ega õlisi. Halvad omadused-rasked ja jäigad. • Purjelaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant. • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist. Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga om ankru allapoole. Heal juhul
25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid, saapad, kindad, kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera või kerasarnast märki nähtavaimas kohas, vees edasi liikudes lisaks nendele tuledele parda ja ahtrituli.
1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest.
Kõik kapteni või tüürimehe käsklusi peab korrata. Rooliseade on seadmete kompleks, mis tagab laeva liikumise antud kursil ja vajadusel liikumissuuna muutuse. Laeva rooliseadmesse kuuluvad rool, roolimasin (ajam rooli pööramiseks), mehaaniline, elektriline või hüdrauliline rooliülekanne (jõuülekanne roolimasinalt sektori, rumpeli ja balleri kaudu roolile), ja juhtimisseadmed. Valdavalt on rooliseadme peamised elemendid paigutatud laeva ahtrisse. Roolileht võtab mingi parda poole nurga alIa seatuna endale vastuvoolava vee ja vindilt paiskuva veejoa surve ja muudab selle mõjul laeva kurssi. Baller on rooli pööramistelg. Ta annab edasi roolimasinalt rooliülekande kaudu saadava jõu, muutes selle pööravaks. Baller on sirge või otsast kõverdatud silindriline teraspost. Roolilehe külge kinnitatakse baIler äärikühendusega või muul viisil (koonus-splindi ja kinnitusmutriga). Ballerit toetavad laagrid võivad olIa tugilaagrid (hingedega ja alt
tähenduses: 1 a) Laev – igasugune veesõiduk, sealhulgas süviseta veesõiduk, lendlaev ja vesilennuk, mida kasutatakse või mida saab kasutada veeliikluses. b) Jõuajamiga laev – laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil. c) Purjelaev – purjede all sõitev laev tingimusel, et jõuseadme olemasolul laevas ei kasutata seda liikumiseks. d) Kalapüügiga tegelev laev – laev, mis püüab kala võrkude, õngejadade, traalide või muude kalapüügivahenditega, mis piiravad laeva manööverdamisvõimet, kuid ei tähenda laevu, mis püüavad kala veetavate lantide või muude kalapüügivahenditega, mis ei piira laeva manööverdamisvõimet. 2
16)Ankrusse jäämine väikesel sügavusel: Ketitrummel lahutatakse võllist ja tema pöörlemiskiirust(ankru langemiskiirust)reguleeritakse lintpiduriga 17)Kuidas kontrollida ankrus oleva laeva triivi? 18)Ankru vabastamine võõrast ketist/trossist. Ankur tõstetakse nii kõrgele,kui võimalik. Võetakse tugev taimkiud või terastross.Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob allalastud viskeliini otsa külge. Viskeliini abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi (läbi klüüsi) tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga oma ankrut allapoole. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi
Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevatööd 11 5. Meresõidupraktika ajal läbiviidud õppused laevas 12 6
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate
laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka
laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka
tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on
2- tungraua kronstein luugikaanel; 3- ratastel liikuv luugikaan, mis lükatakse tungraudadega tõste-tava alla. Ratastel liikuvad luugikaante sektsioonid võivad olla nihutatud luugi kohalt vööri ja ahtri suunas, või erineval kombel parraste poole Joon. 7.4.4. 6- luugikaan; 7- rattad; 8- otsmine kinnitusseade 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 7.4.5a ja b
Nad ei lase läbi SUITSU ja LEEKE, kuid pole teada, kui kaua. Isolatsioon võib olla põlevast materjalist, mille paksus on < 2 mm (vineer) /SOLAS II-2/ MÕISTED: Mittesütiv materjal ei põle ega eralda gaase kui seda kuumutada 750 C vastavalt tulekahju koodeksile (fire test procedure code). Ülejäänud on põlevad materjalid. Algtempertauur-20 C 4. Kustutusvahendid W vesi jahutava toimega. Kasutatakse A-klassi tulekahjude kustutamiseks. Suuremaid tulekoldeid kustutatakse veega, aga laevas ei saa kasutada lõputult vett, sest laev võib kaotada püstivuse ja ümber minna. CO2 süsihappegaas lämmatava toimega, piirab O2 kontsentratsiooni. Kasutatakse B klassi tulekahjude kustutamiseks (A-kl võib ka) CO2 14-16% hõõgub, 10-12% kustub. P pulber sobib kõikide tulekahjude kustutamiseks va. D klass. Lämmatab, inhibeerib H halogeenid, inertgasid aeglustavad reaktsioone. Aitab 5-7 % F vaht lämmatab, jahutab natuke. Hoitakse kontsentraadina.
lähteasendisse. 1 6. Nimeta joonisel numbritega tähistatud esemed! 1. Sildumis ots 2. viskeliin 3. pollar 7. Kuidas nimetatakse numbritega tähistatud laeva ruume 1 mootori ruum 2 trüm 3..................................... 4 vöör 5 sild 8. Nimeta McGregor –tüüpi lastiruumi luugi detailed 1..juhtpult................2.................................................3 rullid 4 ketid ....................5 luuk 11. Mida väljendab mõiste „PANAMAX“ Panamax balkeri suurus on limiteeritud Panama kanali lüüsi järgi. 2 12. Mida veab laev, mille lasuruum on kujutatud pildil ........................................................... .............................
Colreg 1972. a. Tuled, sektorid, asetus- käigusoleval, jõuseadmega, pikkus 50m ja rohkem, laeva. 1. Topituli on laeva pikitasandis paiknev valge tuli, mis katkematult valgustab silmapiirist 225 kraadi vöörist otse ja mõlemale poole kuni 22,5 kraadi tahapoole traaversit. 2. Pardatuled tähendavad rohelist tuld paremasd pardas ja punast tuld vasakus pardas; kumbki neist valgustab katkematult silmapiirist 112,5 kraadi vöörist otse ja kuni 22,5 kraadi tahapoole vastava parda traaversit. Alla 20 m pikkusel laeval võivad pardatuled olla paigaldatud laeva pikitasandis paiknevasse ühte laternasse. 3. Ahtrituli on laeva ahtrile võimalikult lähedal paiknev valge tuli, mis katkematult valgustab silmapiirist 135 kraadi ja ahtrisuunast 67,5 kraadi mõlema parda poole 4
m/l ,,STAR" TÖÖSISEKORRAEESKIRI SISUKORD 1.ÜLDSÄTTED 2. LAEVAPERE 2.1. Laevapere liige 2.2. Laevapere struktuur 2.2.6.1. Tekiteenistus 2.2.6.2. Masinateenistus 2.2.6.3. Reisijateteenistus 3. TÖÖ- JA PUHKEAEG LAEVAL 4. TÖÖALASTE KORRALDUSTE ANDMINE 5. LAEVAPERE LIIKME MUNSTERDAMINE LAEVALE JA LAEVALT MAHA 6. KESKKONNA- JA TÖÖKAITSE NING TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED 6.1. Kohustus täita erinevaid norme 6.2. Keskkonna reostuse vältimine 6.3. Laeva eripärast tulenevad ohud 6.4. Keeld liikuda läbi sulguvate uste 6.5. Keeld tuua laevale ohtlikke aineid 6.6. Keeld teha tundmatud tööd 6.7. Töötamine laeval 6.8. Õnnetustest teatamine 6.9. Tuleohutuse nõuete järgimine 7. LAEVAELU KORRALDUS 7.1. Laev, kui töö- ja elukoht 7.2
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul.
laeva kursile ja kiirusele - kõigi meresõiduriistade ja päästevahendite seisundit, mida kasutatakse või mida võib- olla tuleb kasutada. - magnet- ja vurrkompassi õiendeid - nähtaval ja läheduses olevate laevade liikumiselemente - vahi jooksul ette tulla võivaid tingimusi ja ohtusid - rooli ja trimmi (diferendi) mõju ning süvise suurenemist madalas vees. - Veenduma selles, et lootsitrapp on sisse võetud ja parda taga ei ripu midagi, mis ulatuks vette (vendreid jne.). - Tutvuma sillavahi kooseisuga ( nimeliselt ) ja paigutusega. - Kontrollima radari nõuetekohast tööd, veenduma logi töökorrasolekus ja märkima üles logi näidu. - Viima ennast kurssi tekil käimasolevate laevatöödega ( näiteks radari läheduses ). Et aga kindel olla, et kõik nüansid üksikasjalikult ülevaadatud saaks, selleks peab sillas olema kontroll leht: SMS CHECK LIST NO. 7/40 ( i. k
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon 9.4. 1)- kuivlastilaeval, 2)- reisilaeval; I- piigid (vöör- ja ahterpiigid), II- lastiruumid, III- topeltpõhja ruumid, IV- süvatankid, V- pea- ja abimasinate ruumid; a- teenindusruumid, b- laevapere ruumid, c- reisijate ruumid, d- lastiruumid, e- kütuse, vee ja ballastvee tsisternid; 1- IV korrus, ülemine sild, 2- tekihoone (kambri) tekk, III korrus (komandosild), 3- tekihoone tekk II korus (paaditekk), 4- teine platvorm, 5- tekiehitise I korrus, paki ja jüti tekk, 6- ülatekk, 7- esimene platvorm, 8- sisemine põhi, tankilagi, 9- tekiehitise II korruse tekk, jalutustekk, 10- teine tekk (vaheseinte tekk), 11- teine tekk.
Vahiteenistus Vahimadrus on laevas tähtis isik. Tema sõna peab kuulama sadamas isegi sadamakapten, kes soovib laevale tulla, rääkimata vähemtähtsatest isikutest. Vahimadruse töösse suhtumisest sõltub laeva ohutus sadamas ja merel. Vahiteenistus laevas peab olema organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele. Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine). Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik. Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile.
muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed. Rambid Laevas on viis rampi, mis on üksteisest erinevad ,aga omavad kõik suurt tähtsust. Rambid on hüdrauliliselt liigutatavad. Vööri ramp: Pikkus 18,0 m , see on koos labadega. Vaba sõiduruum on 4,7 m , kõrgus 5,0 m. Ahtri ramp: Pikkus 11,0 m koos labadega, mis on 3,0 m. Vaba sõiduruum on 18,0 m lai, 5,0 m kõrge. Tõstetav tilting ramp: Täis pikkus koos labadega on 44,0 m, mõlema laba pikkus on 2,5 m vaba sõiduruumi laius on 6,0 m, kõrgus 5,0 m. Tõstejõud on 250 t. Tõstetava autoteki nr 6 rambid: Mõlemad on 19,9 m pikad ja 10,05 m laiad.
laeva enda metallist tulenevat magnetismi, on jala sisse asetatud 2 gruppi magneteid. Kompassijalg asetatakse alusel täpselt diametraaltasapinnale). · peilingaator, et määrata kursinurk ja peiling. Kurss võetakse kaarekodarikult vööri kursijoonelt. Peiling võetakse kaarekodarikult peilingaatori abil prismast läbi. Kursinurk võetakse asimutaadiringilt peilingaatori abil. Kompassi asimutaadiringil asuv tehase nr. peab "vaatama" ahtri poole. Magnetkompassi deviatsioon Laevas asuvale magnetkompassi mõjutab lisaks maamagnetismile ka laeva oma magnetväli. Selle magnetvälja mõjul kaldub magnetkompassi nõel kõrvale magnetmeridiaani suunast. Laevaraua magnetiseerumist nimetatakse magnetiliseks induktsiooniks. Kompassinõela telge läbiva püsttasandi lõikejoont tõelise horisondi tasandiga nimetatakse kompassimeridiaaniks. Nurka magnetmeridiaani ja kompassimeridiaani vahel nimetatakse magnethälbeks ehk deviatsiooniks, mida
laeva enda metallist tulenevat magnetismi, on jala sisse asetatud 2 gruppi magneteid. Kompassijalg asetatakse alusel täpselt diametraaltasapinnale). · peilingaator, et määrata kursinurk ja peiling. Kurss võetakse kaarekodarikult vööri kursijoonelt. Peiling võetakse kaarekodarikult peilingaatori abil prismast läbi. Kursinurk võetakse asimutaadiringilt peilingaatori abil. Kompassi asimutaadiringil asuv tehase nr. peab "vaatama" ahtri poole. Magnetkompassi deviatsioon Laevas asuvale magnetkompassi mõjutab lisaks maamagnetismile ka laeva oma magnetväli. Selle magnetvälja mõjul kaldub magnetkompassi nõel kõrvale magnetmeridiaani suunast. Laevaraua magnetiseerumist nimetatakse magnetiliseks induktsiooniks. Kompassinõela telge läbiva püsttasandi lõikejoont tõelise horisondi tasandiga nimetatakse kompassimeridiaaniks. Nurka magnetmeridiaani ja kompassimeridiaani vahel nimetatakse magnethälbeks ehk deviatsiooniks, mida
14. Mehanismide ja agregaatide töötamise ajal nendele remonttööde teostamine on keelatud. 15. Ühegi mehanismi käivitamine ilma eelneva ettevalmistuseta on keelatud. 16. Rangelt täita mootorite koormamise ja ülekoormamise eeskirju 17. Pidevalt jälgida kontrollmõõteriistada näite, jälgida kontrollitavate vedelike taset, kuulata mootorite ja mehanismide tööhääli MEHAANIKA VAHITEENISTUSE KORALDAMINE LAEVAS Kgu «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse reguleerib rahvusvahelisele konventsioonile, 1978» (RT II 1995, 28, 126) ja selle konventsiooni hilisematele muudatustele (edaspidi STCW konventsioon). LAEVA MASINAVAHT (1) Vanemmehaanik ja vahimehaanik peavad olema veendunud, et vaht on küllaldane kõigi masinate nõuetekohaseks töö ja hoolduse tagamiseks (2) Heakskiidetud perioodiliselt mehitamata masinaruumi vahikorralduselt
2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pealt või pikkus vööri poolt vöörtäävi kuni roolipalleri telgjooneni sel samal veeliinil, kumb mõõt on pikem (kasutatakse enrinevatel konvensioonidel). Kui
65. Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust? 66. Millest sõltub trimmiv moment? 67. Kuidas arvutada 1 cm trimmivat momenti (MTC)? 68. Kuidas leida ujuvuspinna keskme F koordinaate? 69. Kuidas sõltub trimmimuutuse jaotus ahtrisse ja vööri F-i asendist? 70. Milliste vahenditega saab trimmi suurust muuta? 71. Kas trimm mõjutab laeva veeväljasurvet, kui F on laeva keskel? 72. Kas F punkti asend sõltub laeva süvisest? 73. Kas F punkt asub enamasti miidlist ahtri või vööri pool? 74. Kas laeva dokkimise käigus võib laeva püstuvus kaduda? 75. Miks võib laeva jäätumine olla laeva püstuvusele ohtlik? 76. Mis on laevaruumi täituvustegur (permeability factor)? 77. Millisel juhul võib laevaruumi tahtlikult uputada? 78. Kas laeva mahtveeväljasurve tahtlikul uputusel muutub? 79. Mis on vigastamata laev? 80. Milleks on laeval veekindlad vaheseinad? 81. Kes määrab veekindlate vaheseinte arvu ja paigutuse? 82
läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või laeval. Nöörskimmer - Selles süsteemis jooksevad oleofiilsest sünteetilisest materjalist trossi silmus/silmused katkematult piki veepinda trosse liigutava kollektorseadme ja rihmaratta vahel. Tross imab endasse veepinnalt naftat ning kannab selle kollektorseadmesse, kus rullid pressivad trossist välja naftat ning suunavad selle reservuaari. Künniste süsteem - Naftasegune vesi suunatakse läbi tanki, milles on mitu allpool veepinda paiknevat vaheseina. Nafta settib tankis vee pinnale ja see suunatakse reservuaari. Kaldpinna süsteem - Kaldpind koosneb rihmast, mis enamikel juhtudel pöörleb
tolliasutusele, Veeteede Ameti koordinatsioonikeskusele, Terviseameti piirkondlikule talitusele, Põllumajandusametile (kui on olemas vastav last), Veterinaar- ja Toiduametile (kui on olemas vastav last); 3)Munsterroll ja reisijate nimekiri : sadamakapteni talitusele, piirivalvele ,tolliasutusele, Terviseameti piirkondlikule talitusele; 4.) Tervisedeklaratsioon: Terviseameti piirkondlikule talitusele; 5.) Lastideklaratsioon, laeva varude deklaratsioon, laevapere vara deklaratsioon: tolliasutusele (ainult laeva sadamasse sisenemisel); 6.) Lasti manifest(id) ja konossement(id) : tolliasutusele, piirivalvele, sadamakapteni talitusele, Põllumajandusametile (manifest, kui on olemas vastav last), Veterinaar- ja Toiduametile (manifest, kui on olemas vastav last); 7.) Teatis sadamas araantavate toidujäätmete kohta : Veterinaar- ja Toiduametile; 8.) Teatis sadamas araantavate laevaheitmete liigi ja koguse kohta: sadamakapteni talitusele; 9
Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel. 2 Ankrupeli ja kepsel käitatakse elektrimootori või hüdroajamiga. Kaasaegsetel tankeritel hüdroajamiga. Ankrupeli võlli otstel on kopad kinnitusotste pingutamiseks. Sidurid ühendavad ja lahutavad trumleid võlliga nii, et need võivad töötada teineteisest sõltumatult. Laeva sõidu ajal on ankrud tõmmatud ankruklüüsi. Ankrupeli
kaabitsate abil ja suunatakse reservuaari. Pump viib nafta reservuaarist lastitanki, mis asub kaldal või laeval. Rihmsüsteemid ei ole üldjuhul väga suured ning enamikel juhtudel installeeritakse need oste laevadele. 6) Katkematu trossi süsteem (nöörskimmer, endless rope system). Selles süsteemis jooksevad oleofiilsest sünteetilisest materjalist trossi silmus/silmused katkematult piki veepinda trosse liigutava kollektorseadme ja rihmaratta vahel. Tross imab endasse veepinnalt naftat ning kannab selle kollektorseadmesse, kus rullid pressivad trossistn välja naftat ning suunavad selle reservuaari. Külma ilma korral on võimalik suunata kollektorseadmesse kuuma auru, et võimaldada raskesti käsitletavate naftade eemaldamist trossilt. 7) Kaldpinna süsteem (Dynamic inclined plane skimmer). Kaldpind koosneb rihmast, mis enamikel juhtudel pöörleb laeva liikumisele vastassuunas, et vähendada vee ja rihma liikumise kiiruse erinevust.
kuid w= ×TPC SW 10 FWA W ×TPC SW = 10 40 Δ summer FWA= [mm] 4 ×TPC SW 3.1.11 Bonjeani maastaap. (Joon. 3.16.) Ekspluatatsiooni käigus, eriti aga avariisituatsioonides võib laeval olla väga suur trimm, mille korral vööri ja ahtri süviste vahe on väga suur. Sel juhul valem 14 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. δV=AWδT ei anna õiget vastust. Siis kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid
meresid ja ookeani. Parras pardasse pukseerimine on kasutusel sadamasiseste pukseerimiste korral ja siis kui kogu operatsioon toimub merelainetuse eest kaitstud vetes. Tõugates pukseeritakse objekte peamiselt jõgedel ja järvedel, kuid viimastel aastakümnetel on levinud ka meredele. Oma iseloomult võivad pukseerimisoperatsioonid olla kavandatud või juhuslikud. Viimasel juhul on see tavaliselt seotud laeva avariiga või ootamatu päästeoperatsiooniga. Pukseerimine puksiiritrossi abil ahtri taga kiiluvees ja ookeanidel. Sellistele pukseerimisoperatsioonidele eelneb väga hoolikas ettevalmistus, mis hõlmab: reisi hüdrometeoroloogilist läbitöötlust, karavani varustamist kõige vajalikuga, seal hulgas põhi- ja varuvahenditega pukseerimiseks koos tehnilise seadmestikuga, ohutus-, side- ja päästevahenditega komplekteerimist, avariiplaanide koostamist ja nende variantide läbitöötamist osalejatega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
