Loeng nr 4. Ehitusprojekt ja ehituskulud , ehituskulude liigitamine ja
töömahtude arvutamine
4.1. Ehitusprojekt ja ehituskulude prognoosimine
Omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud ning projekti alustamisotsuse tegemiseks
tuleb tal kulud võimalikult täpselt määratleda (prognoosida), et veenduda hanke korraldamise
otstarbekuses. Ehituskulude prognoosimine projekti arengu varases staadiumis toimub üldjuhul
analoogmeetodil
kavandatava
ehitise
põhiparameetrite
alusel;
hoonete
puhul lähtutakse
ruumiprogrammist ja soovitud pinna- või mahunäitajatest.
Hoone ehitusprojekti (EVS 811:2012) kohaselt on ehitusprojekt jaotatud staadiumiteks, mille puhul
liigutakse üldpõhimõtetest detail-lahendusteni. Sama kehtib ehitusprojekti maksumuse prognoosimisel ja
vastava tasemega kulueelarvete koostamisel - esimesed ehitusprojekti kulude esmased prognoosid
põhinevad vaid ideekäsitlusel ja on hinnangulised , järgnevatel projekti arengu staadiumidel täpsustuvad
tehnilised lahendused, mis omakorda võimaldavad läbi viia üksikasjalisi kuluarvutusi.
Projekti staadium
Kulude hindamine ja selgitamine
Eskiisprojekt
koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite
maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades
hinnatakse ehitusprojekti alternatiiv- variante tehnilistest
lahendustest ja kvaliteedipiirangutest tulenevalt
otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse
eelarvepiirang
Eelprojekt
ja kellaajal. Tavaliselt sai lepingu see firma, kelle poolt tehtud pakkumus oli madalaim. Pakkumuse tegemiseks oli aga ettevõtjal vaja arvutada projekti töömahud ja materjali vajadus. Seda tehti jooniseid üle mõõtes ja kuna algandmed pakkumuse tegemiseks olid samad igale pakkujale, pidid ka kõik arvutustulemused olema samad, juhul kui vigu ei tehtud. Selline põhimõte polnud aga mõistlik. Oli tekkinud soodne olukord töömahtude arvestaja ameti tekkimiseks, kelle ülesandeks oli koostada projekti töömahtude loend, arvutada töömahukus ja materjalide vajadus. Oma tasu sai ta aga juba eduka pakkumuse teinud pretendendilt. Kohe tekkis aga uus raskus. Pakkumussüsteemi edu sõltus võistluse aususest ja alati oli oht, et pakkujad võisid salaja kokku leppida ülespuhutud hinnas ja lisatulu jaotamises. Mures olid ka arhitektid. Juhul kui
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle.
Püsikulud on sellised kulud, mis ei muutu tootmismahu või tootmise muutusest. Tegemist on näiteks juhatuse palkadega, kontori rendiga jne. (Jaotuvad: absoluutpüsikulud ja intervallpüsikulud.) Muutuvad kulud aga sõltuvad tootmismahust.( Jaotuvad: proportsionaalsed ja mitteproportsionaalsed.) Proportsionaalsed kulud- tegemist on lineaarse sõltuvusega, töömahu kahekordistamine suurendab ka kulusid 2x nt. Ehituskulud. Kulud muutuvad proport ajale- ajast sõltuvad kulud nt. Ehitusplatsi ajutised ehitused. ABS püsikulud- kulud, mis ei sõltu sellest kas firma tegutseb nt. maksma peab ikkagi üüri, renti jne. Intervall püsikulud-jäävad teat. võimsusvahemikul püsivateks, selle muutumisel, võivad järsult muutuda. 6) Mikro- ja makroeelarvestamise erinevused variant 1 Mikroelemendid- detailsed tööd ja konstruktiivelemendid.
rahastamisvõimalusi arvestades; · Hinnatakse ehitusprojekti alternatiivvariante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest lähtuvalt; · Otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang. Eelprojekt · Antakse põhimõtteline lahendus ehitisele; · Prognoositakse detailsemalt ehitusprojekti kulusid võrdlusobjektide ja/või orienteeruvate töömahtude alusel; · Tehakse lõplikud otsused edasise projekteerimishanke või projekteerimis-ehitushanke korraldamiseks. Põhiprojekt · Määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid; · Luuakse võimalus koostada töömahtude loetelu ja ehitustööde kulude kalkulatsioon (kontrolleelarve); · Tehakse otsus peatöövõtu ehitushanke korraldamiseks. Tööprojekt
· Ehitusmaksumuse määramine algab ehitusdetaili mahu arvutamisest ja hindamisest. · Eelarvete koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. · Arvutamiseks kasutatakse aja-ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele. · Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi. Detaileelarvestamisel on ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. Projekteerija poolt on koostatud töömahtude loendid või need võib arvutada ka eelarvestaja. 2.1.Kirjelda maksumuse hindamisega seotud tegevusi sõltuvalt projekteerimisstaadiumist. Kuna omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud, tuleb tal need võimalikult täpselt määratleda, et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Eskiisprojekt - · Koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või
tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulude standart EVS 665:1996 ehituskulud koosnevad kulutustest ehituse kavandamiseks ja elluviimiseks vajalikele kaupadele, teenustele, töödele ja maksudele. Nende kulude jaoks dokumendid- hinnangud. -eelarvutused (projekti eelarve) -eelarved -täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad.
ja kellaajal. Tavaliselt sai lepingu see firma, kelle poolt tehtud pakkumus oli madalaim. Pakkumuse tegemiseks oli aga ettevõtjal vaja arvutada projekti töömahud ja materjali vajadus. Seda tehti jooniseid üle mõõtes ja kuna algandmed pakkumuse tegemiseks olid samad igale pakkujale, pidid ka kõik arvutustulemused olema samad, juhul kui vigu ei tehtud. Selline põhimõte polnud aga mõistlik. Oli tekkinud soodne olukord töömahtude arvestaja ameti tekkimiseks, kelle ülesandeks oli koostada projekti töömahtude loend, arvutada töömahukus ja materjalide vajadus. Oma tasu sai ta aga juba eduka pakkumuse teinud pretendendilt. Kohe tekkis aga uus raskus. Pakkumussüsteemi edu sõltus võistluse aususest ja alati oli oht, et pakkujad võisid salaja kokku leppida ülespuhutud hinnas ja lisatulu jaotamises. Mures olid ka arhitektid. Juhul kui
ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse kaks aspekti- planeering ja ehitamine Ehitamine on ehirustöö tegemine,järelvalve, projekteerimine, rahastamine ja rojekti juhtimine. Ehitamise kaks aspekti- kuhu ja mida ehitada, kuidas ehitada. 6
Kõik kommentaarid