juurekaelast. Sõltuvalt seeneliigist jääb mädanik allapoole maapinda või tõuseb kõrgemale, tüükasse ja tüvesse.
Puujuurte nakatumisele ja suremisele järgnevad tavaliselt muutused võras, seega võib juuremädanikku kahtlustada siis, kui:
  • Puu lehed või okkad on muutunud väiksemaks ja kahvatumaks kui eelmistel aastatel
  • Võrsete juurdekasv on ebanormaalselt väike
  • Kevadel on lehtimine hilisem ja/või sügisel langevad lehed enneaegselt
  • Võra hõreneb ja hakkab ladvast alates kuivama
Mädanikuohule ka juurekaelal näha olevad vanad koorevigastuste jäljed ning tüve allosas leiduvad õõnsused. Mõnel juhul jämeneb puu juurekael pudelikujuliselt – see kasvatab paksemaid aastarõngaid, kompenseerimaks tüükas laienevat mädanikku.
Kui lähedal asuvatel kas tormiheitest või kuivanud puude kändudel esineb seente viljakehasid, siis on suure tõenäosusega nakatunud ka püsti seisvad puud, sest mitmed seened on võimelised levima juurekontaktide abil.
Tüvemädanikest on levinumad südame- ehk lülipuidumädanikud. Need saavad alguse:
  • Jämedate okste murdumise või äralõikamise kohtadest , kus paljastub oksa keskosas olev lülipuit. See on paljude mädanikutekitajate poolt kergesti nakatatav ning samas ühenduses tüve lülipuiduga. Eriti kahjulik on täiskasvanud puul ladva mahalõikamine, mida mõned puid “hooldavad” saemehed endiselt praktiseerivad
  • Kauaks tüvele jäänud kuivanud okastüügastest, mis on suurepärased sissepääsukanalid tüve keskosasse.
Südamemädaniku tagajärjeks on tavaliselt tüveõõnsuste tekkimine ning seda põhjustavad peamiselt saproobselt (saproobse toitumise esindaja on saprobiont – surnud orgaanilises aines elav ja sellest toituv organism. Need on nt mahakukkunud puude, kändude ja saematerjali lagundajad, aga ka mitmed eluspuude tüvede surnud keskosas, lülipuidus nn südamemädaniku tekitajad .) toituvad seened. Surnud puidu lagundajaid ei maks alahinnata, sest kuigi need mädandavad vaid lülipuitu, muudavad sellega puutüvr mehhaaniliselt nõrgaks ning murdumisohtlikuks. Ka üksikud poolparasiitsed seened põhjustavad alguses südamemädaniku, võivad aga hiljem tungida edasi maltspuitu ja pehastada aastate jooksul mõne tüveosa täielikult. Väikesed koorekahjustused, mis ulatuvad ainult maltspuiduni, põhjustavad vaid paikse haavamädaniku, sinetuse jt nakkuste teket. Puu seisukindlusele ega tervisele need ei mõju, küll aga võivad olla teerajajateks teistele, agressiivsematele mädanikutekitajatele. Sügavamad ja ulatuslikumad maltspuidu vigastused põhjustavad aga kahjustatud puidu kuivamise ning nakatumise mitmesuguste mikroorganismidega. Olenevalt seeneliigist areneb mädanik kas ainult haavaümbruse maltspuidus või tungib edasi lülipuitu. Eluspuude okstes tekitavad mädaniku vähesed puuseened ning sedagi vaid haigestumise algperioodil. Peatselt kasvavad seeneniidid sealt edasi tüvesse. Tüvemädaniku olemasolu saab kindlaks teha mõnede iseloomulike tundemärkide järgi, nagu tüveõõnsused, külmalõhed, egaloomulikult paksenenud või sisselangenud piirkonnad. Kõige kindlamaks tunnuseks on puule kasvanud viljakehad. Need arenevad tavaliselt:
  • Sinna, kust seen omal ajal puusse tungis (tüvelõhed, oksaasemed)
  • Läbipehkinud tüveosale, kus üha väljapoole tungiv seeneniidistik on kahjustanud juba
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eksami kordamisküsimused #1 Eksami kordamisküsimused #2 Eksami kordamisküsimused #3 Eksami kordamisküsimused #4 Eksami kordamisküsimused #5 Eksami kordamisküsimused #6 Eksami kordamisküsimused #7 Eksami kordamisküsimused #8 Eksami kordamisküsimused #9 Eksami kordamisküsimused #10 Eksami kordamisküsimused #11 Eksami kordamisküsimused #12 Eksami kordamisküsimused #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lachen Õppematerjali autor

Lisainfo

Materjal, mis annab ainest ülevaate ning millega on võimalik eksam positiivselt sooritada!
toriksseened , puuseened , puidu mädanemine , pruunmädanik , valgemädanik , juurepess , kännupess

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (3)

thund3rxd profiilipilt
Igor Syunin: Väga hea materjal.
22:13 20-03-2013
mahalkita profiilipilt
mahalkita: Suurepärane! :)
22:12 31-03-2015
wondersex profiilipilt
wondersex: Veery guud
19:58 17-02-2013


Sarnased materjalid

18
doc
Eksami kordamisküsimused
82
doc
Eksami kordamisküsimuste vastused
15
doc
Keemia eksami kordamisküsimused
74
docx
Ökoloogia kordamisküsimused
14
doc
KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
27
doc
Keemia kordamisküsimused
15
docx
Ökoloogia eksami kordamisküsimused
22
doc
Geneetika I eksami kordamisküsimused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun