92% mikroettevõtted 7% väikeettevõtted < 1% keskettevõtted 0,2% suurettevõtted 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid uue või täiustatud toote juurutamine uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus uue turu avamine uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt
92% mikroettevõtted 7% väikeettevõtted < 1% keskettevõtted 0,2% suurettevõtted 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Руководство предпринимателя по Шемпетеру. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid. Виды инноваций
· 92% mikroettevõtted · 7% väikeettevõtted · < 1% keskettevõtted · 0,2% suurettevõtted 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Ratsionaalne otsustaja, kes juhib ettevõtet ja lepib riski olemasoluga. Isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja on innovaator, kes kombineerib resursse uutmoodi. Ettevõtjad tagavad innovatsioonide rakendamise abil majandusarengu. Ettevõtja on majandusliku aktiivsuse keskne looja. Innovatsioonide põhiliigid · uue või täiustatud toote juurutamine · eet tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus · uue turu avamine · uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt
Samal ajal hakkas kapitali andmise funktsioon eralduma ettevõtja funktsioonist. Oli esimene, kes tunnustas ettevõtja otsustavat rolli eraomandil baseeruva ühiskonna majanduslikus arengus. Cantilloni käsitluse järgi oli ettevõtja isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid. · Huvitus majanduse ajaloolisest arengust ja jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. · See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid · Schumpeteri 1906
Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Samal ajal hakkas kapitali andmise funktsioon eralduma ettevõtja funktsioonist. Oli esimene, kes tunnustas ettevõtja otsustavat rolli eraomandil baseeruva ühiskonna majanduslikus arengus. Cantilloni käsitluse järgi oli ettevõtja isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid. · Huvitus majanduse ajaloolisest arengust ja jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. · See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid · Schumpeteri 1906
18.Võimaluse aken (window of opportunity) – mõiste. Võimaluse aken (window of opportunity) – ajaperiood, mille jooksul on ettevõttel reaalne siseneda uuele turule : kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetk turg kõpseb ja võimaluse aken uute sisenejate jaoks sulgub. 19.3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks.(Jälgi trende, ….). Jälgi trende, leia ja lahenda probleem ,täida lünk turul 20.Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess, mille tulemuseks nn leiutis– uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon – ideede praktiline rakendamine, nt leituise ärilisel otstarbel ära kasutamine ( nt uue toote loomine). Innovatsiooni all mõistetakse ideede täiustumist ja praktilist rakendamist. Innovatsioon on uuendus,
(Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Scumpeter: Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo: Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns: Ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust,
Jarillo – protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses. Schumpeter – ettevõtlus on loominguline toiming 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja (entrepreneur) – iseloomulik orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile. Iseloomustab: Võimalustele orienteeritus Innovatsioon Enesekindlus Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia Enesemotivatsioon, suurem saavutusvajadus Visioon ja vaist Soov sõtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Omanik-juht (owner-manager) – iseloomulik elustiili ettevõtjale, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule Iseloomustab: Sõltumatuse vajadus Saavutusvajadus
92% mikroettevõtted (0-9 töötajat), 7% väikeettevõtted (10-49 töötajat), <1% keskettevõtted (50- 249 töötajat), 0.2% suurettevõtted (250+ töötajat), 99.8% kokku SME (0-249 töötajat). 7. R. Cantilloni ettevõtjakäsitlus. Cantilloni käsitluse järgi oli ettevõtja isik, kes leidis mõni seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. J. Schumpter jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Põhiseisukohad: Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem
on reaalne siseneda uuele turule: - Kui turg uuele tootele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru - Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken sulgub 19. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks.(Jälgi trende, ….). - Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) - Leia ja lahenda probleem - Täida lünk turul 20. Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn leiutis – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd, innovatsiooni all mõistetakse nende ideede täiustamis ja praktilist rakendamist.
siseneda uuele turule: Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 20. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. Jälgi trende, leia/lahenda mõni probleem, täida lünk turul (N: Yahoo – veebilehted organiseerimatus) 21. Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention) – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Innovatsioon – nende ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). Loova tegevuse käigus toimub
uuele turule: · Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. · Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 20. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. (Jälgi trende, ....). · Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) · Leia ja lahenda probleem · Täida lünk turul 21. Loovus ja innovatsioon olemus ning nende erinevus. Loovus ja innovatsioon ei ole sünonüümid. · Loovus sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention) uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. · Innovatsioon nende ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine). Eesti Entsüklopeedia järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku,
20) * Jälgi trende – Poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja tehnoloogilisi. * Leia ja lahenda probleem * Täida lünk turul 21) Loovus- Sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn Leiutis (invention) – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. Innovatsioon- Nende ideede praktiline rakendamine, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt. uue toote loomine). Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele VÕI selle väärtuse loomise/ tagamise kulude olulises vähendamises. Erinevused Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Innovatsiooni on raske saavutada üksinda, küll võib üksi olla loov. Siiski võib ka üksikisik olla innovaatiline või organisatsioon loov.
siseneda uuele turule: Kui turg uuele tootele/teenusele on tekkinud, siis aken avaneb ja uued ettevõtted sisenevad tegevusharru. Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. 12.3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. (Jälgi trende, ….). • Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) • Leia ja lahenda probleem • Täida lünk turul 13.Loovus ja innovatsioon – olemus ning nende erinevus. Loovus ja innovatsioon ei ole sünonüümid. • Loovus – sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks nn leiutis (invention) – uue toote või tootmisprotsessi idee loomine. • Loovus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg, nt leiutise ärilisel otstarbel ära kasutamine (nt uue toote loomine).
vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasulikemasse, aktsepteerides selle Ettevõtja on isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Ettevõtja Omanik-juht Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid.
ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kes omal käel või organisatsioonide sees, püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns ettevõtjad kasutavad innovatsiooni selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähetootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumilikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. "Ettevõtja" (Enterpreneur) ja "omanikjuht"(ownermanager). Mille poolest nad erinevad? Ettevõtja kasvuettevõtja (orienteeritus kasvule, uute võimaluste otsingule, innovatsioonile), kiired muutused, suurem risk ja
sees) püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis neil hetkel on. Püüdlemine, proovimine, riskimine Burns ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasulikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. Innovatsiooni kasutamine kasumiseks, riskimine. Tootlikuma otsimine Isiklik huvi, midagi uut, erinevus kapitali andja funktsioonist, initsatiiv, risk 2. "Ettevõtja" (entrepreneur) ja "omanik-juht"(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Juhib ja korraldab igapäevast tegevust, kui ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõte kasvule. Ettevõtjat iseloomustab innovaatilisus ja püüdlus kasumi ja uudsuse poole. Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. Areng. 3
annab vastava tasu eest frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma oskusteavet ja kogemust. Selle hulka kuuluvad näiteks ärinimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia ja tegevusmudel. Frantsiisivõtjale pakutakse sageli ka väljaõpet ja ka edasist tuge äritegevuse arendamisel. Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus ja sisu olla erinev. (Toote- ja kaubamärgi frantsiis ja äriformaadi frantsiis esimesel juhul teenib frantsiisiandja eelkõige toodete müügilt, teisel juhul frantsiisitasudelt.) McDonalds, KFC 12. Frantsiisi eelised ja puudused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja seisukohast Eelised frantsiisivõtja seisukohast: · Madalam läbikukkumiste protsent, kontrollitud ärikontseptsioon · Tegevuse alustamine võib toimuda kiiremini. Ettevõ-te toimimispõhimõtted on välja töötatud ja testitud. · Nõuab vähem kogemusi
ETTEVÕTLUS - isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. ETTEVÕTJA - füüsiline isik, kes tegeleb ettevõtlusega. SISEMINE ETTEVÕTLUS (intrapreneurship) - ettevõtte juhtimise stiil, mis integreerib traditsiooniliselt ettevõtlusega seotuks peetud riskide võtmist ja innovatsiooni. SISEETTEVÕTJA (intrapreneur) - üksikisikud, kelle ülesanne on innovaatilisuse suurendamine suurema organisatsiooni sees. 2. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer ́i ja Irelend ́ i järgi. 3. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? MIKROETTEVÕTE - töötajaid 0-9 VÄIKEETTEVÕTE - töötajaid 10-49
isenevad tegevusharru. • Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken (uute sisenejate jaoks) sulgub. Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) Leia ja lahenda probleem Täida lünk turul 10. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. (Jälgi trende, ….). 1. Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi) 2. Leia ja lahenda probleem 3. Täida lünk turul 4. Loovus ja innovatsioon. Loovust toetavad ja takistavad tegurid organisatsioonis. Innovatsioon • Innovatsioon seisneb selle väärtuse olulises muutuses, mida ettevõte pakub oma tarbijatele (tooteinnovatsioon) või • Sellele väärtuse loomise/tagamise kulude olulises vähendamises (protsessiinnovatsioon). • Nende võimaluste kõrval saab innovaatiline olla uute turgude avamises ja teistmoodi
2.2 Väikeettevõtlus Eestis ja selle majanduslik roll Kuna Eesti on väikeettevõtlusega riik, siis oluline on järgnev: väikeettevõtete panust majandusse võib iseloomustada järgmiselt: Töökohtade loomine - väikeettevõtted annavad tööd suurele osale elanikkonnast, sealjuures ka hõredamalt asustatud piirkondades, kus puuduvad vajalikud tingimused suurettevõtete loomiseks. Tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. Innovatsiooni arendamine - oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu. Konkurentsi edendamine - väikeettevõtted väldivad monopolide tekkimist ning pakuvad konkurentsi suurfirmadele, kiirendades nende arengut. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted suudavad oma paindlikkuse tõttu majandustingimuste muutustele kiiresti reageerida ning aitavad seeläbi kaasa majanduse paindlikkuse suurenemisele.
VKEd võib jagada suuruselt kolme kategooriasse: · mikroettevõtted vähem kui 10 töötajaga; · väikeettevõtted 10 kuni 49 töötajaga; · keskmise suurusega ettevõtted 50 kuni 249 töötajaga. VKE-de panust majandusse võib iseloomustada järgmiselt: · Töökohtade loomine. VKE-d annavad tööd suurele osale elanikkonnast, s.h. ka hõredamalt asustatud regioonides, kus puuduvad vajalikud tingimused suurettevõtete asutamiseks. · Innovatsiooni arendamine. Väikeettevõtted on tihti uute ideede allikaks. · Konkurentsi edendamine. Väikeettevõtted väldivad monopolide tekkimist ning pakuvad konkurentsi suurfirmadele, kiirendades nende arengut. · Tööjõu kvalifikatsioonitaseme tõstmine. Väikeettevõttes puutuvad töötajad kokku erinevate töövaldkondadega, mis annab neile mitmekülgse kvalifikatsiooni. Joonis Ettevõtete arv suurusrühmade lõikes 2009 aastal(Eesti Ettevõtluspoliitika: 7)
võimalikke tulusid ja kulusid, EL- I kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema kõikide regioonide tasakaalustatud arengut. Seega on võimalikud erinevused ja kõikide regioonide huvide arvestamine. Keskkonna mõiste määratlemine eeldab selget subjekti eristamist kelle või mille keskkonnast räägitakse ehk millises keskkonnas subjekt asub. Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse: - inimene - ettevõte, organisatsioon - ühiskond Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond. Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt : 1. Euroopa Ühendus 1967: keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega. 2. Lugana konventsioon 1993: a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju).
ETTEVÕTLUS. ETTEVÕTJA. Ettevõtluse müüdid või tegelikkus: 1) Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2) Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3) Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4) Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5) Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6) Raha teeb raha. 7) Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8) Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9) Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10) Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada. Erinevad ettevõtluse (ja ettevõtja) käsitlused Lähenemisviis Tunnused
Ettevõtluse eksami kordamisküsimused 2014/2015 1. EL ettevõtluse “suur pilt“ – eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) – 1. loengu põhjal. EL ettevõtlus – suur pilt 92% mikroettevõtted 7% väikeettevõtted >1% keskettevõtted (VKE- d kokku 99,8%) 0,2% suurettevõtted Ettevõtja motiivid: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 68% Töötamise aja ja koha vaba valik 35% Paremad sissetulekuväljavaated 20% Ärivõimaluse realiseerimine 9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 4%
Millised on ettevõtte kulud? Kas esineb võlgnevusi teistele ettevõtetele, maksuametile jne. 16 Millised juriidilised probleemid võivad tekkida? Jälgida tuleks kehtivaid lepingutingimusi, võetud laene, pante, vajalike lubade ja litsentside olemasolu ning dokumentatsioon. FRANTSIISIMINE Frantsiis on üks turule sisenemise vorm. Frantsiisi olemust käsitletakse erinevatest vaatenurkadest: · frantsiis on tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse teatud tasu eest teistele isikutele · frantsiis on piiratud õiguste müümine firma tootemargi ning teeninduse oskusteabe kasutamiseks · frantsiis on ärikokkulepe, kus ärikontseptsiooni arendaja/omanik ehk frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki. Frantsiisikokkuleppeid võib liigitada: · tootmisfrantsiisiks
.. st kokku vähemalt 27 punkti (100-st võimalikust) B) Tegutseva ettevõtte arendamiseks (sobiv ja soovitav Lõpliku tulemuse kujunemine: avatud ülikoolile ehk neile, kes on seotud mõne - Äriidee kirjeldus - 30 % (30 punkti) tegutseva ettevõttega ning soovivad seda arendada) - Kontrolltöö - 20 % (20 punkti) Ettevõtte asemel olla ka muu organisatsioon (nt MTÜ, avaliku sektori asutus vm), mille sissetulekutest laekub oluline osa turu - Eksam (test) - 50% (50 punkti) kaudu, st toodete-teenuste müügist (nö sotsiaalettevõte). Iseseisvad tööd: Ülesanne B on üldjoontes sama mis A (ehk sisaldab ka A), kuid lisaks
võimalikke tulusid ja kulusid, EL- I kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema kõikide regioonide tasakaalustatud arengut. Seega on võimalikud erinevused ja kõikide regioonide huvide arvestamine. Keskkonna mõiste määratlemine eeldab selget subjekti eristamist kelle või mille keskkonnast räägitakse ehk millises keskkonnas subjekt asub. Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse: - inimene - ettevõte, organisatsioon - ühiskond Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond. Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt : 1. Euroopa Ühendus 1967: keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega. 2. Lugana konventsioon 1993: a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju).
tegevuse ja tegevustetuse võimalikke tulusid ja kulusid, EL- I kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema kõikide regioonide tasakaalustatud arengut. Seega on võimalikud erinevused ja kõikide regioonide huvide arvestamine. Keskkonna mõiste määratlemine eeldab selget subjekti eristamist kelle või mille keskkonnast räägitakse ehk millises keskkonnas subjekt asub. Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse: - inimene - ettevõte, organisatsioon - ühiskond Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond. Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt : 1. Euroopa Ühendus 1967: keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega. 2. Lugana konventsioon 1993: a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju).
ETTEVÕTLUS 2 Kordamisküsimused Juhan Teder 2012/2013 1. EL ettevõtluse "suur pilt". Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) Eri suurusega ettevõtete osakaal 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. (VKEd) Mikro- Väike Kesk- VKE-d Suur - Kokku
ETTEVÕTLUS 2 Kordamisküsimused Juhan Teder 2012/2013 1. EL ettevõtluse "suur pilt". Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) Eri suurusega ettevõtete osakaal 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. (VKEd) Mikro- Väike Kesk- VKE-d Suur - Kokku
1) Mõisted: ettevõtja, ettevõte, ettevõtlus, ettevõtlikkus Ettevõtlus on järelikult see, millega ettevõtja tegeleb o Isiklik huvi, kasu saamine (mitte ainult rahaliselt) o Millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine o Erinevus kapitali andja funktsioonist o Initsiatiivi ülesnäitamine o Riski, vastutuse võtmine Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski o Kasu saamine o Teeb investeeringuid o Võtab riski o Osaleb ettevõtte tegevuses juhib Ettevõte o on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb o koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks
huvidega arvestamine, kaasamine, osalus tegutsemisel ja juhtimisel, konfliktide juhtimine · Vastutus - eeskujuks olemine, inimeste väärtustamine, hoolimine, tunnustamine · Eetika - inimlikkus, ausus, austus, hea tahe, õiglus, usaldus Efektiivset, tulemuslikku juhtimist ei saa olla ilma eetikata, ettevõtte enda hea käekäigu nimel on oluline suhtuda teistesse austavalt, väärtustada teisi inimesi ja arvestada sellega, mis toimub ettevõtte sees ja selle ümber. Iga organisatsioon on osa ühiskonnast (ühiskondadest) ja suuremast keskkonnast, ühiskonna ja keskkonnaga mitte arvestamine võib viia tulemuseni, kus ettevõttel polegi enam võimalik tegutsemist jätkata. Ühiskond ja keskkond saavad hakkama ka ilma ühe konkreetse ettevõtteta, kuid ettevõte ilma ümbritseva keskkonna ja ühiskonnata mitte. Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks. Ka kõik tooted
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
