Eksami konspekt (8)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

  • Kuidas veetakse betoonisegu ja kuidas paigaldatakse ?
  • Millistes pinnastes ja kus kasutame tampe ?
  • Millistes pinnastes saab kasutada drenaaziatra ?
  • Mis on skreeper ?
  • Kuidas liigub edasi vibroplaat ?
  • Millest oleneb pinnase tihendamine ?
  • Millest sõltub kraana tõstevõime ?
 
Säutsu twitteris

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid

Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20 m kaabli kaudu käivitatakse tööorganis olev ektsentrikvõll (12000 võnget minutis ) selline nuivibraator on inimsõbralik, korraga on võimalik töötada mitme nuiaga ning raske võlli vedamine jääb ära Mehaanilised AT/AH-tüüpi vibronuiad Kerge ja portatiivne vibronuiakomplekt välksemahulisteks betoonitöödeks. Komplekti kuuluvad: * 220 V -1- 50 Hz elektrimootor * painduvad kõrid pikkusega 2, 3 või 4 m * vibronuiad läbimõõduga 29, 39, 49 või 59 mm Elektritised AQ/UF-tüüpi vibronuiad Suuremahuliste betoonitööde teostamiseks betoonitehastes ja monoliitbetoonikonstruktsioonide valmistamisel. 42 V -3- 200 Hz elektrimootor paikneb koos ekstsentrikelemendiga vibronuia sees. AQ-tiiilpi vibronuiasid valmistatakse nelja läbimõõduga: 40, 47, 55 ja 65 mm. Iga vibronui on varustatud 5 m pikkuse lõdvikuga, niiskuskindla lüliti ja 10 m pikendusjuhtmega. AQ vibronuiadega töötamiseks on vaja UF kõrgsagedusmuundurit, mis muudab tüüpilise 220 V 50 Hz võrguvoolu AQ vibronuiadele vajalikuks 42 V -3-200 Hz vooluks. NB! Vibraatorid töötavad ainult vertikaalses asendis, muus asendis jääb ta mingi aja pärast seisma

2) Betoonpõrandate lihvimisseadmed. Vaakumseadmed

Betooni vakumeerimine on paigaldatud ja vibreeritud betoonisegu tihendamise viis, mille puhul õhk ja osa liigset vett kõrvaldatakse vaakumi abil. Vaakumseadmed on ettenähtud monoliitsete õhukeste betoonpõrandate, teekatete rajamiseks. Värskelt paigaldatud ning vibraatoritega tihendatud betoonisegu pinnale asetatud vaakumkilbiga tekitatakse betoonmassiivis hõrendus kuni 70 kPa, millega eemaldatakse betoonsegust liigne vesi ja õhk. Eemaldatav vee ja õhu segu viib kaasa ka tsemendi osakesi mis täidavad poorid paigaldatava kihi pinnal. See vähendab betoonisegu veesisaldust 20-

25%,suurendab betooni lõpptugevust kuni 40%, tugevuse kasvu kiirust kuni 4 korda ja

kulimiskindlust 2-5 korda.Väheneb mahu kahanemine kivistumisel, vähendab veeläbilaskvust, suurendab külmakindlust ning võimaldab viimistleda betooni pinda spetsiaalsete lihvimismasinatega praktiliselt kohe peale vaakumiga töötlemist. Vakumeerimine kestab umbes 1,5 min tarindi paksuse 1 cm kohta. Komplekti kuuluvad vibrolatid (erineva pikkusega: 1,5; 3; 4,5 m) koos juhtrööbastega, vaakumseade koos voolikute, mattide, resiiver, vee-eraldi. Vaakum - matt on elastne vaip Tööstuslikult toodetav liikuv vaakumseadega C-348: millega saab vakuumida rõht-, kald- ja püstpindu. Seade võimaldab samaaegselt töödelda 30 m2 pinda ning tagab tiheda ja tugeva ning, samuti vee- ja külmakindla betooni. Vaakum tekitatakse hõrenduseni 0,07...0,08 MPa. Protsessi kestus sõltub töödeldava kihi paksusest - 1 cm kihi kohta kulutatakse ligikaudu 1...1,5 minutit. Protsess loetakse lõppenuks kui vee liikumine imitorus lakkab ning betoon saavutab tugevuse 0,2..0,3 MPa. Segu jäikus on pärast vaakumeerimist 30...40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega

60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid

Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed töö organid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi. Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega. Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist. Jõudlus oleneb paljudest teguritest: tööee laius, mootori võimsus, laba pöörlemiskiirusest, pinna seisundist, töölise kogemustest. Neljalabalised on töös püsivamad, vibreerivad vähem ning tagavad pinna parema puhtuse. Pöörlemissagedus on kuni 200 p/ min. Jämepuhastust tehakse madalamatel pööretel, peenlihvimist ja kõvema pinna puhastamist tehakse kõrgematel pööretel. Ketaslihvimismasin See koosneb peale kettakujulise tööorgani elektrimootorist, tigureduktorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Käiguosa kasutatakse ainult objektil liikumiseks töö ajal see demonteeritakse. Pöörlemine mootorilt kettale kantakse üle kiilrihma abil läbi tigureduktori ja kaitsesiduri. Sidur hakkab tööle kui moment ületab lubatava kaitstes selliselt töölist. Ketaslihvmasinate jõudlus on väiksem, kuid nad tagavad parema kvaliteedi ja samuti tekkiv vibratsioon on väiksem. Mosaiiklihvmasinad Koosneb korpusest, reduktorist, elektrimootorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Pinda lihvitakse kuue kolmnurgakujulise abrasiivkiviga mis kinnitatakse vastavatesse hoidjatesse plaanseibile. Viimased ühendatakse amortisaatoritega(mis tagavad abrasiivide ühtlase kulumise ja masina sujuva töö) traaversi külge. Traaversid käitatakse hammasrattaga mis on ühenduses mootoriga. Selline konstruktsioon annab võimaluse kanda üle pöörlemine erinevas suunas ning tagada masina sirgjooneline liikumine . Lihvimise ajal jahutatakse töötsooni veega. Teemantlihvija Betoonpõranda teemantlihvijat kasutatakse nii pinna ebatasasuste likvideerimiseks kui ka vana katte (epo, polümeer , värv) eemaldamiseks. Teemantlihvija on varustatud bensiinimootoriga, lihvimiseks kasutatakse 20 segmendiga lihvkettaid 0 250 mm. Teemantlihvijaga saab teha nii märg- kui kuivlihvimist. Lihvmasin suudab aihe käiguga eemaldada 3 ... 6 mm paksuse kihi. Käsi - töölatid Magneesiumsulamist käsitöölatte kasutatakse pinna löplikuks viimistlemiseks, vibrolatiga tehtud töö silumiseks. Allen Engineering Corporation toodab kolme erinevat tüüpi käsi- töölatte, mis annavad betoonpinnale erineva viimistlustaseme. Lati komplekti kuulub ka reguleeritava pikkusega käepide (suurim pikkus 5,4 m), mis ühendatakse latiga liigendi abil. Käepideme keeramisega saab reguleerida lati kaldenurka. Komplektis on veel ühest otsast lati ja teisest käepidemega ühendatavad tömmitsad ning küIgtoed, mida läheb tarvis töös pikkade lattidega. Channel Float on profiiltasanduslatt, mida kasutatakse pärast vibrolatti suuremate ebatasasuste likvideerimiseks. Bump Cutter on profiiltasanduslatt, mida kasutatakse enne löppviimistluslatti, kui soovitakse saada körgkvaliteetset pinda. Chech Rod on profiillöpptasanduslatt, millega antakse pinnale löplik viimistlus . Betoonisaag Pärast betooni kivistumist löigatakse pörandasse vuugid. Selleks kasutatakse bensiinimootori jõul töötavat, 4 rattal enda ees 1ükatavat betoonisaagi. Kui elektrimootoriga saagide töökiirust muuta ei saa, siis gaasihooba kasutades on see võimalik. Betoonpõranda sael kasutatakse teemantlöikekettaid 0 178 mm. Lõikesügavus jääb vahemikku 6 ... 50 mm. Spetsiaalsed kettad on nii kõva, keskmise kui pehme täitematerjali jaoks.

3) Dreenitoru pesemismasin. Kirjeldage selle konstruktsiooni.

Läbipesemisel avastatud rikete arv on ükskopp-ekskavaatoriga rajatud drenaazi korral olnud kuni 3 korda suurem kui mitmik-koppekskavaatori kasutamisel, vastavalt 7...8 ja 1...3 riket ha kohta.

4) Ehitustõstukid, nende ehitus ja põhiparameetrid.

Tõstukeid kasutatakse koormate (materjalide, detailide, tööriistade ja inimeste) tõstmiseks ja allalaskmiseks hoonete ehitusel ja rekonstrueerimisel. Tõstukite laialdane levik seletub konstruktsiooni lihtsuse ja odavusega , samuti on nad tihti sobivamad. Näiteks on vaja tõsta koorem vahelaele või otse hoone aknast sisse. Tõstukid jäävad tootlikkuselt alla nool - ja tornkraanadele ega taga üldjuhul koorma ümberpaigutamist rõhtsuunas (masttõstukite puhul). Nende tõstejõud ei ületa 0,5..0,8t. Efektiivne on rakendada ühel objektil nool- või tornkraanasid koos tõstukitega. Tõstukeid on erinevate parameetritega (tõstekõrguse, koorma iseloom, tööpõhimõte jne.). Otstarbe järgi jaotatakse inimeste või kauba tõstmiseks ettenähtud masinateks. Masttõstukid: Masttõstuk koosneb rataskäiguosast , elektroreversiiv-vintsist, tõstetrossist, sõrestikkonstruktsiooniga mastist, lastiplatvormist, juhtimispuldist ja alusraamist . Masttõstukite ja ehitusliftide tõstevõime on kuni 1,5 tonni ja tõstekõrgus võid küündida kuni 150 meetrini. Nende mastide kasvatamine toimub 1,5; 2,0 või 3 meetri pikkuste mastisektsioonide abil. TP ­ TP-16- TP-16- TP-12 TP-5-1 TP-17 3A 1 3 Tõstev 320 320 320 500 500 500 õime, kg Tõstek - 9 27 27 50 75 õrgus, m (kinnit atud) Tõstek 9,0 - - - - - õrgus, m (vabalt ) Masti 10,2 10,2 29,5 29,5 58,3 79,9 kõrgus, m Tõsteki 0,37 0,37 0,37 0,37 0,5 0,5 irus, m/s Platvor 0,9 0,9 0,9 0,9 0,7 0,5... mi 1,0 laius, m Platvor 1,5 1,2 1,2 1,5 1,5 1,45 mi pikkus, m Raami - 2,0 2,0 1,3 3,0 3,0 ulatus, m Mootor 3,7 3,7 3,7 3,7 7,5 8,2 i võimsu s, kW Mass, 860 1130 1540 2200 5050 6000 kg Sahttõstukid: Sahttõstuk koosneb sõrestikkonstruktsiooniga külgedelt suletud sahtist, mille sees liigub vintsi ja tõstetrossi abil tõstetav ning sahti juhtpindu mööda liikuv lastiplatvorm või kast. Sahti allosas asub laadimiskolu , mille kaudu last suunatakse lastiplatvormile või kasti, ning vastavalt vajalikule lossimiskõrgusele on selles kohas sahti küljelt eemaldatud katteplaat ja asendatud vastuvõtu koluga. Sahttõstukite tõstevõime küündib 3 tonnini ja tõstekõrgus 100 meetrini Trosstõstukid: Koostuses on juhttrosside pingutusraskus , vints , lasiplatvorm või korv , mis liigub juhtpindadega mööda juhttrosse , tõstetross, plokiratas , tala ja vasturaskus, mille mass tuleb arvutada vastavalt tala õlapikkustele ja eeldatava tõstetava lasti raskusele. Trosstõstukite tõstevõime on tavaliselt piirides (250...500) kg ning tõstekõrgus (15... 40) m Kopptõstukid: Kopptõstukeid kasutatakse puistematerjalide andmiseks punkritesse, segumasinatesse ja sõeluritesse Kopptõstukil on kummutatav kopp. Kopa alumine asend peab olema selline, et teda saaks täita kallurilt või muul viisil Iseliikuvad ja autotõstukid: Iseliikuvad tõstukid on varustatud arenenud käiguosaga, transmissiooniga ja individuaalse jõuallikaga ning võivad liikuda objekti piirides iseseisvalt. Jõuallikatena kasutatakse välitöödeks ettenähtud masinail sisepõlemismootoreid ja sisetöödeks kasutatavatel masinatel aku- või võrgutoitega elektrimootoreid. Sarniir - hoob tõstemehhanismiga ja teleskoopnoolega iseliikuvad tõstukid , eriti väiksemad mudelid, on enamasti varustatud väljaulatuvate külgtugedega, mille abil tõstetakse nad üles tööasendisse. Parallelogramm - tõstemehhanismiga () võimaldavad tõsta ainult vertikaalsuunas, mistõttu nende tõstevõime on märkimisväärselt suurem teiste tõstukite tõstevõimest. Autotõstukiks on reeglina varustatud 360o pöördeulatusega pöördemehhanismiga, väljaulatuvate külgtugedega ning tihti ka elektrigeneraatoriga ja kompressoriga, mille väljavõtted asuvad hällis ja mis võimaldavad töölisel kasutada vastavaid käsimasinaid ettenähtud tööde sooritamisel. Peale selle on nad reeglina varustatud võimalusega lülituda kaabli või vooliku abil olemasolevasse välisvõrku. Masinate juhtimispuldid on reeglina dubleeritud: üks asub baasmasina kabiinis, teine aga hällis või tööplatvormil. Iseliikuvatel tõstukitel selline dubleeritus puudub, sest selleks pole vajadust. Parameeter Autotõstukid Iseliikuvad tõstukid max töölava 20...55 5...35 tõstekõrgus, m max töölava ulatus, m 15...25 0...25 max töökoormus , kg 150...400 100...300

5) Elekterkontaktkeevitus (põhimõte ja kasutamine).

Survekeevituse ( kontaktkeevitus ) põhirühm - metallide (plastide) ühendamine toimub kuumutamise ja sellel järgneva survega, mis põhjustab kokkupuutuvates piirkondades tugeva plastilise deformatsiooni. Mõnede metallide puhul pole kuumutamine vajalik. Survega külmkeevitus põhineb metalli kristallide kokkuliitumise võimel suure surve all. Sel meetodil on võimalik keevitada ainult väga plastilisi metalle (vask, alumiinium ).

Kontaktkeevitus

Põkkkeevituse puhul kinnitatakse keevitatavad detailid põkk-keevitusmasina klambritesse ning neist lastakse läbi elektrivool . Kokkupuutekohas kuumenevad detailid plastse olekuni või sulavad ning kokkusurumisel keevituvad omavahel. Kasutatakse traadi, varraste, torude ja ribametalli ühendamiseks Punktkeevituse puhul pannakse keevitatavad detailid teineteise peale. Koostatud ja märgitud lehed paigutatakse kahe püstise vaskelektroodi vahele millesse juhitakse vool. Elektroodide vehel metall kuumeneb ja kokkusurumisel keevitub ühes punktis. Selliselt keevitatakse õhukest metallist detaile autode, reisivagunite ja lennukite tootmisel ja mapidamisriistade valmistamisel. Joonkeevituse puhul surutakse keevitatavad detailid kokku pöörlevate elektroodide (rullide) abil millest lastakse läbi vool metalli kuumutamiseks ja sulatamiseks. Vool võib olla pidev või lühiajaliste impulssidena. Iga impulsi tulemusena moodustub keevispunkt, kusjuures tiheda õmbluse saamiseks punktid osaliselt katavad üksteist. Seda keevitusviisi kasutatakse õhukeseseinaliste balloonide, plekknõude, bensiinipaakide jm toodete toodete valmistamisel.

6) Frontaallaaduri ehitus, omadused ja eelised võrreldes ühekopalise ekskavaatoriga.

Need masinad on ettenähtud mullatööde, laadimistööde ja ehitus-montaaztööde mehhaniseerimiseks. On ette nähtud töötama masina seisupinnast kõrgemal paikneva materjali tõstmiseks. Kopa maht on 1,5 - 2 korda suurem võrreldes samasuguse otsekoppekskavaatoriga. Tööseadme kinemaatiline skeem tagab kopa lõiketera sirgjoonelise horisontaalse liikumise mitme meetri ulatuses mis võimaldab planeerida ja tasandada masina seisupinda. Toodetakse erineva suuruse ja võimsusega masinaid. Varasematel aastatel olid meil levinud peamiselt suured masinad, kuid nüüd on masinateturule ilmunud ka väikesed näiteks Bobcat masinad. Käiguosa võib neil olla roomik, ratas. Pööramine toimub kas esiratastega, tagaratastega või keskliigendi abil. Väikesed Bobcat tüüpi masinad pööravad ühepoole rataste pidurdamisega so. Samal põhimõttel kui roomikmasinad. Tööorgan võib olla kinnitatud ette või taha. Lasti mahalaadimise võimaluste järgi masiand jagunevad: poolpööratavad, kombineeritud, üle korpuse tahalaadivad, frontaalselt töötavad masinad. Levinuimad on rataskäiguosaga frontaalselt töötavad seadmed . Nende töö tsükkel koosneb: laaditava materjali juurde sõitmine ja kopa langetamine, kopa süvistamine masina liikumisjõu arvelt, kopa tõstmine ja transportimine tühjenduskohta. Varasematel aastatel oli levinud mudelid Valgevenes valmistatud mudelid TO-30, TO-

18A ja TO-25. Samuti kasutati Poolas valmistatud masinaid.

Laaduri tööorganiks on mitmesugused vahetatavad kopad , haaratsid jne. Baasmasinale monteeritud tööorgan on suunatud sellest eemale. Täitmine ja tühjendamine toimub samas suunas (välja arvatud mõnedel roomikkäiguosaga traktoritele paigaldatud seadmed kus on tahakaaduv kopp. See töötab peamiselt edasi-tagasi liikudes, ilma sagedase pööramiseta. Kopp täitub traktori survejõu toimel ning tühjendatakse tahakaadumisega. Laadur on valmistatud rippriistana standardsele traktorile. Frontaallaaduri tööseadme saab monteerida ka ratastraktorile. Kuid nende tootlikkus, kasutusmugavus ja stabiilsus jäävad alla selleks otstarbeks projekteeritud spetsiaalmasinale. Laadimistöödel võib kasutada ka ühekopalisi ekskavaatoreid, varustades nad spetsiaaltööseadmetega (otsekopp jt). Kuid selleks otstarbeks spetsiaalselt konstrueeritud masinate kasutamisel on tööviljakus märgatavalt suurem. Peale selle iseloomustab ekskavaatorit suur kaevejõud, mis teeb ta sobivaks raske pinnase kaevamiseks karjääris. Puistepinnase laadimiseks või suuremõõtmelise pakendatud kauba laadimiseks pole seda vaja. Olulisemaks muutuvad energia ja materjalide kulu ning masina hind. Näiteks IV grupi ekskavaator kaalub 21...25 tonni, ja kaevejõud on 15 t, otsekopa maht 1,2 m3, samasuguse kopaga laadur kaalub vaid 2...3 tonni. Levinud on ka traktoritele monteeritavad frontaallaadurid. Laadurite kasutusomadused sõltuvad baasmasinate tehnilistest näitajatest. Üldjuhul nende tootlikkus ja manööverdamisomadused jäävad alla spetsiaalmasinatele. Põhjuseks mehaaniline transmissioon, hüdropumba ebapiisav jõudlus, roomikmasinatel roomikuhambad, mis purustavad liikumispinda, vedrustus , mis halvendab püsivust jne. Samuti on puudulikum kopavarre ehitus ­ võib puududa rööpkülikukujuline kopa kinnitus mis tagab kopa asendi muutumatuse noole liigutamisel. Eelised on liikuvus võrreldes roomikutega ekskavaatoriga. Frontaalkopaga on parem pinnast koorida, planeerida ning ühest kohast teise pinnast vedada. Kopp on suurem ja pealelaadimisel ei pea tronsport sõitma kohe selle juurde vaid selle traktor sõidab ise transpordi juurde. Praegusel ajal pakutakse Eestis erinevate firmade toodangut. Levinumad on Schaeff mudelid SKL kopa mahuga alates 0,65 m3 kuni 3 m3. Samuti Atlas ja Volvo masinate mitmed mudelid. Tahakaaduva kopaga roomiklaadur töötab peamselt edasi-tagasi liikudes, ilma sagedase pööramiseta. Kopp täitub traktori survejõu toimel ning tühjendatakse tahakaadumisega. Laadur on valmistatud rippriistana standardsele traktorile. Jäik keevisnool , mis toetub roomikuvankri tappidele, on traktori ümber. Noole tõstmine ja langetamine ning kopa tühjendamine toimub kahe kahepoolse toimega hüdrosilindri abil kopatõmmitsa, käitamishoova ja vahehoova vahendusel. Sõltuvalt laaditava materjali liigist saab seada kopa tühjendusnurka ja tema asendit täitmisel. Selleks tuleb kopatõmmitsa sõrm asetada vahehoova ühest avast teise.

7) Gaaskeevitamise olemus, kasutatava komplekti koosseis ja selle lühikirjeldus.

Gaasikeevituse puhul metall kuumutatakse keevituskohas vedela olekuni hapnikus põletatava põlevgaasi ( atsetüleen , vesinik , propaan jt.) leegiga. Seda kasutatakse õhukeste metall - lehtede ja värvilisest metallist toodete keevitamisel, samuti remonttöödel Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Tavaliselt kasutatakse keevitustraati, kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Näiteks saab õmbluse moodustada põhimetalli servade sulatamise teel (põkk-keevituse või ääristatud detailide puhul) . Komplekti kuuluvad: hapniku ja põlevgaasi (atsetüleeni) balloonid koos sulgemisventiilide ja reduktoritega, gaasivoolikud, põleti 2 koos suudmikuga 3. Vajadusel antakse metalli juurde lisatraadi 4 abil. Gaaskeevitaja töökoht koosneb: hapnikuballoon koos reduktoriga atsetüleenigeneraator atsetüleeni saamiseks kaltsiumkarbiidist või atsetüleeniballoon koos reduktoriga kummivoolikud hapniku ja atsetüleeni juhtimiseks keevitus - või 1õikepõletisse keevitustraat keevitamiseks ja pealesulatamiseks lisavahendid keevitamiseks ja lõikamiseks: kaitseprillid, võtmete komplekt, vasar , meisel , terasharjad jne. Räbustid , kui nad on metalli keevitamiseks tarvilikud keevituslaud ja koosterakised. KEEVITUSPÕLETID, NENDE OTSTARVE JA EHITUS Keevituspõleti on põ hiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks TIG - keevituse skeem nimetatakse seadet , mille abil põlevgaas või selle aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek. Ventiilidega on võimalik reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi on injektoriga ja injektorita põletid . Põlevgaasi liigi järgi on atsetüleeni, seda asendavate gaaside ja vesinikupõletid. Põletid võivad olla universaalsed (keevitamiseks, pealesulatamiseks jootmiseks) või üheotstarbelised. Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega väljavoolav hapnikujuga imeb põlevgaasi segukambrisse. Injektorpõleti normaalseks tööks on vajalik, et hapniku rõhk oleks 1,5...5 bar, atsetüleenirõhk aga tunduvalt väiksem (0,01...1,2 bar). Kõrvaloleval joonisel on injektorpõleti skeem. Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili injektori düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetülenikanalis hõrenduse , mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli, toru ja ventiili segukambrisse . Selles hapnik ja atsetüleen segunevad. Gaasi voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga ja atsetüleeniventiiliga, vahetatavad otsakud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Põleti otsa kuumenemisel väheneb injektori kambris hõrendus ja suureneb leegi oksüdeeriv toime. Selle vältimiseks peab suurendama atsetüleeni ventiili avamisega juurdevoolu. Suudmiku ummistumisel suureneb kambris rõhk ja segu küllastub hapnikuga, mis suurendab jällegi leegi oksüdeerivat toimet. Injektorpõleti puuduseks on põlevsegu koostise ebastabiilsus, eeliseks aga võime töötada põlevgaasi keskmisel ja madalal rõhul. Injektorita põletisse juhitakse nii hapnik kui ka põlevgaas peaaegu ühesuguse rõhu all (0,5...1,0 bar). Põletil puudub injektor. Selle osa täidab otsaku torusse keeratud lihtne segud üüs. Põleti skeem on kõrvaloleval joonisel. Hapnik voolab põleti segukambrisse kummivoolikust läbi nipli, reguleerventiili ja doseerimiskanalite. Atsetüleeni teekond on analoogne . Segukambrist voolab põlevsegu edasi mööda otsaku 2 kanalit, väljub suudmikust ja põleb ära, moodustades keevitusleegi. Normaalse keevitusleegi saamiseks peab gaas väljuma suudmikust teatud kindla kiirusega. Suure kiiruse korral leek kustub, väikese kiiruse korral tungib leek suudmikku. Järelikult on injektorita põletid vähem universaalsed: nad töötavad ainult põlevgaasi keskmisel rõhul. Et põletid töötaksid korralikult, peab töökohal olema regulaator , mis hoiab hapniku ja atsetüleeni töörõhu võrdse.

8) Gaaskeevitusseadmetega metalli lõikamine. Loetlege ja kirjeldage lühidalt seadmeid.

Metallide hapniklõikamine põhineb metallide omadusel põleda tehniliselt puhtas hapnikus kusjuures hapnikujuga eemaldab ka põlemisjäägid. Lõikamisel kuumutatakse kõigepealt metall lõikepõletiga temperatuurini, mille juures metall hapnikujoas süttib. Metalli põlemisel eraldub soojus , mis moodustuva räbu kaudu kandub alumistele kihtidele. Metall põleb kogu 1õigatava lehe paksuse ulatuses ning selle tulemusena moodustub kitsas pilu . Lõikamisel tekkinud oksiidid ning räbu eemaldab hapnikujuga. Eristatakse pinnalõikamist (1õigatakse maha metalli pealiskiht ) tükelduslõikamist (metall 1õigatakse osadeks) ning piikhapniklõikamist (metalli põletatakse sügav auk). Kuumutusviisi järgi eristatakse hapnik - plasmahapnik- kaarhapnik- räbustihapnik- jne. lõikamist. Tükelduslõikamist kasutatakse leht - ja profiilmetalli 1õikamiseks. Nüüdisajal on laialt levinud tükelduslõikamine paiksete või kantavate masinatega. Pinnalõikamist kasutatakse põhiliselt valamisel ning valtsimisel tekkinud praagi parandamiseks. Piik1õikamist kasutatakse mittemetalsete materjalide, näiteks betooni töötlemisel.

LÕIKEPÕLETID KÄSILÕIKAMISEKS

Lõikepõletite ülesanne on segada põlevgaas hapnikuga ja juhtida lõigatava metalli pinnale kuumutusleek ning lõikav hapnikujuga. Käsilõikamise põleteid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel: · põlevgaasi liigi järgi - atsetüleeni- atsetüleeni asendavate gaaside ja vedelkütuste põletid · põlevgaasi ja hapniku segamise viisi järgi - injektorpõletid ja injektorita põletid · otstarbe järgi universaalsed ja eriotstarbelised lõikepõletid · lõikeviisi järgi tükeldus- pinnalõikamis- räbustihapnik1õikamis- ja piik õikamispõletid. Käesoleval ajal on väga ulatuslikult tarvitusel universaalsed lõikepõletid. Neile esitatakse järgmised põhinõuded: · võimalus 1õigata 3 ... 300 mm paksust terast mis tahes suunas; · ei tohi esineda kalduvust tagasilõökideks; · põletid peavad olema kerged ja mugavad käsitseda. Lõikepõletitel nagu keevituspõletitelgi on injektorseade mis tagab normaalse töötamise põlevgaasi mis tahes rõhul. Injektorlõikepõleti erineb injektorkeevituspõletist selle poolest, et tal on lisakanal lõikehapniku jaoks ning spetsiaalne 1õikepea mis kujutab endast kaht vahetatavat suudmikku - sisemist ja välimist. Atsetüleenil ja hapnikul töötav injektorlõikepõleti koosneb kahest põhiosast - käepidemest ja otsakust. Käepideme küljes on niplid ja hapniku- ja atsetüleenivoolikute kinnitamiseks ning kere koos hapnikuventiiliga atsetüleeniventiiliga ja injektoriga . Otsak koosneb segukambrist, torust, lõikehapnikutorust koos ventiiliga ning lõikepeast, milles on kaks suudmikku - sisemine ja välimine. Otsak kinnitatakse kere külge survemutriga. Hapnik voolab balloonist lõikepõletisse läbi nipli ning jaotub keres kahte kanalisse. Osa gaasi suundub pärast ventiili läbimist injektorisse. Iniektorist suure kiirusega väljuv hapnikujuga tekitab hõrenduse ja imeb kaasa atsetüleeni, millega seguneb kambris. Põlevgaas väljub põletist välimise ja sisemise suudmiku vahelise pilu kaudu ning põleb ära leegiga mida nimetatakse kuumutusleegiks. Teine osa hapnikku läheb läbi ventiili ja toru ning sisemise suudmiku tsentraalkanalist väljumisel moodustab lõikehapnikujoa. Lõikepõleti põhidetail on suudmik mis lõikamisel kiiresti kulub. Kvaliteetse lõike saamiseks on vaja et suudmiku kanalid oleksid puhtad ning õigete mõõtmetega. Põletiga on võimalik lõigata 3 ... 500 mm paksusi vähelegeeritud ja süsinikteraseid. Lõikepõleti komplekteeritakse sirkli ja ratastoega, mis kergendavad tööd. Lõikepõletitele saab külge panna suudmikke metalli koorimiseks (vanade keevisõmbluste puhastamine jne). Tehasetingimustes kasutatakse gaaslõikamist seeriaviisiliselt valmistatavate detailide tegemiseks. Selleks juhitakse mitmeid põleteid arvutiprogrammiga tooriku kohal. Valmistatakse ka ühe põletiga seadmeid välitingimuste jaoks, kus põletivanker liigub piki juhtrelssi.

9) Hüdromootori skeemid ja tööpõhimõtted.

Hüdromootorite põhiparameetrid: a) tarbitav max rõhk, b) tarbitav vooluhulk , c) arendatav võimsus, d) arendatav pöördemoment, e) neile vastav väljuva võlli pöörlemissaged. Hüdromootor on seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist (hüdrosilindrid) kui ka pöörlemist ( hammasratas - või kolbaksiaalhüdromootor). Hüdropumbad ja mootorid on samasuguse konstruktsiooniga, see tähendab, et kui veetakse tema võlli ringi välise jõuallika poolt töötab seade pumbana ja kui temasse juhitakse suure rõhu all olevat õli siis töötab ta mootorina. Pumbas muudetakse mehaaniline energia hüdrauliliseks. Põhiliselt kasutakse masinatel hammasratas - ja kolbpumpasid. Vähem on levinud siiber e. labapum- bad. Tööpõhimõte: Rootorpumbad on pöörlevate tööorganitega mahtpumbad . Imi- ja survepoolt lahutab tööorgan. Et klappe pole ja tööorgan pöörleb, ei ole inertsjõude, ning pöörlemissagedus võib olla suur. Pump ühendatakse otse mootoriga ning võtab vähe ruumi. Töövedelikuks on masinate puhul kas diisel - või industriaalõli. Pumba põhiparameeetrid: jõudlus Q; arendatav surve p, võimsus N Q = silindri töömaht x pöörete arv = V*n; Kus V - mootori töömaht, n ­ pöörete arv Pumba ja mootori pöörete suhe e. hüdroajami ülekandearv on pöördvõrdeline nende töömahtudega. Hüdromootori poolt arendatav pöördemoment (Nm) valemiga: 1000 pVs M = = 159 pV ; p - hüdromootoris olev surve, Mpa, V ­ töömaht liitrites 2 Mootori ja pumba võlli pöördemomentide suhe on võrdeline nende töömahtude suhtega: siit järeldus - muutes pumba või mootori töömahtu või reguleerides pumba konstantse jõudluse korral mootorisse antavat õli hulka saab sujuvalt reguleerida käigu ajal pöördekiirust ja momenti. Hüdromootori võimsus N = p*Q / 60 kW; p ­ töösurve, Q - jõudlus l/ min;

10) Kaarkeevitus kaitsegaasis: skeem, põhimõte.

Selle keevitusviisi puhul juhitakse kaare tsooni kaitsegaas , mille juga, voolates ümber kaare ka keevitusvanni, kaitseb sulametalli õhuhapniku ja ­lämmastiku eest. Kaitsegaasina on kasutusel heelium , argoon , lämmastik ning süsihappegaas . Kaitsegaasis keevitatakse käsitsi, poolautomaatselt või automaatselt, sulava või mittesulava elektroodiga. Mittesulava elektroodiga keevitamisel juhitakse kaitsegaas (argoon või heelium) keevitustsooni läbi gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarvahemiku lühiaegse lühistamisega. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli ­ keevitustraati. Keevitada võib nii alalis - kui vahelduvvooluga. Keevitusvool, keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest. Seda keevitusviisi kasutatakse kõrglegeeritud teraste ja värvilisest metallist konstruktsioonide keevitamisel. MIG - MAG keevituse skeem Sulava elektroodiga keevitamisel antakse gaas kaare tsooni samuti nagu mittesulava elektroodiga keevitamisel. Kaar põleb elektroodtraadi ja keevitatava detaili vahel. Kaitsegaasina kasutatakse inert- ja aktiivgaase (süsihappegaas) ­ nimetatakse vastavalt MIG ja MAG keevituseks. Keevitatakse poolautomaatselt või automaatselt.

11) Kirjeldage ehitustööde tehnoloogiat drenaazi ehitamisel ekskavaatoriga.

Näitajad ETC-202 Kaeviku mõõtmed m, käikude arv, sujuv reguleerimine Transpordikiirused 1,13...4,42 km/h 4 käikude arv Koppade arv, tk 12 Kopa maht, l 23 Kaopaketi kiirus, m/s 0,7; 1,18 Transportöörilindi 650 laius, mm Transportöörilindi 2,98; 4,39 kiirus, m/s Roomiku laius, mm 533 Mootori mark, D-50; 55 võimsus hj 9,4 Masina mass, t Keskmine erisurve, 33 kPa Toodetud 6414 ekskvaatorite arv, tk 1965...1972 Tootmise aeg Ekskavaator ETC - 202 (nn. "kollanokk") on ehitatud ETN-171 baasil, kuid on sellest tehniliselt täiuslikum. Torupaigaldi on koparaami suhtes jäigalt juhitav hüdrosilindri abil, mis võimaldab kaevesügavust reguleerida ka koparaami ujuvasendi korral, mis kergemates pinnastes tagab suurema kaevetäpsuse. Hüdrojaoturi siibrit juhitakse hüdrovõimendiga. Töökiiruste diapasoon on suurem ja seda reguleeritakse sujuvalt hüdromootoriga. Transportöör on reverseeritav. Langunäituril on kompensaatorid masina kaevesügavuse ja külgkalde muutumisest tingitud koefitsiendi vea kõrvaldamiseks, mis suurendab kaevetäpsust. Tehas on pidevalt parandanud masina tööomadusi arvestades masinate kasutajate soove. Alusvankreid on tahapoole pikendatud erisurve vähendamiseks, koparaami tugevdatud jne. 12) Kirjeldage segu- ja pahtlipumpade tööpõhimõtet. Segupump: Vergumat P 06 on pidevalt töötav segupump, mis võimaldab masina jaoks sobiva materjali ( tsement , valubetoon, vuugibetoon, põrandatasandussegu jne.) segamist ja pumpamist ühe tööprotsessi jooksul, töödeldes suurusega kuni 8 mm. Ajamine toimub ainult ühe mootoriga. Lehtrist suunatakse materjal segamiskambrisse, kus see sissepritsitava veega segatakse. Pumpamisvõimsust on võimalik erinevate hammasratasülekannete ja keermepumpade abil varieerida. Kokkusurutud õhu sisseviimise abil on masinat võimalik kasutada ka pihustamiseks. Vergumat P 06 tehnilised andmed Hammasratasmootor: 6kw 200/280Upm Toiteühendus*: 400V/50Hz 32A Segukamber : 160 mm Juhtimispult: (soovi korral) Veepump: (soovi korral) Kompressor : (soovi korral) Keermepump: MP 1- MP 20 Silma suurus: kuni 8 /16 mm Pumpamiskaugus**: 50 m ja enam Võimsus**: 3,3 ­ 90 L/min Pumpamissurve: max. 50 bar Segu voolik: 25 / 35 mm Suurus (mm): 1500/800/600 Kaal: ca. 160 kg Spetsiaalsed lisaseadmed : Veepump: 380V/50Hz; kui saadaolev vee surve on liiga madal. Vibraator: Hõlbustab teatud materjalide voolu. Kaugjuhtimine : 20 m kaugjuhtimiskaabel või juhtmeta kaugjuhtimispult. Lehtrisuurendus: Suurema koguse kuivsegu manustamiseks. REP-võimsus: Pumpamissurve viimiseks kuni 80 bar'i. ,,Duomatik": Kahe erineva materjali segamiseks ühe töökäigu jooksul Pahtlipumbad: PRITS ATG (AIR TEXTURE GUN) Lihtne seade pinna dekoratiivseks viimistluseks. Võimaldab pihustada erinevaid pahtleid ja krohvi, mis raskusjõu mõjul valguvad läbi püstoli. Erinevad õhu- ja materjalidüüside kombinatsioonid (kokku 20) võimaldavad saada erineva struktuuriga pindu. Pihustamiseks on vajalik kompressor tootlikkusega 200 l/min, rõhk 2-3 bar. Seade on eriti sobilik väiksemahuliste viimistlustööde tegemiseks. TEHNILISED ANDMED Materjali kogus anumas 6,51 Õhudüüsid 1,5 mm; 2,7 mm; 3,5 mm; 3,6 mm Pihusti avad 7/32"; 1/4"; 5/16"; 3/8"; 7/16" Vajalik õhu kogus 200 l/min Rõhk 2 - 3 bar HEMO A22-2S on lihtsa ehitusega, galvaniseeritud terasest korpusega ja klaasfiiberplastist kotitühjendiga. Tänu suurtele kummiratastele on pritsi ehitustel mugav kasutada. HEMO A22-2S pumpab materjali kruvipumba abil: reverseeritava pöörlemissuunaga pump võimaldab materjale pumbata kahel erineval kiirusel. Masinat on lihtne ning mugav käsitseda: pritsi käivitamiseks ning seiskamiseks tuleb vaid püstoli käepidet pöörata. Valmissegatud pahtliga kotte saab kergesti tühjendada spetsiaalse kotitühjendi abil. HEMO A22-2S jõudlus on 8 või 16 I/min (14 või 27 kg/min). HEMO 10 on õhuvaba kõrgsurveprits pahtli ja värvi pihustamiseks. Selle tüübi masinate eelised suruõhku kasutavate pahtlipritside ees: · ei vaja suruõhku; · pihustamisel tekib vähem tolmu; · võimaldab pahtlipüstoliga töötada ühe käega; · väiksem pahtlikulu; · madala müratasemega; · kerge käsitseda. Pahtlipritsiga HEMO 10 pihustatakse pahtlit, viskoosseid värve, liimi ja teisi täitematerjale, mille terasuurus ei ole üle 0,7 mm. Värvi või liimi saab samaaegselt pihustada kuni kolme püstoliga. Püstolist väljub selgepiiriline materjalijuga, mida saab täpselt suunata. Pahtlipritsi HEMO 10 on kergesti hooldatav kolbpumba tüüpi pump, võimsusega 10 - 12 l/min. Pahtlipritsi rõhuregulaator hoiab automaatselt pritsimiseks vajalikku materjali rõhku. Prits on varustatud kotitühjendajaga, mis võimaldab tühjendada valmis segatud pahtliga kotte. TEHNILISED ANDMED Mootori võimsus 3 kW Mootor 380 V 3 faasi 1 5 A (võidakse kasutada ka 220 V 1 faas) Pump: 3 karastatud terasest kolbi Pikkus 1300 mm Kõrgus 900 mm ilma kotitühjendajata (1030 mm kotitühjendajaga) Laius 550 mm Kaal 130 kg Anuma mahutavus 75 liitrit Materjali voolik on standard variandil 1/2", võib kasutada ka 5/8 "; Vooliku standardpikkus 11 meetrit (on võimalik ühendada 18 m pikkuse voolikuga). Pumba maksimaalne rõhk 110- 160 bar; Püstoli otsikud max. 0,095" Jõudlus 12 l/min.

13) Kitsas ehituskaevikus täitemulla tihendamine. Millega

tehakse ja kirjeldage seadmete omadusi ja ehitust. Nüüdisajal toodetakse mitmesuguse konstruktsiooniga iseliikuvaid hammasrulle kitsaste kaevikute täitepinnase tihendamiseks. Transeerullid: Parameeter TRC85 TRC6 5 Kaal, kg 1380 1430 Laius, cm, 65 85 Sagedus, Hz 32 32 Tsentrfugaaljõud, kN 71

Mootori võimsus, kW 16 16

Häid tulemusi kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste puhul annavad võrerullid, millega tihendatakse põhiliselt muldeid sügisel ja talvel. Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm. Võrerull vajub pinnasesse ning litsub külmunud pinnasetükid laiaks .ja peenestab. Võreavadest läbiläinud pinnasetükid kraabitakse trumli sisepinnalt maha vastava teraga ja suunatakse kõrvale. Rulli massi suurendab raamile paigutatud betoonkuupidest ballast. Mass kuni 8 tonni Tampe kasutatakse liiv - , savi-, liivsavi-, klibu - ja kruuspinnaste tihendamiseks betoon- ja muldehitiste liitekohtades, kuhu on raske ligi pääseda, torustike rajamisel kitsastes kaevikutes täitepinnase tihendamiseks samuti filtratsioonitõkke ekraanide rajamiseks. Tampide kasutamine on õigustatud piiratud maa-alal paiknevate suurte töömahukusega objektide korral. Teisteks juhtudeks on nad liiga väikse jõudlusega ning 1 m 3 tihendamise omahind läheb kalliks. Malmist ja raudbetoonist plaatide mass on 1....3 t ning tööpind 0,6...1 m 2. Plaadi saab tõstetrossiga üles tõsta ja seejärel vabastada. Maatüki tihendamist alustatakse äärtelt ning liigutakse keskosa poole väikese ülekattega. Ekskavaatori noolele paigaldatakse juhtsõrestik, mis suurendab löögitäpsust ja väldib plaadi kõikumist. Löögi sooritamiseks tõstetakse vintsiga raskus üles 0,8...2 m. Seejärel lastakse vabalt langeda. Kõrgus valitakse selliselt, et piisaks 3..6 löögist. Nimetatud tüüpi tambid on vähelevinud järgmistel põhjustel: · ei saa kontrollida tihenduse ühtlust, · suured löökkoormused ekskavaatori sõlmedele · palju kulub energiat ja metalli. Väikeste töömahtude ning kitsaste töötingimuste korral on otstarbekas kasutada käsitampe. Need võivad olla elektrilised, pneumaatilised või autonoomse sisepõlemismootoriga. Tambi eelis võrreldes väikese plaatvibraatoriga seisneb löögi suunas - siin toimub see otse ülalt alla. Seega on nende efektiivsus ka suurem. Plaatvibraatorite eelised on väikesed mõõtmed, suhteliselt suur tihendusvõime ning see, et nad töötades liiguvad edasi.. Iseliikuv plaatvibraator . Koosneb alumisest vibreerivast ning ülemisest amortiseeritud osast. Vibreeriv osa - plaat koos kahe debalanseeritud vibraatoriga on tööorganiks.

14) Kolb-aksiaalhüdromootori tööpõhimõte ja kasutuskohad.

Kolb

-aksiaalhüdromootor on seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks, võimaldavad tekitada pöörlemist. Ekskavaaatoritel kasutatakse peamiselt kolbaksiaalpumpi ja mootoreid. Vähemal määral radiaalkolppumpi. Aksiaal - kolbpumbal on kõik hammasrataspumba puudused likvideeritud, kuid säiluvad kõik eelised, väljaarvatud konstruktsiooni lihtsus Eelised: kompaktsed, arendavad töösurvet 200...300 atm. On hermeetilised, kõrge töösurvega ja mahukasuteguriga s.o. 0,98...1,0; kogukasutegur 0,92..0,96. Energia mahutus pumba massiühiku kohta ulatub kuni 12 kW/kg kohta. Puudused: Suurem maksumus, keerukus, nõuavad õli peenfiltreid. Kolbaksiaaplump: · kas kaldplokiga kus silindrikolviplokk on aset. kaldu ajami võlli suhtes 12...15 kraadi (kuni 30o) · kaldkettaga pumbad - silindriblokk on paralleelne võlliga, aga kolbide kepsud on kinnitatud kaldse ketta külge. Pumbad on kas reguleeritava või mitte reguleeritava jõudlusega, mis toimub pumba töömahu muutmise teel. Ühekopalistel ekskavaatoritel kasutatakse pumpasid mis on varustatud võimsuse summaatoriga mis tagab kahepoolse hüdrosüsteemi korral mootori ühtlase koormamise. Seega pole vaja karta mootori ülekoormamist. Pumba jõudluse saab seosest d 2 n Q = zD tan ; - mahukasutegur; d- kolvi läbimõõt dm; z ­ kolbide arv; n­ 4 60 pöörlemissagedus min; D tan= h ­ kolvi käik dm; Ketta kaldenurka võidakse käigupealt muuta. Kui = 0, siis pump ei toimi.

15) Kolb-radiaalhüdromootori tööpõhimõte.

On kasutatud ka radiaalkolbpumpi-mootoreid. Puudus - rasked. Näiteks E-5015 pöördmehhanismi mootor kaalub 800 kg. P 16) Koonuskivipurusti tööpõhimõte ja omadused. Koonuspurustid on paiksed tehaseseadmed, millega purustatakse väga kõvu ja kõvu kivimeid. Peenestatus jäme, keskmine ja peen. Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodang väljub sealt pidevalt koonuste eemaldumisel teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde - ja paindejõudude toimel. Koonuspurustid on purustid , kus kivid purustatakse liikumatu ja sisemise ekstsentriliselt asetatud liikuva koonuse vahel Võrreldes lõugpurustitega on koonuspurustitel järgmised eelised: · pidevtoime, · tootlik töö ja purustuse peenus, · väike energiakulu , · töö kindlus ning valmistoodanu tüki mõõtmed on ühtlasemad. Töö iseloomu ja eesmärgi järgi eristatakse kahte tüüpi koonuspurusteid järsu purustuskoonusega purustid jäme - ja keskmiseks purustuseks, lauge purustuskoonusega seadmed keskmiseks ja peenpurustuseks 17) Kõrgsurve värvipritsi ehitus ja tunnussuurused. Kõrgsurve värvimisseadmed (firma WAGNER ): Tehnilised andmed W 1300 SF 1250 SF 1500 SF Finish 1750 500 Mootori võimsus, kW 0,65 1,1 1,1 1,45 2,8 Maks.tootlikkus, l/min 1,1 1,4 2,2 3,2 8,5 Maks. düüs 0,015 0,015 0,023 0,031 0,036 Maks.materjali surve, 193 250 250 250 250 bar Püstolite arv 1 1 2 2 3 Kaal, kg 18 22 28 38,5 71

Kõrgsurve värviprits AIRLESSCO 590OSL TEHNILISED ANDMED

Võimsus 1,3 kW Rõhk 220 bar Jõudlus 5,5 I/min Düüsid töötades öhe püstoliga max 0.03 1 töötades kahe püstoliga max 0.0 19 Voolik 3/8 "' Vooliku pikkus 14 m Kaal 54 kg

18) Kõrgsurvevärvipritside eelised ja kasutuskohad. · ei vaja suruõhku;

· pihustamisel tekib vähem tolmu; · võimaldab pahtlipüstoliga töötada ühe käega; · väiksem pahtlikulu; · madala müratasemega; · kerge käsitseda. Kõrgsurve värviprits AIRLESSCO 590OSL: Värviprits AIRLESSCO 590OSL on suurim ja vastupidavaim elektriline kõrgsurve värviprits. Seadmega on võimalik pihustada pakse, lakke, erinevaid värve, vahasid, tulekaitse võõpu, pahtleid jne. Värvipritsiga saab paralleelselt töötada kahe püstoliga. Seade on sobiv suuremahuliste viimistlustööde puhul ja teraskonstruktsioonide katmisel tulekaitsevõõpadega.

19) Kuidas on võimalik muuta asünkroonmootori pöörlemiskiirust.

Asünkroonmootori puudused: pole lihtsat võimalust muuta sujuvalt rootori pöörlemiskiirust. Kiirust saab muuta pooluspaaride arvu muutmise teel. Asünkroonmootori reverseerimine on suhteliselt lihtne (kahe staatorimähise toitejuhtme vahetamise teel). Võrku ühendamine ja lülimine on lihtne. Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmine: 60 f1 n2 = (1 - s ) ; f1 toitevoolu sagedus; p pooluspaaride arv ; s libistus p Pöörlemiskiiruse reguleerimiseks saab muuta voolu sagedust. Käsitööriistadel kasutati

200 Hz sagedust. Kaasajal muudetakse pumbamootoritel voolusagedust, mis võimaldab

loobuda näiteks väiketarbijal veepaagist või hüdrofoorist, suurtel pumpadel vähendab see vooluhulka ja survetõusu käivitamisel. Pooluspaaride arvu muutmine on võimalik konstantsel pöördemomendil või konstantsel võimsuse Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmise 2 võimalust: Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmine Asünkroonmootori Libistust on võimalik muuta faasirootoriga mootoril lisatakistuse lisamisega rootori ahelasse. Kiirus väheneb vaid koormatuid mootori korral. Takisti peab olema spetsiaalne, pidevaks tööks arvestatud. Sellega suureneb rootorivool ja väheneb kasutegur. Eelis ­ saab muuta sujuvalt vahemikus 0,7 n1...nn

20) Kuidas veetakse betoonisegu ja kuidas paigaldatakse?

Loetlege ja kirjeldage lühidalt variante ja seadmeid. Betooni transportimise masinad otstarbelt jagatakse kahte erinevasse gruppi: 1. betooni transportimise masinad suuremate vahemaade taha, 2. betooni transportimise masinad ehitusobjekti piires. *Betoonisegu horisontaaltranspordil suure vahekauguse korral kasutati varem kallurautosid, mis veavad segu paigalduskohta või tõstepunkritesse; Nüüdisajal on levinumad autobetoonsegistid, mis lasevad segu tõstepunkritesse, pumba vastuvõtumahutisse või paigaldavad selle neile monteeritud segupumpadega. *Betooni transportimine objekti piires võib toimuda mitme tööpõhimõttega töötavate seadmetega: · mehhaaniliste pumpadega, · linttransportöörid; · kraana abil koppades; · vibrolondid. Betooni transportimine suuremate vahemaade taha peaks toimuma reeglina autobetoonisegistitega, mis võimaldavad saada paigaldamiseks täiesti värske betooni. Autobetoonisegistitega võib transportida nii valmissegu kui ka kuivsegu. Masinad on varustatud vee paagiga ja dosaatoriga mille juhtimispult asub auto kabiinis. Betooni transportimisel kuivseguna võimaldab see autojuhil peatumata doseerida trumlisse vajalik vee kogus ja teostada betooni lõplik segamine vahetult enne objektile jõudmist. Mõningate firmade poolt toodetavad autobetoonisegistid on varustatud ka teise gruppi kuuluva transportvahendiga milleks enamikus on betooni pump väljasirutuva noole ja transportiva torustikuga, harvemini väljasirutuv lintkonveier . Masinate selline konstruktsioon võimaldab paljudel juhtudel loobuda kahe eraldi masina ­ autobetoonisegisti ja betoonipumba kasutamisest. Toodetakse ka iseliikuvad betoonisegistid (joon 4), mis on mõeldud töötamiseks ehitusplatsil ning asendavad mobiilseid või teisaldatavaid segusõlmi. Masinad on reeglina varustatud dosaator - kopaga, mis juhitav operaatori puldist ja varustatud 360o ulatuses pöörduva operaatori töökohaga. Mõnedel mudelitel on segisti paigaldatud sassiile tugi - pöörderingi abil, mis võimaldab valmissegu väljastamist ca 200o ulatuses. Masinate transportkiirused on 25...30 km /h. Betoonisegurautod valmistavad kuivadest komponentidest segu teeloleku ajal paigalduskohta ning veavad valmissegu. Teisalduskaugus sõltub betooni kivistumise algusest ning on 25...30 km. Betoonisegurauto on tsükkeltoimega vabalangesegur. Veoauto raamile on monteeritud segamistrummel koos täite ja tühjendusseadistega. Valmissegu teisalduse ajal trummel pöörleb aeglaselt, et vältida segu kihistumist. Betoonitehases valmisdoseeritud kuiva segu teisaldamisel käivitatakse trummel 5...10 minutit enne paigalduskohta jõudmist. Üheaegselt segamise algusega hakatakse doseerpaagist pumpama vett trumlisse. Valmissegu väljalaadimisel pannakse trummel pöörlema vastassuunas. Tööstuslikult toodetakse 1600 ja 2400 1 trumlimahuga betoonisegurautosid Statsionaarsed betoonipumbad paigaldatakse väga suuremahuliste betoonitööde korral objektile kohtkindlalt ja nad töötavad seal kuni objekti betoonitööde lõpuni. Väikesemahuliste, aga ka perioodiliste betoonitööde korral on otstarbekam kasutada kas iseliikuvaid või auto - betoonipumpasid. . Betoonipumpadena töötavad kolbpumbad , mis pidevalt pumpavad betoonisegu kuni

300 m kaugusele rõhtsuunas või kuni 40 m kõrgusele.

AS Rudus omab betoonipumpa, mille Masti ulatuvus vertikaalselt on 44m ja horisontaalselt 41 m. Pumba omapäraks on veel eriline masti-süsteem, mis võimaldab pumba masti avada 8,5m kõrguses ruumis. Pumpamisvõimsus on kuni 130m³/tunnis ja maksimaalne pumpamiskaugus kuni 500m Masti ulatuvus vertikaalselt on 44m ja horisontaalselt 41 m. Vibrolont Lähedal teisaldatakse betoonisegu ka tõstetoobrite ja vibrolontidega. Viimsed on kasutusel betooni püstteisaldamiseks kas alla või kaldsuunas alla. Vibrolont koosneb liigendtorudest, mille sisevaheseinad vähendavad langeva segu kiirust Konveierid Betooni transpordiks ehitusplatsil kasutatakse ka konveiereid, mis on monteeritud kas segupirniga autole või iseseisva seadmena liikurmasinale. 21) Kuivendusdrenaazi ehitamine: milliste meetoditega tagatakse torule etteantud lang. Kirjeldage lühidalt põhimõtet. Dreenide langu saab laserkiirega määrata vahetult tööde käigus. Ringlaseritega juhitakse põhiliselt tasandamis- ja planeerimismasinaid (buldooserid, skreeperid , teehöövlid,) juhtimissüsteem koosneb teodoliidi jalale paigutatud pöörlevast kiirgurist, masina tööseadmele kinnitatud kuni 20 ±10 cm registreerimisvahemikuga ringvastuvõtuga fototajurist (koosneb kui 5-st püstsuunas asetsevast fotoelemendist) ja juhikabiinis olevast valgustablooga indikaatorist käsitsijuhtimise jaoks ning. Valgustabloo informeerib juhti fototajuri asendist laserkiirega moodustatud optilise juhttasapinna suhtes. Automaatjuhtimist võimaldav juhtblokk formeerib fototajurilt saadavad signaalide järgi käsklused masina elektromagnetilise juhtimisega hüdrojaoturile. Võrreldes kopeertrossiga masinatega oli laseritega mõõtes mineraalpinnastes kaevetäpsus suurem 2...3 korda, turbapinnases 3...4 korda. Vähenes oluliselt ettevalmistustööde maht Etteantud lang tagatakse kopeertrossiga, uuematel mudelitel saab kasutada ka laser (UKL-1) või prozektor-langunäitureid (PUL-N-1). Laserlangunäiturit katsetati Pärnu EPT-s 1980.a. Kõrge hinna ja väikese töökindluse tõttu laiemat kasutamist ta ei leidnud. Infrapunase kiirguriga prozektor - langunäiturit PUL-N-1 katsetati samuti Pärnu EPT-s

80-ndate aastate algul ja edukalt. Neid kasutati mõnevõrra rohkem ja alates 1989.a.

hakkas Talleks nendega komplekteerima toodetavaid ekskavaatoreid ETC-2011. Vanemat tüüpi ekskavaatorid ETN - 142, ETN-171 ja ETC-202 olid kohandatud ainult savitorude paigaldamiseks. Uuematel olid aga seadmed ka plasttorude mehhaniseeritud paigaldamiseks ja torude katmiseks lintkattematerjaliga ja huumusmullaga.

22) Kus saaksime ja miks kasutada võsa ärastamiseks freesi? Freesi konstruktsioon.

Seda saakisme kasutada, seal kus on tulemas ehitusplats , sest on ehitusplatsi ettevalmistamise käigus on vaja eemaldada puud, kännud, võsa jne. Freesi võime kasutada. Kinnisvara arendusprojektid , vesiehitised (sadamad, paisjärved,), turbatööstuses uute tootmisväljakute rajamine aga ka põllumajanduses uue põllumaa rajamine toimuvad tihti metsastunud, võsastunud ja varem kasutamata (seetõttu ebatasasel ja kividerikkal) maaalal. Kõik sellesse gruppi kuuluvad masinad võivad olla ühe, vähemalt 10 tonnise veojõuklassiga roomikkäiguosal baasmasinaga, mis varustatud vahetatavate tööorganitega Kitsaskaevikekskavaatorid ETC - 163 ja ETC-2010 on freesketttööseadise ja tigutransportööriga. Võivad töötada (ka ETC-2011/1) kergemates üksikuid kuni 10 cm läbimõõduga kive sisaldavates pinnastes. Ekskavaatori ETC - 2010 eripäraks on hüdromehhaanilised ülekanded kõikidele mehhanismidele - roomikkäiturile, tööketile ja transporttöörile. Nende liikumiskiirusi reguleeritakse sujuvalt hüdromootoritega. Masina jõu ülekanded osutusid liiga keerukaiks, töökett oli nõrgavõitu. Paremaid tulemusi saadi nende katsetamisel Ukrainas. Neid masinaid ja ka Talleksi ratasekskavaatoreid ETC-165 ja 165A on kasutatud Eestis kombineeritud drenaazi (toruta täidisdreenid lõikuvad torudreenidega) täidisdreenide kaevikute kaevamiseks alates 1982.a. Eeltoodust selgub, et tootmise käigus on Talleks ekskavaatoreid pidevalt tehniliselt täiustanud ja uuendanud. Mehhaanilised jõuülekanded on asendatud hüdromehaanilistega: kopeertrossiga töötava langunäituri asemel saab kasutada kaasaegsemaid laser - ja prozektorlangunäitureid. Ekskavaatorid on muutunud universaalsemaks. Saab paigaldada nii savi- kui plasttorusid, vahetavad töövarustused. Tööprotsessi mehhaniseerimistase on paranenud - mehhaniseeritult saab torusid katta katte - ja puistfiltermaterjaliga ning kattemullaga; parandatud on masinate ergonoomilisi omadusi, suurendatud on võimsust ja jõudlust.

23) Loetlege hüdrauliliste ekskavaatorite võimalikke

töövarustusi ja iseloomustage lühidalt kasutuskohti. Hüdrovasarad on 2...5 grupi ekskavaatorite lisatöö varustus , mis paigaldatakse pöördkopa asemele. Vasar kinnitatakse kopavarre külge nn. kiirühendusega. Hüdrovasaraga varustatud ekskavaatorit saab kasutada sõltuvalt tööseadmest ( kiil , piik, plaat) külmunud pinnase, kõvade- ja kaljupinnaste, teekatendi kobestamiseks, kivide ja betoonehitiste purustamiseks ning pinnaste tihendamiseks. Pinnase töötlemisel saab muuta vasara tööasendit ja nurka pinna suhtes. Hüdrovasarad käitatakse ekskavaatori hüdrosüsteemi pumbaga. Ehituselt on nad lihtsa või kahepoolse toimega. Viimastel löögiosa tõstetakse üles rõhu all oleva töövedelikuga. Selle ajal surutakse kokku õhk või õli vastavas akumulaatoris. Liikumine alla toimub oma massi ning akumulaatorisse kogutud töövedeliku või suruõhu energia mõjul. Hüdroakumulaatoriga vasar koosneb töösilinder koos jaoturiga, hüdroakumulaatorist, korpusest milles liigub löögiosa ja mille külge kinnitub töövahend . Kopad Toodetakse erineva otstarbega koppasid: draglainkopp, võrekopp, mitmesuguse kujuga puhastuskopad, kahe haaratsiga greiferkopp, standardkopp jne Hüdraulilised greiferkopad leiavad peamist kasutust sadamates ja terminalides puisteainete (puiduhake, graanulid, vili, lahtised väetised , killustik jne) laadimistöödel. Samuti võib antud koppadega laadida ka mulda, savi ning muid raskemaid ja tahkeid maavarasid. Näitena on toodud alljärgnevalt firma ScanBalt Crane poolt pakutavate kopad, mille kaubamahtuvus on 1,0 m3 kuni 10 m3

24) Loetlege ja iseloomustage masinate käiguosade omadusi. Roomikkäiguosa

Veermik

koosneb käiturist ja tarindist Käiturit iseloomustab: · läbivus- masina omadus liikuda nõutud kiirusega mitmesugustes teeoludes. Arvuliselt hinnatakse seda erisurvega, masina haardejõuga ja puksimisteguriga. · mobiilsus - masina võime liikuda teatud aja jooksul ühelt objektilt teisele. Hinnatakse liikumiskiirusega. · Manööverdusvõime - masina võime muuta liikumissuunda. Hinnatakse pöörderaadiusega. Roomikkäiguosa koosneb: tugirullikud, vedav tähtratas, kanderullikud, juhtratas, roomikvanker, roomikkett koos taldmikega. Eelised võrreldes teiste käituritega : · väike erisurve pinnasele ja selle suhteliselt ühtlane jaotus · puudub vajadus eriliste väljaulatuvate tugede järgi. · väike pöörderaadius · sõidab suurtel kalletel · hea siduvus pinnasega · hea läbivus Puudused: · suur mass ja maksumus · väike kiirus (3..10 kuni 20 km/h ja sõjaväe otstarbelistel transportööridel ja tankidel kuni 60 km/h) · pinnase deformeerimine ketilülidega · suur takistus liikumisel · madal kasutegur · kiire abrasiivne kulumine · vajadus nõrgal pinnasel alusparve järgi Sammkäitur on kasutusel suure massiga masinatel (näiteks ühekopalised lohikoppekskavaatorid kopamahuga 15...40 m3), kui teist liiki käiturid ei taga arvutuslikku erisurvet pinnasele. Erisurve näiteks 0,025 MPa. Töötav masin toetub ümmarguse platvormi kujulisele tugiraamile, millel on suur kontaktpind. Liikumisel kantakse suurem osa raskusjõust tugikangidele. Sammumehhanismid võivad olla mehaanilised ( väntmehhanism ) või hüdraulilised. Hüdrauliline sammumehhanism koosneb kahest tugikingast kahest tõstesilindrist ja kahest abisilindrist. Silindrid töötavad sünkroonselt. Tõstesilindrid tõstavad masin üles ja abisilindrid nihutavad masinat rõhtsuunas sammu võrra. Sammkäituri korral võib masin liikuda igas suunas. Masina ühe sammu pikkus on 1,5...2,3 m; liikumiskiirus 0,05...0,3 km/h; ületatav kalle kuni 7...15 kraadi. Kasutati väga aeglaselt liikuvate ja suure massiga karjääri masinatel, mis töötasid pikka aega ühel ja samal kohal. Võimalikud liikumiskiirused olid väga väikesed - 0,5 km/t. Kaasajal on sellised masinad karjäärimaastikelt peaaegu kadunud ning asendunud kas roomik - või pneumoratas masinatega. Küll aga on loodud kerged masinad sammuval käiguosal, mis ettenähtud töötamiseks järskudel, kuni 55o kaldega nõlvadel. Peamiselt on seda tüüpi käiguosaga varustatud ühekopalised ekskavaatorid, mis "ronivad" mööda nõlva üles ja sooritavad seal ettenähtud kaevetöid. Nad on varustatud tegelikult dubleeritud käiguosaga ­ pneumorataskäiguosa transportliikumiseks objektilt teisele ja sammuv käiguosa töötamiseks ja liikumiseks keerulistes maastiku tingimustes. Sammuv käiguosa moodustub neljast liigendatud ja hüdrosilindritega juhitavast taldmikega varustatud jalast, mille abil masin võib metslooma kombel ronida üles mööda järsku nõlva või ületada muid takistusi. Pneumokäitur: Pneumorataskäitur koosneb õhkrehvidega ratastest, vedavatest sildadest, vedrustusest, jõuülekandest ja rooliseadmest. Eelised: · suur transpordikiirus · unifitseeritud detailid · väike mass (kergem roomikkäiturist, ) · ekspluatatsioon ja alghind on odavamad · suurem kasutegur · suurem ressurss · võib liikuda mitmesugustel pinnastel ja teedel suurema kiirusega. Puudused: · suurem erisurve · piiratud läbivus · piiratud kandevõime · piiratud tõusunurk · suhteliselt väike rataste ja pinnase side Õhkpneumoveermiku rehvide protektor on mitmesuguse mustriga ning rehve liigitatakse kõrgrõhu (5...7 atm), madalrõhu (1,25...3,5 atm) ja ülimadalrõhurehvideks (0,5...0,8 atm). Suure läbivusega masinatel kasutatakse kaarrehve. Tähistus: 6,45-13 või 330-20. Masina hõõrdejõu ja läbivuse suurendamiseks tehakse kõik rattad vedavatena. Vaatamata suurele erisurvele ja raskusele teedeta maastikul, rakendatakse maaparandus ja ehitusmasinatel üha rohkem pneumokäiturit Relssidel liikuvad masinad Relsskäiturit kasutatakse piiratud mobiilsuse ja manööverdusvõimega masinatel. Eelised: liikumise suur täpsus, minimaalne liikumistakistus, käiguosa väike kulumine. Väiksest manööverdatavusest tingituna kasutusala on piiratud spetsiaalmasinatega: mitmekopalised karjääriekskavaatorird, ehituskraanad, täpsust nõudvad viimistlustööde masinad (tasandajad, betoonipaigaldajad). Ratta surve võib ulatuda 100...200 kN, liipri surve aluspinnasele kuni 0,2 MPa. Vees liikuvate masinate käiguosad . Käituri põhiosaks on tugev, uppumatu ja vees tasakaalus püsiv korpus. Viimane saavutatakse korpuse veeväljasurvega ning lisapontoonide ja tugijalgadega. Levinumad on:

1. tugijalgadega varustatud süvendajad, mis jagunevad:

· pontoonkerega (Soome WATERMASTER). Nende eeliseks on uppumatus , kuid kõrge raskuskeskme tõttu on ümberminekuoht, kui tugijalg või tugipontoon pole toetatud põhja või vette; · paatkerega (Eestis valmistatav CASTOR, millel on ka roomiksassi ja seega väga mobiilne - vees 10 km/h, maal 20 km/h) 2. Tugijalgadeta massiivsete pontoonidega ja selle ümber roomikutega (USA KORI, Jaapani HITACHI MA - 125). On eriti sobivad tööks pehmetel pinnastel (erisurve 0,1 kg/cm2. Kaevamisel ujuvas asendis on probleemiks tugijalgade puudumine.

3. Rooniidukid - madala süvisega pontoonidel ja liiguvad sõuderatta abil.

25) Loetlege ja kirjeldage lühidalt sidurite tüüpe. Siduriteks nim. seadmeid, mis on ette nähtud samatelgselt pöörlevate võllide või detailide ühendamiseks. Jäigad sidurid : kasutatakse võllide jäigalt ühendamiseks · muhvsidur · ääriksidur Kompenseerivad sidurid (mittesamateljelisus 2 mm, nurgalisus 1,5 0): lubavad ühendatud võllide mõningast vastastikust nihkumist ja nurgiasetust · sõrmpukssidur · kettsidur; · liigendsidur; · hammassidur Lülitatavad sidurid: võimaldavad võlle lahutada ja ühendada töötamise ajal. · hõõrdsidurid (ketas-, koonus -, lintsidur) · nukksidur

26) Loetlege pneumomootori eelised käsitööriistadel.

Pneumaatilised käsimasinad tarvitavad töötamiseks suruõhku rõhul 0,3...0,7 MPa. Toodetakse ka seadmeid ( naela löömiseks betooni ja terasesse, kus õhurõhk on kuni 3 MPa. Mootori konstruktiivse lahenduse poolest on pneumomootorid: - rootormootorid; - turbiinmootorid; - kolbmootorid . Rootor - ja turbiinmootoreid kasutatakse peamiselt pöörleva liikumise saamiseks. Kolbmootoritest on enam kasutatavad silindris vabalt liikuva kolviga mootorid löök- või löökpöördtoimelise liikumise saamiseks. Pneumaatiliste käsimasinate eeliseks elektriliste ees on eelkõige nende ohutus ja konstruktsiooni lihtsus, mistõttu on nende hind tunduvalt madalam. Lisaks väike gabariit ja mass, suur töökindlus, kannatavad lühi- ja pikaajalist ülekoormust, võima- lus kasutada igasugustes tingimustes (tolm, niiskus, vesi). Paremad ekspluata- tsioonilised parameetrid (eriti lööktoimega seadmetel) võrreldes elektrilistega. Olulisemaks puuduseks on pneumomootorite suhteliselt väike võimsus ja väga suur pöörlemis - sagedus, mis sunnib kasutama mitmeastmelisi mehhaanilisi aeglustusseadmeid. Need aga reeglina suurendavad masina massi. Lisaks on puudusteks madal kasutegur 8...16%; suur elektrienergia kulu (7...9 korda rohkem sest võimas kompressor), vajalik torustiku ehitamine, probleemid niiske õhu ning madalate temperatuuride korral (kondentsvee külmumine ). Kasutuse eelduseks suure võimsusega kompressori olemasolu, mis teeb töö organiseerimise keerukamaks. Suurem müra ja vibratsioon, voolikute jäikus.

27) Puitsõrestiku naelutamise mehhaniseerimiseks

kasutatakse...(kirjeldage seade ehitust ja tööpõhimõtet). Kasutatakse kalibreeritud korrosiooni eest kaitstud (tsingitud) naelte ja klambrite sisselöömiseks pehmesse materjalisse (puit). Kasutuskoha alusel saab jaotada katusepapi, karkassi, voodrilaudade, ilu- ja aknaliistude, raamide, mööbli ja puitkiudplaatide, vineeri, kipsplaatide kinnitamise seadmeteks. Samas mudelis saab harilikult kasutada teatava valiku erineva pikkusega naelu või klambreid. Seega nad on universaalsed seadmed. Tööks kasutatakse ettevalmistatud suruõhku (filtreeritud ja kindla rõhuga; vene mudelitel on vajalik ka õli lisamine) või gaasiga. Koosneb käepidemega korpusest, pneumaatilisest mootorist, päästikumehhanismist ja kassetist. Osadel mudelitel on kassetid sirged , osadel rullikujuline. Pneumomootor kujutab endast korpuses olevat silindrit kolviga (viimase küljes on varrastõukur), amortisaatort, taldrekklapp, summuti Naelad peavad olema omavahel ühendatud kas teibi, plastiriba või metalltraadiga. Kasseti mahud olenevad naelte või klambrite suurusest. Naelad võivad olla sileda pinnaga, väänatud keermekujuliseks või rullitud keermega. Näiteks: Karkassipüstol FP751 XP Toitetüüp PNEUMO Naela pikkus 50 - 90 mm Naela läbimõõt 2,9 - 3,4 mm Salve maht 56 - 80 tk Kaal 3,8 kg Mõõtmed 362 x 381 mm Töörõhk 4,8 - 8,3 bar

28) Lõugkivipurusti tööpõhimõte (skeem) ja omadused.

Lõugpurusti on purusti, kus materjal muljutakse puruks tsükkeltoimega masina lõugade vahel. On kasutatavad väga mitmesuguste mehaaniliste omadustega materjalide jäme-, keskmiseks ja peen - purustuseks. Tänu lihtsa konstruktsiooniga tööorganite kaitsesüsteemile kasutatakse neid peamiselt esimese staadiumi purustitena ja nad on kõige suurema täiteava mõõtmetega purustid (laius kuni 2400 mm), mis võimaldab neisse sisestada kuni 2000 mm mõõtmetega igas suunas toormaterjali tükke. Lõugpurustitega saadakse materjali jäme (40...70 mm) ja keskmine (20...40 mm) peenestatus Lõugpurustite tootlikkust ja materjali peenestatust mõjutavad väljumisava laius ja lõugadevaheline nurk. Nurk (19...23o) sõltub materjali ja lõua hõõrdetegurist. Suurema nurga korral tekib oht, et lõuad tõukavad materjali ülevalt välja Lõugpurustid töötavad järgmiselt. Lähtematerjali purustamine neis toimub reeglina staatilise koormuse meetodil, kuid materjali purunemist põhjustavad sisepinged sõltub purusti tööorganite - tööpindade kujust. Purusti tööorganiteks on kaks nn "lõuga"

29) Masttõstukid. Nende ehitus ja iseloomustavad põhiparameetrid.

Masttõstuk koosneb rataskäiguosast, elektroreversiiv-vintsist, tõstetrossist, sõrestikkonstruktsiooniga mastist, lastiplatvormist, juhtimispuldist ja alusraamist. Tõstuki mast on sektsioonide abil kasvatatav . Lastiplatvorm on kinnitatud tõsteraami külge, mis omakorda on juhtelementidega kinnitatud masti juhtpindade külge. Tõstuk paigaldatakse kas frontaalselt või külitsi ehitatava hoone seina äärde ning tema mast kinnitatakse traattõmbidega seina külge. Hoonete välisviimistluseks on kasutatavad pika töölavaga varustatud ühe või kahe mastiga iseliikuval alusel, mis varustatud väljatõmmatavate külgtugedega masttõstukid e iseliikuvad töölavad . Töölava on varustatud ohutuspiiretega ning põiki- ja pikisuunas väljaliikuvate töölava laiendajatega. Esitatud masttõstuk on varustatud töölava hammaslatt tõstemehhanismiga ning selle mast on ülevat kasvatatav. Tõstuki juhtimispult asub töölaval. Ehituslift koosneb alusraamist , millele on monteeritud kasvatatav mast ning turvapiirded ,mis varustatakse automaatselt lukustatavate ustega. Tööorganiks on kabiin mille raskuse tasakaalustamiseks on vasturaskus . Kabiini uksed on samuti varustatud automaatsete lukustitega, mis võimaldavad neid avada ainult siis, kui kabiin on jõudnud vastava korruse kõrguseni ning väljapääsu trapp on välja lükatud. Avanevad uksed moodustavad trapile ühtlasi külgmised ohutuspiirded. Masttõstukite ja ehitusliftide tõstevõime on kuni 1,5 tonni ja tõstekõrgus võid küündida kuni 150 meetrini. Nende mastide kasvatamine toimub 1,5; 2,0 või 3 meetri pikkuste mastisektsioonide abil. Masttõstukid ja ehitusliftid peavad olema varustatud tööorgani mehaaniliste püüdeseadmetega, vältimaks selle iseeneslikku allakukkumist tõsteseadme katkemisel või pidurdusseadme rikke korral. 30) Mida kasutaksime mudastunud ja täiskasvanud veehoidla puhastamiseks. Kirjeldage lühidalt seadmeid (ehitus ja omadused). Materjalide hüdraulilist kaevandamist ja transportimist kasutatakse ehitustöödel mullatöödel (jõgede ja järvede süvendamine, puhastamine mudast, liiva kaevandamine, pinnastammide rajamine. Ka Eestis on see kasutusele võetud peale sadamate rajamise ja laevateede süvendamise just väikejärvede ja tiikide puhastamisel objektidel kuhu ekskavaatoriga ei ulata või mida ei saa kuivaks lasta. Ehitusmaterjalide (kruus, liiv) kaevandamisel on nende meetodite eeliseks võrreldes ekskavaatoriga kaevamisel võimalus pesta töödeldavast materjalist välja savi, tolmu ja huumuse osakesed ehk rikastada ja sorteerida seda. Tavaliselt paljude karjääride looduslik lasund ei vasta ehitusliiva ja ­kruusa nõuetele (vajavad sõelumist ja pesemist). Pinnaste töötlemine pinnasepumpadega toimub peamiselt veekogude põhjas nende süvendamise ja lendmudast puhastamise või ehitusmaterjalide kaevandamise eesmärgil. Ujuv bager on pinnasepumpamise seade, mis imeb pinnast vee alt (vajadusel ka koos pinnase eelneva kobestamisega) ning pumpab selle mööda pulbijuhet edasi paigalduskohta. Pinnasepumpa kasutatakse ka eraldi pinnase teisaldamiseks karjää rist paigalduskohta. Seadmed on paigaldatud ujuvalusele, mis varustatakse fikseerimisvaiadega ujuvaluse paigalhoidmiseks. Seadme põhiosad on pinnasepump, imitoru, imitoru juhtimissüsteem ja pulbitorustik, mille kaldale juhtimiseks ja veepinnal hoidmiseks kasutatakse pontoone. Töö põhineb vee uhtuval toimel ja kandval toimel. Pump tekitab veevoolu, mis eraldab põhjast pinnase. Imitoru kaudu liigub see pumba korpusesse, kus tööratas paiskab pulbi edasi survetorustikku. Viimane on veekogu osas pontoonidel ujuv, kaldal toetub maapinnale. Pinnasepump on konsooltüüpi tsentrifugaalpump, millega teisaldatakse pinnase ja vee segu (pulp) torusid mööda. Erinevus veepumbast seisneb järgnevas: korpus ja tööratas on arvestatud ka tükkide läbilaskmiseks, pumbakorpuses on luugid puhastamiseks, korpuse kulumise vältimiseks on sellel sees poltidega kinnitatavad soomusplaadid, kasutegur on väiksem. Pumba jõudlus ulatub kuni 12000 m3/tunnis, survekõrgus kuni 90 m Pinnasepump uhub pinnast imeva veejoa toimel, mis suundub imitorusse küllaldase kiirusega. Pinnase lahtiuhtumine algab pinnasevõtturi otsa juurest, kus moodustub kiiresti süvistuv imilehter. Lahtiuhutud pinnas siseneb imitorusse keeristena. Sisseimemiseks on vaja ületada pinnaseosakeste raskuskjõud ja haardumisjõud naaberosakeste vahel. Kobestita otsakuga saab kaevandada vaid mittesidusaid pinnaseid. Sidusate pinnaste lahtiuhtumisel kasutatakse pinnasevõttureid, mis koosnevad imiotsakust ja kobestusseadest. Hüdromonitoridega töötlemisel toimub pinnase eraldamine massiivist suure kiirusega liikuva veejoa löögijõu ja materjali pooridesse tungiva vee surve arvel. Eraldatud pinnas seguneb veega, moodustub nn "pulp", mida transporditakse mööda pulbitorusid pinnasepumpadega ladustus - või mahapaneku kohta kus vesi pinnasest välja valgub. Seade koosneb distantsjuhtimispuldist, jalastest või alusplaadist, hüdrosilindritest, alumisest torupõlvest, rõngassarniirist, ülemisest torupõlvest, käsijuhtimishoovast, joatoru vasturaskusest, sfäärilisest sarniirist, joatorust ja joatoru düüsotsikust Pinnasepump-Watermaster . Watermasteri loomise idee: masin peaks võimaldama teha eri liiki töid, mis varem nõudsid erinevaid masinaid. Lisaks pidi olema mobiilne, tekitama tööajal ümbritsevale keskkonnale vähe kahjustusi. Pontooni pikkus 10,2 m, laius 3,2 m, süvis 0,6 m. Tagumised tugijalad ulatuvad kuni 4,5 m sügavusele, eesmised toed 3,5 m sügavusele. Masinale saab monteerida vahetatavad tööseadmed, millega saab pumbata, kaevata, riisuda, puurida, tõsta esemeid põhjast (palgid, puit).

31) Milistes pinnastes on sobivamad vibrotihendajad. Selle tööpõhimõte.

Vibraatoritega tihendatakse mittesidusaid ja kruuspinnaseid kihiviisiliselt. Väga head tööd teeb ta liival ja head omadused on tal kruusal Vibratsiooni põhimõttel toimivate masinate iseärasuseks on see, et tööorganile antakse mehaaniline edasitagasiliikumine erineva sagedusega, intensiivsusega ja amplituudiga. Tööorganilt vibratsioon kandub edasi ümbritsevale keskkonnale aga ka masinale ja juhile. Viimane pole kasulik ja seda püütakse vähendada. Konstruktsioonilt võib mehaanilise võnkumise tekitaja ehk ajam olla elektriline, hüdrauliline, pneumaatiline või sisepõlemismootoriga. Vibroseadmed kujuavad endast dünaamilist süsteemi, mille parameetrid on mass, elastsete elementide jäikus ja võnkumise iseloom. Energiaallikas (ajam ) annab sinusoidaalse (harmoonilise) võnkumise või mitu sünkroonselt harmoonilist võnkumist. Pinnase vibrotihendus saadakse vibraatori massi võnkeliikumise tulemusel: vibraatori kineetilise energia arvel hakkavad võnkuma ka pinnaseosakesed rulli mõjupiirkonnas. Kuivõrd osakeste massid on .erinevad, siis tekivad ka erinevad inertsjõud. Kui üksikute pinnaseosakeste inertsjõudude erinevus on suurem nendevahelisest hõõrdejõust, siis nende seos katkeb ja osakesed hakkavad üksteise suhtes liikuma ning täidavad ruumi kompaktsemalt. Seega pinnas tiheneb

32) Mille poolest erineb löökdrell drell-perforaatorist (nende tunnussuurused).

Lööktrell Kohtades, kus on vaja puurida palju puitu ja metalli ning aeg-ajalt teha ka betoonitöid võib kasutada lööktrelli. Tema löögisagedus on kuni 30...40 tuhat lööki minutis, so vaid nõrk vibratsioon, mis betooni puurimisel kõvasulamotsikuga varustatud puuriga annab edu võrreldes hariliku puuriga. Näitena Boschi lööktrell on varustatud kaheastmelise käigukasti, pööreteregulaatori ja reeversiga. Elektroonika võimaldab kasutada ka madalaid ja konstantseid pöördeid. Seda läheb tarvis metalli freesimisel ja suuremate avade puurimisel. Mugavamaks ja kiireks tarvikuvahetuseks on lööktrellid varustatud kiirkinnituspadruniga GSB 16 RE GSB 20-2 GSB 90-2 RCE E Puur beto 16 20 / 13 35/16; 90 iØ on Tera 10 16 / 8 16 / 10 s Puit 25 40 / 25 Nimipöörd 0 ­ 1600 0 ­ 1000 0 ­ 700 ed, p/min 0 ­ 3000 0 ­ 2100 Väändemo 5,5 20 / 17 40 / 16 ment Nm Löökide 0 ­ 16000 0 ­ 14400 arv min 0 ­ 48000 0 ­ 42000 Võimsus, 550 900 1150 W Kaal, kg 1,7 2,25 4,0

Perforaator

Kasutatakse põhiliselt erineva diameetri ning sügavusega avade moodustamiseks mitmesuguse kõvadusega materjalidesse. Mõned mudelid võivad töötada haamri või puuri reziimis. Selleks on neil löögi ja pööramismehhanismid. Põhilisteks tunnusparameetriteks on löögi energia ning sagedus. Perforaatoritega on võimalik teha avasid alates mõne cm sügavusest materjalides kõvadusega 40...50 MPa kuni 2000...4000 mm sügavusteni kõvadusega 200 MPa. Ajami tüübi järgi perforaatorid jagunevad elektrilisteks (elektromagnetilisteks, elektromehaanilisteks) pneumaatilisteks ning sisepõlemismootoriga seadmeteks Laialt on levinud seadmed löögienergiaga kuni 10 J ning massiga kuni16 kg. Raskemate seadmetega saab töötada ainult vertikaalasendis (ülalt alla). Harilikult kasutatakse ühefaasilist 220V ning 50 Hz voolu. Rasketel perforaatoritel massiga 30...

35 kg kasutatakse asünkroonmootorit.

Töö põhimõte: Elektrimootorilt pöördemoment kantakse edasi silindrilise hammasratta kaudu võllile millel on otsas silinder - ja keskel koonushammasratas Viimase külge on kinnitatud väntvõlli telg . Kepsu külge kinnitatud kolb liikudes torus edasi tagasi paneb liikuma tekkiva alarõhuga ka löökraua. Kui kolb on ülemises äärmises asendis siis torul avanevad kompensatsiooniavad ning õhk pääseb sisse ning vaakum kolvi all väheneb. Kolvi allaliikumisel löögiraud mõnevõrra inertsist liigub ülesse. Rõhu suurenedes löögiraud pidurdub ja hakkab seejärel kiiresti allapoole liikuma lüües tööseadme kinnitusalusele. Kolvi alumises asendis avanevad jällegi kompenseerivad avad, õhurõhk ühtlustub ning protsess kordub. Puurvasara ühe löögi jõud on umbes kümme korda suurem kui lööktrellil, kus löök tekitatakse mehaaniliselt. Akupuur GBH 2- GBH 5 GBH 10 vasar 20E DCE DC GBH 24 VRE Puuri betoon 4 ­ 20 4 ­ 20 12 ­ 40 12 - 52 Ø Teras 10 10 Puit 20 30 Kroonpuuriga 65 40 ­ 90 40 - 150 Soovitatav Ø, mm 4 - 14 20 ­ 35 Nimipöörded, 0 ­ 1000 0 ­ 850 180 - 360 120 ­ p/min 250 Löögitugevus, J 1,3 1,5 1,6 - 6 5 - 17 0 - 4400 0 - 3900 Akupinge/ 24 / 1,7 - - - mahutavus Ah 500 950 1500 Jõudlus betoonis, 440 500 130* 290 mm/min (Ø 8 mm) Kaal, kg 3,5 2,3 5,9 10,8

33) Millest sõltub pinnase tihenemine rullimisel. Praktikas pinnase tihenemine sõltub:

· pinnase tüübist · kihi paksusest · tihendusmasina tüübist · erisurvest · tihendamise intensiivsusest · kordade (ülesõitude, löökide) arvust, · pinnase niiskusest Rullimiskordade arv oleneb pinnase liigist ja rulli tüübist. Pneumoratasrullidega tuleb pinnase täielikuks tihendamiseks rullida liivas 3...4 korda, saviliiva 4...6 korda keskmisi ja raskeid liivsavi 6..8 korda. Silerullidega tuleb rullida kaks korda rohkem ja hammasrullidega 1,5 korda rohkem. Teede ehitusnorm (SNiP 3.06.03-85) näeb ette tihendamise kihiti paksusega kuni 0.3...

0,35 m, alustades reeglina hammas- või võrerullidega või pneumoratasrullidega millel

on osaline koormus (10...16 t). Rullimine lõpetatakse pneumoratasrullidega (mass kuni

25t ja rohkem) või iseliikuvate 16 t ja raskemate vibrorullidega.

Rullide tootlikkuse mõõtühikuks on ühe tunni jooksul tihendatud pinnase maht Rullimisel aitavad tootlikust suurendada pinnase optimaalne niiskus ja sellise rulli tüübi valik mis tagab minimaalse kordade arvuga suurema paksusega kihi tihendamise. Rullid sobivad nii sidusate kui ka vähesidusate pinnaste tihendamiseks. On enamlevinud lihtsad, kuid samaaegselt efektiivsed, tootlikud ja ökonoomsed seadmed. Sõltub pindalast - suured pinnad tehakse rullidega, ligipääsevusest,tulemuse vajalikkusest jne Siledate valtsrullidega (Joonis 2) saab pinnast tihendada 10...15 (25) cm sügavuselt. Sobib kasutada nii sidus kui ka liivapinnastes. On lihtsad ekspluateerida. Nende efektiivsus on väiksem kui teist tüüpi rullidel, sest tihendamissügavus on väike ja tihendada tuleb vähemalt 6...8 korda. Seetõttu kasutatakse neid enamasti viimistlustöödel sileda ja ühtlase pinna saamisel. Hammasrullid. Summaarne toetuspind on kuni 4..5% silindri pinnast mille moodustavad nukkide tipud. Kasutatakse nii sidusate ja tükiliste pinnaste tihendamiseks kuni 0,5 m sügavuselt. Häid tulemusi kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste puhul annavad võrerullid, millega tihendatakse põhiliselt muldeid sügisel ja talvel. Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või

20 cm. Võrerull vajub pinnasesse ning litsub külmunud pinnasetükid laiaks ja peenestab

34) Millise tihendusseadme valite suure diameetriga täitematerjaliga vundamendimüüritise rajamisel (kirjeldage seadet ja selle tööpõhimõtet)? Vibraatoritega tihendatakse mittesidusaid ja kruuspinnaseid kihiviisiliselt. Teisaldusmooduse järgi liigitatakse nad: käsi-, liikur-, haake-, kraana- .ja rippvibraatoriteks.Konstruktsioonilt on nad plaatvibraatorid ja süvistatavad vibraatorid. Plaatvibraatorite eelised on väikesed mõõtmed, suhteliselt suur tihendusvõime ning see, et nad töötades liiguvad edasi. Iseliikuv plaatvibraator: Koosneb alumisest vibreerivast ning ülemisest amortiseeritud osast. Vibreeriv osa - plaat koos kahe debalanseeritud vibraatoriga on tööorganiks. Käsitambid Väikeste töömahtude ning kitsaste töötingimuste korral on otstarbekas kasutada käsitampe. Need võivad olla elektrilised, pneumaatilised või autonoomse sisepõlemismootoriga. Tambi eelis võrreldes väikese plaatvibraatoriga seisneb löögi suunas - siin toimub see otse ülalt alla. Seega on nende efektiivsus ka suurem.

35) Millised on autokraanat iseloomustavad parameetrid

(loetlege). Millised on meil kasutatavate autokraanade maksimaalsed tööparameetrid? *tõstevõime *min. Töökaugus *suurim kõnksu kõrgus *noole pikkus *tõstekiirus *pöördekiirus *liikumiskiirus *töötsoon *tugede vahe *baasmasin *mootorivõimsus *ajam *pikkus *laius *kõrgus *mass Sõita tohib max 80km/h. ­Juhikabiin ei käi 360 kraadi koos tõsteseadmega sest mootori ja juhikabiini kohal lastiga liikumine on ohutusseadmete poolt blokeeritud. Iseliikuvate noolkraanade tõstevõimed küündivad 500 tonnini ja enamgi, tõstekõrgused enam kui 100 meetrini ja konksu väljaulatused kuni 70 meetrini, mis aga ei tähenda, et saaksime tõsta 100 tonnist lasti 70 meetrise konksu väljaulatusega. Tänu suurele transpordikiirusele on nad sobivad ka väikese ning hajutatud töömahtude korral. Enne 90-ndaid aastaid oli peamiselt kasutada 6,3, 10, 12,5 ja 16 tonnise tõstevõimega autokraanad. . Elektrilise ajamiga masinatel on sünkroongeneraator kus tööpinge on 380V. Koorma ja pöördemehhanismid käitatakse kolmefaasiliste faasirootoriga mootoritega mis võimaldab muuta nende takistuse lisamisega pöörlemiskiirust. Samuti muudetakse baasmasina mootori pöörlemiskiiruse muutmisega generaatori pöörlemiskiirust 750...1000 min-1 vahemikus mis muudab voolusagedust vahemikus 37...50 Hz ja voolutugevust 320...400V. Raskete koormate allalaskmine toimub mootoriga pidurdamisega (töötab generaatorina). Statsionaarsete tõstmiste korral on võimalik autokraana lülitada ka vooluvõrku. Hüdraulilistel autokraanadel võrreldes ülaltooduga puudub noole tugi ­ nool toetub tõstesilindrile. Ajamiks on aksiaalkolbpumbad 36) Millised on tornkraanat iseloomustavad parameetrid. Millised on meil kasutatavate tornkraanade tööparameetrid? *L ­ noole ulatus, *tõstevõime Q s.o. koorma kaal antud tööulatuse korral *koormusmoment M=LQ *tõstekõrgus *paigaldamissügavus *rööbe s.o rataste vahe *baas *tagumine gabariit *koormuse langetamise ja tõstekiirus Kaasaegsete tornkraanade tõstevõimed küündivad kuni 50 tonnini, tõstekõrgused kuni 100 meetrini ja konksu väljaulatused kuni 70 meetrini. Nende peamiseks puuduseks on lisakulutused spetsiaalse kraanatee ehitamiseks ja demontaaziks peale töö lõpetamist ning montaazi keerukus. Lasti liikumine tagatakse konksu tõstmise ja langetamisega, noole tõstmise ja langetamisega või sellel konksu liikumisega, noole pööramisega plaanis 3600 ning kraana enda liikumisega. Tornkraanasid toodetakse tõstejõuga 0,5 kuni 25 t, üksikutel juhtudel kuni 75 t. Väiksemaid mudeleid kuni 1,5 t (noole ulatusega 10...20 m) kasutatakse vähekorruseliste hoonete püstitamisel. Monteeritavatest raudbetoonist hoonete ehitamisel rakendatakse võimsaid (3...8 t) ja pika noolega (15...30 m) kraanasid. Kraanasid tõstejõuga üle 15...2,5 t ja roole ulatusega 20...40 m läheb vaja tammide, sildade rajamisel. Mobiilsed tornkraanad Mobiilsed tornkraanad seavad end automaatselt tõstevalmis umbes 15 minutiga, automaatselt toimiv kokkupanek võtab aega sama vähe. Objekti oludes tornkraana paigaldamine ühest kohast teise toimub umbes 45 minutiga. 42 meetrise tõsteraadiusega, tõstekõrgusel 28 meetrit, mobiilsete tornkraanade tõstevõime on 1,7 tonni. Näitaja KB - KB- KBM- KB- KB- KB- KB- 100.3B 100.3 301 309HL 308A 308A-1 308A-2 A.1 Maksimaalne 125 100 100 125 100 100 125 koormusmoment , tm polüspasti tegur 2/4 2/4 2/4 2/4 2/4 2/4 2/4 Tõstevõime, t 4 4 4 5 4 4 5 maksimaalne 4 /8 4 /8 4 /8 5/8 4 /8 4 /8 5/

Tööulatus, m

horisontaal 25(22) - 25(22) -- 25(22,3 25(22,3) 25(22,3) se (kaldu) ) noole korral suurima 15.6 12.5 4,8...12, 4,8... 4,8...15,6 lasti korral 5 12,5 vähim 4 - 4 - 4 4 4 Kaldnool, 25 25 - 25 - _ L1 Kaldnool, l5,6 l2,5 -- 15.6 - - - L2 Tõstekõr-gus, m Suurim 32(42) . -- 32 (43) -- 32(42) 26,4(36,4 20,8(30, (H1) ) 8) maks 33 33 - 22 - - - ulatuse juures Min. 48 48 - 37 - - - ulatuse juures Sügavus, m 5 5 5 5 5 5

Kiirus, m /min

Tõstmine 38/19 32/16 18;30 33.5/15. 32/16 32/16 32/16 (maks. 3 Mass) tõstmine 48/24 48/2 48/24 48/24 48/24 (maks) Langetamin 4,8/2,4 5/2,5 3,6/1,8 3,5/1,6 5/2,5 5/2,5 5/2,5 e Kraana 28 28 28 30.5 18.5 18.5 18.5 - Telfer 9.3 - 30 - 27.2 27.2 27.2 Pööramiski 0.9 0.77 0.7 0.8 0.77 0.77 0.77

37) Milliste parameetrite alusel valitakse ekskavaatorit kaevetöödeks.

*maksimaalsed kaeveraadius *kaevesügavus *kaevekõrgus *tühjendusraadius ja kõrgus *laadimiskõrgus *laadimisraadius *kopa maht *kopa kuju ja vahetatavus *kaevejõud *mootori võimsus *masina kaal Pehme ja koheva pinnase laadimisel on otstarbekas kasutada võimalikult suurt otsekoppa, kindla nõlvusega kraavi kaevamisel profiilkoppa, transee rajamisel aga kitsast koppa. Väikese kaeveristlõike korral pole otstarbekas kasutada suurt masinat, sest ajakulu liikumisele on sellisel juhul suurem. Väikese masinaga laia kaeviku kaevamine võib osutuda samuti ebaotstarbekaks sest kaeveraadius või tühjendusraadius võib jääda väikseks. Võimalik on muidugi masina sikk-sakk liikumine ja pinnase edasitõstmine/lükkamine.

38) Kirjeldage pöördkopaga ekskavaatori tunnnusparameetreid.

Kasutatakse maaparandus- ja ehitustöödel väiksemate ja keskmiste kraavide, süvendite kaevamisel ja puhastamisel, torude kaevikute kaevamisel. Võrreldes eelmisega nõrgem, väiksema jõudlusega. Koosneb: nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saab seada pöördkopaks. Esitugi vajalik selleks, et suurendada noole ja tõstetrossi vahelist nurka. Koppa juhitakse tõmbe ja tõstetrossiga. Kopp varrele on kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. R1 ­ max kaeveraadius seisutasandil, mida mõõdetakse ekskavaatori pöördeteljest kopa lõikeservani täielikult väljasirutatud tööseadme elementidega. h ­ max kaevamissügavus. H2 ­ max kopa täitmise ja tühjendamise kõrgus.

39) Millistes pinnastes ja kus kasutame tampe? Kirjeldage käsitampi.

Tampe kasutatakse liiv-, savi-, liivsavi-, klibu- ja kruuspinnaste tihendamiseks betoon- ja muldehitiste liitekohtades, kuhu on raske ligi pääseda, torustike rajamisel kitsastes kaevikutes täitepinnase tihendamiseks samuti filtratsioonitõkke ekraanide rajamiseks. Tampide kasutamine on õigustatud piiratud maa-alal paiknevate suurte töömahukusega objektide korral. Teisteks juhtudeks on nad liiga väikse jõudlusega ning 1 m 3 tihendamise omahind läheb kalliks. Väikeste töömahtude ning kitsaste töötingimuste korral on otstarbekas kasutada käsitampe. Need võivad olla elektrilised, pneumaatilised või autonoomse sisepõlemismootoriga. Tambi eelis võrreldes väikese plaatvibraatoriga seisneb löögi suunas - siin toimub see otse ülalt alla. Seega on nende efektiivsus ka suurem.

40) Millistes pinnastes saab kasutada drenaaziatra?

Eestis on kasutatud Venemaal toodetud drenaaziatra MD-4 koos vedukiga MD-5. See oli vertikaalse noaga masin, mis tihendas tugevasti pinnast. V- ader kergitab pinnase tera kohal üles kobestades, kuid see töötab kivideta kohevas pinnases. Probleemiks on ka läbivus ­ masin kaalub üle 20 tonni ning ei tööta seega märjal maal. Kaasaegsed Talleksi ekskavaatorid võimaldavad etteantud languga kuni 2 m (2,3 m) sügavuste ja kuni 50 cm laiuste dreenikaevikute rajamise kuni III kategooria mittekülmunud pinnastes, mis sisaldavad üksikuid kuni 35 cm läbimõõduga kive.

41) Mis on kaitsegaasi ülesanne keevitamisel. Loetlege kasutatavaid gaase.

Kaitsegaas on suure tähtsusega nii keevisõmblusele kui ka täidismaterjali, seadmete ja tööjõu valikule. Selleks, et vastata tänapäeva kvaliteedinõuetele on sobiva kaitsegaasi valik MIG/MAG keevitusel muutunud tähtsamaks. Keevituskvaliteet ei ole ainus arvesse võetav parameeter. Masstootmise korral on oluline ka keevitamiskiirus. MIG keevitus CO2-g kestab näiteks 44 s, sama õmbluse tegemine segugaasiga 31 s. sama argoonis keevitades pika leegiga pulseeruva keevitustehnoloogiaga kestab 22 s. Viimane tasub ennast ära, kui on massiline töö sest gaas on märgatavalt kallim. AGAMIX on AGA üks tuntumaid kaitsegaase. See on gaasisegu mille põhiline koostisosa on argoon. Kasutades kaitsegaasina süsihappegaasi (C02) asemel AGAMIX- I, paraneb keevitustulemus tunduvalt. Kvaliteedi paranemine on märgatav, kuna kasutatav kaitsegaas mõjutab keevisõmbluse mehhaanilisi omadusi oluliselt. Oksüdeerumine on väiksem ja mikrostruktuur muutub peeneteralisemaks. Ka annab AGAMIX keevisele parema väsimustugevuse kui C02. Vähem pritsmeid ja räbu muudab keevitatud pinna välimuse nägusamaks. Kasutades AGAMIX-1, siis võrreldes süsihappegaasiga kasvab tootlikus märgatavalt, kuna kasvab keevitamise kiirus. Põhjuseks on sulametalli ja põhimetalli vaheliste pindpinevusjõudude vähenemine. Ka on väiksem vajadus pinna hilisema puhastamise ja töötlemise järele, sest võrreldes C02 keevitamisega tekib vähem pritsmeid. üks AGAMIX - I eeliseid süsihappegaasi ees on see, et keevitamisel tekib vähem suitsu. AGAMIX - I kasutamine vähendab keevitamise kogukulusid, kuigi AGAMIX on märgatavalt süsihappegaasist kallim. Põhjuseks on suurem tootlikkus ning väiksem vajadus pinda hiljem töödelda. Tuleb märkida, et kulutused gaasile on vaid väike osa keevitamisega seotud kuludest. Peaaegu kõikidel juhtudel ületab kasvanud keevitamiskiirus AGAMIX - 1 kasutamisega seotud lisakulud. Kui arvata maha kulud, mis enne läksid räbu ja tahma eemaldamisele, on kokkuhoid märgatav. AGAMIX on parim lahendus kõikidele tavapärastele MIG/MAG keevituse tüüpidele nii lühikaar kui pihustuskaar meetodi puhul. See gaas muudab MIG/MAG keevituse senisest paindlikumaks. Kaitsegaasis kaarkeevitus . Selle keevitusviisi puhul juhitakse kaare tsooni kaitsegaas , mille juga, voolates ümber kaare ka keevitusvanni, kaitseb sulametalli õhuhapniku ja ­ lämmastiku eest. Kaitsegaasina on kasutusel heelium, argoon, lämmastik ning süsihappegaas. Kaitsegaasis keevitatakse käsitsi, poolautomaatselt või automaatselt, sulava või mittesulava elektroodiga.

42) Mis on plasmakeevitus (lõikamine). Kirjeldage põhimõtet.

Plasmakeevitusel metalli kuumutamise põhiliseks energiaallikaks on plasma s.o. ioniseeritud ja kuumendatud gaas. Gaasidena kasutatakse argooni, heeliumit, lõikamisel ka suruõhku. Plasma saamiseks on kaks skeemi: otsene ja kaudne. Otsese toimega plasmakaare korral keevitatav detail ühendatakse vooluvõrku. Gaas kuumeneb kuni 30 tuhande kraadini. Kaudse toime korral on pinge volframelektroodi ja suudmiku vahel. Gaas voolates suudmikust välja läbib kaarleegi samba, kuumeneb, suureneb mahult ja ioniseerub. Protsess sõltub gaasi kuumenemistemperatuurist. Kaudse toimega skeemi korral on võimalik lõigata ja keevitada ka elektrit mittejuhtivaid materjale. Plasmajuga kuumeneb kuni 16 tuhande kraadini. Plasmajoa ristlõige oleneb suudmiku kujust. Plasmakeevituse puuduseks loetakse suudmiku lühikest iga, mis laguneb kuumuse ja plasmajoa toimel. Võrreldes kaarkeevitusega on plasmakeevituse eelisteks: · suurem jõudlus · kaare pikkuse muutusele väike tundlikus · võimalus keevitada kõiki metalle nii alumises kui ka vertikaalses asendis. Plasmakaarega lõikamine põhineb surutud kaare omadusel tiungida sügavale metalli, sulatades sedakaarlahenduse abil. Surutud kaare kõrge temperatuuri mõjul ioniseerub gaas kaarlahendusest läbiminekul tugevast ning moodustub plasmavoog, mis eemaldab sulametalli lõikekohast. Kaar tekitatakse lõigatava metalli ja lõikepõleti pea sees paikneva sulamatu volframelektroodi vahel Kaarleekplasmat nimetatakse madalatemperatuuriliseks (plasma temperatuur on 5000...20000 kraadi. Kaarplasmalõikamisel kasutatavad gaasid peavad tagama plasma tekke ning kaitsma volframelektroodi oksüdeerumise eest. Nende gaasidena on kasutusel lämmastik ja argoon ning argooni segud lämmastiku vesiniku vöi õuga. Elektroodiks on lantaanitud volframelektrood. Suure kiirusega väljavoolaval plasmal on väljavenitatud koonuse kuju mille ristlõige väljumisel vastab düüsi läbimõõdule. Kaarplasmalöikamist kasutatakse metallide puhul mida teiste meetoditega on raske voi vöimatu löigata näiteks roostekindlate legeeritud teraste, alumiiniumi, magneesiumi, titaani, malmi ja vase löikamisel. P1asmajoaga 1õikamisel ei lülitata lõigatavat metalli kaare elektriahelasse. Kaar pöleb volframelektroodi tipu ja plasmatroni vesijahutusega otsaku siseseina vahel. Plasmajoaga löikamise olemus seisneb metalli sulatamises plasmajoas ning sulametalli väljapuhumises 1õiketsoonist sellesama joa poolt.

43) Mis on skreeper? Kirjeldage konstruktsiooni, otstarvet.

Skreeper töötleb pinnast järjestikku kaevates seda soovitud paksuse kihina, teisaldades mitme kilomeetri kaugusele ja laotades etteantud paksuse kihina. Laotamisel ja tasandamisel skreeperi rattad ja veduki käitur tihendavad pinnast. Pinnase töötlemine skreeperiga on 2...2,5 korda odavam kui ekskavaatoritega, sest suureneb tootlus ühe inimese kohta, ei ole vaja muid teisaldusvahendeid ja tunduvalt väheneb teenindava personali arvukus Skreepereid kasutatakse mitmesugustel töödel hüdrotehnilises, transpordi- ja tsiviilehituses. Neid rakendatakse kanalite kaevamisel, tammide ja paisude ehitamisel, mullete rajamisel, süvendite kaevamisel, avamis- ja muudel abitöödel. Haakeskreeperite ratsionaalne veokaugus on kuni 500 m ning liikurmasinail kuni 5...8 km Eestis on kasutatud põlevkivikaevandustes, hüdrotehniliste ehituste (veehoidlad) juures. Skreeperitel on lihtne konstruktsioon ja neid on lihtne juhtida nad on tootlikud, hea manööverdusvõimega ja mobiilsed ning nende ekspluatatsioon ja töökorraldus pole keerukad. Koosneb kopast , mis täitub edasiliikumisel selle süvistamisel pinnasesse, tühjendatakse kas kallutamise või liikuva tagaseinaga, kopa tõstesilindrid; luuk ja selle luugi tõstesilindrid; liikuv tagasein ja tagaseina tõukesilinder Skreeperite töö on tootlik normaalse niiskusega I ja II kategooria pinnastel, III ja IV kategooria pinnaseid tule enne töötlemist kobestada. Vähetootlikud on skreeperid kuivadel sõredatel pinnastel, kus veojõud väheneb ja suureneb pinnase leke kopast, ning kleepuvatel pinnastel. Kopp on kahest külglehest keevistarind, mille väliskülgde1 on tugevduseks kahe põiksidemega karprauad. Kopa alaosas asub vahetatavate lõiketeradega terade alusplaat. Kopa tagapoolel on kinnituskohad käiguosa kahele poolteljele. Kopapõhi ja tagasein on liikuvalt ühendatud külgseintega. Kopa ees liigenditel paigaldub siiber. Kopp on ühendatud veoraamiga kahe veoliigendi abil. Raam koosneb kahest karpristlõikega pikitalast, põiktorust ja toetub telgpoldiga esiteljele, mis on T-kujuline ja kaldtugedega ning ühendatud veotiisliga. Veoraami põiktorule on paigaldatud kopatõste plüspasti plokid ja siibri tõstemehhanism. Kopa allalaskmisel pingutub abitross ja siiber avaneb automaatselt. Mida enam kopp pinnasesse süvistub, seda rohkem siiber avaneb. Siibri tõstekõrgust reguleeritakse abitrossi pikkusega. 44) Õhukese pleki (1 mm) lõikamine. Kirjeldage seadmeid. Plekikääre toodetakse nii elektrilisi kui ka suruõhuga töötavaid Parameeter GSC 1,6 GSC 2,8 GSC4,

mmLõigatava materjali paksus

Teras 400 1,6 2,8 4,5 N/mm2 Teras 600 1,0 2,2 3,6 N/mm2 Teras 800 0,7 1,9 3,1 N/mm2 Al, 200 2,0 3,5 5,

N/mm2

Nimivõimsus, W 350 500 1000

Tera liikumine, 2200 2400 1250 - 1 min Kaal, kg 1,9 2,7 6,9 Rauasaeleht SANDFLEX. Sandviku bi-metallist saelehed tuld turule 1969.a, kus uue tehnoloogiana võeti kasutusele koos tugeva vedruterase ja vastupidava kiirlõiketerase omadused. Kaks materjali keevitatakse kokku vaakumis, käiatakse kiirlõiketerase sisse saehambad ja korrosiooni vältimiseks värvitakse. Firma Sandflex lehel on pikem tööiga ning 40...60% parem lõikejõudluse säilimine. Saelehe omadused ja hambasamm peavad vastama saetavale materjalile. Üldreegel ­ mida pehmem ja /või paksem on töödeldav materjal, seda suurem peab olema hamba samm. Vähemalt kolm järjestikust hammast peavad samaaegselt lõikama kogu saagimise jooksul. Valida on võimalik saelehtede vahel, millel on 14, 18, 24 või 32 hammast tolli kohta. 44) Pinnase kobestustegur on.... Tihendusastme hindamisel kasutatakse mõistet tihendustegur. See on tihendamise protsessis saavutatud mahumassi suhe antud pinnase jaoks suurima standardsesse mahumassi. : K= s/s max

45) Plaatvibraatori skeem ja seda selgitav tekst.

Plaatvibraatorite eelised on väikesed mõõtmed, suhteliselt suur tihendusvõime ning see, et nad töötades liiguvad edasi.. Iseliikuv plaatvibraator. Koosneb alumisest vibreerivast ning ülemisest amortiseeritud osast. Vibreeriv osa - plaat koos kahe debalanseeritud vibraatoriga on tööorganiks. Iseliikuvad plaatvibraatorid (firma DYNAPAC):

47) Puitpõranda viimistlemisel kasutatakse:

Puhta laudpõranda viimistlemiseks kasutatakse spetsiaalseid põranda höövleid ja lihvimivmasinaid Puitparkett põrandad viimistletakse parketi höövlitega ja seejärel lihvitakse lihvimis masinatega. Höövelmasin. Selle korpus toetub ees rullile , ning kahele vertikaalsel teljel vabalt pöörlevale tagumisele rattale SO-97 Jõudlus m2/h 40 - 1 Höövlitera pöörlemiskiirus , s 58 Hööveldamise laius, mm 275...310 Hööveldamise sügavus, mm 3 Nugade arv 3 Mootori võimsus 2,2 kW Pinge, V 380 Mõõtmed, mm 1020x500x1010 Mass, kg 110 Hööveldamine tehakse harilikult kahe käiguga. Esimesega võetakse maha kiht paksusega 1...2,5 mm, teise ristikäiguga 0,5...1 mm. Masina jõudlus on kuni 40 m2/h. Lihvimismasin Parkett ja puitpõrandate lihvimiseks kasutatakse spetsiaalseid lihvimismasinaid mis võivad olla trummel või ketastööorganiga. Trummelmasin koosneb korpusest 2, mis toetub kahele eesmisele ja ühele tagumisele rattale. Käigurattad on varustatud lihvimistrumli põrandale surve reguleerimise mehhanismiga. Käepidemel on käivituslülitid ning kott tolmu kogumiseks. Jõuülekanne tuleb elektrimootorilt kiilrihmülekandega mis käitab lihvtrumli ja ventilaatori. Masina ninas on rull mis toetub seinale selle lähedal lihvides. Trumli välispind on kummist, mis parendab abrasiivlindi püsivust, koormuse ühtlasemat jagunemist, leevendab lööke, vähendab vibratsiooni. Lindi liikumiskiirus on 10...22 m/s. Kiiruse valik sõltub lindi tüübis ja kvaliteedist. Lindi otsad lähevad kaldse pilu sisse kus see pingutatakse ekstsentriliste rullidega. Puidutolm imetakse ventilaatoriga tolmukotti. Lihvitakse kaks korda risti käiguga. Jõudlus 40...60 m2/h. Lihvimismasin SO - 155 puitpõranda lihvimiseks Jõudlus m2/h 40 Trumli laius,, mm 200 Trumli diameeter , mm 185 - 1 Trumli pöörlemiskiirus, s 23 Mootori võimsus 2,0 kW Pinge, V 220 Mõõtmed, mm 1050x1000x400 Mass, kg 70

48) Spetsiaallaaduri ehitus ja eelised võrreldes

ühekopalise ekskavaatori ning traktorile paigaldatud frontaallaaduriga. Frontaallaaduri tööseadme saab monteerida ka ratastraktorile. Kuid nende tootlikkus, kasutusmugavus ja stabiilsus jäävad alla selleks otstarbeks projekteeritud spetsiaalmasinale. Laadimistöödel võib kasutada ka ühekopalisi ekskavaatoreid, varustades nad spetsiaaltööseadmetega (otsekopp jt). Kuid selleks otstarbeks spetsiaalselt konstrueeritud masinate kasutamisel on tööviljakus märgatavalt suurem. Peale selle iseloomustab ekskavaatorit suur kaevejõud, mis teeb ta sobivaks raske pinnase kaevamiseks karjääris. Puistepinnase laadimiseks või suuremõõtmelise pakendatud kauba laadimiseks pole seda vaja. Olulisemaks muutuvad energia ja materjalide kulu ning masina hind. Näiteks IV grupi ekskavaator kaalub 21...25 tonni, ja kaevejõud on 15 t, otsekopa maht 1,2 m3, samasuguse kopaga laadur kaalub vaid 2...3 tonni. Laaduri tööorganiks on mitmesugused vahetatavad kopad, haaratsid jne. Baasmasinale monteeritud tööorgan on suunatud sellest eemale. Täitmine ja tühjendamine toimub samas suunas (välja arvatud mõnedel roomikkäiguosaga traktoritele paigaldatud seadmed kus on tahakaaduv kopp. See töötab peamiselt edasi-tagasi liikudes, ilma sagedase pööramiseta. Kopp täitub traktori survejõu toimel ning tühjendatakse tahakaadumisega. Laadur on valmistatud rippriistana standardsele traktorile. 49) Torustiku ehitamine: milliste meetoditega tagatakse torule etteantud lang? Kirjeldage lühidalt põhimõteid ja seadmeid. Etteantud lang tagatakse kopeertrossiga, uuematel mudelitel saab kasutada ka laser (UKL-1) või prozektor-langunäitureid (PUL-N-1). Laserlangunäiturit katsetati Pärnu EPT-s 1980.a. Kõrge hinna ja väikese töökindluse tõttu laiemat kasutamist ta ei leidnud. Infrapunase kiirguriga prozektor - langunäiturit PUL-N-1 katsetati samuti Pärnu EPT-s

80-ndate aastate algul ja edukalt. Neid kasutati mõnevõrra rohkem ja alates 1989.a.

hakkas Talleks nendega komplekteerima toodetavaid ekskavaatoreid ETC-2011. Vanemat tüüpi ekskavaatorid ETN - 142, ETN-171 ja ETC-202 olid kohandatud ainult savitorude paigaldamiseks. Uuematel olid aga seadmed ka plasttorude mehhaniseeritud paigaldamiseks ja torude katmiseks lintkattematerjaliga ja huumusmullaga. Kaasaegsed Talleksi ekskavaatorid võimaldavad etteantud languga kuni 2 m (2,3 m) sügavuste ja kuni 50 cm laiuste dreenikaevikute rajamise kuni III kategooria mittekülmunud pinnastes, mis sisaldavad üksikuid kuni 35 cm läbimõõduga kive. Lang tagatakse kopeertrossi, laseri või prozektorlangunäituriga. Võimaldab paigaldada kuni

190 mm savitorusid ja 90 mm plasttorusid mehaniseeritult ning katta neid

lintkattematerjaliga ja hingemullaga. Tagavad langu 0,002...0,02 vahemikus trasside ebatasasustel ± 15 cm, külgkaldega kuni 5o ja pikikaldega 10o. Torustikke (veevarustus, kanalisatsioon, gaas, k üte ) ja kaableid paigaldatakse kas lahtise või maaaluse tehnoloogia abil. Raudteede, maanteede ja tänavate alla torustiku paigaldamine on tihti odavam kaevikuta meetodil , kasutades vastavaid läbindusmasinaid. Tänavate sulgemine, asfaltkatte lõhkumine, kaeviku kaevamine ja selle täitmine ning hilisem katendi taastamine võib osutuda väga kulukaks. Kasutatavaid tehnoloogiaid ning vastavalt ka masinate komplekte on mitmeid. Kasutatavad meetodid on: · Hüdraulilise tungrauaga toru sissesurumine · Läbi löömine- suruõhuga töötavad rammi põhimõttel toimivad seadmed · Puurimise põhimõttel toimivad seadmed · Kilpläbindus Läbindusmeetodi valik sõltub paigaldatava kommunikatsiooni tüübist (kaablid, torud, tunnel) ja läbindatavast pinnasest

50) Ujuva pinnasepumba põhimõtteline ehitus ja kasutustehnoloogia.

Ujuv bager on pinnasepumpamise seade, mis imeb pinnast vee alt (vajadusel ka koos pinnase eelneva kobestamisega) ning pumpab selle mööda pulbijuhet edasi paigalduskohta. Pinnasepumpa kasutatakse ka eraldi pinnase teisaldamiseks karjäärist paigalduskohta. Seadmed on paigaldatud ujuvalusele, mis varustatakse fikseerimisvaiadega 4 ujuvaluse paigalhoidmiseks .Seadme põhiosad on pinnasepump , imitoru , imitoru juhtimissüsteem ja pulbitorustik , mille kaldale juhtimiseks ja veepinnal hoidmiseks kasutatakse pontoone. Töö põhineb vee uhtuval toimel ja kandval toimel. Pump tekitab veevoolu, mis eraldab põhjast pinnase. Imitoru kaudu liigub see pumba korpusesse, kus tööratas paiskab pulbi edasi survetorustikku. Viimane on veekogu osas pontoonidel ujuv, kaldal toetub maapinnale. Pidev pinnase imemine tagatakse imitoru asendiga kaevandamiskoha vahetus läheduses. Selleks pinnasevõttur (kobesti, otsik, imitoru) liigub põiki kaeve-eega liigutades bagerit või pinnasevõtturit. Piki tööeed liigutatakse võtturit kaldenurga muutmisega (kraanaseadis). Sõltuvalt töödeldava pinnase tüübist ja töötlemise eesmärgist kasutatakse kolme erinevat pinnase massiivist eraldamise meetodit: · lihtsat sisseimemist imitoru kaudu hõljuvate ja kergelt töödeldavate pinnaste korral · hüdromonitoriga imitoru · hüdroezektor-menetlust, keskmiselt töödeldavate pinnaste korral · freeskobestiga -menetlust, raskesti töödeldavate pinnaste korral Eeltoodust selgub, et hüdromehhaniseerimise vahendeid on mõttekas kasutada ainult siis, kui on olemas küllaldase mahuga looduslik veekogu, sest vee kulu on küllalt suur (näit. hüdromonitoriga 1m3 pinnase lahtilõhkumiseks on vaja keskmiselt 5...15 m3 vett). Ehitusmaterjalide tootmisel on nende meetodite kasutamise eeliseks võimalus lülitada protsessi samaaegselt rikastus - ja sorteerimisoperatsioonid. Pinnasepump on konsooltüüpi tsentrifugaalpump, millega teisaldatakse pinnase ja vee segu (pulp) torusid mööda. Erinevus veepumbast seisneb järgnevas: korpus ja tööratas on arvestatud ka tükkide läbilaskmiseks, pumbakorpuses on luugid puhastamiseks, korpuse kulumise vältimiseks on sellel sees poltidega kinnitatavad soomusplaadid, kasutegur on väiksem. Pumba jõudlus ulatub kuni 12000 m3/tunnis, survekõrgus kuni 90

Pinnasepump uhub pinnast imeva veejoa toimel, mis suundub imitorusse küllaldase kiirusega. Pinnase lahtiuhtumine algab pinnasevõtturi otsa juurest, kus moodustub kiiresti süvistuv imilehter. Lahtiuhutud pinnas siseneb imitorusse keeristena. Sisseimemiseks on vaja ületada pinnaseosakeste raskuskjõud ja haardumisjõud naaberosakeste vahel. Kobestita otsakuga saab kaevandada vaid mittesidusaid pinnaseid. Sidusate pinnaste lahtiuhtumisel kasutatakse pinnasevõttureid, mis koosnevad imiotsakust ja kobestusseadest. Ava juures sissevoolukiirus 1,5...2 m/s; diameetri kaugusel 0,6...1,0 m/s.

51) Vaivundamendi rajamine. Loetlege ja kirjeldage lühidalt seadmeid.

Väikese kandevõimega pinnastes kasutatakse vaivundamente, nõlvade ja järsu seinaga ehituskaeviku kindlustamiseks, veealuste tööde korral töötsooni kaitsmiseks kasutatakse sulundseinasid. Vaiade süvistamiseks pinnastesse kasutatakse järgmisi meetodeid: a) rammimine; b) vibrosüvistamine; c) sissesurumine; d) sissekeeramine, kruvimine; e) veejoaga uhtumine; f) kombineeritud meetod (näiteks vibrorammimine). Mehhaanilised rammid on enamasti paigaldatud ühekopalistele tross-plokk sidestusega ekskavaatoritele, mille noole külge kinnitatakse rammipuki juhtmast, mis on varustatud langeva raskuse e löökuri juhtpindadega, ning on seadistatav etteantud asendisse reguleeritava toega. Vaia süvistamine toimub löökuri löögienergia arvel, mis on lihtsalt reguleeritav löökuri massi ja tõstekõrguse muutmisega. Peamiseks puuduseks loetakse väikest tootlikkust. Rammipukid on varustatud tõsteseadmetega vaiade etteantud asendisse tõstmiseks ja juhtseadmetega vaia liikumise suunamiseks rammimise käigus, aga ka rammimisvasara liikumise juhtimiseks tööprotsessis. Konstruktiivselt lahenduselt võivad rammipukid olla lihtsad sõrestikmastid, mis toetuvad alusraamile ja on kergesti teisaldatavad, aga ka iseliikuvad roomikkäiguosal alused, mis varustatud kõigi vastavat tüüpi rammimisvasara käitamiseks ja tema tööprotsessi juhtimiseks vajalike seadmetega. Baasmasinale monteeritud rammipukk on hea manööverdusvõimega ja suurema kasutusteguriga. Neid on sobiv kasutada väikesemahulistel töödel, kus rammipuki tuleb liigutada ühest punktist teise Hüdrotehniliste ehitiste rajamisel kasutatakse sageli ujuvramme. Ujuvrammi lihtsaim näide on pontoonile või pargasele paigaldatud kuivamaaramm. Samuti on tarvitusel ujuvad eriseadmed (tavaliselt täielikult mehhaniseeritud), millega saab süvistada nii püst - kui ka kaldvaiu. Mehaaniline ramm on kuni 3000 kg massiga malmvaland, mis liigub rammipuki juhtpindadel. Rammi löögiosa (ramminui) kinnitatakse tõstetrossi külge, mis läheb üle ramminoole ploki ja on keritud hõõrdvintsi trumlile. Vintsitrummel tõstab raskuse 3 . . . 4 m kõrgusele. Kui vajutada lahutusseadise hoovale, langeb ramm alla ja annab löögi vaiakaitsepea pihta. Pärast rammi kukkumist lastakse alla haakeseadis, mis tõstab rammi uuesti üles. Vähetootliku ja -efektiivse töö tõttu kasutatakse selliseid ramme vaid mittemahukatel töödel Auru - (pneumo-) rammid käitatakse auru või suruõhu energiaga. Toodetakse liht- ja kaksiktoimega ramme. Lihttoimerammil suruõhk (aur) üksnes tõstab ramminuia üles, töökäik (ramminuia langemine ) aga toimub raskusjõu mõjul. Kaksiktoimeseadmete puhul suurendab õhk või aur löögi energiat ning seega on vaiade süvistamine tunduvalt efektiivsem. Üksiktoimelistel rammidel moodustab löögielemendi massiivne silindriblokk , mille sees on varda külge kinnitatud kolb . Kolvi peale suunatakse suruõhk, mis tõstab silindribloki üles. Avades kraani pääseb suruõhk silindrist välja ja viimane langeb omaraskuse toimel alla andes löögi vaiale. Vasarate löögiosa mass on 300 . . . 800 kg ning käsi juhtimisega rammid teevad 10...15 ja poolautomaatjuhtimisega rammid 35 . . . 45 lööki minutis. Löökosa langeb 0,5...1,5 m kõrguselt. Liikumatu silindriga rammi löögiosaks on kolvivarre ja kolviga jäigalt ühendatud massiivne valand. Silindri alumisse ossa lastav aur (õhk) surub kolvi kindlale kõrgusele. Seejärel langeb kolb koos rammivasaraga alla ning viimane lööb vaiakaitsepea pihta. Auru (õhu) autoaatjaotuse korral on löökide arv minutis kuni 80. Auru (õhu) automaatjaotusega kaksiktoimevasarad erinevad lihtvasaratest selle poolest, et auru (õhku) juhitakse neil silindrisse nii tühi- kui ka töökäigul, kusjuures saadakse suurem tootlikkus vasara väiksemate mõõtmete puhul. Kaksiktoimelistel rammidel on löögielemendiks varda alumisse otsa kinnitatud massiivne löökur . Varda ülemisse otsa on kinnitatud kolb , mille alla suunatakse suruõhk ning löökur tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum atmosfääriga ja õhu surve suunatakse kolvi peale, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Sellest tulenevalt kasutatakse siin löögienergia saamiseks nii löökuri enda massi langemise kui ka õhu surve energiat. Kaksiktoimeliste auru - suruõhurammide peamiseks eeliseks on nende suletus, mis võimaldab neid kasutada veealusteks rammimisteks ning suure kaldega ja horisontaalsete vaiade rammimiseks. Kolvikäigu väike ulatus (kuni 0,5 m) ja automaatjuhtimine võimaldavad rakete ja keskmiste vasarate tööd 100...200 löögiga minutis ning kerged vasarad teevad 500...600 lööki minutis. Auru- (suruõhk-) vasarate puudused on nende väike kasutegur ning vajadus kohmakate ja kallite kompressorseadmete või aurutekitite järele. Diiselvasarad. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa sindris oleva õhu kokku (15 . . . 35 kordselt). Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal sindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Põlemisel tekib palju põlemisgaasi, mis annab oma energia vahetult vasara löögiosale. Kütus antakse põlemiskambrisse madal - või kõrgsurve etteandepumbaga. Diiselvasarate peamised eelised on energeetiline sõltumatus , väike maksumus, ekspluatatsiooni lihtsus ja mugavus, suur tootlikkus. Kuid vaiade rammimisel pehmesse pinnasesse on neid raske käivitada nõrga tagasilöögi tõttu. Hästi ei käivitu nad ka madalatel temperatuuridel. Diiselvasara käivitamiseks ühendataks haakeseadis löögiosaga ning vinnatakse nad koos üles äärmisesse asendisse. Päästehoovaga lahutatakse löögiosa ja ta langeb alla. Õhk silindris surutakse kokku ning samaaegselt lülitab käivitustihvt sisse pihusti. Toimub pihustatud diislikütuse isesüttimine ja plahvatus paiskab löögisilindri üles. Vai süvistub pinnasesse töötava vasara löökide mõjul. Juhtvarrastega diiselvasarate väikese kasuteguri ja lühikese kasutusea tõttu on nende tootmist vähendatud ning neid vahetavad välja täiuslikumad torujuhikutega diiselvasarad (toruvasarad) Toruvasaraid valmistatakse õhk - ja vesijahutusega. Erinevalt juhtvarrastega vasaratest töötavad nad väikese surveastmega [13 . . .15), suurema tõstekõrgusega (kuni 3 m) ning kütus põleb neis ka pärast lööki. Toruvasara löögiosa on raske üles-alla liikuv kolb. Toruvasar koosneb töösilindrist, juhtorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast, vaiakaitsepeast ja haakeseadisest. Löögiosana töötava massiivse kolvi alumises osas on rõngasooned, ülaosas on süvend haakeseadise konksu tarvis. Ruum vasaraaluse ja kolvi vahel kolvi alumises seisus moodustab kumera põlemisambri. Kolvi ülaosas paikneb õlipaak. Löögihetkel pritsib õli sealt üles ning valgub kanaleid pidi silindri siseseintele ja kolvipinnale, vähendades nendevahelist hõõret. Ülalt lahtine liikumatu silinder toetub oma alumise otsaga, millel on tihendusrõngad, vasaraaluse kannale. Silindrile on peale pressitud jahutusribidega valukest: silindri ülaosas paiknev kütusepaak on ühendatud kütusepumbaga lõdviku abil. Kütuse etteanne põlemiskambrisse vasaraaluses toimub hetkel, mil kolb toimib lingile. Põlemisgaas paiskab kolvi üles ning väljub kaldotsakute kaudu atmosfääri. Samadest otsakutest lastakse silindrisse ka värske õhk. Silindri külge on kinnitatud neli rammipuki juhikuil vabalt liikuvat liugurit. Kolvivarrega diiselvasara löögiosa juhtpinnas on vasaraalusele kinnitatud kolvivars. Töösilindrina valmistatud massiivne löögiosa annab lööke vasaraaluse pihta. Silindri ülaosale paigutatud paaki ühendab ettandepumbaga kütusetorustik. Kütusepump käivitub töukuri toimel löögihetkel. Kütus pihustakse silindri ülaossa, kus ta süttib. Kokkusurutud gaasi energia aitab kaasa vaid süvistumisele, ning samaaegselt tõstab silindri üles järgmiseks tsükliks. Fakte: Varrasvasaratega võrreldes on toruvasarad lihtsama ehitusega ja vastupidavamad, samade mõõtmete puhul on nende löögienergia 2,7...4,3 korda suurem ning nad võivad süvistada 2 . . . 3 korda raskemaid vaiu sama ajaga. Diiselrammide olulisimaks puuduseks on, et nad ei pruugi käivituda pidevaks tööks esmasel katsel. Kui vai liigub väga kergesti alla, rakendatakse kogu plahvatuse energia selles suunas ning seda ei jagu löökuri ülespaiskamiseks vajalikule kõrgusele. Vundamentide kohtvaiade rajamismasinad Eestis on vundamentide ehituses toimunud olulisi muutusi. Kui varem oli vundamenditüüpide valik piiratud (rammiti betoonvaiu diiselvasaratega), siis nüüd on kasutusel mitmesuguseid kohtvaiade rajamise tehnoloogiaid: pinnast väljatõrjuvad vaiad, pinnast asendavad vaiad. Kohtvaiade rajamiseks kasutatavad puurimismasinad on paigaldatud enamasti ühekopalistele ekskavaatoritele. Pinnast väljatõrjuvad kohtvaiad: 1. Fundex vai. Manteltoru keeratakse pinnasesse toru alumises otsas oleva kaotatava keermestatud terasotsikuga. Koos betoneerimisega eemaldatakse manteltoru. Vaia manteltoru läbimõõt 324 mm (keermestatud otsik 450 mm) 368 mmm (550 mm) ja 457 mm (670 mm), pikkus kuni 36.5 m. 2. Vibrexvai. Kinnise otsaga manteltoru rammitakse pinnasesse. Koos betoneerimisega tõstetakse manteltoru välja. Toru otsik jääb pinnasesse. Vaia manteltoru läbimõõt 324, 406 ja 508 mmm, pikkus kuni 25 m. Neid teeb Eestis AS Savi. 3. TSP vai. Manteltoru keeratakse pinnasesse selle lüli välispinnal asuva kruvispiraali abil. Toru alumine ots on suletud pinnasese jääva terasplaadiga. Läbimõõdud 406/520; 508/620; 600/750. pikkus praktiliselt piiramatu. 52) Vasarveski tööpõhimõte ja ehitus. Vasarpurustitega peenestatakse väheabrasiivseid materjale (kriit, kips, lubjakivi jt.). Toodetakse ühe,-kaherootorilisi, reversiiv- ja mittereversiivpurusteid. Materjal puruneb vasarate ja põrkeplaatide löökidest ning puruksmuljumisega vasarate ja purustusresti vahel. Üherootorilise vasarpurusti rootori ketastele on ekstsentriksõrmedel liikuvalt kinnitatud vasarad . Kere ülaosa on seestpoolt vooderdatud põrkeplaatidega . Kere alumises osas asub purustusrest . Valmistoodangu peenestatus sõltub vasarate ja resti vahelisest pilust ning restiavade suurusest. Pilu reguleeritakse ekstsentriksõrmede pööramisega. Kaherootorilised purustid on rootorite rööp- ja jadaasetusega. Viimasel juhul purustatakse materjal kaheastmeliselt ning seega suureneb peenestatus. Kaherootorilise vasarpurusti liidendkeres asuvad ühesuguse ehitusega rootorid: eesmine ja tagumine . Rootor on koost võllile kinnitatud kolmnurksetest vasarahoidikutest, mis on paarikaupa 600 võrra nihutatud. Hoidikute avadest lähevad läbi kuus telge millel paigalduvad

53) Veevärgitorustiku ehitamine vasktorude ühenduste

jootmisega. Kirjeldage seadmeid selleks. Jootmiseks nimetatakse tahkes olekus metalldetailide ühendamist sulatatud täitemetalli või - sulami (joodise) abil. Erinevalt keevitamisest sulatatakse jootmisel ainul joodis, põhimetall aga kuumutatakse joodisest veidi kõrgema temperatuurini. Jootmise eeliseks paljude keevitusviiside ees on see, et pole vaja eriti kõrget temperatuuri, mistõttu säilivad põhimetalli struktuur ja omadused. Joodetakse kas pehmejoodistega (tinapliijoodised) või kõvajoodistega (vasktsink- vaskhõbejoodised). Pehmejoodiste sulamistemperatuur on kuni 4000 C kõvajoodised sulavad temperatuuril ole 5500 C. Jootmist kasutatakse laialdaselt mitmesugustes majandusharudes malmist ning värvilistest metallidest toodete valmistamisel Jootmiseks kasutatakse leeklampe, joodetava koha kuumutamiseks elektrivoolu või jootekolbi. Torustiku ehitamiseks kasutatakse kaasajal üha rohkem plastmasse (PVC, PE, PP). Hoonete veevarustuse sisevõrkudes on terastorude kõrval kasutusele tulnud ka vasktorud. Ehitusplatsil on neid vaja tükeldada, vask- ja terastorusid ka painutada ning omavahel ühendada. Jootmiseks kuumutatakse detail kas: *jootekolviga * põleti leegiga *elektrivoolu läbijuhtimise teel ROTHERM 2000 on elektriline pehmejootmisseade mis toimib ilma leegita. On kompaktne, pikaajalise ja kõrge kuumutusvõimsusega. Sobib ehitustele kus on tulekahju oht. Võimsus 2000 W, varustatud ülekoormuskaitsega. Tööraadius 4 m. Joodetav koht pigistatakse süsielektroodide vahele ning hoitakse kuni liidetava detaili vahele pandud jootepasta võtab tina värvuse. Seejärel lisatakse tina, mis ise valgub kapillaarjõudude toimel ümber toru.

54) Kuidas on võimalik muuta alalisvoolumootorite pöörlemiskiirust

Alalisvoolumootorite pöörlemiskiiruse sujuvaks muutmiseks on mitu võimalust. Ankru pöörlemiskiirus (n) avaldub seosest: U - I a Ra n= cE kus cE mootori elektriline konstant U ­ toitepinge; Ia ­ ankruvoolu tugevus ­ magnetvoog kus muuta ei saa vaid mootori elektritist konstanti c. Järelikult on võimalik muuta:

1 ) toitepinget U, 2) ankruvoolu I ankru sildamise teel takistiga,

3) ankruahela takistust ankruga jadamisi ühendatud takisti abil, milleks ei või olla käivitusreostaat, sest see on mõeldud vaid lühiajaliseks tööks,

4) magnetvoogu ergutusahelasse lülitatud takisti abil või ergutusmähise sildamise teel

takistiga

5) üheaegselt mitut suurust.

Nii võime saada mistahes tööpunkti mehaaniliste karakteristikute n=f(M) tasapinnal pöõrlemiskiiruse ja momendi reaalses muutumispiirkonnas, mis on määratud mootori mehaanilise tugevusega ning jahutus - ja kommutatsioonitingimustega. Rööpergutusmootori (ka sõltumatu ergutusega mootori) ja kompaundmootori pöörlemiskiiruse suurendamiseks üle nimikiiruse on ratsionaalne vähendada magnetvoogu ergutusahelasse lülitatud reostaadi, sest ergutusvool on suhteliselt väike (ca 3% mootori nimivoolust}. Pöörlemiskiirust võib aga vähendada ankruahelasse lülitatud lisatakistiga R, milles eralduv soojus on märkimisväärne. Nimetatud meetodite üheaegsel, rakendamisel on võimalik muuta ka vaid mehaanilise karakteristiku jäikust nii, et nimikiirus ei muutu. Jadaergutusmootoreid kasutatakse elektertranspordis, kus mootorvagunil on näiteks kaks mootorit. Siis on võimalik kiiruse muutmine toitepinge muutmisega, mis saavutatakse kahe mootori ühendamisel jadamisi ja rööbiti. Ankru pöörlemiskiirus: n = ((U-Ia(Ra+Rk)/cE Seosest selgub, et on võimalik saada rööpergutusega mootori erinevaid karakteristikuid ka toitepinge vähendamisega (pöörlemiskiirus väheneb) ja ergutusvoolu (magnetvoo) vähendamise abil, kui Re > 0 (pöörlemiskiirus suureneb).

55) Hammasratasmootori tööpõhimõte ja kasutuskohad

Kasutatakse väiksematel, peamiselt ratas samuti traktoritel. Levinuim on välishambumisega pump. Pumba kahest ühesuurusest teineteisega hambuvast hammasrattast on üks ühendatud ajamiga, teine jookseb kaasa. Tagasivoolu vältimiseks sobitatakse hammasrattad tihedalt keresse. Võivad arendada töösurvet 120...160 atm. Valmistatakse 6...12 hambaga. Eelised: Nad on lihtsa ehitusega ja ekspluatatsiooniga, väiksegabariidilised, väikese massiga, odavamad, töökindlad. Puudus: Peamiseks puuduseks aga on tootlikkuse e vooluhulga lihtsa reguleerimise võimalikkuse puudumine. Samuti veel väike kasutegur (Kogukasutegur 0,6...00,75; mahukasutegur 0,8...0,9). Töösurved suhteliselt väikesemad võrreldes teistega. Pumbad võivad olla ühe või mitmesektsioonilised. Tähistuses kaks tähte NS ja number, mis iseloomustab töömahtu cm3. Pöörlemiskiirus

1000... 1600 p/min.

Näide: E-5015 peal 3 sekts. hammasrataspump jõudlusega 100+100+59 l/min. Hammasratas hüdromootoreid kasutatakse vähe (vaid väikest pöördemomenti nõudvas osas) Pumba jõudlus: 2dmbn Q = 60 kus ­ kasutegur; d ­ hammasratta jaotusringjoone läbimõõt (telgede vahekaugus), dm; m ­ hambumismoodul (pool hamba kõrgusest ), dm; b ­ hammasratta laius, dm; n ­ pöörlemissagedus, p/min;

56) Hüdroajami koosseis

Hüdroajam on seade mehhanismide ja masinate käitamiseks vedeliku (õli) vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimis - ja abiseadmetest ning vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks muutvast hüdromootorist või hüdrosilindrist. Hüdroajami pumpa käitab paikseis masinates enamasti elektrimootor, liikuvates sisepõlemismootor. Konstruktiivse lahenduse poolest on masinate hüdrosüsteemides kasutusel neli hüdropumpade tüüpi a) hammasrataspump, b) labapump, c) radiaal-plunserpump, d) aksiaal-kolbpump. Märkus: kui ülaltoodud seadmesse pumbata rõhu all sisse õli, siis ta töötab mootorina. Hüdroajami juhtimissüsteem tagab vajalikud tööparameetrid (rõhu ja liikumiskiiruse) kaitseb ajamit ülekoormuse eest, muudab liikumissuundi, teeb lülitusi ja automaatreguleerimist. Siia kuuluvad tagasilöögi- ja rõhuklapid, drosselid, hudrojaoturid ja hüdrovõimendid. Abiseadmed on töövedeliku mahutamiseks, puhastamiseks (filtrid), soojendamiseks ja jahutamiseks, transportimiseks (torud), Hüdrojaotur on hüdroajami juhtimisaparaat, millega avatakse ja suletakse vedeliku läbivoolu ning muudetakse vedeliku liikumise suunda. Enamasti kasutatakse silindrilisi siiberjaotureid, millel on 2 või 3 tööpositsiooni. Õli vool on kas suletud, avatud kanal pumbast silindrisse, avatud töösilindrist paaki või avatud mõlemad klapid (tööorgani ujuv asend). Valmistatakse ka kraanjaotureid. Hüdrojaotureid juhitakse käsitsi, mehhaaniliselt, elektromagnetiliselt, hüdrauliliselt või elektrohüdrauliliselt. Hüdrosüsteemi täidesaatvateks jõuseadmeteks on hüdromootorid ja hüdrosilindrid. Hüdromootor on seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist (hüdrosilindrid) kui ka pöörlemist (hammasratas- või kolbaksiaalhüdromootor). Hüdrosilindreid kasutatakse hüdrosüsteemides reeglina ainult jõuallikatena, st täidesaatvate elementidena. Hüdrosilinder koosneb silindrist, kolvist, kolvivarrest, ja klappidega torustikust. Käitatav mehhanism ühendatakse kolvivarrega. Selle vahendusel edastatav jõud oleneb õli rõhust ja kolvi pindalast. Kolvi liikumissuunda muudetakse surve all oleva vedeliku ümberjuhtimisega kolvi teisele poolele. Kasutatavad hüdrosilindrid jaotatakse: 1. Konstruktsiooni järgi: a) kolb-tüüpi , b) plunser-tüüpi, c) teleskoopilised. 2. Töökäigu suuna järgi: a) ühepoolse tööga, b) kahepoolse tööga. Plunser - tüüpi ja teleskoopilised hüdrosilindrid on reeglina ühepoolse tööga. Nende plunseri või teleskoobi elementide tagasitoomine lähteasendisse toimub reeglina välisjõudude toimel, milleks võib olla nt käitatava elemendi raskusjõud . Kolb - tüüpi silindrite puhul tuleb arvestada, et nende "otsekäik" sooritatakse maksimaalse jõuga ja väiksema kiirusega, "tagasikäik" aga väiksema jõuga ja suurema kiirusega. 57) Millised on masina põhiparameetrid Masina või seadme põhitunnusteks või põhiparameetriteks on näitajad, mis iseloomustavad tema konstruktiivseid, tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi, kasutusomadusi ja võib olla kriteeriumiks tema valikul. Nendeks on kvantitatiivselt mõõdetavad parameetrid (võimsus, mõõtmed, kaal, kopa maht, kandevõime, veojõud, jne) või arvutatavad suurused (jõudlus). Olenevalt seadmest ja töötingimustest on neist mõni kasutamise seisukohast olulisim, teine vähemtähtis. Peaparameetriks on reeglina üks põhiparameetreist, mis kõige täpsemini iseloomustab antud masina tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi ning on kõige stabiilsem antud masinatüübi jaoks (nt: kandevõime, tõstevõime, kopa maht, veojõud, täitemaht, lastimoment jne).

58) Väikeelamu arendus võsastunud alal 10 ha, Kirjeldage

võimalikke masinaid ala ettevalmistamisel Kantavad mootorsaed, võsasaed Võsasae tööseadiseks on varre otsa paigutatud ketassaag, mida käitatakse mootoriga. Sellega võib lõigata kuni 15 cm läbimõõduga tüvesid, hõredat võsa ja põõsaid, kusjuures tööjõudlus on käsitsiraiumisega võrreldes suurem. Võsalõikajad Passiivtäituriga ripp - võsalöikurid.Võsalõikajaid ja puude langetajaid kasutatakse ehitusplatsi puhastamiseks põõsastest, võsast ja kuni 20 cm jämeduste tüvedega puudest. Masin on varustatud A - tähe kujulise tööorganiga (joonis 1), mis kinnitatakse baasmasina külge universaalse tõukeraami abil ning on juhitav (tõstetav ja allalastav) hüdrosilindritega. Töötamiseks on nad agregaaditud tavaliste roomiktraktoritega, soos ja soostunud pinnasel töötavad võsalõikurid sootraktorite baasil. Võsalõikuri täitur - on rõhtsate teradega kahepoolne hõlm, millega masin lõikab võsa ja puud maha ning lükkab kõrvale. Hõlma ette on kinnitatud kiil, mis kaitseb eesmisi lõiketeri ja lõhestab puitu. Hõlmaraami keskosas on pesa tõukeraami keraliigendi kuulpea jaoks. Hõlm kinnitatakse tõukeraamile kahel vedruamortisaatoril. Võsalõikurid töötavad rahuldavalt tasasel külmunud pinnasel, kus lumikatte paksus ei ületa 0,5 m ja kus ei ole kive. Talvel on tüved haprad ja lumega toestatud peenikesed puud ei paindu lõiketera ees. Hästi alluvad lõikamisele 6...15 cm jämedused tüved keskmise tihedusega ning tihe võsa. Võib lõigata kuni 25 cm üksikuid puid ja mättaid. Võsalõikuritega laastatakse võsa ja peenmetsa. Peenmetsaga võsastunud alasid puhastatakse lõikamisega maapinnalt võsalõikuri ühe läbimiga, kuid jämedate puude mahalõikamiseks kulub 2 ... 3 töökäiku. Passiivtäituriga võsalõikuritel on mitmeid puudusi. Peene võsa laastamisel lükatakse minema osa viljakat maapinnast ning peened painduvad tüved jäävad maha lõikamata. Osa jämedaid tüvesid muljutakse ja lõhestatakse, mistõttu neid ei saa kasutada ehitusmaterjalina. Peale selle jäävad võsalõikurist pinnasesse maha kännud Võsalõikuri tootlikkus ja lõikamise kvaliteet sõltub lõiketerade teravusest. Mineraalpinnastel töötamise1 on soovitatav neid teritada 2 . . . 3 korda vahetuse jooksul, turbapinnastel 1 kord 2...3 päeva kestel. Buldooserid Võsa laastamiseks kivistel aladel, kus kännud on tugevad, sobivad ka 60-kN veojõuklassiga (traktor T-130) buldooserid. Nendega saab töötad talvel, kui pinnas on külmunud vähemalt 15 cm sügavuselt ja lumikatte paksus on kuni 0,5m. Et buldooser murrab peamiselt tüvesid, on paremad tulemused tugeva pakasega töötamisel, sest tüved on sael ajal hapramad. Buldooseriga laastamisel koondatakse lõigatud võsa sama masinaga valli või hunnikutesse. Maaparandusehituse praktikas on see olnud peamine viis. Aktiivtööorganiga metsalõikur Aktiivtööorganiga metsalõikurid töötavad saagimise põhimõttel. Siia võib tinglikult lugeda metsanduses kasutatava harvesteri, kus jämedaid puid langetatakse ja tükeldatakse suurel ringkiirustel töötava kettsaega. Aktiivtööorganiga metsalõikureid toodetakse ka rippseadmetena ükskoppekskavaatorile. Eestis on kasutatud (briketitehased) diisel-elektrilise ekskavaatori lisatöövarustusena NSVL - s valmistatud mudelit MTP-43 ja hüdraulilise ekskavaatori jaoks seadet MTP- 13. MTP-43 tööseadis on rippriistana paigaldatud diiselelektriajamiga roomikekskavaatorile. Sellega võib lõigata kuni 25 cm läbimõõduga ja kuni 16 m kõrguseid tüvesid. Ühe töökäiguga puhastatakse 16 m laiune riba. Masin on ette nähtud töötamiseks turbasoodes, kuid sobib ka töötamiseks kivideta mineraalpinnases keskmise ja jämeda võsa ja peenmetsa lõikamisel. Võsarehad Võsarehadega kogutakse mahalõigatud võsa ja oksarisu vaaludese. Reha riputatakse traktorile kas ette või taha ning teda liigutatakse tavaliselt kahe hüdrosilindriga. Täituriks on painutatud, kiilukujuliste mahavõetavate kihvadega võrehõlm. Liikumisel riisuvad kihvad mahalõigatud võsa, väikesed kännud ja risu kokku ning traktor lükkab need vaaluna paigaldamiskohta. Peale võsarehade võib kogumistöödel kasutada ka rookureid - kogureid, kuid nende ekspluatatsiooniline tootlikkus on

1,5...2 korda väiksem kui rehadel (joonis 3). Kokkuriisutud risu

tõstetakse vaalust veokile vastava laaduriga. Juurmismasinad Juurimismasinad on ette nähtud puu maapealse osa ja juurte eemaldamiseks. Võsastunud- metsastunud ala juurimine võib olla valikuline ja täielik. Valikuliselt juuritakse maa-ala pärast laastamist võsalõikuriga. Kõige rohkem jõudu kulub värskete kändude juurimisel. Vanadel lankidel tulevad kännud suhteliselt kergesti maast välja ning juurte külge jääb vähem pinnast. Kännule rakendatav jõud sõltub rakenduspunktist ja suunast. Juurimismasinad oma toimelt jagunevad passiivse ja aktiivse toimega seadmeteks. Oma ehitus ja jõu rakendusviisi järgi jaotatakse passiivse toimega juurimismasinad järgmistesse gruppidesse: · trossveoga juurimismasinad; · kihvade ja kangidega rookurid, mis töötavad kombineeritud liikumisega ; · rookuräkked, mis juurivad edasiliikumisel; Aktiiv juurimismasinaid siin ei käsitleta, sest nende kasutamine on võimalik turvaspinnases. Ehitusplatsi ettevalmistustöödel nende kasutamine on vähetõenäoline. Eesti praktikas leiavad nad kasutust turba kaevandamisalade ettevalmistamisel ja hooldamisel. Passiivjuurijad Üksikute kändude juurimiseks saab kasutada roomiktraktorit koos trossiga: Se11eks asetatakse tross kännule ümber ning traktori otseveoga või traktori veovintsiga tõmmatakse känd välja. Trossveoga juurimismasinate üldiseks puuduseks on ettevalmistuse suur töömahukus ja käsitsitöö kulu ning madal tootlikkus. Samuti juuritakse üksikuid kände ekskavaatoriga kaevates. Kihvade ja kangidega rookurid Kombineeritud liikumisega rookurid on valmistatu traktorite rippseadmeina. Täituriks on kihvadega hõlm Eristatakse kas trossplokk- või hüdrojuhtimisega ning traktori ette ja taha haagitavaid rookureid. Traktori T - 130 rookuriga juuritakse kände ja kangutatakse välja kive ning teisaldatakse neid lähedale. Neljakihvaline täitur on monteeritud U-kujulisele universaalraamile. Rookurit tõstab ühetrumliline vints. Suurte kändude ja kivide juurimiseks kasutatakse rookurit, mis on traktori tagarippes töötav kangmasin. Tema täitur koosneb kahest massiivsest kaheõlgsest kangist ning kahest külgmisest kogumiskihvast. Kangid pööratakse teljel hüdrosilindriga. Rookuri raam on liikuvalt ühendatud traktori haakeseadisega ning tema tõstmine ja langetamine toimub kahe hüdrosilindriga. Kõige suurem juurimisjõud saadakse järgmisel juurimismeetodil. Traktori tagurdamisel süvistatakse kihvad kännu alla ning kangide pööramisega kangutatakse ta lahti. Seejuures kandub juurimisjõud raami ja külgkihvade kaudu pinnasele, vabastades traktori koormusest. Kangmasinatega saab ühe võttega juurida välja kuni 60 cm läbimõõduga kände. Juurijaid - kogujaid kasutatakse peenema juurestiku välja rehitsemiseks pinnasest või võsalõikajate poolt vaaludesse lükatud ja pinnasega segunenud puidu eraldamiseks mullast. Nende tööorganiks on R-tüüpi hõlm, Hõlm on resti kujuline ja koosneb kihvadest , mis kinnituvad ülemiste otstega tõuketala külge. Tõuketala peale on kinnitatud restikujuline sirm hõlma kõrguse suurendamiseks. Mõnedes allikates nimetatakse selliseid tööorganeid ka "pinnase rehadeks".

59) Liikurteehöövlid

Teehöövild (autogreiderid) on ühemootorilised liikurmasinad. Masina põhiosad on alusraam, veoraam koos ternale kinnitatud pöörderingiga, hõlm õhkrehvidel veermik, jõuseade, ülekande- ja juhtimismehhanismid. Mootori võimsuse ja masina massi järgi liigitatakse teehöövlid neljaks tüübiks: kerged (63 ... 75 hj, 7 ... 9 t), keskmised (90 ... 100 hj, 10 ... 12 t), ra.sked (160 ... 180 hj, 10 ...

12 t) ja eriti rasked (250 ja enam hj, 17 ... 23 t). Massi ja haardeiõu vahelise sõltuvuse

tõttu iseloomustab teehöövli mass tema ekspluatatsiooniomadusi. Haardejõust sõltub autogreideri töövõime . Veermiku põhjal iseloomustab autogreidereid rattavalem AxBxC, kus A näitab juhtivate (pööratavate) ratastega telgede arvu, B on vedavate ratastega telgede arv ja C ­ telgede üldarv. Teehöövli rattavalemi valikust sõltuvad oluliselt tema veoomadused, manööverdusvõime, tasandamisvõime ja püsivus. Nii on kergete ja keskmiste autogreiderite rattavalem enamasti 1x2x3. Seega on masin kolmeteljeline, kahe tagumise telje veoga ja juhitavate eesratastega. Niisugune laialt levinud skeem tagab hea tasandamisomaduse, pusiva haardejõu ning küllaldase püsivuse. Raskete autogreiderite rattavalemid on 1x3x3 ja 3x3x3. Taolise skeemiga masinal on head veoomadused, läbivus ja manööverdusvõime. Läbivuse suurendamiseks saab mõnedel teehöövlitel reguleerida õhurõhku rehvides tsentraalselt: nõrkadel või kobedatel pinnastel alandatakse rõhku rehvides ja kõvadel pinnastel tõstetakse. Teehöövlid jagatakse mehaanilise, hüdraulilise ja kombineeritud (elektrohüdraulilised, pneumoelektrilised jt.) juhtimissüsteemiga masinaiks. Vedavaid rattaid käitab tavaliselt masina peajõumasin, enamasti on selleks sisepõlemismootor, harilikult traktorimootor. Jõuülekanne koosneb mitmeastmelisest käigukastist, jaotuskastist ja mitmest reduktorist. Viimaste arv ja ehitus sõltub autogreideri vedavate sildade arvust. Jõuülekandeseadmestik tagab mitu töö- ja teisalduskiirust. Masina liikumiskiirust saab muuta 2 ... 3 kuni 40 ... 50 kilomeetrini tunnis. Lisaseadmena saab teehöövlile paigaldada kobesti kihtkobestamiseks ning teisi rippseadmeid (buldooserihõlm, lumekoristi, lisanõlvur, hõlmalaiendid ja -pikendid jt,). Lisaseadmed mitmekesistavad teehöövli tööoperatsioone ning suurendavad tootlikkust kergete pinnaste puhul. Autogreider A331 (A-557): 1 - mootor 2 - kabiin, 3 alusraam, 4 - pöördering koos hõlmara, 5 - veoraam, 6 - roolimehhanismi kardaanülekanne 7 - kobesti 8 ­ eesrattad, 9 ­ kobesti; 10 - hõlmatõstesilindrid, 11 - veoraami väljalükke käigukast , l2 ja 13 - kardaanvõllid, 14 - tagarattad, 15 - balanssiir, 16 - peaülekanne, 17 - hõlma väljalükke silinder, Kolmnurkne keeviskonstruktsiooniga veoraam 5 koosneb kahest pikitalast. Ringkaare järgi painutatud hõlmal on kaks vahetatavat tera. Võimaldavad pinnast lõigata hõlma mitmesugustel põikkalletel. Terade lõikeservad on pealesulatatud kõvasulamist. Kinnitus pöörderingi külge tagab vee1 ka hõlma väljalükkamise vasakule vai paremale hüdrosilindriga. Hõlma pöördenurka rõhttasandil muudetakse hüdromootoriga 20 ja tigureduktoriga. Viimase võllile kinnitatud väike hammasratas on pöörderingiga alalises hambumises. Eesrattaid saab hüdrosilindriga kallutada keskasendist mõlemale poole kõrvale kuni

200. Teehöövlit juhitakse esisillaga: juhtrataste rummud pööravad käändtelgede varraste

ja roolihoova vahendusel. Tagasild koosneb peaülekandest ja balanssiiridest (külgreduktorid) kummalgi küljel. Balansiirvedrustusena vedavad rattad haarduvad pinnasel paremini: suurenevad masina tasandamisomadused ja püsivus. Tasandamisomaduste parandamiseks on osadel masinatel ka raami nurk muudetav kuni

20 kraadi.

Teehöövli tootlikku t saab tõsta töötsükli lühendamisega ja lõigatava pinnase mahu suurendamisega. Esimesel juhu1 tuleb suurendada liikumiskiirust ja teisel juhul laastu ristlõiget. Mõlemad moodused eeldavad mootori võimsuse, haardejõu ja masina üldise massi suurendamist. Seetõttu võibki tänapäeval täheldada püüdu konstrueerida raskeid ja üliraskeid masinaid.

60) Buldooserid

Buldoosereid võib kasutada väga paljudeks pinnaste, ehitus- ja muude materjalide käsitlemisega seotud töödeks Buldooseri kaks põhilist tehnoloogilist tööprotsessi ehituslike mullatööde teostamisel on:

b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi. Buldooser on eriotstarbelise ripptööseadisega traktor või veduk. See on mullatöömasin, mis kujutab liikurmasinale raami ja taladega riputatud tööseadet ­ kõverjoonelise profiiliga hõlma. Hõlm on liikurmasina baasist väljaspool. Buldooseri põhilised osad on raam ja teraga hõlm. Buldooseriga kaevatakse ja teisaldatakse pinnast lähedale (kuni 50... 100 m). Buldoosereid rakendatakse mullatöödel: pinnase külgkaevandist muldesse lükkamiseks, ehitusplatside esmaseks tasandamiseks, kanalite ja süvendite kaevamiseks, puistematerjalide teisaldamiseks ja vallitamiseks, võsa ja metsa laastamiseks, kivide koristamiseks jne. Buldooserid võivad töötada ka skreeperite tõukuritena.

Joonis 1. Buldooser

Nende eeliseks on suur manööverdusvõime, kasutamisvõimalus väikestel platsidel ja ka väikeste mahtude korral. Buldooserid töötavad tõusudel kuni 250, langudel kuni 350, põikkalletel kuni 180. Kõvas pinnases (III, IV kategooria) töötamisel on vajalik eelnev kobestamine. Buldooseri põhilised koostisosad on esitatud joonisel 1:

1 ­ hõlm, 4 ­ tõstesilinder, 2 ­pikitõuketalad, 3-kaldtoed

Pikitõuketalade asemel kasutatakse ka universaalset tõukeraami ning lõiketerade lõikenurga muutmiseks reguleeritavaid kaldtugesid. Universaalbuldooserite hõlma pöördenurk (nurk tera ja masina telje vahel) on muudetav

50 kuni 900, Peale selle saab neil muuta hõlma põikikallet (hõlma kaldenurk

püsttasandil) 5 ... 100 võrra. Enamasti võimaldab buldooserite konstruktsioon reguleerida 1õikenurka 50 ... 600 piires (lõikenurk on nurk tera 1õikeserva aluspinna puutuja ja rõhtjoone vahe). Buldooseri töötsükkel koosneb pinnase kaevamisest, teisa1damisest ja tasandamisest. Tera süvistub hõlma ja tera omamassi mõjul või rakendatakse sundsüvistamist samaaegselt buldooseri edasiliikumisega. Lõigatud pinnas koguneb hõlma ette lohistuskuhelikku. Kui kuhelik kasvab hõlma ülemise ääreni, tõstetakse hõlma ning buldooser lükkab pinnase vajalikku kohta. Pinnast võib paigaldada liikumist katkestamata, kui hõlma vähe tõsta. Puistang tasandatakse allalastud hõlmaga buldooseri tagurpidikäigul. Risthõlmaga buldooserid saavad pinnast teisaldada üksnes liikumissuunas, pöördhõlmaga masinad lükkavad pinnast ka piki hõlma kõrvale. Sel moel saab kinni ajada kraave, kaevata astmeid nõlvadel jm. Buldooseri peamised head omadused on konstruktsiooni lihtsus ja küllaldane töökindlus, suur tootlikkus teisalduskaugustel alla 100 m, hea manööverdusvõime, väikesed ekspluatatsioonikulud, võime teha mitmesuguseid töid. Buldooseri täituri põhiosa on keeviskonstruktsiooniga hõlm, mis koosneb lauplehest, äärisest ning alumisest ja ülemisest jäikusribist. Hõlma alläärele on kinnitatud kulumiskindlast terasest lõiketerad. Hõlm on ühendatud baasmasinaga tõukeaisade abil, mis koos hõlmaga moodustavad jäiga karbikujulise tõukeraami. Universaalbuldooseril on hoburauakujuline universaalraam. Raami keskosas on keraliigendi kuultapp, mis läheb hõlma keskosas asuvasse kuulipessa. Hõlma külgedel on tõukeaisade kinnitusaasad. Tõukeaisade ümberasetamisega universaalraami vastavatesse avadesse saab muuta hõlma pöördenurka rõhttasandil. Hõlmatööd juhiti vanasti tross - plokksüsteemiga (traktor T-100) või hüdrosüsteemiga. Tavaliselt on tross - plokksüsteemi korral baasmasinale taha paigaldatud ühetrumliline hõõrdvints. Tõstepolüspast koosneb hõlmale kinnitatud liikuvatest plokkidest ning vastavale eestoele kinnitatud liikumatutest plokkidest. Et hõlm on isesüvistuv siis kasutatakse taolist juhtimissüsteemi peamiselt ülirasketel ja rasketel buldooseritel. Hüdrojuhtimise korral hõlm tõuseb ja süvistub kaksiktoime-jõusilindrite abil. Juhtimissüsteem koosneb õlipumbast, siiberjaoturist, kaitseklapist, õlipaagist ja torustikust. Mõningatel buldooseritel saab ka hõlma seadenurki muuta hüdrauliliselt. Hõlma lisaseadistena on kasutusel mitmesugused külgtiivad, mis suurendavad lohistuskuheliku mahtu sõredais ja vähesidusais pinnastes, vastavad kihvad pinnase kobestamiseks ja kändude juurimiseks, külgnõlvurid tammi- ja teenõlvade tasandamiseks. Buldooseri tootlikkus Buldooseri tehniline tootlikkus T (m3/h) kobestamata pinnase kaevamisel ja teisaldamisel: 3600V k T = tk k kus V - hõlmaga teisaldatava pinnase maht m3, k - kaldetegur (töötamisel 10% langu suunas k=1,8; 10% tõusu suunas k=0,5 ja rõhtpinnal k= 1), t - ühe tsükli kestus s, Valemist järeldub, et buldooseri tootlikkuse suurendamiseks tuleb suurendada lohistuskuheliku mahtu ja vähendada tsükli kestust. Selleks on järgmised võimalused: teisaldada pinnast langu suunas; töötada süstikuna ilma pööreteta; teisaldada pinnast üht ja sama rada mööda nagu rennis; kahe buldooseri paaristöö; kergete pinnaste kaevamisel muuta hõlm külgtiibadega põhjata kopaks.

61) Kirjeldage masinate jaotust konstruktsiooni alusel

Masinate konstruktsioon on väga mitmesugune. Kõige väiksemate mass ei ületa

0,5 . . .1,0t, kusjuures võimsus on 5...10 hj . Köige suuremad ekskavaatorid kaaluvad

üle 10000 t ning nende mootorivõimsus küünib 40 000 hj. Tootlikkuste piirkond on

8...15 000 m3/h.

Masin koosneb baasmasinast (roomik või rataskäiguosaga), tööseadmetest (pinnase kaevamiseks ning põikteisaldamiseks, buldooser - pinnase teisaldamiseks, abiseadmetest tööorgani tõstmiseks langetamiseks. Pikivõtuekskavaatorite eripäraks on täituri (rootor või kopakett) ja masina enda liikumissuuna ühtimine. Põikvõtuekskavaatori täitur liigub masina liikumissuuna risttasandil. Masinad, mille täitur pöörab kaevamisel, kuuluvad radiaalekskavaatorite hulka. Suurtel ekskavaatoritel kasutatakse mitmemootorilist elektriajamit, väikesed masinad töötavad diiselmootoriga või kombineeritud ajamiga (diisel-elektriline või diiselhüdrauliline). Pidevtoimeekskavaatoritel on enamlevinud roomikkäitur, kuid kõige väiksemaid masinaid ehitatakse ka rataskäituriga. Rööbastel liiguvad sagedamini karjäärides töötavad põikvõtu kettekskavaatorid. Pikivõtuekskavaatoreid nimetatakse kraavuriteks, sest nad kaevavad täisnurkse ristlõikega kaevikuid. Viimaste laius võrdub kopa e. kaabi laiusega, sügavust aga saab muuta kindlais piires. Suurim kaevesügavus sõltub ekskavaatori tüüpmõõtmeist ja kasutatavast täiturist. Kaeviku sügavus on pikivõtuekskavaatori peamine tunnussuurus. Enamasti on sügavus

1,5 ...3,5 m, kuid mõningate masinate kaevesügavus ulatub 6...8 m.

Seda tüüpi masinate enamlevinud täiturid on kopakett või rootor. Ketttäiturit kasutatakse kraavide kaevamiseks sügavusel üle 2,5 m, sest rootori konstruktsioon osutuks niisugusel juhul väga kohmakaks. Kuid rootortäitur on tugevam ja pikema eaga, mistõttu võib kaevata ka kiviseid pinnaseid. Kaapidega kaevatakse kitsaid 200 . . . 400 mm laiusi kraave. Taolised kraavid on vajalikud kaablite paigaldamiseks ning samuti torutustöödel. Kaaptäituri puhul on kraavi optimaalne sügavus 1,2 ...2 m, ent on võimalikud ka suuremad sügavused.

62) Tihendamismasinate jaotus ja kasutatavus

RULLID TAMBID VIBROSEADMED STAATLILISE KOMBINEER VABE VÄLISE PINDMIS SÜVIST TOIMEGA ITUD LT JÕU ED ATAVA LANG TOIMEL D EV LANGEV PNEUMORATASRULLID SILERULLID SEGMENTRULLID JÄRELVEETAVAD VIBROPLAADID KANTAVAD VIBROPLAADID ISELIIKUVAD VIBROPLAADID HAMMASVIBRORULL LANGEVATE RASKUSTEGA RULL HAMMASRULLID VÕRERULLID PNEUMORAASRULL + VIBRATSIOON VIBROTAMBID VIBRONUIAD HÜDROVIBRAATORID SILE VIBRORULL LISATÖÖVARUSTUSEKSKAVATORITE DIISELTAMBID PNEUMOTAMBID TRAKTORITE LISATÖÖVARUSTUS Pinnas Impact (löök) Pressure Vibration Kneading (surve) (sõtkumine) Gravel Poor No Good Very good Sand Poor No Excellent Good Silt Good Good Poor Excellent Glay Excellent with Very good No Good confinement

63) Kuidas liigub edasi vibroplaat?

On kolme tüüpi: *iseliikuvad vibroplaadid *järelveetavad *kantavad Iseliikuv plaatvibraator: Koosneb alumisest vibreerivast ning ülemisest amortiseeritud osast. Vibreeriv osa - plaat koos kahe debalanseeritud vibraatoriga on tööorganiks

64) Millest oleneb pinnase tihendamine? Praktikas pinnase tihenemine sõltub:

· pinnase tüübist · kihi paksusest · tihendusmasina tüübist · erisurvest · tihendamise intensiivsusest · kordade (ülesõitude, löökide) arvust, · pinnase niiskusest

65) Masin Watermaster - Kirjeldage lühidalt seadmeid (ehitus ja omadused)

Pinnasepump-Watermaster . Watermasteri loomise idee: masin peaks võimaldama teha eri liiki töid, mis varem nõudsid erinevaid masinaid. Lisaks pidi olema mobiilne, tekitama tööajal ümbritsevale keskkonnale vähe kahjustusi. Pontooni pikkus 10,2 m, laius 3,2 m, süvis 0,6 m. Tagumised tugijalad ulatuvad kuni 4,5 m sügavusele, eesmised toed 3,5 m sügavusele. Masinale saab monteerida vahetatavad tööseadmed, millega saab pumbata, kaevata, riisuda, puurida, tõsta esemeid põhjast (palgid, puit).

66) Kraanade jaotus kronstuktiivse poole pealt ja nende lastigraafikud

Konstruktiivse lahenduse alusel liigitatakse: kergteisaldatavad kraanad, statsionaarsed mast - noolkraanad, tornkraanad, iseliikuvad noolkraanad, pukk - ja sildkraanad. kaabelkraanad. Lastigraafikud seovad omavahel tõstemasina kolm, neli või viis põhiparameetrit, mis määravad masina püsivuse tööolukorras ja on hindamatuteks abilisteks tõstemasina valikul vajaliku tõstetöö teostamiseks. Lastigraafiku koostab vastavat tõstemasinat tootev firma ning neid võib olla mitu erinevat tüüpi. Tasub meelde jätta, et kõikide tüüpide juures kasutatakse parameetritevaheliste seoste muutumise iseloomustamiseks kahte tüüpi kõveraid ­ nõgusaid ja kumeraid. Nõgusad kõverad iseloomustavad reeglina tõstevõime sõltuvust tõsteraadiusest, kumerad kõverad aga tõstekõrguse sõltuvust tõsteraadiusest.

1. Tõstevõime sõltuvus tõsteraadiusest. Sellised graafikud esinevad konsoolnoolega

tornkraanadel, millel tõstekõrgus ei sõltu noole asendist vaid torni kõrgusest.

2.Tõstevõime ja tõstekõrguse sõltuvus tõsteraadiusest.

3. Tõstevõime ja tõstekõrguse sõltuvus tõsteraadiusest erinevate noole pikkustega

4. Tõstekõrguse sõltuvus tõsteraadiusest erinevate noolepikkustega. Sellise graafikuga

käivad obligatoorselt kaasas samal joonisel esitatud tabelid , milles on esitatud kindlale tõsteraadiusele vastavad tõstevõimed vastava pikkusega noolega. 5. Tõstekõrguse ja noole kaldenurga sõltuvus tõsteraadiusest vastava pikkusega noolega. Selliste graafikutega käivad kaasas eelmise näitega analoogsed tabelid analoogse sisuga.

67) Kergteisaldatavad kraanad

Kergteisaldatavad kraanad on kergesti monteeritavad ja demonteeritavad ning neid on lihtne osade kaupa ühest kohast teise ümber paigutada. Kasutatakse peamiselt sisetöödel lastide etteandmiseks hoonesse läbi aknaavade ja katusekatte töödel. Konsoolkraanad koosnevad tõstevintsist , pöördsambast, konsoolnoolest, lastivankrist ja lastivankri vintsist. Kraana sammas kinnitatakse põranda ja lae vahele nii, et nool ulatuks aknaavast välja ning seda saaks pöörata vabalt ümber samba telje. Noole asendit horisontaali suhtes saab muuta vandikruviga varustatud tõmbiga. Selliste kraanade tõstevõime on kuni 100 kg, tõstekõrgus kuni 70 meetrit ja konksu väljaulatus kuni 3 meetrit.. "Pioneer"-kraanad koosnevad alusraamist 1, pöördplatvormist 2 millele on monteeritud tõstevints 5, vasturaskused 3, pöördplatvormi pööramise mehhanism 8 koos piduriga 4 ja nool 7. Noole asendit seadistatakse trosstõmbidega 6. Kraana üldine mass on ~900 kg, tõstevõime kuni 1000 kg, konksu väljaulatus kuni 4 meetrit ning tõstekõrgus kuni 60 meetrit. Kasutatakse nii hoonete sees kui väljas väikesemahuliste tõstetööde teostamiseks

68) Statsionaarsed mast-noolkraanad

Statsionaarsed mast-noolkraanad on lihtsa konstruktsiooniga, mille eripäraks on mehhanismide ja kandekonstruktsioonide lahusus. Kasutatakse neid harva. Need olid omal kohal ajal, mil tornkraanasid veel ei tuntud ja kui tornkraanade parameetrid ei võimaldanud raskete lastide tõstmist suurematele kõrgustele. Tuntakse neid veel ka nende leiutaja nime järgi kui Derrick - kraanad. Konstruktiivse lahenduse poolest on neid kahte tüüpi: vantidega jäikjalgsed Vantidega mast - noolkraana koosneb kraana mastist, mida hoitakse vertikaalasendis vantidega. Masti ülemisse otsa on kinnitatud pöörduv masti pea pöördemehhanismiga, noolega ja vasturaskuse konsooliga. Noole asendit muudetakse nooletossidega. Kõiki mehhanisme käitatakse ja nende tööd juhitakse kraana teenindusvälja piiridest väljaspool asetsevast masinaruumist. Selliste kraanade tõstevõime on kuni 100 tonni ja tõstekõrgus kuni 60 meetrit ja konksu väljaulatus kuni 30 meetrit. Jäikjalgne mast - noolkraana koosneb tsentraalsest sfäärilise tugitapiga alusest, mille külge on jäigalt kinnitatud horisontaalsed talad koos kaldtugedega. Kraana masti alumisse otsa on kinnitatud pöördemehhanismi ratas ja nool. Noole asendit muudetakse noole pea ja kaldtugede vahele asetatud noole polüspastiga. Analoogiliselt eelmisega asetsevad ka selle kraana mehhanismid ja juhtimispult väljaspool teenindusvälja piire. Jäikjalgsete mast - noolkraanade tõstevõime küündib kuni 40 tonnini, tõstekõrgus kuni 40 meetrini ja konksu väljaulatus kuni 25 meetrini. Jooniselt peaks olema selge, et see kraana ei ole täispöördeline. 69) Tornkraana Tornkraanad on põhilised kraanad, mida kasutatakse nii tsiviil- kui ka tööstushoonete, samuti teiste kõrgete objektide ehitusel. Nad on asendamatud ka ladudes ja laadimisplatsidel. Kraana tagab koorma vertikaalse ja horisontaalse liikumise. Tornkraana tüüpilised põhielemendid on: nool;torn; pöördplatvorm; tugi-pöördering; alusraam; sõiduvankrid; vasturaskused; noolhoidetross; lastivanker koos tõstekonksuga. Liigitatakse: 1.Liikuvuselt: 1)statsionaarsed 2)liikuvad (horisontaalselt relssidel või vertikaalselt koos hoone kerkimisega)

2. Torni pöörduvuselt: 1)pöörduva torniga 2)mittepöörduva torniga

3. Torni konstruktsioonilt: 1)sõrestiktorniga 2)torutorniga

4. Noole liikuvuselt:1)tõstetava noolega 2)konsoolnoolega 3)liigendatud noolega.

5. Torni kasvatamiselt: 1)alt kasvatatava torniga 2)ülalt kasvatatava torniga

3)teleskoopilise torniga

Statsionaarsed tornkraanad kinnitatakse spetsiaalselt selleks ehitatud betoonvundamentidele. Horisontaalselt liikuvad tornkraanad liiguvad igale kraanale vastavalt ehitatud rööbasteel. Vertikaalselt liikuvaid tornkraanasid kasutatakse peamiselt kõrghoonete ehitamisel ning need liiguvad e roniva mööda ehitatava hoone konstruktsioone vastavalt montaazitasandi kerkimisele. Monteeritakse nad tavaliselt

Joonis 2. ,,Pioneer" kraana

tulevaste liftide sahtidesse. Kaasaegsete tornkraanade tõstevõimed küündivad kuni 50 tonnini, tõstekõrgused kuni

100 meetrini ja konksu väljaulatused kuni 70 meetrini. Nende peamiseks puuduseks on

lisakulutused spetsiaalse kraanatee ehitamiseks ja demontaaziks peale töö lõpetamist ning montaazi keerukus. Lasti liikumine tagatakse konksu tõstmise ja langetamisega, noole tõstmise ja langetamisega või sellel konksu liikumisega, noole pööramisega plaanis 3600 ning kraana enda liikumisega. Tornkraanasid toodetakse tõstejõuga 0,5 kuni 25 t, üksikutel juhtudel kuni 75 t. Väiksemaid mudeleid kuni 1,5 t (noole ulatusega 10...20 m) kasutatakse vähekorruseliste hoonete püstitamisel. Monteeritavatest raudbetoonist hoonete ehitamisel rakendatakse võimsaid (3...8 t) ja pika noolega (15...30 m) kraanasid. Kraanasid tõstejõuga üle 15...2,5 t ja roole ulatusega 20...40 m läheb vaja tammide, sildade rajamisel. Tornkraana põhiparameetrid on: L ­ noole ulatus, tõstevõime Q s.o. koorma kaal antud tööulatuse korral; koormusmoment M=LQ; tõstekõrgus, paigaldamissügavus, rööbe s.o rataste vahe, baas, tagumine gabariit, koormuse langetamise ja tõstekiirus, Kraana põhiosad on torn, mis valmistatakse sõrestikkonstruktsioonina või toruna; nool, mis kinnitatakse liikuvalt torni ülemisse osa külge, pöördplatvorm, käiguvanker, kraana mehhanismid - noole- ja koormavintsid, pöördemehhanismid ja käitur. Rööbaskraanadel on mitmemootoriline elektriajam. Mõningatel kraanadel saab torni kõrgust muuta: neil on vastav teleskoopkonstruktsioon, mis muudab nad transportimisel mobiilsemateks. Kraana torn on kinnitatud pöördplatvormi külge ja pöördub koos sellega 3600 võrra. Pöördplatvormile paigaldatakse peale kraanamehhanismide ka vastukaal. Koorma tõstmisel tekkiva momendi võtab vastu nooletõstepolüspast ja sellise jõuskeemiga kraanatorn on peaaegu täiesti vaba paindekoormustest. Torni torukonstruktsioonil on eeliseid sõrestikkonstruktsiooni ees. Toru on väiksema massiga ja paremate aerodünaamiliste omadustega. Viimane on eriti oluline, sest tuulekoormus mõjutab tunduvalt kraana püsivust. Juhtimiskabiin asub tavaliselt kraana ülaosas - noole all. Kabiini niisugune asetus võimaldab töötsoonist kõige paremat ülevaadet. Kuid kõrge torni korral on kraana juhtimine raskendatud, eriti paigaldustöödel, kus koorem tuleb paika panna väga täpselt. On olemas ka rippkabiinidega kraanasid - kabiini saab paigutada erinevale kõrgusele. Kasutatakse ka raadiojuhtimist. Meeskonnas kaks troppijat - üks on laos, kus haagitakse last konksu otsa, ja teine monteerija asub montaaziobjektil. Suurema leviku on saanud rööbasteel liikuvad tornkraanad. Kuid toodetakse ka roomik- ja rataskäituriga kraanasid. Viimastega saab aga koormat rõhtsuunas ümber paigutada vaid platvormi pööramise teel. Kraana edasiliikunine ülestõstetud koormaga ei o1e lubatud. Mobiilne tornkraana on kiire ja odav valikuvõimalus suurele, eraldi objektile transorditava lisaraskuste ja ristiknoole jätkusid vajavale autokraanale, kui teostatakse näiteks katusele tõstmisi kahe kortermaja vahelt linnaoludes ja ruumi on vähe. Mobiilsed tornkraanad seavad end automaatselt tõstevalmis umbes 15 minutiga, automaatselt toimiv kokkupanek võtab aega sama vähe. Objekti oludes tornkraana paigaldamine ühest kohast teise toimub umbes 45 minutiga. 42 meetrise tõsteraadiusega, tõstekõrgusel 28 meetrit, mobiilsete tornkraanade tõstevõime on 1,7 tonni.

70) Liikuurnoolkraanad

Iseliikuvad noolkraanad on mobiilseimad ja tornkraanade kõrval ehitustegevuses enimkasutatavad kraanad. Toodetakse neid erineva tõstevõime, käiguosa, baasmasina, ajami tüübi ja töövarustusega. Liigitatakse:

1.Käiguosa tüübilt: *pneumoratas *roomik *rööbas.

2. Alusvankri tüübilt: *autokraanad *autotüüpi spetssassiil kraanad) * normaal - ja lühibaasilised pneumorataskraanad *raudteekraanad *traktorkraanad *ekskavaatorkraanad *ujuvalusel kraanad,

3. Noole konstruktsioonilt: *sõrestiknoolega *karpnoolega

4. Noole pikendamiselt: *vahesektsioonidega *teleskoopnooltega

5. Noole tõstemehhanismilt:*trossplokk tõstemehhanismiga *hüdraulilise tõstemehhanismiga

6. Noole kujult:*sirge noolega *sirge noole ja jäiga samateljelise nokaga *sirge noole ja jäiga kaldnokaga *sirge noole ja liikuva nokaga *sirge põhinoole ja tõstetava lisanoolega *sirge põhinoole ja pika tõstetava lisanoolega; Kaht viimast varianti nimetatakse ka iseliikuvate noolkraanade torn-tüüpi tööseadmeks, sest tõstetava lisanoole pikkus võib küündida neil mitmekümne meetrini. Ajami alusel eristatakse ühe ja mitmemootorilised kraanad. Ühemootorilise ajami korral jõuseade koosneb diisel või karburaatormootorist jõuvõtureduktoritest ja planetaarmehhanismidest pöörlemissuuna muutmiseks. Mitmemootoriline ajam koosneb diisel või elektrimootorist generaatorist või hüdropumbast Töövarustus võib olla nool või tornkraana tüüpi töövarustus. Nool oma ehituselt on mittepikendatav sõrestik, pikendatav väljalükkamise teel ilma koormuseta või koormuse all teleskoopselt pikendatav. Noole juhtimine toimub trossidega või hüdrauliliselt hüdrosilindritega ehk jäiga juhtimisega. Sõrestiktüüpi noolt saab sektsioonide vahelelisamise teel harilikult ka pikemaks teha. Mõnedel kraanamudelitel on võimalik noole otsa lisada veel abinool mis võimaldab ka teise konksu lisamise. Nool on harilikult paigaldatud pöördplatvormile. Seega saab noolt ja muidugi ka lasti pöörata 3600. Nooletõstevints või hüdrosilinder hoiab noolt mitmesuguse nurga all ning muudab seega noolkraanade põhilist tunnussuurust - noole ulatust. Nooled on pikendatavad (tükkide vahele lisamisega või teleskoopselt väljalükatavad). Laadimistöödel varustatakse kraanad lühikeste, kuni 10...12-meetriste nooltega. Montaazitöödel on koormat vaja tõsta kõrgemale. Neil juhtudel ulatub nool 25 . . . 50 meetrini, kuid üksikutel juhtudel isegi üle 100 m. Noolkraanade iseärasus on see, et sõltuvalt noole ulatusest muutub kraana tõstejõud. Kõige väiksema nurga ja lühikese noole korral tõstab kraana suurimat koormat. Sedavõrd, kui palju noolt alla lastakse, suureneb noole ulatus, kuid väheneb kraana tõstejõud, sest väheneb kraana stabiilsus. Noolkraana peamisteks tunnussuurusteks on: · tõstejõud ning selle sõltuvus noole ulatusest (antakse kraana passis tabelina või tõstejõu kõverana), · noole pikkus - sellest tuleneb tõstekõrgus ja teenindatava ala suurus, · noole ulatus (sellest oleneb teenindatava ala suurus; · Lisaks olenevalt objektide asukohast võib olla oluline ka liikumiskiirus, tõstekiirus, masina gabariidid ja läbivus. Joonisel 23 on ekskavaatorkraana - E1252 tõstejõu kõverad. Kraana võib töötada kolme erinevat pikkust noolega 12,5 m - joonisel kõver 1; 20 m - kõver 2 ; 25 m - kõver 3. Graafikult näha, et maksimaalne tõstejõud 20 tf on kraanal 12,5 meetrise noolega noole ulatusel 4,8 m. Ehitusel enamkasutatavad on roomik- ja rataskäituriga noolkraanad. Rataskäituriga kraana on mobiilsem. Sageli paigaldatakse noolkraanad veoautodele. Suur teisalduskiirus ja alaline tööks valmisolek määravad autokraanade laialdase kasutamise. Pikanoolsete kraanade mobiilsuse suurendamiseks kasutatakse selliseid kombinatsioone, kus nool pannakse transportimise ajaks kokku. Nimetatud asjaolu on eriti tähtis liikur- noolkraanade kasutamisel linnaehituses. Nii roomik - kui ka rataskäituriga iseliikuvate kraanade iseärasus on kombineeritud diiselelektriajam. Iga mehhanismi omaette elektriajam võimaldab laialdast unifitseerimist ja kraana kõigi põhisõlmede paremat töökindlust.

71) Autokraanad

Autokraanadeks nimetatakse ainult neid iseliikuvaid noolkraanasid, mille kraanaseade on monteeritud seeriaviisiliselt toodetavate veoautode sassiidele. Nendega analoogsed masinad on autotüüpi spetssassiidel kraanad, mille baasiks on spetsiaalselt selle kraana jaoks konstrueeritud ja ehitatud masin. Analoogia seisneb selles, et mõlemad omavad suure transportkiiruse ( kuni 80 km/t), kaks kabiini -- üks juhi kabiin transportolukorras ja teine kraanajuhi kabiin tööolukorras ning mõlemate teenindusvälja ulatus ei ole 360o -- mootori ja juhikabiini kohal lastiga liikumine on ohutusseadmete poolt blokeeritud. Kõik pneumoratas käiguosal kraanad omavad lisaseadmetena töötamise ajaks väljatõmmatavad külgtoed, millega masin tõstetakse üles, vabastades tema käiguosa töötamisel tekkivatest koormustest ning suurendades ühtlasi selle toetuskontuuri mõõtmeid e püsivust. Autokraanadel, millel on reeglina olemas vedrustus, kasutatakse ratastelt töötamisel vedrustuse blokeeringut. Nokkadega varustatud noolte korral või masinal olla kaks paralleelset tõstemehhanismi -- üks põhitõstemehhanism, mis seotud põhinoolega ja teine nokaga seotud abitõstemehhanism. Enamik kaasaegseid iseliikuvaid noolkraanasi on varustatud individuaalajamitega Iseliikuvate noolkraanade tõstevõimed küündivad 500 tonnini ja enamgi, tõstekõrgused enam kui 100 meetrini ja konksu väljaulatused kuni 70 meetrini, mis aga ei tähenda, et saaksime tõsta 100 tonnist lasti 70 meetrise konksu väljaulatusega. Tänu suurele transpordikiirusele on nad sobivad ka väikese ning hajutatud töömahtude korral. Enne 90-ndaid aastaid oli peamiselt kasutada 6,3, 10, 12,5 ja 16 tonnise tõstevõimega autokraanad. Autokraana koosneb üldotstarbelise auto (näiteks ZIL-130, KpAZ-250) käiguosast, raamist. Kasti asemele on monteeritud tugipöördemehhanismi alus. Lisaks on autol vahejõuvõtukast ja reduktor ning noole tugi. Õhkratastega ja autokraanade korral on stabiilsuse ja tõstevõime suurendamiseks raamile lisatud tugijalad, lukustatakse vedrustus ühendades sillad jäigalt raamiga või kasutatakse spetsiaalseid stabilisaatoreid mis koormavad võrdselt mõlemapoolseid vedrusid. Tugijalad asetatakse kohale käsitsi või hüdrosilindrite abil. Lisaseadmed kere vedrustuse stabiliseerimiseks on vajalikud masina stabiilsuse suurendamiseks kui tõstetakse ilma tugijalgadeta. Kraana pöörduv osa koosneb platvormist, juhi kabiinist ja noolest ning selle juhtimismehhanismidest. Pöördplatvormi tagaosas paikneb vastukaal, konksutrossi ja nooletõstetrosside vintsid, reversimehhanism ja pöördemehhanism. Noole juhtimismehhanism koosneb noole - ja koormapolispastist, konksust ning reast ohutust tagavatest abiseadmetest (automaatsignalisaator mis hoiatab elektri liini läheduses, ülekoormuse andur, mis lülitab välja tõstevintsi, konksu ja noole maksimaalse tõusu piiraja, näidikud noole kalde, ulatuse, raami kalde kohta). Noole pikendamine toimub ilma koormata käsitsi kettülekande abil või pneumosilindri abil. Autokraana lisavarustusena peale konksu võib kasutada greiferit, vibrosüvistajat, vibrovaiavälja - tõmbajat, puuri. Revers - jaotusmehhanism käitatakse jõuvõtu vahekastist. Kinemaatiline skeem tagab samaaegselt koorma - ja noolevintsi töö. Juhtimine on mehhaaniline pidurite ja siduritega. Elektrilise ajamiga masinatel on sünkroongeneraator kus tööpinge on 380V. Koorma ja pöördemehhanismid käitatakse kolmefaasiliste faasirootoriga mootoritega mis võimaldab muuta nende takistuse lisamisega pöörlemiskiirust. Samuti muudetakse baasmasina mootori pöörlemiskiiruse muutmisega generaatori pöörlemiskiirust 750...

1000 min-1 vahemikus mis muudab voolusagedust vahemikus 37...50 Hz ja

voolutugevust 320...400V. Raskete koormate allalaskmine toimub mootoriga pidurdamisega (töötab generaatorina). Statsionaarsete tõstmiste korral on võimalik autokraana lülitada ka vooluvõrku. Hüdraulilistel autokraanadel võrreldes ülaltooduga puudub noole tugi ­ nool toetub tõstesilindrile. Nendel on tööseadmeks ka koormuse all teleskoopselt pikendatav nool. Sektsiooni väljalükkamine toimub hüdrosilindritega või lisaks tross ja kettülekannetega. Ajamiks on aksiaalkolbpumbad, mis käitatakse jõuvõtukastist tuleva kardaani abil. Töökiirust reguleeritakse kas automootori pöörlemiskiiruse muutmisega või töövedeliku drosseldamisega. Voolikuta ja torude lõhkemisel ning õli lekkel toimuva avarii ärahoidmiseks on süsteemil peal mitmed hüdrolukud. Samuti on kaitsemehhanismid ja klapid, mis väldivad seadmete ülekoormuse. Mitme silindri samaaegseks lülitamiseks on kraanadele monteeritud mitu pumpa.

72) Portaalkraana

Portaalkraanad said oma nimetuse käiguosa raami konstruktsiooni järgi. Rööbasteele paigutatud portaali alt saavad vabalt läbi sõita nii autod kui ka raudteerongid. Kõik portaalkraanad on täispöördelised ja suure nooleulatusega. Neil on mitmemootorilised elektriajamid . Portaalkraanad on suure tootlikkusega. Seda tagab seadmestiku vastav konstruktsioon j.a kinemaatikaskeem, mis võimaldavad mitmete tööoperatsioonide üheaegset sooritamist: koorma ja noole tõstmist, pööramist ja kraana edasiliikumist Noole ülemises otsas lisaseadis, mida nimetatakse poomiks. Poomile, millest käib üle nooletõstetross on valitud niisugune kuju ja asetus noole suhtes, et noole tõstmisel ja allalaskmisel jääb last samale kõrgusele liikudes vaid rõhtsuunas. Ja veel üks erinevus - portaalkraana võib tõsta nimikoormust iga nooleulatuse juures. Kraana stabiilsus saadakse liikuva vastukaaluga. Üheaegselt nooleulatuse suurenemisega suureneb vastukaalu väljaulatus. Tõstevõime alates mõnest kuni sadakond tonni.

73) Pukk- ja sildkraana

Nendel on nool ja tornkraanadega võrreldes ühe ja sama metallikulu puhul palju suurem tegevuspiirkond. Vaadeldavate kraanade konstruktsiooniskeem võimaldab nendega tõsta väga rasket lasti - massiga 200 . . . 400 tonni, mõningatel juhtudel ka rohkem. Ümberlaadimisplatsidel ja raudteeladudes, ehitusmaterjalitehaste polügoonidel ning suurte seadmete montaazil on põhiliseks mehhaniseerimisvahendiks saanud pukk- kraanad. Sildkraana koosneb rööbastel liikuvast sõidumehhanismiga kraanasillast ning piki silda liikuvast tõste - ja sõidumehhanismiga lastivankrist; tõstevõime on harilikult kuni 50 t, erijuhul kuni 600 t, sille kuni 50 m. Rööbastee on maapinna kohal (ehituskonstruktsioonidele kinnitatud). Ühetalalise sillaga kraanal (talakraanal) asendab lastivankrit telfer. Rööbastele pealt toetuvat sildkraanat nimetatakse tugikraanaks, rööbaste all rippuvat rippkraanaks. Sildkraana tüüpi on ka pukk-, kaabel- ja virnastikraana. Sildkraanasid kasutatakse peamiselt tehasesiseseks toodete või tehnoloogiliste vahendite ümberpaigutamiseks, toodangu ladustamiseks või laadimiseks transportvahenditele, aga ka sadamate ja raudteejaamade laoplatsidel laadimis-lossimistöödel.Sildkraanad on suure tootlikkusega, ei võta enda alla kasulikku pinda, kuna nende liikumisteed paigaldatakse põrandast kõrgemale. Koosnevad nad kas ühe- või kahetalalisest sillast, mis toetud sõiduvankritele ja liigub hoone seinte postidele monteeritud kraanataladele paigutatud relssteel. Kraana koosneb metalltarindist (sillast ja tõstevankrist ). Vanker liigub talade ülemistel vöödel. Talad toetuvad käiguraamidele. Raamid on paigutatud ratastele. Kraana veorattaid käitab vastav veomehhanism. Tõstevankrile on paigaldatud tõstemehhanismid ja vankri käitur. Järelikult tagavad kraana mehhanismid koorma ümberpaigutuse kolmes ristsihis teenendades seega tsehhi kõiki punkte. Ühe tala küljele riputatakse juhtimiskabiin 4.. Väikese tõstejõuga ja lühikese sildeavaga kraana on tunduvalt lihtsam. Tavaliselt on see ühetalaline monorelss, mille alumisel vööl liigub telfer. Taolist kraanat juhitakse maast nupp -puldi abil. Viimasel ajal avaldub suund asendada kahetalalised kraanad ühetalalistega, mis valmistatakse sõrestikuna või keeviskarbina. Ühetalalised kraanad on 25...40% kergemad. Kraanadel tõstejõuga 10 t kasutatakse tõstemehhanismina elektritalisid, mis liiguvad sillatala alumise vöö külge riputatud monorelsil. Pukkkraana Katmata laoplatsidel on otstarbekas üles seada pukkkraanad, sest nad ei vaja erilisi kraana - aluseid estakaade ning platsi ettevalmistamine ei nõua suuri kulutusi. Pukk- kraana sild on kujundatud jalgadega pukina, mille rattad toetuvad maas asuvale kraanateele. Mehhanismid sarnanevad sildkraana omadega. Tugedel on all rullid, mis veerevad rööbasteel. Vanker koos tõstemehhanismiga liigub talade ülemistel vöödel.. Pukkkraanade niisugune konstruktsioon on enamlevinud. Konsoolid suurendavad kraana tegevuspiirkonda töötamisel ladudes. Pukk - kraanade portaalid võivad olla : konsoolideta, ühe konsooliga, kahe konsooliga. Montaazipukk - kraana tõstevõime on 100meetrise silde ja konksu 50meetrise tõstekõrguse korral kuni 200 t, laevaehituses rakendatavate pukkkraanade tõstevõime on kuni 800 t. Masslasti laadimiseks kasutatakse laadimissilda. Kerge pukkkraana võib olla ka õhkrehvidega ratastel. Poolpukk - kraana üks rööbas on maas, teine ülal. Kraana lastivankri ülesannet võib täita ka elektritelfer. Sel juhul on kraanajuhi kabiin paigutatud ühe toe külge ega liigu koos lastivankriga. Selliste kraanade tõstevõimed küündivad kuni 500 tonnini (erandjuhul), tõstekõrgus kuni 30 meetrini, tugede vahekaugus = kraana ava kuni 50 meetrini ja konsoolide pikkus kuni 10 meetrini.

74) Kaabelkraana

Kaabelkraanad koosnevad kahest toest (sagedamini tornikujulised), mille vahele on tõmmatud kandetross. Trossi mööda liigub konksuga vanker. Suure tõstejõu korral võib kraanal kandetrosse olla kaks või enam. Vankri liikumine mööda kandetrossi sildeava ulatuses toimub veotrossi abil. Tõste- ja veovintsid paigaldatakse ühe torni juurde, kus samas asub ka juhtimispult. Enamikul juhtudel paigaldatakse tornid liikumatult ja toestatakse ning kinnitatakse tõmmitsatega. Kuid kasutatakse ka rööbasteel liikuvaid torne. Kaabelkraanade peamine eelis on suur sildeava (käiguulatus). Hüdrotehniliste ehitiste rajamisel rakendatakse kraanasid mille sildeava ulatub 1000 m. Kaabelkraanade tõstejõud on 3... 25 t (kuni 150 t). Kaabelkraanad teisaldavad lasti piki tugede vahele pingutatud trossi. Sõltuvalt tugede konstruktsioonist on teenindatav ala kitsas riba, sektor või ristkülik .

75) Auto-, traktori, ratas- ja roomikkäitur masinate

konstruktsiooni skeemid ja parameetrid Autokraanadeks nimetatakse ainult neid iseliikuvaid noolkraanasid, mille kraanaseade on monteeritud seeriaviisiliselt toodetavate veoautode sassiidele. Nendega analoogsed masinad on autotüüpi spetssassiidel kraanad, mille baasiks on spetsiaalselt selle kraana jaoks konstrueeritud ja ehitatud masin. Analoogia seisneb selles, et mõlemad omavad suure transportkiiruse ( kuni 80 km/t), kaks kabiini -- üks juhi kabiin transportolukorras ja teine kraanajuhi kabiin tööolukorras ning mõlemate teenindusvälja ulatus ei ole 360o -- mootori ja juhikabiini kohal lastiga liikumine on ohutusseadmete poolt blokeeritud. Kõik pneumoratas käiguosal kraanad omavad lisaseadmetena töötamise ajaks väljatõmmatavad külgtoed, millega masin tõstetakse üles, vabastades tema käiguosa töötamisel tekkivatest koormustest ning suurendades ühtlasi selle toetuskontuuri mõõtmeid e püsivust. Autokraanadel, millel on reeglina olemas vedrustus, kasutatakse ratastelt töötamisel vedrustuse blokeeringut. Nokkadega varustatud noolte korral või masinal olla kaks paralleelset tõstemehhanismi -- üks põhitõstemehhanism, mis seotud põhinoolega ja teine nokaga seotud abitõstemehhanism. Enamik kaasaegseid iseliikuvaid noolkraanasi on varustatud individuaalajamitega Iseliikuvate noolkraanade tõstevõimed küündivad 500 tonnini ja enamgi, tõstekõrgused enam kui 100 meetrini ja konksu väljaulatused kuni 70 meetrini, mis aga ei tähenda, et saaksime tõsta 100 tonnist lasti 70 meetrise konksu väljaulatusega. Tänu suurele transpordikiirusele on nad sobivad ka väikese ning hajutatud töömahtude korral. Enne 90-ndaid aastaid oli peamiselt kasutada 6,3, 10, 12,5 ja 16 tonnise tõstevõimega autokraanad. Autokraana koosneb üldotstarbelise auto (näiteks ZIL-130, KpAZ-250) käiguosast, raamist. Kasti asemele on monteeritud tugipöördemehhanismi alus. Lisaks on autol vahejõuvõtukast ja reduktor ning noole tugi. Õhkratastega ja autokraanade korral on stabiilsuse ja tõstevõime suurendamiseks raamile lisatud tugijalad, lukustatakse vedrustus ühendades sillad jäigalt raamiga või kasutatakse spetsiaalseid stabilisaatoreid mis koormavad võrdselt mõlemapoolseid vedrusid. Tugijalad asetatakse kohale käsitsi või hüdrosilindrite abil. Lisaseadmed kere vedrustuse stabiliseerimiseks on vajalikud masina stabiilsuse suurendamiseks kui tõstetakse ilma tugijalgadeta. Kraana pöörduv osa koosneb platvormist, juhi kabiinist ja noolest ning selle juhtimismehhanismidest. Pöördplatvormi tagaosas paikneb vastukaal, konksutrossi ja nooletõstetrosside vintsid, reversimehhanism ja pöördemehhanism. Noole juhtimismehhanism koosneb noole - ja koormapolispastist, konksust ning reast ohutust tagavatest abiseadmetest (automaatsignalisaator mis hoiatab elektri liini läheduses, ülekoormuse andur, mis lülitab välja tõstevintsi, konksu ja noole maksimaalse tõusu piiraja, näidikud noole kalde, ulatuse, raami kalde kohta). Noole pikendamine toimub ilma koormata käsitsi kettülekande abil või pneumosilindri abil. Autokraana lisavarustusena peale konksu võib kasutada greiferit, vibrosüvistajat, vibrovaiavälja - tõmbajat, puuri. Revers - jaotusmehhanism käitatakse jõuvõtu vahekastist. Kinemaatiline skeem tagab samaaegselt koorma - ja noolevintsi töö. Juhtimine on mehhaaniline pidurite ja siduritega. Elektrilise ajamiga masinatel on sünkroongeneraator kus tööpinge on 380V. Koorma ja pöördemehhanismid käitatakse kolmefaasiliste faasirootoriga mootoritega mis võimaldab muuta nende takistuse lisamisega pöörlemiskiirust. Samuti muudetakse baasmasina mootori pöörlemiskiiruse muutmisega generaatori pöörlemiskiirust 750...

1000 min-1 vahemikus mis muudab voolusagedust vahemikus 37...50 Hz ja

voolutugevust 320...400V. Raskete koormate allalaskmine toimub mootoriga pidurdamisega (töötab generaatorina). Statsionaarsete tõstmiste korral on võimalik autokraana lülitada ka vooluvõrku. Hüdraulilistel autokraanadel võrreldes ülaltooduga puudub noole tugi ­ nool toetub tõstesilindrile. Nendel on tööseadmeks ka koormuse all teleskoopselt pikendatav nool. Sektsiooni väljalükkamine toimub hüdrosilindritega või lisaks tross ja kettülekannetega. Ajamiks on aksiaalkolbpumbad, mis käitatakse jõuvõtukastist tuleva kardaani abil. Töökiirust reguleeritakse kas automootori pöörlemiskiiruse muutmisega või töövedeliku drosseldamisega. Voolikuta ja torude lõhkemisel ning õli lekkel toimuva avarii ärahoidmiseks on süsteemil peal mitmed hüdrolukud. Samuti on kaitsemehhanismid ja klapid, mis väldivad seadmete ülekoormuse. Mitme silindri samaaegseks lülitamiseks on kraanadele monteeritud mitu pumpa. Traktorkraanadena on levinumateks kraanad-torupaigaldaja, mis on seeriaviisiliselt toodetavate roomiktraktorite baasil noole, vintsi ja teiste lisaseadmetega varustatud masinad magistraaltorustike (gaasi-, nafta - ja soojustrassid) paigaldamiseks. Pneumoratas kraanad erinevad auto - ja autotüüpi spetssassiil kraanadest oma teenindusvälja ulatuselt - - see on neil 360o, transportkiirustelt (max 25 km/t) ja on varustatud vaid ühe kabiiniga ning neid transporditakse reeglina haakes raskete veoautode või vedukitega Roomikkraanad on varustatud jäiga roomikkäiguosaga, mistõttu puudub vajadus külgtugede kasutamiseks ja nad võivad koos ülestõstetud lastiga ka horisontaalselt liikuda.

76) Millest sõltub kraana tõstevõime?

1. Tõstevõime sõltuvus tõsteraadiusest. Sellised graafikud esinevad konsoolnoolega tornkraanadel, millel tõstekõrgus ei sõltu noole asendist vaid torni kõrgusest.

2.Tõstevõime ja tõstekõrguse sõltuvus tõsteraadiusest.

3. Tõstevõime ja tõstekõrguse sõltuvus tõsteraadiusest erinevate noole pikkustega Tõstevõime piirajad - võrdlevad tegelikult tõstetavat raskust antud nooleulatusel lubatava raskusega. Kaasaegsetel kraanadel asuvad piiraja näidikud, milleks on rohelised, kollased ja punased signaallambikesed, kabiinis mõõteriistade paneelil. Vastavalt valitud tõsteraadiusele ja tegelikult tõstetavale raskusele süttivad erinevat värvi lambid. Esimese punase lambi süttimine annab märku tõsiselt ohtliku olukorra saabumisest. Enamasti kaasneb sellega ka helisignaal. Teatud momendil lülitatakse tõstemehhanism lihtsalt välja

77) Pidevtranspordi seadmete eelised võrreldes tsükkeltoimega masinatega Lintkonveier

Eelised: lihtne konstruktsioon, suur jõudlus, puudub vajadus teede järele (paigaldatakse kergetele estakaadidele või tasandatud pinnasele), suur kaldevõimalus (kuni 260), võimalus muuta transpordisuunda plaanis, võimalus eri kaugusele transportida kusjuures sellest ei sõltu jõudlus, suur ajakasutuskoefitsient, väike energiakasutus (sest väikesed lindi liikumistakistused), väike müratase.. Kraapkonveier Eelised: suhteliselt suur kandevõime, suur veojõud, suhteliselt pikk tööiga Plaatkonveier: Eelised: tööpinna suur kandevõime, võimalus transportida kõrgel temperatuuril tükkmaterjale ning teravaservalisi suuretükilisi materjale, suhteliselt suur tööiga. Võnkeliikumisega konveierid: Eelised: väga lihtne konstruktsioon, võimalus lihtsalt hermetiseerida Elevaator: Eelised: Nende täitur on otsatu kett või kummeeritud lint, mille külge on kinnitatud mitmesuguse kujuga kopad Tigukonveier Eelised: lihtne konstruktsioon, hermeetilisus, lihtne laadimine ja lossimine, võimaldavad materjalide etteandmist surve all töötavatesse ruumaladesse, mille puhul on materjali tagasilöögi oht; võimalus kasutada konveierit tehnoloogilisteks operatsioonideks (kuivatamine, põletamine, segamine jt.) Suruseadmed: Eelised: võimalus lossida mitmes punktis samaaegselt; kompressor on odavam ja temasse ei satu materjali osakesi. Isevooluseamded: rennid, torud jne

78) Lõugpurusti

Lõugpurusti on purusti, kus materjal muljutakse puruks tsükkeltoimega masina lõugade vahel. On kasutatavad väga mitmesuguste mehaaniliste omadustega materjalide jäme-, keskmiseks ja peen - purustuseks. Tänu lihtsa konstruktsiooniga tööorganite kaitsesüsteemile kasutatakse neid peamiselt esimese staadiumi purustitena ja nad on kõige suurema täiteava mõõtmetega purustid (laius kuni 2400 mm), mis võimaldab neisse sisestada kuni 2000 mm mõõtmetega igas suunas toormaterjali tükke. Lõugpurustitega saadakse materjali jäme (40...70 mm) ja keskmine (20...40 mm) peenestatus Lõugpurustite tootlikkust ja materjali peenestatust mõjutavad väljumisava laius ja lõugadevaheline nurk. Nurk (19...23o) sõltub materjali ja lõua hõõrdetegurist. Suurema nurga korral tekib oht, et lõuad tõukavad materjali ülevalt välja Lõugpurustid töötavad järgmiselt. Lähtematerjali purustamine neis toimub reeglina staatilise koormuse meetodil, kuid materjali purunemist põhjustavad sisepinged sõltub purusti tööorganite - tööpindade kujust. Purusti tööorganiteks on kaks nn "lõuga" 79) Koonuspurusti Koonuspurustid on paiksed tehaseseadmed, millega purustatakse väga kõvu ja kõvu kivimeid. Peenestatus jäme, keskmine ja peen. Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodang väljub sealt pidevalt koonuste eemaldumisel teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde - ja paindejõudude toimel. Võrreldes lõugpurustitega on koonuspurustitel järgmised eelised: · pidevtoime, · tootlik töö ja purustuse peenus, · väike energiakulu, · töökindlus ning valmistoodanu tüki mõõtmed on ühtlasemad. Töö iseloomu ja eesmärgi järgi eristatakse kahte tüüpi koonuspurusteid järsu purustuskoonusega purustid jäme - ja keskmiseks purustuseks (II , a) lauge purustuskoonusega seadmed keskmiseks ja peenpurustuseks (11, b) . Nende purustitüüpide põhierinevus seisneb purustuskambrite kujus. Järsu purustuskoonusega purustil on koonuse tippnurk suhteliselt väike. Liikumatu koonuse alus on pööratud ülespoole ning liikuval allapoole see võimaldab sööta seadmesse suuretükilist lähtematerjali. Lauge purustuskoonusega purusti koonuste tippnurgad on suuremad, koonuste alaosas on nende moodustajad praktiliselt rööbiti ning rööptsoon on küllalt suur, tagamaks kvaliteetset valmistoodangut. Järsu koonusega purusti () koosneb üksikutest massiivsetest tugevdusribidega profiilrõngastest, mille äärikud on poltidega ühendatud terviklikuks kereks 1. Seest kulumikindlate plaatidega vooderdatud töötsoon moodustab sisemise liikumatu koonuse

2. Liikuva purustuskoonuse 3 võll 6 paigaldub koonuse riputusliigendile 5, mida kannab

koonuse peale kinnitatud täiteavadega traavers 4. Võlli alumine ots toetub ekstsentrikkannu 8, mis pöörleb vastavas tugitaldmikus. Kannu käitab ajamivõlli koonushammasratas. Ekstsentrikkannu pöörlemisel tiirleb purustuskoonuse võll 6 ringi ümber purusti telje. Seejuures muudab purustuskoonus oma asendit liikumatu koonuse suhtes ning purustab materjali. Viimane liigub alla isevoolu teel. Tühjendusava suurust reguleeritakse lõhestatud erimutriga traaversi ülaosas. Mutriga saab nihutada purustuskoonuse võlli püstsuunas. Lauge koonusega purusti aluseks on teraskere 1. Kere külge kinnitub amortisaatorverudel tugirõngas 10. Tugirõnga sisekeermele on kruvitud liikumatu koonuse 2 purustusplaate ühendav reguleerimisrõngas 1 I . Liikuv purustuskoonus 3 kinnitub võllile 6 oma alusega allapoole ning pöörleb liikumatus koonuses. Võlli alumine ots paigaldub ekstsentrikkannus 8, mis pöörleb vastavas taldmikus, ning kannu ajab ringi ajamivõlli koonushammasratas. Purustuskoonusele mõjuv telgkoormus edastatakse purusti kerele tugitaldrikuga 12. Purusti peal on täitekolu ning võllile 6 kinnitub ketas, mis paiskab kivid laiali purustuskambri kogu ümbermõõdule. Järsu koonusega purusteis tükeldatakse esmaselt kuni 1200 mm läbimõõduga kivimitükke ning lauge koonusega koonuspurusteis toimub 100...200 mm kivide teise astme peenestus.

80) Rootorpurusti

Rootorpurustid töötavad enamasti killustikutsehhides kivimi jäme jämepurustusel. Tööstus toodab üherootorilisi ja kaherootorilisi purusteid. Kettkardinatega täitekolusse söödetud lähtematerjali tükid purunevad löökide all, mida nad saavad rootoriga 2 jäigalt ühendatud vasaralt, põrkeplaat 3 ja purustusrestidelt 4. Üherootorilise purusti rootoril on kaks diametraalselt paiknevat uuret, kuhu kinnituvad vasarad. Rootor pöörleb kere 1 külgseintesse paigaldatud laagritel. Kere sees asub ülemine ja alumine purustusrest 4. Trapetsristlõikega restilülid on lükitud teljele ja neid eraldavad üksteisest distantspuksid. Ülemine rest on liikumatu. Alumise resti kallet saab muuta reguleerseadisega 5, mis ühtlasi töötab ka kaitseseadisena, materjali peenestatust saab reguleerida rootori ja purustusresti vahekaugusega. Purustamine toimub järgmiselt. Purustisse söödetud kivid paiskuvad vasara löögist vastu põrkeplaate ja ülemist purustusresti. Viimastelt saadud löögid peenestavad kive edasi, kuni saadav materjal sõelub läbi restide. Kaherootorilises purustis on materjali peenestus kaheastmeline: tükeldamine purustuskambri söötetsoonis ja purustamine kahe ülemise rööpse purustusresti vahelises ruumis. Esimesel rootoril on kaks vasarat, teisel neli. 81) Vasarpurusti Vasarpurustitega peenestatakse väheabrasiivseid materjale (kriit, kips, lubjakivi jt.). Toodetakse ühekaherootorilisi, reversiiv- ja mittereversiivpurusteid. Materjal puruneb vasarate ja põrkeplaatide löökidest ning puruksmuljumisega vasarate ja purustusresti vahel. Üherootorilise vasarpurusti rootori 14 ketastele on ekstsentriksõrmedel liikuvalt kinnitatud vasarad 11. Kere ülaosa 6 on seestpoolt vooderdatud põrkeplaatidega 4. Kere alumises osas 1 asub purustusrest 2. Valmistoodangu peenestatus sõltub vasarate ja resti vahelisest pilust ning restiavade suurusest. Pilu reguleeritakse ekstsentriksõrmede pööramisega. Kaherootorilised purustid on rootorite rööp- ja jadaasetusega. Viimasel juhul purustatakse materjal kaheastmeliselt ning seega suureneb peenestatus. Kaherootorilise vasarpurusti liidendkeres asuvad ühesuguse ehitusega rootorid: eesmine

12 ja tagumine 5. Rootor on koost võllile kinnitatud kolmnurksetest vasarahoidikutest,

mis on paarikaupa 600 võrra nihutatud. Hoidikute avadest lähevad läbi kuus telge 2 millel paigalduvad vasarad 11. Mõlemat rootorit ümbritseb alt rest 2. Purusti kere külgseinad on kaetud põrkeplaatidega 4 ning otsseinu kaitsevad kulumise eest plaadid

10 Rootorid ei ole reverseeritavad. Nad pöörlevad ühes suunas ning see põhjustab

vasarate ebaühtlast kulumist.

82) Valtspurustid

Valtspurusteid rakendatakse kivimite teistkordsel keskmisel ja peenpurustusel ning samuti ka sidusate ja niiskete materjalide peenestusel. Valtspurusid on kunstliku liiva valmistamise peamised seadmed. Materjal söödetakse ülalt kahe vastassuunas pöörleva rööpvaltsi 2 vahele. Kivimi ja valtsidevahelise hõõrde tõttu tõmmatakse materjal valtside vahele, kus ta muljutakse puruks. Valtspurustid on siledate või rihveldatud valtsidega, või siis ühe sileda ja ühe rihveldatud valtsiga. Valtsid paigalduvad raamile 1 laagritel. Kui valtside vahele sattub purustamata tükk, läheb ta nende vahel läbi, sest amortisaatorvedrud 3 surutakse kokku ja valtside vahe suureneb. Niimoodi on seade kaitstud purunemise eest. Valtse käitab eraldi paigaldatud elektrimootor kiilrihm-, hammasratas- või kardaanülekande abil. Kasutatakse ühe- või kahekordset ajamit. Ühekordse ajami korral käitab mõlemat valtsi sama mootor. Sel juhul edastatakse pöördemoment ühelt valtsilt teisele pikendatud hammastega hammasülekandega, mis jääb hambumisse ka liikuva valtsi eemaldumisel. Kahekordse ajami puhul on kummalgi valtsil oma mootor. Valtspurustid on head oma lihtsa ehituse ja töökindluse, energia väikse erikulu ning ülepeenestatud materjali väikese sisalduse poolest. Puudusteks on väike tootlikkus ja puudulik peenestatus, liikuvalt valtsilt kogu purustile kanduv pidevvibratsioon ning valtside väike haardevõime.

83) Liikur-purustusagregaadid

Teisaldatavaid purustus-sorteermasinaid on otstarbekas kasutada väikese tagavaraga maardlates või tööde väikese, mahu korral. Need seadmed varustatakse veermikuga ning neid on kerge viia ühelt objektilt teisele. Teisaldatav seade koosneb standardsetest purustus-soreerseadmetest. Masin töötab kas ühe- või kaheastmelise purustamisega ning sorteerib valmistoodangu fraktsioonideks. Kogu seadmestik monteeritakse ühele või kahele teisaldusalusele. Purustus - sorteerseade töötab järgmiselt. Kivid laaditakse punkrisse 1, kust rennsöötur suunab nad liitliikumisega lõugpurustisse 2. Linttransportöör 3 viib peenestatud materjali eemale.

84) Sõelujad

Trummelsõelureid kasutatakse sagedani kui sõelur-pesureid - materjali sõelumiseks ja samaaegseks pesemiseks trumlisse juhitava veejoaga. Trumli pööramisel tõuseb materjal esmalt üles ning langeb seejärel raskusjõu mõjul alla, nihkudes ühtlasi edasi piki trumli telge Peened fraktsioonid lähevad sõelast läbi ning sõelale jäänud suured tükid heidetakse trumli otsast välja. Trummelsõelurite puudusteks on väike tootlikus ja efektiivsus (kasutegur alla 60%). Võnksõelurid kuuluvad aeglasekäiguliste hulka, sest ekstsentrik teeb minutis vaid 300 pööret. Sõelumise efektiivsus on 70...80 %. Vibrosõ elad jaotatakse inertstoimega kald- ja ning kiikuvateks vibrosarjadeks). Need sõelurid on kiirekäigulised: sooritavad kuni 3000 sundvõnget minutis. Kaldsõeluri sõelal saab materjal pikiliikumise sõela kaldesuunalise raskusjõukomponendi ja vibratsiooni mõjul. Rõhtsõeltega vibrosõeluritele paigaldatakse tavaliselt suundtoimevibraatorid, mis tagavadki materjali liikumise sõelal. Kiikuvale vibrosarjale antakse püsiva amplituudiga võnkeliikumine. Amplituud sõltub võlli ekstsentrilisusest. Võll on nelja laagriga. Välimised laagrid toetuvad liikumatule raamile. Sisemised laagrid, mis istuvad võlli ekstsentrikkaeltel, hoiavad sõelakasti. Võnkuva sõelakasti inertsjõude tasakaalustavad võllile paigutatud vastukaalud. Võlli käitab lektrimootor lame - või kiilrihmajamiga. Vibrosõelurid on küllalt efektiivsed: kasutegur ulatub 90...98%.

85) Pesemismasinad

Enamlevinud on silindrilised kruusapesurid ning liiva tigu- ja draagpesurid (kaappesurid). Trummel-kruusapesur puhastab kruusa killustikku savikatest lisanditest. Pesuri trumlil on sees labad, mis segavad materjali ning annavad talle telgliikumise. Töötav trummel pöörleb oma vöödega tugirullikutel . Trumlit käitab elektrimootor hammasvööga. Trumli sööteotsa katab võrkpõhi, mille keskossa suubub täitekolu. Trumli tühjendusotsas on lauspöhi, mille keskavasse paigaldub tühjendusrenn. Uhtevesi siseneb trumlisse toru I kaudu. Savine vesi eraldatakse killustikust (kruusast) vee-eraldis ja eemaldatakse läbi toru. Liiva tigupesur on ette nähtud ehitusliiva läbipesemiseks. Ta kujutab kahe vastassuunas pöörleva teoga metallküna. Pöörlemine edastatakse mootorilt seadmele ketiratta, liigendsiduri ja lahtise hammasülekande kaudu. Liiv söödetakse küna alumisse ossa ning uhtevesi liigub pestavale materjalile vastu. Läbipestud ja veetustatud liiv eemaldataks liivapesuri ülaosast. Porivesi voolab üle äravooluläve. Liiva läbiuhtumiseks ja 0,15 mm väiksemate osakeste eemaldamiseks kasutatakse kaappesurit. Seade koosneb rõht- ja kaldosaga künast ning kaapketist. Kaapkett käitatakse elektrimootorilt ajamimehhanismiga. Liiva ja vee segu antakse kolu, kaudu küna keskossa. Kaapkett veab liiva kaldosa pidi üles, kus puhas liiv eemaldatakse renni kaudu. Uhtevool suunatakse liiva liikumisele vastu ning mustunud vesi koos väikeste osakestega voolab ära rennist.

86) Autobetoonisegisti

Autobetoonisegistid on betoonisegude transportimiseks suuremate vahemaade taha. Masinad on varustatud lisa mootoriga trumli käitamiseks ning vee paagi ja kabiinist juhitava vee dosaatoriga, mis võimaldab neil segusõlmest või betoonitehasest ka kuivsegu vastu võtta. Gravitatsioonsegistite trumli pöörlemissagedus on tavaliselt piires 15...24 p/min. Iseliikuvate ja autobetoonisegistite trumlil on vähemalt kaks pöörlemissagedust - aktiveerimissagedus ca 1...2 p/min ja segamis- e töösagedus, kuid võib olla ka kolmas - tühjendamissagedus, mis on suurem kui töösagedus. Gravitatsioonsegisteid valmistatakse trumli täitemahuga 50...10 000 liitrit kindla arvrea järgi.

87) Mördisegistid

Mördisegistid on reeglina sundtoimelised segistid, sest mördi komponentide hulka võib kuuluda ka pastataolised materjalid mille ühtlaseks jaotamiseks üle segu massi tuleb neid segamise protsessis hõõrutada. Toodetakse tsükkel - ja pidevvtoimega-, paikseid ja teisaldatavaid segureid. Liigitatakse: 1. segamisvõlli asendi järgi : a) horisontaalvõlliga (vt TV lk 38,39 joon 5.1, 5.2, 5.3, 5.7), b) vertikaalvõlliga e mikser tüüpi ( vt TV lk 39 joon 5.6); 2. liikuvuselt: a) statsionaarsed (vt TV lk 38 joon 5.1), b) teisaldatavad ( vt TV lk 38,39 joon 5.2, 5.3, 5.6, 5.7); 3. tööorgani konstruktsioonilt: a) spiraalsed teraslindist segamislabad (vt joon 5.1 pos 4); b) spiraalsete tööpindadega üksiklabad (vt joon 5.7,b), c) propeller-tüüpi tööorgan (vt joon 5.6). 4. segamisvõlli pöörlemissageduselt: a) aeglasekäigulised (25...35 p/min), b) kiirekäigulised (500...600 p/min). Paljud kaasaegsed mördisegistid on kombineeritud masinad - nendga on kokkuehitatud ka valmissegu transportimise vahend - mördi pump (vt joon 5.3, 5.5, 5.6, 5.7). Seguvalmistamine toimub pöörlevate labadega trumlis, mis tagab segu intensiivse sundsegamise. Oma konstruktsioonilahenduselt on mördisegurid analoogsed kahe võlliga betooniseguritega (neil on aga üks võll) ning laba-vibroseguritega (nende võllil on vaid kaks eri suunaga kruvipinda). Teisaldatavate mördisegurite täitemaht on 80...325 l ning paiksetel 750, l000 ja l500 1. Mördisegurite tootlikust määratakse samuti nagu betooniseguritelgi, kusjuures saagisetegur võetakse 0,85...0,95. 88) Betooni ja mördipumbad Betooni ja mördipumpasid kasutatakse betoonide ja segude teisalduseks paigalduskohta. Betoonipumpadena töötavad kolbpumbad, mis pidevalt pumpavad betoonisegu kuni 300 m kaugusele rõhtsuunas või kuni 40 m kõrgusele Betooni - ja mördipumpade skeemid: a - kolbpump, b - ujuklappidega diafragmapump; 1 - väntvõll , 2 - keps, 3 kolb, 4 - erguti labad, 5 - segisti labad, 6 - punker, 7 - imiklapp, 8 - suruklapp, 9 - betoonijuhe, 10 - sisselaskepõlvis, 11 - pumbakamber, 12 - kummidiafragma, 13 - õhukuppel, 14 - kaitseklapp, 15 - töövedelikuga vahekamber Rakendatakse ühe - ja kahesilindrilisi pumpasid tootlikkusega 5...40 m3/h. Betoonijuhe koostatakse kuni 3 m pikkustest ja 380 mm läbimõõduga õmblusteta terastorudest ning selles teisaldatakse plastset betoonisegu, mille katsekoonuse vajumine on 4..12 cm ja täitematerjali tükkide piirjämedus kuni 100 mm. Ühesilindrilise betoonipumba (joon. 118 a) segupunker 6 täidetakse valmisseguga, mida täiendavalt segab segisti 5. Punkri alumises osas paikneb labadega ergutusvõll 4, mis kergendab segu etteandmist pumbakambrisse. Pumba kolvi 3 paneb edasi-taasi liikuma mootori väntvõll 1 kepsuga 2. Pumbakambril on imiklapp ja suruklapp 8. Imemiskäigu I ajal on imiklapp avatud ja surveklapp suletud ning betoonisegu imetakse pumbakambrisse. Kolvi survekäigu II ajal on imiklapp suletud ning surveklapp on avatud ja ühendab pumbakambri betoonijuhtmega, kuhu surutakse järjekordne seguannus. Klappe käitab kulisside ja tõmmitsatega klapimehhanism, mis avab ja suleb klappe kindlas vastavuses kolvi edasi- tagasiliikumisega. Betoonijuhe 9 koostatakse kiirestiühendatavate kanglukkudega torulülidest. Betoonipumpasid saab rakendada ka ehitusmördi etteandmiseks. Selleks on betoonipumbal ette nähtud võimalus klapid täielikult sulgeda. Betoonipumpade eelised on lihtne ja kompaktne ehitus, täielik segukadude puudumine ning segu plastsuse ja homogeensuse säilimine. Puudusteks on piiratud teisaldusulatus, tunduv abrasiivkulumine ning vajadus seiskamisel läbi pesta, vältimaks täiskivistumist (korki). Mördipumbad on tarvitusel ehitusmördi teisalduseks lõdvikuis ja metalltorudes kuni 200 m kaugusele ja 40 m kõrgusele. Mördipump valmistatakse kas otsetoime- varbkolbpumbana või siis diafragmapumbana, kus varbkolb toimib segule töövedeliku kaudu vahekambris. Toodetakse vaba- ja sundtoime-klappidega mördipumpaid. Esimesel juhul töötavad klapid raskusjõudude mõjul, teisel juhul aga avab ja suleb klappe kulissmehhanism. Võrreldes teiste mördipumpadega on ujuklappidega diafragmapumbad töökindlamad ja vastupidavamad, kompaktsed ning nende ekspluatatsioon on lihtne. Kuid neil on suhteliselt väike kasutegur, nendega ei saa pumbata jäiku segusid ning küllalt tihti puruneb kummidiafragama.

89) Betooni tihendamise seadmed Plaatvibraator

Plaatvibraator kuulub pinnavibraatorite hulka ning on ette nähtud 20...30 cm paksuse betoonikihi tihendamiseks. Vibraatori täitur on metallplaat mille külge poldidega kinnitub elektrimootor 1. Suunamata sundvõnkeid tekitab kaks ekstsentrikut 2, mis on kinnitatud mootorivõlli otstele. Elektrimootor lülitatakse elektrivõrku kaabli ja pistiku abil. Vibraatorit teisaldatakse betoonisegu pinnal käsitsi, hoides teda kinni käepidemest . Vibrolatt Betoonpõrandate tasandamiseks, tihendamiseks ja eelsilumiseks kasutatakse vibrolatte. Vibrolatt on üks pindvibraatorite eriliikidest. Ta koosneb jäigast raamist 6 ja sellele paigaldatud elektrivibraatorist, pnemoajamiga või ka sisepõlemismootoriga varustatud vibraatorist. Jäik raam võib olla sõltuvalt töödeldavast pinna suurusest ja segu jäikusest ühe või kahe latiga või eriprofiiliga. Raami pikkus 3...14 m. Efektiivne mõjusügavus 10 ­ 20 cm. Tööprintsiip on järgmine: seade paigaldatakse juhtlattidele ning veetakse neid mööda edasi. Sellega tasandatakse ja tihendatakse paigaldatud betoonisegu. Latile kinnitatud vibraator tekitab suunatud liikumise kus resultant-tsentrifugaaljõud kergendab tööd. See on oluline suure töölaiuse ning massi korral. Latt liigutatakse edasi otstesse paigaldatud trossidega. Juhtlattidena kasutati varem küljele asetatud õhukest lauda, mis hiljem välja võeti. Kaasajal kasutatakse nn rööbasvormi, mis on A kujuline kerge lehtmetallist juhtlatt- vorm. See jääb peale betoneerimist põranda sisse tagades väga vastupidava ja tugeva liitekoha ning vähendab tunduvalt tööde teostamisel järeltööde mahtu. Vä1isvibraatorid Raketises (vormis) olevat betoonisegu tihendatakse mitut tüüpi vä1isvibraatoritega, mis vibreerivad läbi raketise. See võimaldab valmistada õhukesi ja keerulise kujuga betoon- ja raudbetoontooteid. Välisvibraatorid on veel press- ja punkervibraatorid ning vibroplatvormid. Sisevibraatorid Massiivsetes sarrustatud ja sarrustamata monoliittarindeis ning samuti üksikuis raudbetoontoodetes tihendatakse betoonisegu vahetult segu sisse pandud sisevibraatoritega. Tööorganiks on võnkuv (vibreeriv) masina korpus, mis asetatakse tihendatavasse kihti. Neid saab kasutada nii plastsete kui ka vähevoolavate segude tihendamiseks (koonuse vajumine vähemalt 1 cm). Mõjuraadius suureneb (sama sageduse korral) võnkeamplituudi kasvamisel kuni 3,5 mm-ni. Amplituudi edasisel suurenemisel mõju kasv on väike. Mõjuraadius sõltub ka võnkesagedusest. Vahemikus 6000...18000 võnget minutis konstantsel amplituudil on raadius maksimumis. Maksimumi saabumine oleneb võnkeamplituudist. Korpuse läbimõõdu suurendamine suurendab ka efektiivse toime raadiust. Ehituslikult on seadmed käsiriistad või rippriistad kraana või liikurmasina küljes. Ajami poolest on nad pneumaatilised, paindvõlliga ja elektromehhaanilised (sisseehitatud mootoriga). Eeliseks on valmistamise lihtsus ja kasutusmugavus. Võrreldes muude levinud üldkasutatavate vibroseadmetega nõuavad debalanss süvavibraatorid kvaliteetseid vibratsioonikindlaid laagreid. Planetaarvibraatorite eeliseks ülekoormatud laagrite puudumine. Kui kasutatakse oma pöörlemistelje suhtes tasakaalust väljas olevat jooksuratast tekitab vibraator kahesagedusega võnkumise ­ rullumisest ja enese pöörlemisest. Sisseehitatud elektrimootoritega elektromehhaanilised sisevibraatorid on käsi- või rippseadmed. Käsivibraatoreid toodetakse 36 V ja 200 Hz elektrimootoritega mida toidetakse sagedusmuundurist. Ehituse järgi eristatakse jooksurrattaga (planetaarseid) ja kuulaagritel pöörleva ekstsntrikvõlliga vibromehhanisme. Jooksurergutid tekitavad kõrgsageduslikke (8000...10 000 võnget minutis) ja madalsageduslikke (1200...3000) võnget minutis, häirjõuga kuni 1000 kg. Ekstsentrikergutid on ühesageduslikud: 5700 võnget minutis Vibraatoril on ekstsentrikutega varustatud sissehitatud elektrimootor. Niisugust vibraatorit rakendatakse tihedalt sarrustatud plastsete, jäikade ja raskete betoonide paigaldusel. Ta koosneb kerest 1 ning selle külge kinnitatud toruvardast 8 koos käepideme 10 ja lülitiga 9. Kummiamortisaator kere ja varda vahel töötab vibroisolaatorina. Painduv käepide 6 on mõeldud vibraatori kandmiseks. Keres asub suure pöörlemissagedusega kolmefaasiline asünkroonmootor 5. Elektrimootori konsoolne lühisrootor 4 kinnitub tasakaalustamata võllile 3, mis pöörleb kahel laagril. Ekstsentrik 2 on paigaldatud võllile kahe laagri vahele. Elektromehaanilisi rippvibraatoreid toodetakse vaid planetaarsetena elektrimootoritega pingele 220/380 V ja sagedusele 50 Hz. Nendega tihendatakse hõredalt sarrustatud või sarrustamata betoonplokke. Toodetakse 140 ja 180 mm otsakuga rippuvaid sisevibraatoreid häirjõuga 2000 ja 3500 kg. Rippvibraatorid võivad töötada üksikult või pakis ning neid liigutatakse 0,5...3 t tõstevõimega kraanade abil. Paindvõlliga sisevibraatorid Paindvõlliga sisevibraatoreid rakendatakse jäikade segude tihendamisel mitmesuguse sarrustustihedusega betoonmassiivides. Standardi kohaselt on planetaarseid (jooksurergutiga) sisevibraatoreid neli suurust: otsiku läbimõõduga 34, 50, 75 ja 110 mm. Planetaarvibraator koosneb järgmistest põhisõlmedest: kantavast elektrimootorist 11 koos lülitiga, parempöörlemisega paindvõllist 12 ja vahetatavast vibrootsakust 13, Silindrilise vibrootsaku sees tiirleb ekstsentriliselt asetatud jooksur 15 ümber südamiku

14, mis paigaldub otsakukeres 16 liikumatult. Jooksuriga ühes tükis varrast ühendab

spindliga 18 kummisidur 17. Spindel kinnitub paindvõllile liistliitega. Vibraator saab töötada ainult vertikaalasendis või sellele lähedases asendis. Muudes asendites saab töötada ainult lühikest aega. Väikese läbimõõduga seadmete korral kasutatakse välimist pinda mööda jooksuratta liikumist kuna sisemise korral on raske saavutada vajalikku staatilist momenti väikeste mõõtmete tõttu. Välimise jooksupinna puhul on vibraator tehniliselt väga lihtne kuid käivitamiseks tuleb temaga kergelt lüüa vastu kõva pinda ja töö ajal koormatakse sarniiri tugevalt tänu liikumisele mööda koonilist pinda. Varasematel aastatel kasutati NSVL - s toodetud paindvõlliga sisevibraatoreid, mille võimsus on 0,8...1,5 kW ja häirjõud on 120 . . . l000 kg. Elektrimootorid töötavad 36- voldisel pingel toitega läbi pingemadaldustrafo. Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20 m kaabli kaudu käivitatakse tööorganis olev ektsentrikvõll (12000 võnget minutis) selline nuivibraator on inimsõbralik, korraga on võimalik töötada mitme nuiaga ning raske võlli vedamine jääb ära Mehaanilised AT/AH-tüüpi vibronuiad Kerge ja portatiivne vibronuiakomplekt välksemahulisteks betoonitöödeks. Komplekti kuuluvad: * 220 V -1- 50 Hz elektrimootor * painduvad kõrid pikkusega 2, 3 või 4 m * vibronuiad läbimõõduga 29, 39, 49 või 59 mm Elektritised AQ/UF-tüüpi vibronuiad Suuremahuliste betoonitööde teostamiseks betoonitehastes ja monoliitbetoonikonstruktsioonide valmistamisel. 42 V -3- 200 Hz elektrimootor paikneb koos ekstsentrikelemendiga vibronuia sees. AQ-tiiilpi vibronuiasid valmistatakse nelja läbimõõduga: 40, 47, 55 ja 65 mm. Iga vibronui on varustatud 5 m pikkuse lõdvikuga, niiskuskindla lüliti ja 10 m pikendusjuhtmega. AQ vibronuiadega töötamiseks on vaja UF kõrgsagedusmuundurit, mis muudab tüüpilise 220 V 50 Hz võrguvoolu AQ vibronuiadele vajalikuks 42 V -3-200 Hz vooluks. NB! Vibraatorid töötavad ainult vertikaalses asendis, muus asendis jääb ta mingi aja pärast seisma

90) Elektritrell Energia allika poolest jaotuvad: Akutrell;

Vooluvõrgust toituvad puurseadmed (harilik 50Hz ja 220 V või 200Hz ja madalpinge 36 V) Toodetakse ühe ja kahekäigulisi trelle puurimiseks või puurimiseks ja kruvide keeramiseks, puurvasaraid ja löökkruvikeerajaid Konstruktsioon: Kinemaatiline skeem: kasutatakse ühe või kaheastmelist kald-, silinderhammasratastega reduktoreid (joonisel detail 4). Kruvide kinnitamiseks ette nähtud väikse pöörete arvuga trellil on tavaliselt planetaaar - reduktor. Spindli ja mootori teljed on paralleelsed või on koonusülekande korral 90o nurga all (näide DeWalt toode pildil). Spindlitel on kas sisemine või välimine Morze koonus. Kahekiiruselised masinad võivad töötada mitmes reziimis: automaatselt reguleeritavas või mittereguleeritavas. Mittereguleeritav reziim tagab ühe spindli pöörlemiskiiruse ja kasutatakse pehmete materjalide korral (puit, plast). Reguleeritava reziimi korral pöörlemissagedus automaatselt muutub sõltuvalt puurile rakendatava telgjõu suurusest. Põhiparameeter: kasutatava puuri diameeter olenevast materjalist, pöörlemiskiirus, väändemoment, reverseeritavus, mass, mootori võimsus.

91) Akutrell 92) Krohvimistööde seadmed

Krohvimine on viimistlustöödel üks võimalikest tehnoloogiatest mille käigus müüritise pindade kaetakse tasanduskihiga - mördi seguga. Krohvitööde mehhaniseerimiseks kasutatakse segu valmistamise, transportimise, paigaldamise masinaid ning samuti seadmeid paigaldatud krohvi viimistlemiseks. Olenevalt mudelist võivad nad kuuluda ühte monteerituna raamile või olla iseseisvad masinad. Krohvimisjaamad. Neid kasutatakse valmis segu korral ja nad tagavad segu vastuvõtmise, segamise teisaldamise ning paigaldamise seinale. Koosneb metallist soojendatavast kastist mis moodustab ka vastuvõtupunkri. Selle sees on kaap, tigu, segupump ja juhtimispult. Jaam on varustatud hüdrosüsteemiga, soojendusega ning veevarustustorustikuga. Suurte töömahtude korral tuuakse valmis segu harilikult autodega betoonitehasest. Krohvmördi töödeldavale pinnale kandmiseks kasutatakse kahesuguse tööpõhimõttega krohvipritse : · mehhaanilised ; · pneumo-mehhaanilised. Esimesi neist saab kasutada nii krohvitöödel krohvisegu peale kandmiseks pindadele kui ka müüritöödel müürimördi laotamiseks kivide kihtide vahele. Teist tüüpi on kasutatavad ainult krohvisegu peale kandmiseks pinnale. Krohvimisagregaadid (tigupumba baasil) Parameeter SO - 200 SO-149 SO-187 SO-217 SO-164 3 Jõudlus, m /h 2,5 1 2 3,8 0,5 Maks. töörõhk, MPA 2-3 2 2 2 2 Segu teisalduskaugus, m 80 45 45 140 40 horisontaalselt 30 27 30 50 30 vertikaalselt Punkri maht, l 150 140 150 150 - Laadimiskõrgus, cm 92 100 93 93 112 Mootori võimsus, kW 4 3 4,75 6,6 2,6 Mõõtmed, cm 270x90x9 150x53x1 126x75 117x78x 145x65x 0 00 x145 170 130 Mass, kg 150 155 190 220 220 PRITS ATG (AIR TEXTURE GUN) Lihtne seade pinna dekoratiivseks viimistluseks. Võimaldab pihustada erinevaid pahtleid ja krohvi, mis raskusjõu mõjul valguvad läbi püstoli. Erinevad õhu- ja materjalidüüside kombinatsioonid (kokku 20) võimaldavad saada erineva struktuuriga pindu. Pihustamiseks on vajalik kompressor tootlikkusega 200 l/min, rõhk 2-3 bar. Seade on eriti sobilik väiksemahuliste viimistlustööde tegemiseks.

93) Kesksurve värvimisseade

Seadmete komplekt koosneb kompressorist, õhuvoolikutest, värvipulverisaatorist koos selle all või kohal paikneva värvinõuga või eraldi surveanumast koos värviga.

94) Madalsurve värvimisseade

Madalsurveseadmeid kasutatakse 0.3...0,6 bar rõhuga soojendatud õhku värvi, kruntvärvide ja pahtli kandmiseks detailidele. Nad koosnevad turbo õhupuhurist, värvipüstolist, ühendusvoolikutest, värvi etteandmise seadmest (ise pealevoolav paak püstolil või survepaak) ning toitekaablist. Värvijoa ümber moodustub kaitsev õhumantel, mis hoiab värvitolmu koos. Värv jõuab värvitavale pinnale ega lenda laiali, andes minimaalselt kõrvalpritsmeid. See säästab värvi ja annab puhta töökeskkonna. Tööks sobivad metalli-, ukse ja aknavärvid, lateksvärvid, kõvendiga värvid, peitsid, immutusvahendid, helvestega dekoratiivvärvid, kiudainesisaldusega värvid. Madalsurvevärvimise eelised käsitsitöö ees · Mitmekordselt kiirem töö · Kõrgekvaliteediline, ühtlane pind · Lihtne värvida ka raskesti juurdepääsetavaid kohti Eelised tavalise kompressoriga värvimise ees · Värvitolmu hulk minimaalne, kuna kasutatakse HVLP tehnoloogiat (suur õhu hulk, madal surve), mida toidab elektritoitel turbiin · Värvi kokkuhoid kuni 50% · Reguleeritavus nii väikeste kui suurte pindade jaoks · Tänu madalale survele ei teki keeriseid ega õhu tagasilööki, nii et ka sisenurgad ja kitsad kohad saavad värvitud · Minimaalne vajadus ümbritsevat kinni katta ­ lihtne töötada ka valmis objektidel · Kuna turbiin soojendab õhku, pihustub värv paremini, andes kvaliteetsema pinna, ning pind kuivab kiiremini. · Mugav, kompaktne, kerge

95) Plasttoru ühendamine keevitusega

Elekterkeevismuhv keevitust kasutatakse nii polüetüleentorude (PE-torude) kui PE- osade ja PP - torustike juures ühendamiseks. Elekterkeevismuhvide ja -sadulate sisepinnal on takistustraadid. Elekterkeevismuhvi energiatoide toimub läbi spetsiaalse keevitusaparaadi. Liitekoha keevitumine toimub muhvi takistusest tekkiva soojuse ja sobiva keevitusrõhu abil. Muhvi soojenedes vabaneb muhvi ülitäpselt mõõdetud sisemine pinge ja muhv tõmbub liitepea peale kokku, tekitades sellega vajaliku keevitusrõhu. Elekterkeevismuhv keevitust kasutatakse üle maailma, muuhulgas järgnevatel kasutuseesmärkidel: · gaasi jaotustorustikud · joogivee jaotustorustikud · kastmistorustikud, · jahutusveetorud · kemikaalitorud · suruõhutorud Keevitatavad ühendusdetailid on (vt joonis): · elekterkeevismuhv · elekterkeevispõlv · elekterkeevissiirdmik · elekterkeevissadul · elekterkeeviskolmik Keevitamisel materjali valikul tuleb silmas pidada, et ühendatavad torud ja elekterkeevismuhv liited peavad olema ühesugusest toorainest. Keevitades sadulaid rõhu all olevasse võrgustikku, tuleb arvestada rõhupiirangutega. Keevitusaparaat. Keevitusaparaadid töötavad vahelduvvoolul. Elektriallikaks võib olla vooluvõrk või generaator , mis annab ühtlase pinge ja piisava võimsuse. Keevitusautomaadi töötemperatuuri vahemik on üldiselt - 20... +500 C. Keevitusaparaadid on tavaliselt automatiseeritud. Aparaadid on varustatud kaitseisolatsiooniga ja on niiskusekindlad. Keevitamiseks on lisaks koha ettevalmistamiseks vaja mitmeid tööriistu: torulõikur või käsisaag , pinna karestaja, puhastusvahend (näiteks atsetoon), nuga , märgistusvahendid. Lisaks sadulate keevituseks sõltuvalt tootjast vedruklamber, momentvõti, puurvõti, pingutusriie, erinevad suunatoed. Keevitamisel on oluline jälgida et: keevitusaparaat ja keevitatav liitekoht tuleb halva ilma korral kaitsta ilmastikutingimuste eest (näiteks telgiga). Keevituskohas ei tohi toru ovaalsus olla suurem kui 1,5 % toru välisdiameetrist. Keevitatavate torude otsad peavad olema ühetasased ja risti läbi lõigatud (ei tohi olla viltu lõigatud). Torude ja toruühenduste pindade hoolikas puhastus ja karestamise oksüdeerunud kihi eemaldamiseks.. Elekterkeevismuhve ja - sadulaid ei tohi karestada. Vajadusel eemaldatakse mustus puhastusvahendiga, näiteks atsetooniga. Tuleb hoolitseda selle eest, et detail ja torud on keevituse ja jahtumise ajaks lukustatud suunatugede külge. Keevitamise ja jahtumise ajal ei tohi keevitusliiteid koormata. Keevitusseadmed loevad toruga kaasas olevat magnetkaarti, kus ta valib keevitusvoole ja aja. Sadulate keevitusel tuleb jälgida tootja poolt antud jahtumisaega jahutusaegu enne survestamist. Keevituse kontrollimine. Kontrollitakse kas sulanud PE on märkeavadest välja kerkinud kas indikaatormärk on ülespoole tõusnud kas värvi - indikaator on oma värvi muutnud PLASTMASSTORUDE PÕKK - KEEVITUSMEETOD Põkk - keevituse korral ühendatakse omavahel kaks kuumutatud toru/torudetaili sobiva kokkusurumisrõhuga kokku. Torude sulatatud otsad segunevad plastiliselt, moodustades homogeense õmbluse, millel on väljaulatuv serv (purse) nii toru välis- kui sisepinnal. Kuumutamisel kasutatakse elektriga või gaasileegiga soojendatavat kuumutusplaati. Keevitusaparaadi kokkusurumisjõudu on võimalik reguleerida ja selle jõud kantakse näiteks hüdraulika, pneumaatika või vedrujõu abil üle keevisõmblusele. Survekeevitatavate torude ja torudetailide sulamisindeksi erinevus ei tohi olla suurem kui 0,9 g / 10min, mõõdetuna standardi SFS 3150 meetodi 18 (MFI 190/5) järgi, see info peab toote juures olema. PÕKK - KEEVITUSAP ARAADI ehitus LIUGHÜLSI KONTROLL Kontrollitakse, et liikuval osal liughülsi ja liugtoru vaheline lõtk ei oleks liiga suur. Kui lõtk on liiga suur, siis ei satu toru otsad kohakuti. Sellisel juhul tuleb liughülsid välja vahetada. HÜDRAULIKASÜSTEEMI KONTROLL Kontrollitakse, et hüdraulilise pumba õlipaagis oleks õli u. 60 % ja et hüdraulikasüsteemis ei oleks leket. Leket võib kontrollida selliselt, et paigalseisva ja liikuva hoidepea vahele paigutatakse näiteks kaks ühepikkust puutükki. Rõhk tõstetakse näiteks 100 bar, mille järel jälgitakse mõõturit. Rõhk peab püsima reguleeritud tasemel. Kui rõhk langeb, võib viga olla kas lekkivas liitekohas, kulunud silindris, ebatihedas ventiilis või kulunud pumbas. Viga tuleb parandada. Õhu väljalase süsteemist toimub selliselt, et pumbaga sooritatakse kiireid pumpamisliigutusi samal ajal kui ventiili abil teostatakse suunamuutus. Mõne tagasitõmbeliigutuse järel on õhk eemaldatud. Süsteemis kasutatakse tavalist hüdraulilist või mootoriõli (viskoossusklass SAE 5). TORU KINNITUSE KONTROLLIMINE Hoidepea kinnitusmutrite ja - tappide keermed tuleb üle kontrollida. Kui need on kulunud, tuleb detailid välja vahetada. T ASANDUSHÖÖVEL Tasandushöövel puhastatakse ja pühitakse puhastusvahendiga puhtaks. Kui tasandushöövli terad on nürid, tuleb neid teritada. Peale teritamist kontrollitakse mahalõigatud laastu paksust. See peab olema 0,3-0,4 mm. Tasandushöövli sisedetailid puhastatakse ja õlitatakse. KUUMUTUSPLAAT Gaasiga kuumutatav kuumutusplaat puhastatakse messinghaIjaga või terasvillaga j a pühitakse puhastusvahendiga puhtaks. Elekterkuumutusplaadi (on tavaliselt kaetud tefloniga) puhastamisel ei tohi kasutada mehaanilisi vahendeid. Puhastamisel kasutatakse pehmet riiet, froteed või paberit. Puhastusainena kasutatakse isopropüülalkoholi või samalaadset ainet. Kui kuumutusplaadi pind on selliselt vigastatud, et sellele on tekkinud sügavad jäljed, tuleb seda lihvida (või treida). ABIVAHENDID Abivahendite, sae, pussnoa, tööriistade, süütaja, gaasi- ja elektriseadmete jm. seisundit tuleb samuti kontrollida ja vajadusel parandada või välja vahetada. Pindade sulatamine kontaktetapi ajal toimub kõrgema rõhu (pa!) all kui järelkuumutusetapi (PaZ) ajal. Sulatamisetapis sulab kuumutusplaadiga kontaktis olev materjal kiiresti, viies kuumutusplaadi kontakti hööveldatud pinnaga. Nii moodustuv sulav rant määrab ära selle, millal võib alata järelkuumutusetapp, st millal on saavutatud piisav sulamisrandilaius A. Järelkuumutussurve on madal, et see enam (taz)- aja jooksul ranti ei suurendaks. Järelkuumutuse ajal peab kuumutusplaadist piisav hulk kuumust üle kanduma toru otstesse, et keevitatavad pinnad püsiksid õigel keevitustemperatuuril kogu plaadieemaldusetapi (tu)-ajal.

96) Elekterkeevituse vooluallikad Traditsioonilised ehk tavavooluallikad

Keevitustrafode põhiline eelis on nende ehituse ja kasutamise lihtsus. Puudusteks on: · kasutuskõlbmatus alalisvooluga keevitusel, · halb reguleeritavus, · suur reaktiivvõimsus ja toitevõrgu ebasümmeetriline koormamine. Generaatorite suurim eelis oli võimalus saada mõningate keevitusprotsesside tarvis kõrget keevitusvoolu See kehtis enne pooljuhtide kasutuselevõttu, nüüd on see eelis kadunud. Generaatorite põhilised puudused on nende suured mõõtmed ja mass, kõrge müratase ja võimsuse kulu ning väike töökindlus. Türistorjuhtimisega MIGIMAG-vooluallikaid iseloomustab pikk reageerimisaeg (3-0 ms), mis ei võimalda elektrooniliselt juhtida keevitusprotsessi. Vooluallikate kasuteguri parandamiseks projekteeriti mitmesuguseid sekundaarahela transistorjuhtimisega vooluallikaid, kus kasutati impulssmodulatsiooni põhimõtet. Alalis/vahelduvvooluinverter on seade, mis muudab alalisvoolu vahelduvvooluks

97) Vask- ja terastorupainutamise seadmed

Ühe käega kasutatav torupainutaja pehmest vasest, alumiiniumist, kaetud vasest ja täppisterasest torude painutamiseks 90°. · Sobib väikese läbimõõduga torudele · Sobib kasutamiseks külmutustehnikas, kliimaseadmetes, õlivarustuses, autotööstuses, hüdro - ja pneumoseadmetes · Etteanne mehaanilise põrkmehhanismi abil, mis tagab kiire ja täpsee painutamise · Bajonettfiksaatoriga hammaslatt · Painutusseadiste kiire vahetamine Tugev ja kompaktne kaasaskantav elektriline torupainutaja, 12 ­ 28 mm Universaalselt kasutatav santehniliste torude ja küttetorude paigaldamisel, külmutus- ja kliimaseadmete valdkonnas. Vasest, alumiiniumist, täppisterasest ja liitekohtadeta roostevabast terasest torude täpseks käsitsi külmpainutamiseks 180°. Kõrgekvaliteedilisest alumiiniumist korpus, kaal ainult 7,8 kg · Ideaalne erinevatele töökohtadele kaasaskandmiseks · Kompaktne ja ergonoomiline konstruktsioon · Ideaalne kasutamiseks töökodades ja ehitusplatsil Võib kasutada väga erineva seinapaksusega torude korral Spetsiaalne polüamiidist liugkelk _ Õhukeseseinaliste meetermõõdustikus torude deformatsiooni- ja kortsumisvabaks painutamiseks Käsitsi kasutatav ja elektrilinehüdrauliline torupainutaja ­ 2" Tüüp E käsitsi kasutatava hüdropumbaga Tüüp ME elektrohüdraulilise pumbaga · Tugev konstruktsioon · Võib kasutada nii töökojas kui ehitusplatsil · Suletud, hooldusvaba hüdrosüsteem kolvi automaatse tagasiliikumisega · Vajab minimaalselt teenindamist ja hooldust

98) Torustiku ehitamine tee alt läbi kaevikuta ­ kirjeldage lahendusi ja seadmeid

Raudteede, maanteede ja tänavate alla torustiku paigaldamine on tihti odavam kaevikuta meetodil , kasutades vastavaid läbindusmasinaid. Tänavate sulgemine, asfaltkatte lõhkumine, kaeviku kaevamine ja selle täitmine ning hilisem katendi taastamine võib osutuda väga kulukaks. Kasutatavaid tehnoloogiaid ning vastavalt ka masinate komplekte on mitmeid. Kasutatavad meetodid on: · Hüdraulilise tungrauaga toru sissesurumine · Läbi löömine- suruõhuga töötavad rammi põhimõttel toimivad seadmed · Puurimise põhimõttel toimivad seadmed · kilpläbindus Läbindusmeetodi valik sõltub paigaldatava kommunikatsiooni tüübist (kaablid, torud, tunnel) ja läbindatavast pinnasest. Hüdraulilise tungrauaga toru sissesurumine Tartus on AS Tegus kasutanud lennukitungraudasid terastoru sissesurumiseks näiteks raudtee alt. Suruõhuga töötavad rammi põhimõttel toimivad seadmed Seade kujutab endast lööktoimega iseliikuvat masinat ja sobivad töötamiseks I...III kategooria pinnases läbivate või kinniste horisontaalsete, vertikaalsete või kaldega tihendatud ja sileda seinaga õõnte rajamiseks samuti sellesse terastoru sissesurumiseks. Õõnsusesse paigaldatakse kas torustikud või kaablid. Pinnasesse surutud toru kasutatakse kas kaitsehülsina muude kommunikatsioonide paigaldamiseks või töötavate torustikena. Vertikaalselt süvistatud torusid võib kasutada ka vaiadena. Otstarbelt suruõhuvasarad jagatakse kaheks: seadmed pinnasesse õõne rajamiseks ning sellesse torusurujad. Osa seadmed on ettenähtud mõlema töö jaoks. Põhiparameetrid on korpuse välisdiameeter või pinnasesse surutava toru maksimaalne läbimõõt. Muud parameetrid varieeruvad laias vahemikus. Seade koosneb silindrilisest korpusest koos alasiga, massiivsest löögiosast, siiber- õhujagamisseadmest ning painduvast suruõhuvoolikust. Viimane ühendatakse kompressoriga. Suruõhu toimel löögiosa liigub edasi-tagasi lüües alasile ja liigutades sellega masinat edasi. Moodustub seega kas sirgjooneline õõnsus või surutakse toru edasi. Grundomat on nn muti tüüpi läbindusseade, mis lastakse maa alla madalast kaevesüvendist ning liigub edasi seadme otsakus töötava pneumaatilise peitli abil. Läbindusseade veab endaga kaasa töökanali laiendajat ning sellega ühendatud paigaldatavat toru sedamööda, kuidas pinnases edasi liigub. Vajaduse korral võib toru muidugi ka hiljem kanalist läbi vedada. Grundomat kujutab endast täpselt sihitavat suruõhuvasarat, mis viib erinevate mõõtmetega torud tänavate, raudteede, aedade jne. alt läbi tõmmates enda järel kuni 200 mm läbimõõduga toru. Niisugune läbindusmeetod on ökonoomne, kuna selle kasutamine väldib teede lõhkumist ning nende hilisemat taastamist, liikluse häirimist ning kallite pinnasekatete rikkumist. Samuti töötab Grundomat edukalt pinnastes, mis on külmunud või milles esineb hulgaliselt kive. Grundomati liikuv esiosa, mis teeb 6 lööki sekundis, lõhub ettejäävad kivid ning lükkab tükid kõrvale. Pinnas tiheneb ja tekib nn. "pinnasetoru", mis kõvemate pinnaste puhul püsib ka ilma kaitsetoruta. Esimest mudelit on 30 aas ta jooksul pidevalt täiendatud ja praegu on kasutusel juba viies pölvkond (P-seeria), mida kasutatakse 45... 180 mm diameetriga HD-PE ja PVC plasttorude paigaldamiseks (sh gaasi- ja veetorud ning kanalid telefoni-, kaabeltelevisiooni - ja elektrijuhtmete jaoks). Grundomat on juhitav ehk tüüritav läbindusseade, seega pole tulevase kaabli vms trassi vaja üles kaevata. Juhtimise lihtsustamiseks kuuluvad Grundomati komplekti stardiplatvorm, mille abil läbindusseade kaevesüvendisse lastakse, ja spetsiaalne Grundoscope "sihtimisseade". Teleskoopilise jalaga Grundoscope paigaldatakse stardiplatvormil asetseva läbindusseadme peale ning suunatakse sihtpunktis asuvasse süivendisse asetatud mõõteridvale. Läbindusseade hakkab liikuma teoreetilise joonega paralleelselt, jäädes sellest täpselt 2 m kaugusele. P ( power ) seeria läbindusseadmed on varustatud senisest vöimsama pneumovasaraga, mille diameeter on 130... 180 mm. Kontrollsüsteemi vastava hoova abil saab vasara tööreziimi kergesti muuta, nii et seadet pole vaja mõnele ootamatule tõkkele sattudes peatada või täielikult välja lülitada. Grundomati puhul kasutatakse kahetaktilist tööpöhimötet. Esimese takti ajal annab otsakus asuv kolb löögi peitli tagumise osa pihta, suunates edasi kogu otsakut. Edasiliikuv peitel surub kokku vedru; kolb lükkab otsaku esiosa peitli tekitatud süvendisse. Üheaegselt kolvi tagasiliikumisega veab vedru ka otsaku tagumise (silindrilise) osa edasi. Kõvemale takistusele sattudes hakkavad otsaku peitel ja lõiketerad seda seni iseseisvalt töötlema, kuni takistus tükkideks laguneb või järele annab. Grundomati saab kasutada köikides pinnasetüüpides, v.a massiivne kalju. Pinnase poolt tekitatud höördumise vähendamiseks kasutatakse reeglina niisugust läbindusseadet, mille läbimööt on paigaldatava toru omast natuke suurem (nt 65 mm Grundomat 53 mm toru jaoks). juhul kui sihtpunktis asuv kaevesüvend on läbindusseadme väljavõtmiseks liiga väike, võib selle kohe tuldud tecd tagasi suunata ja toru tagasiteel kohale pukseerida. Möistagi on selline läbindussüsteem küllaltki kallis ja seetõttu on viienda põlvkonna läbindusseadmete eluiga pikendatud. Kõik Grundomati metalldetailid on termiliselt töödeldud ja kroomitud. Kõik liikuvad detailid on õhulekete vältimiseks varustatud teflonfiltritega. Suuremate torude puhul, mille läbimõõt on kuini 1400 mm, kasutatakse Grundoram- tehnoloogiat. Nende kahe tehnoloogia erinevus seisneb selles, et Grundomati kasutatakse nüüd rammina. Grundoram lükkab enda ees terastoru läbi pinnase ning seejärel puhastab toru seest pinnasejääkidest. Grundoram - spetsiaalsed läbindusseadmed kuni 2000 mm läbimööduga terastorude paigaldamiseks, mis kulgevad teede, jögede vöi kanalite all rammimiskaugusega kuni 80

Grundocrack - pneumaatilised seadmed vanade savi-, betoon- vöi malmtorude purustamiseks, et asendada need sama diameetriga vöi jämedamate torudega. Grundocracki kasutades ei pea vana toru trassi lahti kaevama ning see keskkonnasöbralik moodus vöimaldab ka aega saasta. Vana toru jäänused lükatakse üimbritsevasse pinnasesse laiali. Puurimisseadmed Viimastel aastatel on Eestisse toodud ka puurmasinaid mis on eelpoolkirjeldatutest paremini juhitavad. On esindatud mitme firma toodang (Ditch Witch, Grundomat) Firma Ditch Witch on töötanud juba peaaegu pool sajandit ja jõudnud omal alal juhtivate hulka maailmas Masinad on roomikkäiguosaga, suhteliselt kompaktsed (toodetakse erineva võimsusega masinaid, vt. Tabel ), mis võimaldavad neid kasutada linnades hoonestatud aladel. Maasinad on võimsad ja tootlikud. Olenevalt mudelist ja pinnasest on toru ühest asendist paigaldamise ulatus kuni 300 m (näiteks Pärnu jõe alt toru läbiviimine ) ning diameeter võib ulatuda kuni 400 mm. Puurimine on juhitav. Nurka on võimalik muuta kuni 11-18 kraadi, mis võimaldab süvistada seda vajaliku sügavuseni või juhtida mööda maalustest takistustest. Erinevalt kõigist senistest teeb arvutiga juhitav mutt korrektsemat tööd. Kuid arvutijuhtimine eeldab projekti olemasolu. Töö käigus näeb operaator kuvaril muti täpset asukohta ülalt - ja külgvaates. See on oluline, kui tuleb mööduda tõketest (kaablid, torud, läbimine jõgede alt vms); ühtlasi saab operatiivselt projektist hälbida, trajektoori korrigeerida - näiteks siis, kui kohtutakse ootamatute varjatud takistustega. Masina raamil paikneb puurimisvedeliku pump, kassett puurvarrastega, hüdrauliliselt juhitav ankurdusseade. Tööpõhimõte: masin võtab kassetist puurvarda ja koonuskeerme abil kruvib selle surumisseadme külge. Seejärel liigub viimane edasi ja vaba otsa külge kinnitatakse suusakujulise esiotsaga puur. Pöörlemisel moodustab see pinnases õõne. Hõõrdumise vähendamiseks pritsitakse avadest välja puurimislahust (savi baasil). Pööramiseks peatatakse pöörlemine ja surutakse puuri edasi. Juhil on tabloo, millelt saab jälgida puuri asendit maa sees. Lisaks kuulub komplekti ka lokaator millega saab määrata puuri pea sügavuse, asukoha ja kas ta tõuseb või läheb sügavamale. Kui puurvarda pikkuse võrra on puur edasi läinud ühendatakse surumis - ja pööramisseade lahti, viimane liigub tagasi ja võtab automaatselt kassetist uue varda ning ühendatakse külge. puur väljub kas kaevus, süvendis või tuleb maapeale. Tavaliselt on vaja esmast ava laiendada, kui just pole tegemist üsna peenikese kaabliga. praktiliselt saab paigaldada kuni 300... 600-mm vöi koguni meetrise läbimööduga toru. Tagasiliikumisel ühendatakse puurvarda külge õõne laiendaja. Vajadusel käiakse sellega õõs mitu korda läbi ning viimasel tagasiliikumisel ühendatakse ta külge vastava liigendi abil plasttoru ja koos pööramise ja tõmbamisega paigaldatakse õõnde plasttoru. Õõs tekib pinnase kokkusurumise ja tihendamise arvel. Seni on vastavad laiendid olnud traditsiooniliselt koonusekujulised ja vöib-olla ka löikehammastega. Need tihendavad pinnast seda mehaaniliselt laiali surudes. Samas kasutatakse mitmesuguseid vedelikke, polümeere jm (neid on tosinajagu), et tagada libedus ja ühtlasi stabiliseerida seina. Seega tegemist pole kanali lihtsa tihendamisega toru vöi kaabli läbitömbamiseks, pigem on see "mudastamine". Idee on selles, et seadmel on erilised aasad, mis annavad sobiva kemikaali vesilahusega märjaks tehtud pinnasele libeda konsistentsi. Masina tootlikkus suureneb sellest tubli kolmandiku jagu. Liivas kasutatakse nii libesteid kui filterstabilisaatoreid; viimased väldivad vedelikukadu edasiimbumisest. Savide jaoks on muidugi hoopis teise toimega kemikaale, mis väldi vad porsumist ja kokkuvajumist. Koprasaba - laiendi Koprasaba - laiendi (sellel on lapikud tiivad) "vahustab" pinnase ja toru libiseb selles ka suuremat jöudu kasutamata. Energia- ja ajakulu kahanevad märgatavalt ning sama vöimsusastme masinaga saab teha jöulisemat tööd. Eestis on pikim läbitav vahemaa seni olnud 320 meetrit. Takistuste selgitamiseks on võimalik kasutada georadarit. Eestis on georadari kasutamisel pikad kogemused. Sellealased uurimistööd algasid firmas "Eesti Maaparandusprojekt" 80-ndate aastate alguses. Häid tulemusi saadi soodes turba lasundi sügavuse uurimisel. Argipraktika näitab, et igasuguste kaevetööde käigus lõhutakse lubamatult sageli maaaluseid kaableid ja tehnovörke. Siia sobib ääremärkus:toodetakse ka lokaatoreid, mislubavad eelnevalt kindlaks teha, mis töömehi ühes vöi teises kohas ootab, enne kui tegelikult maa sees sonkima hakatakse. Väär oleks arvata, et niisugused seadmed on kallid - sootuks kulukamaks lähevad igasugused katkestused side - ja energiavörkudes koos nendesageli väga tülika parandamisega. läbindusseadme otsakus asuva indikaatori abil. Ka nende seadmete puhul vöib paigaldatava toru kas läbindusseadme külge kinnitada vöi hiljem kanalist läbi vedada. Sarnased on ka firma Tracto - Technik masinad: spetsiaalseid juhitavaid läbindusseadmeid (Grundopit, Grundohit ja Grundodrill) 200 ... 300 m pikkuste ja kuni

600 mm läbimööduga kanalite puurimiseks. Köiki seadmeid käsitseb kaks operaatorit,

neist üks tegeleb otseselt läbindusseadme käsitsemisega, teine jälgib selle edasiliikumist maapinnalt Grundopit - kaevesüvendist lähtuvad juhitavad miniseadmed kuni 25 m pikkuste ja 75 mm jämeduste torude paigaldamiseks elumajades. Uusim variant Grundopit 40/60 paistab silma oma kompaktse konstruktsiooniga. Väikestest gabariitidest hoolimata ulatub tema löögijõud 4 tonnini ja tagasitömme 6 tonnini. Grundohit - maapinnalt vöi kaevestüvendist lähtuvad juhitavad puurimissüsteemid kuni

160 mm jämeduste ja kuni 100 m pikkuste kanalite puurimiseks. Uusim variant

Grundohit 40 on varustatud integraalse löökvasaraga eriti köva vöi kivise pinnase läbimiseks. Grundodrill - juhitavad puurimissusteemid kuni 350 mm jämeduste ja kuni 300 m pikkuste torude paigaldamiseks. 6,5 ... 20-tonnine masin on varustatud integraalse löökvasaraga, mis vöimaldab puurida isegi niisugust pinnast, kus vedeliku abil töötavad läbindusstüsteemid ütlevad üles. Vajaduse korral saab suuremaid puurmasinaid ka kaljude puurimiseks kasutada. Grundodrill läbistab pinnast betoniitvee joa abil. Samasugust moodust kasutab ka Inglismaa süsteem FlowMole ( Ehitaja 5/98). Mikrotunnel AS EMV omab ligikaudu 20 miljonit maksvat seadmeid, millega saab rajada horisontaalse puurimisega nelja läbimõõduga (600, 800, 1000 ja 1200 mm) ning kuni

300 m pikkuseid torustikke. Ettevalmistustöödega rajatakse vertikaalne saht, millesse

monteeritakse puurimisseadme alused. Tööpõhimõte: 3 m pikkuses kestas on hüdromootoriga ringiaetav frees, mis purustab pinnase ja selles leiduvad kivid, segab massi tema taga olevas tühemikus veega pulbiks ja see pumbatakse töötsoonist välja konteineritesse, kus toimub vee eemaldamine pinnasest. Kasutatud vesi pumbatakse tagasi puuripea juurde. Samaaegselt puurimisega surutakse kuni 70 tonnise jõuga puuri kesta pinnases edasi. Jõudlus keskmiselt 1 m tunnis, soodsates tingimustes ka 3 m tunnis. Pärast vastava torupikkuse edasiliikumist ühendatakse sahtis õli, vee ja pulbitorustikud lahti lastakse kraanaga uus toru sahti, ühendatakse kõik torud ning töötsükkel jätkub. Maksumus on kuni 20 tuhat krooni meeter. Lisanduvad sahtide ehituskulud. Tunneli seinad rajatakse spetsiaalsete Saksamaalt toodavate raudbetoontorudest, või ka terastorudest, mille sisse paigutatakse hiljem plasttoru. Kilpläbindust kasutatakse peamiselt suuremõõtmeliste maa-aluste jalakäijate ja kanalisatsiooni tunnelite rajamiseks aga ka metrooliinide ehitamiseks kinnise meetodiga. Tavalised läbinduskilbid võimaldavad rajada tunneleid läbimõõduga kuni 4 m. Läbinduskilbid on varustatud kõigi pinnase töötlemiseks ja töötsoonist eemaldamiseks vajalike seadmetega. Seadmete komplekt sõltub läbindatava pinnase töödeldavuse kategooriast. Pinnase väljaveoks kasutatakse transportööre, vagonette või spetsiaalseid allmaatöödeks ettenähtud väikesegabariidilisi veokeid.

-5400% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eksami konspekt #1 Eksami konspekt #2 Eksami konspekt #3 Eksami konspekt #4 Eksami konspekt #5 Eksami konspekt #6 Eksami konspekt #7 Eksami konspekt #8 Eksami konspekt #9 Eksami konspekt #10 Eksami konspekt #11 Eksami konspekt #12 Eksami konspekt #13 Eksami konspekt #14 Eksami konspekt #15 Eksami konspekt #16 Eksami konspekt #17 Eksami konspekt #18 Eksami konspekt #19 Eksami konspekt #20 Eksami konspekt #21 Eksami konspekt #22 Eksami konspekt #23 Eksami konspekt #24 Eksami konspekt #25 Eksami konspekt #26 Eksami konspekt #27 Eksami konspekt #28 Eksami konspekt #29 Eksami konspekt #30 Eksami konspekt #31 Eksami konspekt #32 Eksami konspekt #33 Eksami konspekt #34 Eksami konspekt #35 Eksami konspekt #36 Eksami konspekt #37 Eksami konspekt #38 Eksami konspekt #39 Eksami konspekt #40 Eksami konspekt #41 Eksami konspekt #42 Eksami konspekt #43 Eksami konspekt #44 Eksami konspekt #45 Eksami konspekt #46 Eksami konspekt #47 Eksami konspekt #48 Eksami konspekt #49 Eksami konspekt #50 Eksami konspekt #51 Eksami konspekt #52 Eksami konspekt #53 Eksami konspekt #54 Eksami konspekt #55 Eksami konspekt #56 Eksami konspekt #57 Eksami konspekt #58 Eksami konspekt #59 Eksami konspekt #60 Eksami konspekt #61 Eksami konspekt #62 Eksami konspekt #63 Eksami konspekt #64 Eksami konspekt #65 Eksami konspekt #66 Eksami konspekt #67 Eksami konspekt #68 Eksami konspekt #69 Eksami konspekt #70 Eksami konspekt #71 Eksami konspekt #72 Eksami konspekt #73 Eksami konspekt #74 Eksami konspekt #75 Eksami konspekt #76 Eksami konspekt #77 Eksami konspekt #78 Eksami konspekt #79 Eksami konspekt #80 Eksami konspekt #81 Eksami konspekt #82 Eksami konspekt #83 Eksami konspekt #84 Eksami konspekt #85 Eksami konspekt #86 Eksami konspekt #87 Eksami konspekt #88 Eksami konspekt #89 Eksami konspekt #90 Eksami konspekt #91
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 91 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
184 laadimist Kokku alla laetud
8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kapu Õppematerjali autor

Lisainfo

hea spikriks
ehitusmasinad

Mõisted

kergeimal mudelil, 42 v, betooni vakumeerimine, vaakumseadmed, vaakum, paksusest, segu jäikus, lihvimisseadmed tööorganid, betoonihõõrutid, neljalabalised, pöörlemissagedus, ketaslihvmasinate jõudlus, teemantlihvija, komplektis, channel float, bump cutter, chech rod, spetsiaalsed kettad, tõstukeid, trosstõstukite tõstevõime, šarniir, parallelogramm, autotõstukiks, juhtimispuldid, kopa maht, laaduri tööorganiks, laadur, kopp, õhukeste metall, keevituspõleti, tig, ventiilidega, injektorpõleti, injektorpõleti puuduseks, põleti skeem, lõikepõletite ülesanne, käepideme küljes, lõikepõleti põhidetail, põletiga, hüdromootor, imi, töövedelikuks, siit järeldus, kaitsegaasina, mig, ekskavaator etc, torupaigaldi, töökiiruste diapasoon, langunäituril, alusvankreid, pumpamisvõimsust, rep, erinevad õhu, rõhk 2, hemo a22, hemo a22, prits, materjali voolik, tampide kasutamine, teisteks juhtudeks, plaatvibraatorite eelised, vibreeriv osa, kolb, aksiaal, pumbad, koonuspurustid, hõõrde, koonuspurustid, libistust, mõnedel mudelitel, masinate transportkiirused, veoauto raamile, pumba omapäraks, pumpamisvõimsus, ept, ettevalmistamise käigus, kitsaskaevikekskavaatorid etc, ekskavaatori etc, mehhanismidele, mehhaanilised jõuülekanded, ekskavaatorid, tööprotsessi mehhaniseerimistase, hüdrovasarad, ehituselt, näitena, sammkäitur, roomik, käituri põhiosaks, rooniidukid, siduriteks, rootor, kolbmootoritest, paremad ekspluata, olulisemaks puuduseks, osadel mudelitel, lõugpurusti, tõstuki mast, lastiplatvorm, hoonete välisviimistluseks, töölava, esitatud masttõstuk, tööorganiks, kaevandamisel, ujuv bager, seadme põhiosad, pinnasepump, sisseimemiseks, pinnasepumpadega ladustus, kiireks tarvikuvahetuseks, põhilisteks tunnusparameetriteks, sõltub pindalast, summaarne toetuspind, võrerullide valtsid, ajamiks, tõstekõr, liikumisele, kasutatakse maaparandus, kopp varrele, läbivus, kaitsegaas, masstootmise korral, agamix, kvaliteedi paranemine, oksüdeerumine, agamix, keevitamiskiirus agamix, agamix, kaitsegaasina, plasma saamiseks, võrreldes kaarkeevitusega, elektroodiks, ratsionaalne veokaugus, skreeperitel, skreeperite töö, vähetootlikud, kopp, kopa tagapoolel, kopp, veoraami põiktorule, sandviku bi, üldreegel, masina jõudlus, käigurattad, trumli välispind, lindi liikumiskiirus, lihvimismasin so, ehitusmaterjalide tootmisel, mehhaanilised rammid, rammipukid, mehaaniline ramm, toodetakse liht, kaksiktoimelistel rammidel, kaksiktoimeliste auru, põlemiskambrisse madal, silindrile, varrasvasaratega võrreldes, kere ülaosa, kaherootorilised purustid, rootor, jootmiseks, rotherm 2000, eralduv soojus, hammasrattast, hüdroajam, abiseadmed, õli vool, plunser, kolb, peaparameetriks, võsasae tööseadiseks, tööjõudlus, passiivtäituriga ripp, võsalõikuri täitur, hõlma ette, hõlmaraami keskosas, mineraalpinnastel töötamise1, nsvl, mtp, täituriks, rookureid, juurimismasinad, traktori t, neljakihvaline täitur, rookuri raam, juurijaid, hammasratas, buldooser, hõlm, hõlma alläärele, hõlm, universaalbuldooseril, hõlma lisaseadistena, pikivõtuekskavaatorite eripäraks, pidevtoimeekskavaatoritel, pikivõtuekskavaatoreid, kaeviku sügavus, pinnasepump, kergteisaldatavad kraanad, tõstevõime, statsionaarsed mast, jäikjalgne mast, alumisse otsa, jäikjalgsete mast, tornkraanad, kraana põhiosad, mehhanismid, kraana torn, kraanatorn, torni torukonstruktsioonil, suurema leviku, mobiilne tornkraana, iseliikuvad noolkraanad, mõnedel kraanamudelitel, nool, montaažitöödel, noolkraanade iseärasus, kraana, nimetatud asjaolu, autokraanadeks, masinad, kasti asemele, revers, samaaegselt koorma, 1000 min, ajamiks, ärahoidmiseks, portaalkraanad, nooletõstetross, liikuvast tõste, raamid, tõstevankrile, ühetalalised kraanad, katmata laoplatsidel, kraana, pukk, tugedel, pukk, montaažipukk, poolpukk, konstruktsioonist, tõstevõime piirajad, purusti tööorganiteks, võrreldes lõugpurustitega, purustil, purusti peal, trapetsristlõikega restilülid, ülemine rest, kaherootorilises purustis, külgseinad, valtspurusid, valtspurustid, kasutatakse ühe, valtspurustid, puudusteks, teisaldatavaid purustus, purustus, trummelsõelurite puudusteks, vibrosõelurid, pesuri trumlil, trumli tühjendusotsas, liiva tigupesur, autobetoonisegistid, masinad, mördisegistid, toodetakse tsükkel, puudusteks, toodetakse vaba, vibraatori täitur, vibrolatt, ehituslikult, kahesagedusega võnkumise, ekstsentrikergutid, ekstsentrik 2, standardi kohaselt, kergeimal mudelil, krohvimine, teist tüüpi, keevitatavad ühendusdetailid, aparaadid, keevitamiseks, põkk, kokkusurumisjõudu, põkk, lõtk, põhilised puudused, hüdro, osa seadmed, põhiparameetrid, grundomat, niisugune läbindusmeetod, esimest mudelit, kaabeltelevisiooni, grundoram, grundocrack, maasinad, koprasaba, takistuste selgitamiseks, grundopit, grundohit, grundohit 40, grundodrill, läbinduskilbid

Sisukord

  • Channel Float
  • Chech Rod
  • Šarniir-hoob tõstemehhanismiga
  • Parallelogramm-tõstemehhanismiga
  • Autotõstukiks
  • Parameeter
  • Autotõstukid
  • Iseliikuvad tõstukid
  • Põkkkeevituse
  • Punktkeevituse
  • Joonkeevituse
  • Vergumat P 06 tehnilised andmed
  • Spetsiaalsed lisaseadmed
  • TEHNILISED ANDMED
  • TRC85
  • mahukasutegur
  • Asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmine
  • Asünkroonmootori
  • Roomikkäiguosa koosneb
  • Eelised võrreldes teiste käituritega
  • Puudused
  • Eelised
  • Pneumaatiliste käsimasinate eeliseks
  • Olulisemaks puuduseks
  • Plaatvibraatorite
  • m horisontaal
  • Lihvimismasin SO-155
  • Üksiktoimelistel rammidel
  • Kaksiktoimelistel rammidel
  • Fakte
  • Fundex vai
  • Vibrexvai
  • Puudus
  • Lastigraafikud
  • Konsoolkraanad
  • Vantidega mast-noolkraana
  • Jäikjalgne mast-noolkraana
  • Joonis 2. „Pioneer” kraana
  • Portaalkraanad
  • Poolpukk-kraana
  • Traktorkraanadena
  • Pneumoratas kraanad
  • Roomikkraanad
  • Rootorpurustid
  • Konstruktsioon
  • LIUGHÜLSI KONTROLL
  • HÜDRAULIKASÜSTEEMI KONTROLL
  • TORU KINNITUSE KONTROLLIMINE
  • T ASANDUSHÖÖVEL
  • KUUMUTUSPLAAT
  • ABIVAHENDID
  • Keevitustrafode
  • Generaatorite suurim
  • Grundoscope

Kommentaarid (8)


Teeleke: Suur tänu, säästis vähemalt 2 päeva töö ;)
14:32 03-01-2011

meelis padar: päris kompaktne
14:34 12-01-2011

kadrilajal: Päris hea

13:21 11-09-2012


Sarnased materjalid

48
docx
22
doc
44
doc
40
pdf
10
doc
21
docx
11
doc
59
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto