Ei ole midagi huvitavamat kui inimene
Inimene on täiesti harukordne isend . Vaatamata
oma mõõtmetele ja omadustele, suudab ta ehitada endast sadu kordi kõrgemaid hooneid , mõne tunniga ümber maakera lennata , kloonida lammast , kuule minna, südant siirdada ja teha palju muid esialgu
võimatuna tunduvaid asju. Samuti on tal võime analüüsida minevikku ja prognoosida tulevikku, kuid mis kõige tähtsam – olla
oma aja peremees . Ega ilmaasjata öelda, et meie tänased teod
kajastuvad tulevikus. Kahtlemata , kui tulevikus on kedagi, kes võiks
meie tegusid mäletada.
Süsihappegaasi ehk süsinikdioksiidi hulk
atmosfääris, mida mõõdetakse stabiilselt juba 20. sajandi
keskpaigast, tõuseb pidevalt ja on kõrgemal kui kunagi varem.
Endine ameerika asepresident Al Gore tegi 2006. aastal filmi
„Ebamugav tõde“, mis räägib CO2-st
tingitud globaalsest soojenemisest ja sellega seonduvatest ohtudest. Vaatasin hiljuti seda filmi ning silma hakkas üks huvitav fakt.
Nimelt 1998. aastal ratifitseerisid pea kõik arenenud riigid Kyoto Protokolli, mis reguleerib CO2
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
159 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Piluraidur
Õppematerjali autor
(1924) ning Rene Guenoni "Nüüdismaailma kriis" (1925) käsitlesid kõik otsesemalt või kaudsemalt seda, et maailm - täpsemalt Lääne-Euroopa - on jõudnud oma hääbumise ja surmani. Guernon toob selle nälteks ajaloo- ja minevikukultuse meie kultuuris, võrreldes seda inimelu lõpus tekkivate mälestuste domineerimisega, tagasivaatega elule. Spengler väidab, et kultuur on jõudnud oma viimasesse faasi tsivilisatsioonini, ja sellele ei järgne enam midagi. Kuskil sünnib uus kultuur ja ühiskond, mis hakkab kandma loovaid algeid, kuni seegi lõpuks oma arengukaares tsivilisatsiooni ehk lõpuni jõuab. (Lembo, Toivo 2009, 11). 1.3. Mis on tsivilisatsioon? Mida Spengler aga mõtleb tsivilisatsiooni all? Eelkõige näeb ta selles kultuurijärgset seisundit , mida iseloomustavad mass, metropolid, loovuse asendumine tõlgendamisega, meediavõim, tsesarism ehk isikukultus (nt superstaarid), materialism jne. Ratsionalism - mis valitseb ja
Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Sellest räägitakse aina rohkem ja rohkem, kuna praeguse inimkonna kiire tööstusliku arengu tõttu on kasvuhoonegaaside saaste kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Globaalne soojenemine on tõsine protsess, millel on vägagi tõsised tagajärjed. Globaalne soojenemine tähenda
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend
paljude liikide säilimise. Konventsiooni lisades on toodud nimekirjad neist liikidest, millega kauplemist konventsioon reguleerib (loomadest näiteks inimahvid, tiiger, leopard ja merekilpkonnad; taimedest paljud orhidee- ja kaktuseliigid). 1975. aastal jõustunud Ramsari konventsiooni eesmärgiks on nende märgalade kaitse, mis omavad olulist tähtsust veelindude elukeskkonnana. Eesti on ühinenud nii Washingtoni kui Ramsari konventsioonidega. Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks, kuid tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Enim tuntud
Konventsiooni lisades on toodud nimekirjad neist liikidest, millega kauplemist konventsioon reguleerib (loomadest näiteks inimahvid, tiiger, leopard ja merekilpkonnad; taimedest paljud orhidee- ja kaktuseliigid). 1975. aastal jõustunud Ramsari konventsiooni eesmärgiks on nende märgalade kaitse, mis omavad olulist tähtsust veelindude elukeskkonnana. Eesti on ühinenud nii Washingtoni kui Ramsari konventsioonidega. Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks, kuid tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Enim tuntud
Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui varem) ja 1890. aastaks elas Maal 1,6 miljardit inimest
Ökosfäär globaalne mõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku. Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal: · autökoloogia organismide tasand · demökoloogia populatsiooni tasand · sünökoloogia koosluse tasand Asjaolud, mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal: 1. Liigi levimisvõime 2. Liigi käitumine 3. Biootilised (eluskeskkonna) tingimused 4. Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused 5. Inimene võib mõjutada nii elus- kui ka eluta keskkonda. ABIOOTILISED TINGIMUSED on füüsikaline ja keemiline keskkond. Füüsikalised tingimused · valgus · temperatuur · gravitatsioon · rõhk · muld · tuli · hoovused (tuul ja vee hoovused) Keemilised tingimused · niiskus · atmosfääri gaasid · soolsus · toitained · happelisus Sünergism - Erinevad liigid taluvad keskkonna muutusi erinevalt. Seadusi ökoloogias
Väljund/sisend energia suhe u 50. 3) Industriaalne faas algas ca 200 a tagasi (I P * A * T) Summaarne P ja A on 200 a jooksul tohutult kasvanud, eksogeenne energiatarve per capita ca 20 korda suurem. Energiakasutus väljendab majandussüsteemi sisenevate ressursside kvantiteeti. Nii taastuvate kui mittetaastuvate ressursside kasutus on väga palju kasvanud, sest P, A ja T on suurenenud. Energiatarbimise kasv industriaalses faasis: Põllumajanduslik formatsioon 3-4 IE, 1900 AD tarbis inimene keskmiselt 14 IE-d, 2000 AD tarbis inimene keskmiselt 19 IE-d. Varieerumine riigiti väga suur: USA 93 IE-d, Bangladesh 4 IE-d (biomass). Kogu maismaa pindalast on urbaniseeritud või põllumaa (künnimaa) ca 15%, kultuurrohumaa-7%. Inimese poolt kasutatud (sh degradeeritud) maa osakaal maismaast 40- 50%. Reaalne oht jätkusuutlikkusele. 7. Loodus-ja keskkonnaressursside jagunemine. Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende võrdlus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
samas on see täiesti teemast mööda. ainult esimene lõik vastab teemale
Kõik kommentaarid