Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eksami kordamisküsimused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal võib küttida hanelisi ?
  • Mida tähendab tshokk ?
 
Säutsu twitteris
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud.
Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks . Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste – soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur ( hierarhia ).
Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta:
Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel terrotiiroumil, näiteks Eestis, Tartu maakonnas , Järvselja jahipiirkonnas. Arvukust mõjutavad populatsiooni parameetrid on suremus , sündimus, ränne.
Asustustihedus on ulukite arv mingil kindla suurusega maa-alal, näiteks 1000 ha.
Elupaikade mahutavus on keskkonna parameeter ning on kergesti määratav. Elupaikade mahutavuse määravad populatsiooni eksisteerimiseks vajalikud ressursid , mis on alati piiratud. Ressurssideks on toiduvarud, varjetingimused, pesitsemisvõimalused (lindudel) jms. Kuid ainult 1 neist on määrav (kui palju loomi tegelikult elupaik mahutab ). Seda seaduspärasust väljendab nn Liebigi seadusb: ulukiasurkonna kasvu piirab ennekõike see ressurss, mis optimaalsest kõige rohkem erineb. Seadus on tuntud ka „tünniseadusena“, mille kohaselt tünni mahutava vee hulga määrab lühima tünnilaua pikkus. Näiteks toidubaas võib olla külluslik, kuid metskitsel pole sellest mingit rõõmu, kui enamik söödavast jääb lume alla – antud juhul on just lumikatte paksus ja kestvus „lühimaks tünnilauaks“.
Juurdekasvusks nim populatsiooni suurenemist mingis ajaühikus, milleks metskitse puhul sobib üks aasta.
Bioloogilised väljad – selle terminiga tähistatakse ulukite poolt liigikaaslaste informeerimise otstarbel ümber kujundatud elupaiku. Visuaalsed ning lõhnamärgid. Kobrastel haisumättad, metssigadel sügamispuud, hirvlastel lõhutud põõsad, karudel küüntega kriibitud puud.
JAHISEADUS : Jahiõigus. Jahimaa korraldamine. Jahipiirkonnad. Jahipidamine ja selle õigust tõendavad dokumendid . Etc.
Jahiõigus –
(1) Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata.
(2) Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust.
Jahimaa korraldamine –
(1) Jahimaad korraldatakse eesmärgiga saada andmeid jahiulukivaru seisundi ja suuruse ning jahimaa kvaliteedi kohta, koostada jahimaakorralduskava ja nõustada jahimaa kasutajat, hinnata jahimaa kasutamist, jahiulukite hooldusvõtete sobivust ning jahindusalaste õigusaktide toimimist.
(3) Jahimaa korraldatakse jahimaakorraldusjuhendi alusel vähemalt iga kümne aasta järel jahipiirkondade kaupa.
(6) Jahimaid korraldab Metsakaitse - ja Metsauuenduskeskus.
(7) Jahimaa korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest.
Jahipidamine – on tegevus, mille eesmärk on ainult uluki tabamine. Jahipidamist on defineeritud kui ka ulukite jälitamist, püüdmist, tabamist ja/või surmamist.
Jahidokumendid - Jahitunnistus peab jahil kaasas olema. Jahiluba/suuruluki küttimisluba. Omades 20ha maad võib omanik küttida väikeulukeid. Näiteks rebaseid, kes tulevad kanu murdma . Kuid selleks peab olema jahitunnistus, kuid ei pea kuuluma jahiseltsi. Peab omama relvaluba, laskekaitse tunnistus , jahikoera pass .
Jahipiirkond peab olema vähemalt 5000ha. Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra).
JAHIKOERAD:
Koera põlvnemine:
Kõik koeratõud pärinevad mingist ürgsest, tänaseks väljasurnud esivanemast (Buffon)
Koera eellaseks on kuldsaakal
Koera teke on polüfüleetiline
Iidsed koeratõud ja nende järglased:
Turbakoer: spitsid, pintserid, osa laikasid
Inostrantsevi koer: Kaukaasia lambakoer , dogi, njuufaundlandi koer
Pronksikoer: saksa lambakoer, soti lambakoer
Tuhakoer
Eestis kasutatavad jahikoerad:
Hurdad (vene hurt e barsoi) – orienteeruvad nägemismeele järgi. Nende ülesanne on ulukile järgi joosta , kinni püüda ning maha murda. Kasutatakse avamaastikel, metsas võivad joosta end surnuks .. Aasias üks olulisemaid jahikoeri. Meil nüüdseks jahindusliku tähtsuse minetanud. Peeti jahti jänestele, rebastele, huntidele ja väikestele sõralistele steppides. Välimuselt suured ning saledad koerad , kehaehitus on timmitud väga kiireks liikumiseks.
Ajavad koerad, hagijad (vene, vene laiguline, eesti ja soome hagijas ) – Hagijad on loodud ulukite jälitamiseks häälega, et kütt võiks õigel ajal ja õiges kohas uluki tabada. Jälgi ajavad aeglaselt. Ajamise kiirus oleneb lõhnatundmisest ja kogemustest. Hagijad on rahulikud, asjalikud, visad, vastupidavad ja varaküpsed koerad. Nad pole liiga tihedalt seotud peremehega , mis võimaldab neid vajadusel teistelegi laenata. Kasutatakse jänese, rebase , ilvese ja isegi hundijahil. Hundijahiks kõlbab kõrgekasvuliste hagijate kari (vene hagijas). Eesti hagijas on ainus koeratõug, mis on Eestimaal aretatud! Eesti hagijat võib kasutada jänese, rebase ja ilvese jahil.
Välimus: keskmisekasvulised on soome ja eesti hagijas, suuremad vene ja vene laiguline hagijas. Suurematel pole väiksemate hagijate ees eeliseid , sest vajuvad rohkem läbi lume ning seetõttu ei liigu tänu pikkadele jalgadele kiiremini. Kuna ajukoer peab palju jooksma , peab kehaehitus vastama tõustandardile. Käpp olgu tugev ja kompaktse ehitusega ja tagajalgade nurgad õiged, tagakeha ei tohi olla turjast kõrgem, rinnakorv olgu sügav, mahutamaks tugevat kopsu, selg sirge.
Peatavad koerad, laikad (vene-euroopa ja lääne-siberi laika , norra põdrakoer) – nende ülesanne on leida jälg, hääletult uluki jälje ajamine , juurde hiilimine ja ta haukumisega peatama ning samas anda ka märku jahimehele, et uluk on leitud. Hea laika ei tööta omapäi, nagu hagijas, vaid püüab omanikuga kontakti hoida. Laikaga peetakse Eestis metsseajahti, mingilmääral ka põdrajahti.
Välimus: kikk -kõrvad, paksukarvaline, tugev. Vene-Eurooa ja Lääne-Siberi laikad on keskmisekavulised. Norra põdrakoer aga on alla keskmise turjakõrgusega.
Urukoerad ( taksid , jahi- ja foksterjerid) – väikesed koerad, kes poevad urgu, et ulukit kiusata. On visad, julged, väsimatud, agressiivsed, sõltumatud ning ettearvamatud. Kalduvad olema domineerivad. Kasutatakse uruloomade küttimiseks.
Taks: lühi- pika- ja karmikarvalised. Lontis kõrvad, lühikesed jalad, pikk keha.
Terjer : temperamentsed, elujõulised ja kergesti erutuvad. Esineb kasvatusraskusi. Lontis kõrvad, väikesekasvulised, kuni40cm. Jahiterjer meenutab taksi .
Linnukoerad (seisukoerad, spanjelid, retriiverid) – seisukoerad tarduvad teatud poosi ning tõstavad üles oma käpa, kui näevad otsitud objekti.
Seisvad linnukoerad ehk kanakoerad – setterid, linnukoerad. Iiri ja inglise setter turjakõrgus 50-60cm, keskmise suurusega koerad. Saksa linnukoer üle keskmise 60-70cm.
Liikumaajavad linnukoerad e spanjelid – madalakavulised vene spanjel ja inglise kokerspanjel ning keskmise kasvuga inglise springerspanjel on jahikoerad, kelle ülesanneteks on jahimehe püssi laskeulatuses joosta ja kõik leitud ulukid liikuma ajada. Koer toob latud uluki kütile kätte.
Toovad linnukoerad e retriiverid – keskmise suurusega kuldne , labradori ja siledakarvaline retriiver. Tegutseb alles peale lasku , haistab surnud või vigastatud ulukit.
JAHIPIDAMISVIISID:
Ajujaht – Eestis peetakse põhiliselt põdrale, muidu suurulukitele üldiselt – ka hirved ja metssiga . Enne jahile minemist tuleks teha eeluuring, et palju jahipiirkonnas üldse loomi on. Kollektiivjaht. Valitakse jahijuhataja – inimene, kes tunneb jahipiirkonda ning keda jahiseltsi liikmed aktsepteerivad. Osad on ajajad, teised kütid. Ajajad rivistuvad ühele poole, teisele poole lähevad kütid. Ajajad hakkavad liikuma reas.
Varitsusjaht – ulukit oodatakse kindlas kohas, kus on teda oodata (põld, männinoorendik). Niimoodi jahitakse meie mitmeid sõralisi, kuid ka kiskjaid sööda juures. Kõrgel istudes on jahimees ulukile raskemini märgatav ning seetõttu kasutatakse kõrgistmeid, jahikantsleid.
Hiilimisjaht – jahimees püüab varjatult laskekauguseni läheneda. Metskitse, hirve, vähem põtra ning metssiga. See on huvitav, kuid ka raske jahipidamisviis. Oluline on maskeerimisriietus. Reegel on mitte kiirustada, liikude tuleb aeglaselt vastutuult. Üksikisendile on kergem läheneda kui karjale .
Peibutusjaht – loom hiilib ise jahimehele ligi. Peibutatakse kahte moodi: pannakse välja visuaalsed märgid, peibutised (linnu-, pardi - ja hanejahil linnusiluetid) või matkitakse looma häält. Meil peetakse seda jahti peamiselt sokule, aga on ka osavaid jahimehi, kes suudavad ka põdra- ja hirvepulli lähedale meelitada.
Otsijaht – Lihtsalt kõnnitakse (nt koos koeraga) ja kui leitakse loom, siis jahitakse. Peamiselt jänestele, kuid ainult koos koertega, sest muidu saab hukka palju emajäneseid.
Urujaht – kasutatakse urukoera. Püütakse uluk urust välja ajada või urus tabada. Taks või foksterjer . Kährik, rebane , mäger.
Jaht lippudega – peamiselt hundijaht. Ala, kus hundikari pesitseb, ümbritsetakse lipuringiga.
Uluki püüdmine
Püünistega jaht – rebastele, kährikutele, mingile, mets- ja kivinugisele ning tuhkrule. Ka kobras ja ondatra kohe surmavate raudadega.
ULUKITE LOENDUSMEETODID:
Esimene printsiip: loenduse käigus üritatakse selgeks teha, milline on kogu asunduse suurus ja piirtutakse teadmisega , kas teatud loomaliigi arvukuse tihedus kasvab v kahaneb.
Teine printsiip: kas loendatakse ulukid mingil proovitükil või
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eksami kordamisküsimused #1 Eksami kordamisküsimused #2 Eksami kordamisküsimused #3 Eksami kordamisküsimused #4 Eksami kordamisküsimused #5 Eksami kordamisküsimused #6 Eksami kordamisküsimused #7 Eksami kordamisküsimused #8 Eksami kordamisküsimused #9 Eksami kordamisküsimused #10 Eksami kordamisküsimused #11 Eksami kordamisküsimused #12 Eksami kordamisküsimused #13 Eksami kordamisküsimused #14 Eksami kordamisküsimused #15 Eksami kordamisküsimused #16 Eksami kordamisküsimused #17 Eksami kordamisküsimused #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 173 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lachen Õppematerjali autor

Lisainfo

Vastused kordamisküsimustele. Kordamisküsimused on antud loodusvarade kasutamise ja kaitse õppekavale, kuid kindlasti on ka teistel materjalist kasu, sest suures osas kattub. Ise sain hindeks A, niiet peaks olema piisav materjal:)
ulukid , jahindus

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

markok6iv profiilipilt
markok6iv: Aitäh! Väga hea materjal!
14:17 26-01-2012
SiramSiram profiilipilt
SiramSiram: väga hea
21:09 24-02-2013


Sarnased materjalid

13
docx
Eksami kordamisküsimused
18
odt
Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused
32
docx
Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused
82
doc
Eksami kordamisküsimuste vastused
74
docx
Ökoloogia kordamisküsimused
14
doc
Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused
72
doc
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
34
docx
Eesti imetajad eksami kordamismaterjal



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun