Eksami küsimuste põhjalikud vastused (7)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL
Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas ­ saatja ­
edastaja ­ vastuvõtja ­ sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile
edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia,
mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib
saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab
infot. /////////// EHK
Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande
süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam,
arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server.
2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED
·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx:
võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest
süsteemist teise üleviimine); ·· Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja
lõppu(vastuvõtjat)]; ··Andmeside haldamine: ·· Vigade avastamine ja parandamine(näiteks
side mürarikkas keskkonnas); ·· Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla
kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu); ·· Adresseerimine; ·· Marsruutimine
(vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine); ·· Taastumine (vigastest olukordadest).
Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru
saama, mis on tehtd, mis tegemata): ·· Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine-
>samad kodeerimise viisid); ·· Turvalisus; ··Võrgunduse haldamine
3. MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL
Posti edastamisel on mitmed etapid. Kui keegi saadab kirja, siis vahepealsetel etappidel ei
teata midagi selle sisust. Saatja peab saadetise teataval kombel adresseerima, et see oleks
kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor->transporivahendid->postkontor(võib
mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes
etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud
on. ////////// EHK Kirja saatja ­ postkontor ­ sorteerimine ­ transport ­ sorteerimine ­
postkontor ­ adressaat.// Allikas ­ andmete genereerija. Saatja ­ teisendab andmed
transpordiks sobivale kujule. Edastaja ­ transpordib signaali ühest kohast teise. Vastuvõtja ­
võtab signaali vastu ja teisendab arusaadavale kujule. Adressaat ­ kasutab saadud andmeid.
4. KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI
KIHTIDE
Mitmekihiline arhitektuur võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest
rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks kiht ei
pea täpselt teadma, kuidas teine kiht töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad
teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile. Kõige madalam on võrgukiht. ///
Rakenduskiht > transpordikiht > võrgukiht. /// Protokoll ­ reeglistik, mida järgides on kaks
osapoolt võimelised suhtlema. Koosneb süntaksist, semantikast ja ajastusest. /// Saatja ja
vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult s.t. talle alumise kihi poolt temale
osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. // Iga kiht lisab saadud
andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile.
Vastuvõtmisel võtab iga kiht talle määratud päise maha.
5. OSI MUDEL
Arvutivõrkude algusaegadel (1970. aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu
protokoll:
Need protokollid ei olnud ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid.
Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO
1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eksami küsimuste põhjalikud vastused #1 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #2 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #3 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #4 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #5 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #6 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #7 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #8 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #9 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #10 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #11 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #12 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #13 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #14 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #15 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #16 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #17 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #18 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #19 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #20 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #21 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #22 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #23 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #24 Eksami küsimuste põhjalikud vastused #25
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
387 laadimist Kokku alla laetud
7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sulik Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Miks seda ei tsentraliseerida ?
  • Mida peab NAT ruuter tegema ?
  • Mida BGP ruuter teeb ?

Mõisted

Sisukord

  • ==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>==>
  • ==> EHK

Teemad

  • ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL
  • KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED
  • MITMEKIHILINE ARHITEKTUUR POSTISÜSTEEMI NÄITE BAASIL
  • KIHID, TEENUSED, PROTOKOLLID JA ANDMETE LIIKUMINE LÄBI
  • KIHTIDE
  • OSI MUDEL
  • Open Systems Interconnection
  • TCP/IP MUDEL
  • ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS
  • online’
  • KANALIKOMMUTATSIOON JA PAKETTKOMMUTATSIOON, PAKETI PIKKUS
  • Kanalikommutatsiooni
  • ==>
  • MULTIPLEKSIMINE SAGEDUSE, AJA JA KOODI JÄRGI
  • AJALISED VIITED VÕRKUDES
  • ARVUTIVÕRKUDE JA INTERNETI AJALUGU
  • Internet
  • aastate
  • 1972: Early packet-switching principles
  • 1980: Internetworking, new and proprietary nets
  • 1990: new protocols, a proliferation of networks
  • 2000’s: commercialization, the Web, new apps
  • MIDA ERINEVAD RAKENDUSED NÕUAVAD VÕRKUDELT
  • Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid
  • Vastavalt sellele, millised on rakenduste vajadused, kasutatakse erinevaid
  • protokolle
  • Hypertext transfer protocol, port 80
  • Nonpersistent
  • Persistent HTTP
  • vastus
  • Autentimisest
  • küpsiseid
  • a) VASAK
  • VASAK
  • PAREM
  • VASAK
  • VASAK
  • & 4
  • File transfer protocol. Transpordikiht, port nr 21
  • Failiedastusprotokoll FTP
  • FTP on olekut säilitav protokoll
  • Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit
  • HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem
  • ELEKTRONPOST, SMTP, MIME JA POP3
  • lihtne meiliedastusprotokoll
  • NÄITEKS
  • universaalsed internetiposti laiendused
  • Post office protocol 3, default port 110
  • internetisõnumitele juurdepääsu protokoll
  • Domain name system
  • DEF
  • EHK SIIS
  • Miks seda ei tsentraliseerida
  • Päringud
  • TÖÖKINDEL ANDMEEDASTUS
  • JOONIS 1
  • JOONIS 2
  • JOONIS 3
  • JOONIS 4
  • JOONIS 5
  • JOONIS 1 JOONIS 2 JOONIS 3
  • JOONIS 4 JOONIS 5
  • GO-BACK-N
  • SELECTIVE-REPEAT
  • ==>
  • TCP ÜHENDUSE LOOMINE JA SULGEMINE
  • TCP TÖÖKINDEL ANDMEEDASTUS
  • ==>
  • TCP TAIMERID / TIMEOUT
  • TCP VOO JUHTIMINE
  • TCP KOORMUSE JUHTIMINE
  • UDP
  • DATAGRAMMVÕRGUD JA VIRTUAALAHELATEGA VÕRGUD
  • MARSUUTIMINE
  • LINK STATE MARSRUUTIMISALGORITM
  • DISTANCE VECTOR MARSRUUTIMISALGORITM
  • HIERARHILINE MARSRUUTIMINE
  • IP AADRESS JA MAC AADRESS, ARP
  • IP-aadress
  • B-klass
  • C-klass
  • D-klass
  • MAC-aadress
  • EHK K
  • Dynamic Host Configuration Protocol)
  • Näide
  • Network Address Translation)
  • MARSRUUTIMISPROTOKOLLID RIP, OSPF JA BGP
  • Routing Information Protocol)
  • Open shortest path first)
  • border gateway protocol)
  • MARSRUUTERID
  • IPv4 JA IPv6
  • IPv6
  • VIGADE AVASTAMINE JA PARANDAMINE, CRC
  • Cyclic Redundancy Checking)
  • Vigade avastamise meetodid
  • MULTIPÖÖRDUSPROTOKOLLID
  • ALOHA JA CSMA/CD
  • ALOHA
  • carrier sense multiple Access/ collision detection)
  • EHK CSMA/CD
  • TOKEN RING
  • TOKEN BUS
  • DATAGRAMMIDE EDASTUS LÄBI VÕRKUDE (VÕRGUKIHI JA KANALIKIHI
  • TASEMEL)
  • NÄIDE
  • ETHERNET
  • vasakult paremale tabeli veerud
  • ///
  • JAOTURID, SILLAD JA KOMMUTAATORID
  • HUB – jaotur
  • BRIDGE
  • Silla näide
  • SWITCH
  • Carrier Sense Multiple Access With Collision Avoidance)
  • Asynchronous Transfer Mode)
  • VÕRKUDE TURVALISUS JA OHUD
  • Ohud
  • EHK VÕRKUDE TURVALISUS
  • KRÜPTOGRAAFIA, ALGORITMID JA VÕTMED
  • Krüptograafia
  • SÜMMEETRILISE VÕTME KRÜPTOGRAAFIA, DES
  • vasask pool, ülevalt alla)
  • parem pool, ülevalt alla)
  • AVALIKU VÕTME KRÜPTOGRAAFIA, RSA
  • mod n
  • AUTENTIMINE
  • ap2.0)
  • ap3.0)
  • ap3.1)
  • ap4.0)
  • ap5.0)
  • ==>
  • DIGITAALALLKIRI
  • SERTIFITSEERIMINE
  • VÕTMETE JAOTUSSÜSTEEMID JA PROTOKOLLID
  • Näiteks protokoll
  • TULEMÜÜRID
  • On olemas
  • erinevat tüüpi tulemüüre
  • Secure Sockets Layer)
  • Secure Electronic Transaction Protocol)
  • VÕRGUKIHI TURVALISUS, IPSEC
  • Internet Protocol Security)
  • Esimene
  • Teine
  • VÕRGUHALDUS, SNMP
  • Võrguhalduse osad
  • Standardid
  • ==>
  • SÜNKRONISEERIMINE, ASÜNKROON- JA SÜNKROONEDASTUS

Kommentaarid (7)


Gerd Kukemilk: Väga hea materjal. 5+ good work thank you very mucho!
13:19 19-05-2011

katukas123: väga hea materjal kasutan seda kindlasti
15:46 23-03-2011

elikas: Äitah. Kasulik küll
22:59 06-05-2011


Sarnased materjalid

52
docx
2
doc
144
docx
46
pdf
64
docx
28
docx
35
doc
41
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto