PÜRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS VK14 EHITUSVIIMISTLUSE ERIALA Referaat Juhendaja: Rita Pillisner Niidupargi tn 8//12 1. Sisukord 1.Sisukord......................................................................................................................1 Pärnu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus VK14 3.Sisukord......................................................................................................................3 4.Krohvimistööd.............................................................................................................4 5.Maalritööd..........
materjalid, mille sideaineks on vees dispergeeritud polümeer (vt dispersioonvärvid). Viskoossus (ka konsistents, voolavus) värvimise tehnoloogia oluline näitaja. Mõõdetakse sekundites, mis kulub kindlal temperatuuril kindla koguse värvi või laki läbivoolamiseks läbi kindla suurusega pilu. Välistööd väljaspool elu ja tööruume tehtavad viimistlustööd. Siia kuuluvad hoonete välisviimistlus, hoonete mitteköetavate ruumide, kuuride, välisehitiste viimistlus. Kasutatavad värvimaterjalid peavad olema ilmastikukindlad. Värnits kasutatakse õlivärvides sideainena. Jagunevad naturaal, sega ehk poolnaturaal ning tehisvärnitsateks. Kõige kvaliteetsem on naturaalvärnits, mis saadakse kuivavate taimeõlide (linaseemneõli, kanepiõli) keetmisel koos sikatiividega (kile kuivamist soodustavate lisanditega). Levinum poolnaturaalvärnits on oksool (vt oksool). Tehisvärnitsad
Rakvere Ametikool Roland Pikhof EV10 Praktikaaruanne Praktika juhendaja: Eduard Selezov Rakvere 08.01.13 Õppepraktika toimumise aeg ja koht · Praktika toimus Aprill-Juuli, September- Detsember · Firmale laohoone ehitus Rakvere Vallas, Tõrma külas Ettevõtte kirjeldus AS Anome on asutatud 1992.a. erakapitalil põhinev jaekaubanduse ja hulgimüügiga tegelev äriühing,. Firma tegeleb spordikaupade, jahi- ning militaarvarustuse, autotarvikute-varuosade müügiga ja maaletoomisega AS Anome peakontor ja kauplus asub Rakvere kesklinnas, aadressil Koidula tn.11 . Tööriistad ja vahendid; Kindad, turvajalanõud, kiiver, kaitseprillid Haamer, sõrg, nuga Kellu,lood Ketaslõikur, segumikser Rakmed katusel olles Akutrell, mootorsaag, naelapüss, klambripüss, asfaldilõikur Naelad, kruvid Armatuuri sidumiskonks Tellingud Aeroci plokiliim Nordic tsement Ehitusliiv T
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtl
EHITUSVIIMISTLEJA Ehitusviimistluse erialakeele aineprogramm kirjeldab ehitusviimistluse erialade õpperühmadele esitatavaid eesti keele kui teise keele nõudeid. Aineprogrammi koostamisel on arvestatud ehitusviimistleja riikliku kutsestandardiga ja riikliku õppekava erialase võõrkeele aineprogrammiga. Aineprogrammi eesmärk on ühtlustada Eestis kutseharidust andvatele õppeasutustele esitatavaid nõudeid eesti erialakeele ainekava koostamisel ehitusviimistleja eriala õpperühmades. Ehitusviimistleja töö eeldab lisaks erialastele oskustele täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsioon. Olulised on nii meeskonnas töötamise oskus kui iseseisva töö võime. Vajalikud on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Väga olulised on hea tervis ja vastupidavus, kuna suurem osa tööpäevast möödub jalgadel seistes. Viimastel aastatel on ehitustööliste palgad kiiresti tõusnud, mis on ehitust
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Oleneva
Sõnastus võinuks olla korrektsem.
Kõik kommentaarid