A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jur
Nad ei ole solidaarvõlgnikud. Mitterahalist sissemakset, enne registrisse kandmist kontrollib audiitor - ÄriS § 249 lg.2. äriregistri jaoks tuleb esitada paber, mis tõestaks et väärtus on 450 000kr. samuti tuleb vaadata nõude hinda, praktikas maksad vähem kui nõue ise selle eest nõude ostmisel. millest sõltub nõude hind ? - täitmise tähtpäevast sõltub ka. Nende nõuete väärtus ei ole 450 000 krooni. (RK 3-2-1-117-01) See on väga õpetlik kaasus. I aste ütles, et ei saa kanda registrisse, sest mitterahalise sissemakse väärtus ei vasta deklareeritud sissemaksele. Ütles, et oli ristvõlgnevus jms. Ringkonna kohtus ütles, et ei ole tõendeid, et oleksid tasunud see on kaalutlemata. Ta ütleb, et on tegemist kapitali moodustamise nõuetest kõrvale hiilimisega õige väide. Riigikohus ütles, et nõuded on korras, aga ta taandas küsimuse NSV tsiviilkoodeksile laenuleping on reaalne leping ei ole raha.
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria
Ühinguõigus Kodus kaasuse lahendamine võimalus, mitte kohustus. Moodles aine Eksam: 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud. Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused. Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta.
Nad ei ole solidaarvõlgnikud. Mitterahalist sissemakset, enne registrisse kandmist kontrollib audiitor - ÄriS § 249 lg.2. äriregistri jaoks tuleb esitada paber, mis tõestaks et väärtus on 450 000kr. samuti tuleb vaadata nõude hinda, praktikas maksad vähem kui nõue ise selle eest nõude ostmisel. millest sõltub nõude hind ? - täitmise tähtpäevast sõltub ka. Nende nõuete väärtus ei ole 450 000 krooni. (RK 3-2-1-117-01) See on väga õpetlik kaasus. I aste ütles, et ei saa kanda registrisse, sest mitterahalise sissemakse väärtus ei vasta deklareeritud sissemaksele. Ütles, et oli ristvõlgnevus jms. Ringkonna kohtus ütles, et ei ole tõendeid, et oleksid tasunud see on kaalutlemata. Ta ütleb, et on tegemist kapitali moodustamise nõuetest kõrvale hiilimisega õige väide. Riigikohus ütles, et nõuded on korras, aga ta taandas küsimuse NSV tsiviilkoodeksile laenuleping on reaalne leping ei ole raha.
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervi
terviku huvidest. Pole rikkumist, pole ka kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõuded väga sageli esitatakse juhatuse liikme vastu. Ärilise õigustuse reegel annab õige tulemuse. Lojaalsuskohustus tsüs § 35. JL peavad olema äriühingule lojaalsed. Kõik kaasuses peaaegu on seotud huvide konfliktiga. 1. Juhatuse liikme tehing juhatuse liikmega. Nõukogu peab andma nõusoleku tähtsamate tehingute jaoks. Kui äriühing tee tehingu enda juhatuse liikmega, on eraldi kaasus - § 307 lg 3, 4. (3)Aktsiaseltsi ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. (4) Juhatuse liikmel ei ole õigust esindada aktsiaseltsi õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi aktsionärid või nõukogu. § 317 lg 8.
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse allikad nende v
Kõik kommentaarid