Ehitusmaterjalide vastused (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Soojajuhtivus [W/mK]on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest (kiude asupaigast, niiskusest, temperatuurist). Soojamahtuvus [kJ/C°kg, kJ/K kg]on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Põlevus (süttivus) Mittepõlevad ehitusmaterjalid ­ ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad ehitusmaterjalid ­ (impregneerimata puit, plastikud, kummid) 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEPfibroliit; õlg ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m3 või immutatud antipüreeniga). 3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. (tulekindlad materjalid, raskeltsulavad, kergelt sulavad materjalid) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus [N/mm2]on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Materjali pinda surutakse kõvasulamist kuuli ja tekkinud jäljendi suuruse järgi hinnatakse materjali kõvadust. Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Materjali tükid (killustik) asetatakse pöörlevasse trumlisse, seal nad hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %des mahakulutatud tolmu näol. Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. (lühiajaline ­ savi, mört ­ või püsiv ­ vask, aluminium ­ plastsus) Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 4. Puidu omadused niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2. hügroskoopme niiskus rakuseintes (üksikute vee molekulidena) Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2. survetugevus ristikiudu radiaalsuunas 3. survetugevus ristikiudu tangensiaalsuunas 4. tõmbetugevus pikikudu 5. paindetugevus 6. nihketugevus pikikiudu Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. Tekstuur tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist, radiaal ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead lõhed, oksad, kasvuvead Lõhed 1. välislõhed ­ radiaalsed (tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel) 2. siselõhed säsi (radiaalsed) või ringlõhed (harvem esinevad, nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu külmumisel, ka puu langetamisel) Oksad Umboksad puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle. Puidu edasisel kasvamisel toodab puu kahte liiki kudesid: üht, mis katab haava, ja teist, mis toodab uut kambriumi. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; · sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; · väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja; · tubakoks on pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. 6. Puidu mädanemine ning kaitse mädanemise eest erinevate võtete ja meetoditega Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne) ja nende arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%, sobivaim temperatuur 2035 C° ja õhuhapnikku (vees seened ei arene). Mädanikku põhjustavad seened: 1. metsaseened esinevad kasvavatel puudel. 2. laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Nad toituvad rakkude sisust ja rikuvad puidu välimust. 3. majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. (päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen) Puidu kaitsmiseks mädanemise eest: Konstruktiivsed võtted ­ luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused (kaitse niiskumise eest ja konstruktsioonid tuulutatavateks). Keemilised võtted ­ puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptimise meetodid: võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid, latid, liiprid igasugustele rööbasteedele. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). Hööveldatud lauad, põrandalauad, voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer (spoon), ristvineer, parketiliistud. Termotöödeldud puit toimub auruga 185 230*C juures puidu modifitseerimine Materjal kõik puiduliigid, töödeldav puit võibolla toores/eelkuivatatud. mänd, kuusk, kask, haab 1. Temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine, temperatuur tõstetakse kiiresti 100*Cni, seejärel aeglasemalt 130*Cni Puidu niiskusprotsent = 0 2. Temperatuuri tõstetakse olenevalt töötlusastmest 185...230*Cni (hoitakse 23h) 3. Temperatuuri alandamine, niiskuse tasakaalustamine veeudu abil (niiskuseni 47%). + tiheduse ~ vähendamine, puit kergem nõrgenevad paindetugevus (520%), UVkiirguse lagundav mõju väiksem lõiketugevus, lõhenemistugevus puit ~ kõvem UVkiirgus hallistab puitu hea mõõtmepüsivus, deformeerub vähem suitsulõhn (tasakaaluniiskus väike) hea vastupidavus ilmastikukoormusele, seentele puit hapram niiskusesisaldus väiksem suurem energiakulu soojajuhtivus väheneb vähem orgaanilisi ühendeid puidutöötlemismeetodid ei muutu pole vaiku, pinna viimistlus lihtsam, oksakohad ei nõua lakki ei lisata kemikaale, ei teki keskkonda võõraid aineid sisejõud vähenevad värvuse tumenemine survetugevus jääb samaks põlemisomadus ei muutu töötlemistolm kuivem ja peenem 8. Malmid tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak (looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks (ka kõrgahju kütuseks) ja räbustaja (mineraalaine ­ lubjakivi, dolomiit ­ , mis tekitab räbu ja seob endaga mineraalained maagist ja koksist) . 1. Valumalm (hallmalm): Murdepind on hall (kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel). Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2. Toormalm (valge malm): Ta on heleda murdepinnaga (kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud). Ta on veel hapram. 3. Erimalmid Kasutamine: Valumalmi: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. 9. Ehitusterased tootmine, legeerterased Tootmine: Lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Põhimõte: süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Tootmise meetodid: martään, konverter, bessemer ja elektersulatuse meetod. Sulateras valatakse vormidesse ja saadakse valuplokid, mis lähevad edasisele töötlemisele. Valatav teras jaguneb keevteraseks ja rahulikuks teraseks. Keevterase puhul vormis olevast metallist süsinik veel eraldub ja keevterasesse jääb gaasimulle sisse. Rahuliku terase puhul on süsiniku eraldumine täielikult lõppenud. Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid (vääristavaid) lisandeid, mis parandavad mitmeid terase omadusi. Legeerivad lisandid: nikkel, kroom, mangaan, räni, vask, volfram Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: · süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; · madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; · kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%; · kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%. Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid. 10. Metallide omaduste määramine kõvadus, tõmbetugevus, löögisitkus Kõvadust hinnatakse sel teel, et metalli pinda surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli. Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus. Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Mida tugevam on metall, seda vähem ta venib. Löögisitkus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. 11. Metallide korrosiooni liigid algpõhjus ja levikulaad Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maaalust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 12. Metallide korrosioonikaitse Korrorsioonikaitseks kasutatakse võtteid: · legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht; · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 13. Tardkivimid eriliigid, kasutuskohad Süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Nad on tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Kasutuskohad: ehitusmaterjalid ­ killustik, sillutuskivid, äärekivid, välistrepiastmed, plaadid põrandateks või seinte vooderduseks, skulptuursed detailid jne. 14. Settekivimid eriliigid, kasutuskohad Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt. liivast on saanud liivakivi). Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadenemisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid. Kasutuskohad: Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. Lubjakivi kasutatakse müürikivina, killustiku tootmiseks, lubja põletamiseks (puhtamaid lubjakive), tsemendi üheks tooraineks, kõnniteeplaatide ja trepiastmete valmistamiseks. Dolomiiti kasutatakse hoonete välisviimistluses, sisetöödel põrandateks, treppideks, siseviimistluseks, ning ka treitud esemeteks. 15. Sõmerad looduskivimaterjalid Sõmerad materjalid esinevad looduses nö valmiskujul. Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist). Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki: 1. mäeliivad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on krobeliste teradega 2. uhtliivad on veega edasi kantud ja nende terad on siledaks hõõrutud 3. lendliivad on tuulega edasi kantud (peenemad liivad) ja esinevad peamiselt kõrbetes Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: 1. mäekruusad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on nukiliste teradega ja sageli nimetatakse teda ka looduslikuks killustikuks 2. uhtekruusade terad on vee toimel lihvitud siledaks 3. moreenkruusad on tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal. Savi terad on õhukesed plaadikujulised, mis on tingitud põldpao kihilisest ehitusest. Sellise tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu, liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. 16. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid korrapärased kivimaterjalid Korrapärased materjalid ­ vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Kivist põrandaplaate kasutatakse seal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks ja valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist jne. Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev, kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist. Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett, klomp, mosaiik ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud ja alt kitsenevad. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enamvähem täisnurksed. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid. 17. Keraamika tootmine kirjelda tootmise etappe ja eriliike Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva, plastse või lobrimeetodi järgi. Savi ettevalmistus Kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul vajaduse korral kuivatatakse. Poolkuiv savi on pisut niiske pulber, plastne savi on vormihoidev mass, lobri aga voolav mass. Vajaduse korral lisatakse juurde liiva või mõnd teist savi. Liiv vähendab savi kahanemist kuivamisel ja väldib pragunemist. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid. Toodete vormimine Plastse meetodi järgi toimub lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Toortellised (plonnid) tehakse 5...10% suuremad, kuna kuivatamisel ja põletamisel nad kahanevad. Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savipulber metallvormides suure rõhu all kokku. Lobrimeetodi puhul vedel savimass valatakse vormi. Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub tunnelkuivatis. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsoon. Toodete temperatuur ahjus ei tohi muutuda järsult (toodetesse jäävad sisse temperatuuripinged ja võivad praguneda). Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist. Glasuurisegu koosneb mingist jahvatatud mineraalainest, mõne metalli ühendist, värvainest ja veest. Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. 18. Savitellised täistellis, auktellis, samotttellis, porotherm kärgplokid Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. VAT kasutuskohad viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. FAT kasutuskohad Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. Samotttellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samotttelliste mõõdud on 250x123x65 ja 230x113x65mm. Tellised on tavalistest veidi laiemad, kuna samottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga. Värvilt on nad heledad (kollakad). Samotttellist kasutatakse kohtades, kus esinevad väga kõrged temperatuurid (küttekollete sisevooder, tööstuslikud põletusahjud jne). Porotherm kärgplokid toodetakse parima kvaliteediga savist. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Kärgplokkidest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4 tundi. Punnsoon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. Kärgplokke kasutatakse ka lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks. 19. Kergkruustootmine, omadused, kasutus Tootmine: Kergkruusa saadakse savi paisumisel 1150ºC temperatuuril pöördahjus. 1. eriliste omadustega savi segatakse ühtlaseks massiks 2. mass kuivatatakse ja töödeldakse pöördahjus 3. savi paisub temperatuuri tõustes põletustsoonis 1150ºCni 4. tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Omadused: tulekindel looduslik toode, külmakindel, kerge, tugev, hea soojus ja heliisolaator, ei karda niiskust ega kemikaale, ei hallita ega mädane Kasutus: Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni, täite ja dreenmaterjalina · lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel · vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel · kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel · teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina · põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel · pinnase isoleerimisel 20. Lubisideained tootmine (tootmise etapid põletus, kustutamine), kasutuskohad Tootmine: Toorained CaCO3 sisaldavad kivimid Põletamine Põletatakse sahtahjudes, põletustemperatuur 900...11500C. Tooraine läbib ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsooni. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega CaCO3 = CaO + CO2 Lubja kustutamine Segatakse veega ja toimub järgmine reaktsioon: CaO+H 2O = Ca(OH)2 + Q. Lubja kustutamisel eraldub soojust (Q), seejuures soojeneb mass vee keemiseni. Moodustuv lubjataigen on 2...2,5 korda suurema mahuga kui lähtematerjalid. Kustutatud lubi sisaldab ca 80% vett. Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristalliseerumise protsessi tekkes. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Kasutuskohad: Müürimördid, krohvimördid segus kipsiga, kuivsegud, lubiliiv tooted (silikaatkivid), lubivärvid, lisand teiste sideainete valmistamisel, teistes tootmisharudes (paberi, tekstiili, puidu jne.) 21. Kipssideained tootmine (tootmise viisid autoklaav. kipsikeedukatel), kasutuskohad Tootmine: Toorained Looduslik kips CaSO42H2O, looduslik anhüdriit CaSO4. Autoklaav Kujutab endast hermeetiliselt suletavat reservuaari, antakse sisselaadimisluugi kaudu tooraine, mida kuumutatakse ca 5 tunni vältel rõhul 0,13MPa ja temperatuuril 1240C. Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside läbijuhtimisega. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalahustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. Kasutuskohad: Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks Ehituskipsi kasutatakse krohvides Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte Arhitektuursete elementide valmistamiseks 22. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine Toormaterjal lubimergel või kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor) 75% ja savi 25% 1. Tooraine kaevandamine 2. Segu ettevalmistamine Märg menetlus Kuiv menetlus lubjakivi purustatakse killustikuks lubimergel purustatakse sobiva suurusega segatakse savi ja veega tükkideks jahvatatakse kuulveskis* pastataoliseks massiks lobriks lobri suunatakse lobribasseini *Kuulveski kujutab endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali. 3. Toorsegu põletamine klinkri saamiseks Protsess viiakse tavaliselt läbi pöördahjudes temperatuuridel ~1400 0C. 4. Klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks Jahutatud klinker ladustatakse ja jahvatatakse seejärel kuul või toruveskites, mis on varustatud separaatorite ja tolmupüüdmisseadmetega. Jahvatusprotsessis doseeritakse tsemendiklinkrile ca 3...4% kipsi, jahvatusprotsessis võib tsemendile lisada ka muid koostisosi ja lisandeid. 5. Tsemendi ladustamine ja pakkimine 23. Tsemendi eriliigid valge portlandtsement, räbutsement, aluminaattsement Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua ega mangaaniühendeid. Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Jahvatamisel kasutatakse kuulveskis malmkuulide asemel kivi või keraamilisi kuule, et vältida raua tolmu sattumist tsementi. Räbutsement (CEM III) saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Räbu võetakse 30...70% klinkri massist. Jahvatatud räbu on samuti sideaine omadustega. Omadused: tardub aeglasemalt, korrosiooni suhtes püsivam, tihedam, väiksema soojuseraldusega ja väiksema mahumuutusega. Peenem jahvatus. Sobib massiivsete rajatiste püstitamisel ja hüdrotermilisel kivistamisel. Ei sobi madalatel temperatuuridel kivistamiseks, vahelduvas niiskumisekuivamise ning külmumisesulamise tsoonis kasutamiseks. Aluminaattsement valmistatakse Al2O3 rikkast toorainest boksiidid ja alumiiniumitööstuse jäägid. Saadakse boksiidi põletamisel koos lubja või lubjakiviga. Omadused: vees kiiresti kivistuv, suur tugevus, suur eksotermia, madal leelisekindlus, tundlik kivinemistingimuste suhtes, eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi Raske üle 2600 kg/m3 Normaal betoon 2000...2600 Kerge 800...2000 kg/m3* kg/m3 * ei käi gaas, vaht (poor või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste kohta Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevusklassid: C8/10... C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust) Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusklassidesse: KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement, asfalt, kips, põlevkivituhk, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi tihebetoon korebetoon mullbetoon vahtbetoon gaasbetoon Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindaks jne. betooniks. 25. Betooni tugevus selle määramine ja mõjurid Tugevust kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Katsetamine toimub üldjuhul peale 28 päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel (7 ja 21 päeva). Katsetamine seisneb proovikehade purustamises pressi all. Saadud survetugevust korrigeeritakse veel koefitsiendiga k, mis ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 26. Fiiberbetoon, polümeerbetoon Kiudbetoon ehk fiiberbetoon Armeeritakse disperssete kiududega. Kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras, plastik, polüpropüleen või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsemaks muuta. Põhiliselt kasutatakse külmalt tõmmatud traadist, metalllehest lõigatud ja freesitud kiudusid. Kasutusalad: betoonpõrandad (tööstuspõrandad), torkreetbetoon ja monteeritavad betoonelemendid Sünteetilise kiuga betoon on ühtlaselt jagunenud tavalisemalt polüpropüleenkiud. Kiuga vähendatakse betooni varase ehk plastse perioodi kahanemist ja pragunemisriski. Tüüpilised kasutuskohad on puhaspõrandad. Polümeerbetoonid Sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Vaigu kokkuhoiuks võib koostisesse viia ka peenjahvatatud täiteainet. Vaigu tahkestumiseks ja üleminekuks mittelahustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid tahkesteid (kõvendajaid). Tahkestumine toimub betoonisegu termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Kasutusalad: korrodeeruvates keskkondades (keemia, metallurgia, naftatöötlemis ja toiduainetööstuses), keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. 27. Isetihenevbetoon, teebetoon Isetihenevbetoon Kõrge toote kvaliteedi ja betooni pikaealisuse tagamine vähese kvalifitseeritud oskustööliste arvuga. Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihendamise võimalus. Saab betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone. Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. Teebetoon Ta on tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Asfaltbetoonist on ta vastupidavam. Tsemendina kasutatakse harilikku, hüdrofoobset või plastifitseeritud portlandtsementi, tugevusklassiga vähemalt 42,5. 28. Poorse täiteainega kergbetoonid Täitematerjali järgi Looduslik poorne kivim Poorne Räbud Orgaanilised tehismaterjal materjalid pimskivi, vulkaaniline tuff, lubituff, kergkruus karplubjakivi Omadused: survetugevus on 2,5...20N/mm², tihedus on 800...2000kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/mK. Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega. Kasutusalad: soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjal; seinaplokid, monoliitsed seinad, mõnikord sarrustatud konstruktsioonides (sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga). Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega, et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Kasutusalad: seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna) 29. Raudbetooni olemus, monoliitne ja monteeritav r/b enda omadustega Raudbetoon on liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: · betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, · betoon nakkub küllalt hästi terase külge, · betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, · betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, · tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Omadused: koosneb lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi) ei põle, ei kõdune ega korrodeeru, püsiv materjal on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone konstruktsioonid on tugevad suur kaal ja habras Monoliitne raudbetoon Monteeritav raudbetoon Valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. betooni kivistumist lammutatakse. ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, tööde kvaliteet kõrgem materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (korduv kas. vormid) on võimalik teha õõnespaneel, ribipaneel talvetingimused segavad ehitamist vähem on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on tülikas esineb ühendusosade korrosiooni oht terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra 30. Raudbetoondetailide põhitüübid vundamendiplokid, seinaplokid, vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Seinaplokid jagunevad suur ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist. Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. Väikeplokke tehakse raskebetoonist, mullbetoonist või poorse täiteainega kergbetoonist. Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Väikeplokke laotakse seina käsitsi, nagu suuri telliseid. Väikeplokke kasutatakse peamiselt 1...2 korruseliste hoonete ehitamisel. Vahelaepaneelid ribakujulised suurpaneelid õõnespaneel ribipaneel katavad tervet ruumi elu ja ühiskondlikes tööstushoonetes kasutatakse peamiselt hoonetes paneelhoonetes toetuvad ainult otstest seintele või taladele Võivad olla õõntega või ilma Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest, kus kahe raudbetoonikihi vahel on soojaisolatsioonimaterjal. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80...120mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. 31. Müürimördid olemus, erinevad liigid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Mördi nimi Tsementmört Lubimört Savimört Segamört Koostis Tsement, liiv, lubi, liiv, vesi Savi, liiv, vesi Tsement vesi lubimört Tsement savimört Hea tugevus plastsus kuumakindlus tugevus veehoidvus veehoidvus plastsus plastsus veehoidvus veehoidvus Halb plastsus nõrk ei kivistu (kuivab tahkeks) Kasutatakse niisketes Kuivades Pottsepatööd kohtades vähem koormatud kohtades Kuivades kohtades 32. Krohvimördid olemus, erinevad liigid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga sideaineid. Mördi nimi Lubimört Lubikipsmört Tsementmört Kasutataks kuivemates kohtades lagede, hüdroisolatsioonikihtide e puitpindade aluse krohvimisel tasandam iseks vees hästi töödeldav rahuldava tugevusega kaetud seinad annavad hästi niiskust välja 33. Pesukrohv, tehismarmor Pesukrohv (terrasiitkrohv) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust. Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe lahusega. Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha. Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel. Ta on ilmastikukindel ega vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. See tehakse mingi tugeva sideaine taignast, millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. 34. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad Tootmine: Toormaterjal kvartsliiv, lubi ja vesi 1. liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine 2. lubja jahvatamine; 3. segu valmistamine koos lubja kustutamisega (pöörlevas trumlis auru rõhu all või silos märja segu laagerdamisega) 4. segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral 5. telliste vormimine metallvormides pressimise teel rõhu all 6. toortelliste ladumine vagonettidele 7. telliste kivistamine autoklaavis aururõhu all Olulised ehituslikud näitajad: tihedus on 1850...1950kg/m³, veeimavus 1015% ja soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7....0,8W/mK, niiske kivi W=5% =1,0W/mK. Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev (klass A). Survetugevus 88mm ja 65mm paksusega kividel ja plokkidel 25N/mm². Mõõdud: 250x60x65 või 250x85x65. Kasutuskohad: Reakive kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumisel. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Lõhestatud tellist kasutatakse fassaadi kattematerjalina. Õõnesplokki sobib kasutada nii kandvate, kui ka vaheseinte ladumiseks. 35. Autoklaavitud poorbetoontooted tootmine, kasutamine Tootmine: Toormaterjal tsement, lubi, kvartsliiv 1. Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur. 2. Vormid valatakse täis ca 60% ulatuses. 3. Tooted lähevad eelaurutusele. Segu paisub ja tardub. 4. Plastiliini tugevuse saavutanud segumassiiv lõigatakse lõikemasinal traatidega õigete mõõtudega toodeteks. 5. Lõpliku tugevuse saavutavad tooted autoklaavides nende termilisel töötlemisel auruga kõrge temperatuuri ja rõhu reziimil. Kasutamine: Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. Kasutatakse hoone kandvate ja mittekandvate, sise ja välisseinte ehitamiseks. 36. Kipsplaadid, eterniit Kipsplaadid: 6 ... 22mm paksused plaadid, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindekindluse. Kipsplaate kasutatakse siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka põrandate alusena. Veekindlust suurendavate lisanditega plaate kasutatakse ka välisseintes tuuletõkkekihina. Plaadid on õhendatud servaga. Eterniit on mõeldud kaldkatuste ning seinte katmiseks. Laineplaadid on valmistatud mittesüttivast materjalist ning kuuluvad liigituselt mittepõlevate materjalide hulka. Nende valmistamiseks kasutatakse tsementi, vett, täiteainet (opooka või lubajakivijahu) ning armeerivat naturaalset kiudainet. Pressitud laineplaadid soojendatakse, mille järel hõõrutakse plaadi pinnale esimene värvikiht. Teine kiht värvkatet pihustatakse eeltöödeldud laineplaadile. 37. Betoonkivid tänavakivid, betoontellised Tänavakivid (UNIkivid) valmistatakse paksusega 60±3mm ja 80±3mm. Esimesed sobivad põhiliselt kõnniteede sillutamiseks, teised sõiduteedele. Betoonkivides üldiselt sarrust ei kasutata. Betoontellised (Columbiakivid) valmistatakse peenteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Nii võib saada mitmes värvitoonis kive. Kasutatakse Columbiakive peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas sileda või murtud pinnaga. 38. Bituumenite olemus, kasutamine Bituumenmaterjalid on kolloidsed süsivesinikühendid. Omadused: hea kleepuvus nad ei kivistu, vaid seovad ainult oma kleepuvusega. veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud. hea keemilise püsivusega, lahustuvad naftasaadustes ja mitmetes orgaanilistes lahustajates mustad või tumepruunid. Toatemperatuuri juures tahked, sitked või vedelad ained. Temperatuuri tõusuga sujuvalt vedelduvad (ilma järsu üleminekuta tahkest olekust vedelasse). madal temperatuuripüsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul). Kasutamine: Valmistatakse bituumenemulsioone, asfaltmörte ja ­betoone, katusekatte ja hüdroisolatsioonimaterjale, tihendusmaterjale, liimaineid, korrosioonivastaseid võõpasid, lakke ja mastikseid. 39. Bituumenist katusekattematerjalid keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid Keevisruberoidile on kleepkiht peale kantud juba tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokku ei kleepuks, on kleepkiht kaetud õhukese polüetüleenkilega. Kleepkiht sulatatakse üles rulli lahti kerimisel (katusel) kuumaõhupuhuriga. Polüetüleenkilet ei eemaldata, see sulab koos kleepkihiga. Plaatruberoid (ruberoidsindlid) kujutab endast paksemat ruberoidi, mis on tükeldatud mitmesuguse kujuga plaatideks. Plaatruberoidi kasutatakse tiheda laudroovitusega kaldkatuste katmiseks. Plaadid naelutatakse roovitusele. Järgmise rea ülekate kleepub alumise rea plaatidele. Plaadid on alt kaetud külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega. Enne plaatide paigaldamist tuleb kile eemaldada. Ruberoidplaadid valmistatakse harilikult kummibituumeni baasil. Puistekihiks on mitmesuguseid värvilised kivipurud. Laineplaadid Materjali koostises on ligi 50% tselluloosi, 5% värvainet ja mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit. Tselluloosi ja polüesterkiud segatakse vedelaks pulbriks. Pulber pressitakse lainelisse vormi, vorm suunatakse ahju. Pikad kiud armeerivad materjali ning see jääb elastseks. Edasi läheb materjal värvimisse. Värv tungib sügavale kiudude vahele, alles seejärel immutatakse bituumeniga. Kinnitatakse papinaeltega. Bituumeni omadustest tingituna ei ole soovitatud paigaldada temperatuuril alla 10C. 40. Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused) Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine (40 ... 80%). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne). Täiteaine muudab plastmassi enamasti odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline täiteaine toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või mõne muu gaasi mulle. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist. Plastifikaatoriks on mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik, mis tungib makromolekulide vahele ja nõrgestab nendevahelist sidet. Värvainega antakse plastmasstoodetele vajalik värvus ja nad enamal juhul mingit lisaviimistlust ei vaja. Stabilisaatori ülesandeks on muuta plastmassi omadused püsivaks. Nad pidurdavad plastmassi vananemist. Stabilisaatoreid lisatakse mõni protsent. Plastmasside omadused. Puhtaid polümeere (ilma täiteaineteta ja lisanditeta) kasutatakse ehituses harva: *haprad, *suhteliselt madal tugevus, *kõrge omahind Plastide põhilised EELISED: · võimalik saada väga mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus, keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne) · toormaterjalide kättesaadavus · on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks (madal töömahukus) · tootmine on hästi automatiseeritav · tootmis ja töötlemisettevõtted on suhteliselt odavad ja tasuvusaeg lühike Spetsiifilised PUUDUSED: · suur roomavus (eriti termoplastsetest polümeeridest plastidel ja võib järsult suureneda juba väikesel temperatuuri tõusul) · kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10 korda kõrgem kui ehitusterasel) · suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60...200 0C, erandlikult 300...350 0C · suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel · suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15... 30% · põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300...400 0C juures) · toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel. 41. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid EPS, XPS, PUR Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 1035kg/m 3, survetugevus suureneb koos tihedusega. =0,035...0,040W/mK. Kasutuspiirkond +70...+100 0C. Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väikesem veeimavus. Tihedus 25...45 kg/m3, =0,035...0,045W/mK. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Kasutatavus kuni 750C. Mullpolüuretaan (PUR): kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Kasutamise temperatuur kuni 200...250 0C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 42. Plastmassidest rullmaterjalid poranda, seina, katusekattematerjal Rullmaterjale kasutatakse porandate, seinte, katuste jne katteks ning auru ja hudroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest porandakatete uldnimetusena kasutatakse sageli linoleumi. Linoleumid voivad olla aluskihiga (riie, klaas voi sunteeskiust riie, paber jne) voi aluskihita. Linoleum voib olla uhe voi mitmekihiline. Linoleumirulli laius on 1,43,0m. Linoleumi paksus voib olla nait. 2,6mm, 3mm, 3,2mm jm. Poranda alusele linoleumid liimitakse ja liitekohad uhendatakse kuumohukeevitusega. Seinakattematerjalid on porandakatetest marksa ohemad (0,5...1,5mm). Nad voivad olla samuti aluskihiga (paber, riie) voi aluskihita. Katusekattematerjalid kujutavad endast sunteetilisi rullmaterjale paksusega 1...2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, taitematerjalist ja plastifikaatorist (vajaduse korral ka pigment). Katusele nad liimitakse voi kinnitatakse plasttuublitega labi soojaisolatsioonikihi. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kondida. Libeduse valtimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne. 43. Orgaanilise paritoluga soojustusmaterjalid tselluvill, mullpoluuretaan, mullpolustureen Soojustusmaterjale valmistatakse nii looduslikest (roogplaat, tselluvill) kui ka sunteetilistest (poluetuleen, poluuretaanid) orgaanilistest ainetest. Tselluvill valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutest ja antipureenidest (boor ja booraks). Tselluvilla puhul on tegemist lahustite jaakide emissioonidega, teatavasti eraldatakse kiud paberijaakidest suures lahusti hulgas. Tselluvilla tulekindluse tostmiseks immutatakse teda mineraalse tulekaitsevoobaga. Tselluvilla naitajad: · Tihedus: puiste 3060kg/m3 ,plaat 6090kg/m3 · Niiskusesisaldus <12% · Soojusjuhtivus ~0,040WmK ·Tselluvilla paigaldatakse puhurite abil. Olenevalt kihi paksusest (1830cm) on soojatakistus 0,220,14mK/W. Tselluvilla omadused: on loodussobralik, niiskuskindel, ei pehki ega madane, ei niisku ja laseb seintel hingata, narilised teda ei soo. Suttimiskindel, tuli ei levi, ei pole. Mullpolustureenisolatsioonmaterjalid . Mullpolustureen on vastupidav nii puhtale kui ka mereveele, lammastikhappele, leelistele, alkoholidele ja loomsetele ning taimsetele rasvadele, kuid ei ole vastupidav eetrile, kloororgaanilistele ainetele, tarpentinile, bensoolile, ketoonidele, estritele jms. On polev koikides oma vormides. Poledes eritab vingugaasi ja palju paksu musta suitsu. Tulekaitsevahendid vahendavad ainult suttivust, mitte polevust ja suurendavad suitsu hulka. Vajab polemiseks 150 korda rohkem ohku kui puit. Leegi levimise kiirus pinnal on kiire. Mullpolustureenid jagunevad: · Paisutatud polustureen EPS · Ekstruuderpolustureen XPS, DOW(vt. ptk. 12.4 Plastide kasutamine ehituses) Granuleeritud vahtplast kujutab endast 5...10mm jamedusi vahtplastkuule, milliseid kasutatakse seinte ja lagede soojustamiseks. Ta on ulikerge materjal, kuna kuulikestes olevatele pooridele lisanduvad veel kuulikeste vahelised tuhemed. Granuleeritud vahtplasti tehakse koige sagedamini fenoolformaldehuudvaikude (mipoori) baasil. Mullpoluuretaan (PUR) kasutatakse erineva tiheduse ja jaikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna). Kova mullpoluuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tottu. Kasutamise temperatuur kuni 200...2500C. Vaike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt pusiv. Polev, suttivuse vahendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus =0,02...0,03W/mK. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega. 44. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid klaasvill, kivivill, akustilised plaadid Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad (klaas ja kivivill) ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Klaasvilla tihedus 10 130kg/m3, 0,030...0,040W/mK. Tuntum tootja SaintGobain Isover. Toodete tähistusel KL plaatvill, KT rullis vill Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustuma 200...2500C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 11000C juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tihedus 27149kg/m3, =0,0350,040W/mK. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud. Akustilised plaadid kujutavad endast jäiku mineraalvillast plaate, mis on ühelt poolt kaetud viimistluskihiga. Akustilistest plaatidest tehakse peamiselt ripplagesid. Plaadid on hea helineelavusega. Näiteks: "Ecophon" ripplaeplaadid tehakse "Isoverklaasvillast". Nad on kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad, vajaduse korral saab katta ka kõverpindu. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla. 45. Vesivedeldajaga mineraalvärvid lubivärv, tsemendibaasilised värvid, silikaatvärvid Kõige paremini sobivad kiviseinte niiskumise kaitseks lubi, tsement, ja silikaatvärvid. On poorsed, hingavad. Ei pehmene niiskudes ja ka niiskena on hea nake alupinnaga. Kui niiskust on väga palju, siis muutuvad kirjuks. Lubivärv. Valmistatakse kõrgekvaliteedilisest kustutatud lubjast. Kasutatakse kivist välisseinte värvimiseks eriti seal, kus on kasutatud lubimörte ja ­ krohve ning lubivärve. Võib kasutada nii betooni kui kergbetooni pindadele, samuti krohvipinnale. Parim omadus on poorsus, kuid mehhaaniline tugevus on madal. Heledad värvitoonid. Värvida tuleb tihti. Tsemendibaasilised värvid. Sideaine portlandtsemendi või lubjatsemendi segu. Betooni värvimiseks nii sise kui välisvärvid. Alus peab olema märg, et tsement saaks kivineda. Rasked töötingimused, mistõttu ei kasutata palju. Niisketes tingimustes püsivad, näiteks pesuruumides. Välisvärvid. Silikaatvärvid. Kivipindadele, ka mineraalsed krohvid ja betoon. On kõrge ilmastikukindlusega värvid, vastupidavad õhusaastele. Samas võimaldavad veeauru ja CO2 difusiooni. Sideaineks kaaliumvesiklaas. 46. Alküüdvärvid, lateksvärvid Alküüdvärvid. Sideaine alküüdvaik ­ sünteetiline. Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv. Kui õli hulka vähendada, siis on värv habras ja kõva pinnaga. Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. Kasutatakse lahustit, et vedeldada. Alküüdvärvi omadused: · hea elastsusega · kõva pinnaga · püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel · piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus · hea nake puu ja metalli pindadega · hea hõõrdetugevus Lateksvärvid Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. Kuna lateksvärv ei sisalda peale vee muid orgaanilisi lahusteid, on ta eriti tervislik. Kelme on painduv ja kuivab kiiresti, kuid lõplikud omadused kujunevad välja alles 2 nädala pärast. Sise ja välisvärvid. Sees ­ betooni, krohvi, pahtli ja plaatide pinnad. Värvitud pind ei talu kulutamist. Välislateksit kasutatakse nii puu kui kivi pindade värvimiseks. Hingamist võimaldav pind. Väikesed veekogused ei kahjusta. Kui niiskus pääseb värvist läbi, siis värv irdub. Välisvärvides kasutatakse seente, hallituse ja pehkimise vältimiseks lisandeid. 47. Eriotstarbelised värvid tulekaitsevärvid, korrosioonivastased ja puidukaitse värvid Korrosioonivastased värvid. Kasutatakse nn. korrosiooni tõkestavaid pigmente, mis takistavad korrosioonireaktsioone. Sellisteks on baariummetaboraat, tsinkkromaat, tsingi ja seatinatolm jms. Nimetused vastavalt kasutatud pigmendile. Kasutatakse alusvärvina, mille peale kantakse alküüd, epoksüüd, polüuretaan või silikaatvärve. Tulekaitsevärvid. Jaotatakse tule levikut tõkestavateks ja vahtutekitavateks värvideks. Tulelevikut tõkestavate värvide põhimõte on selles, et tule mõjul tekivad värvi koostisosadest gaasid, mis summutavad tuld. Kasutatakse nii välis kui sisevärvina; pealtnäha ei erine tavalisest värvist. Vahtutekitavad värvid on tuleohutuse seisukohalt põhilised. Nendega saab tõsta konstruktsioonide pindade tuleohutuse kategooriat, sest nad paisuvad kuumenedes ja tekkinud poorne kiht ei lase kuumusel tungida kaitsekihi alla. Mõned neist on aga väga tundlikud niiskuse ja vee suhtes. Ka ei ole nende pind eriti sile ja neid on raske pinnale kanda. Puidukaitse värvid. Neid puiduliike, mis ei ole eriti mädanikutundlikud, kaitstakse puidukaitsevahenditega värvimisega. Need tungivad mõne mm sügavusele puu sisse ja kaitsevad seda. Sideainet sisaldavad värvid võivad moodustada puu pinnale kelme. Kasutatakse sinimädaniku teket vältiva mürgiga värvimist enne kattevärviga värvimist. On olemas ka puidu ilmastikukindlust parandavaid nii vesi kui ka lahustibaasilisi värve. Värvina pealekantavate puidukaitsevahendite mõju on suhteliselt väike, mistõttu rohkem kasutatakse puidu immutamist rõhu all vaske, arseeni ja kreosooti sisaldavate lahustega. 48. Tapeedid pabertapeedid, vinüültapeedid, tekstiiltapeedid Tapeedid on seina viimistlusmaterjalid, mida toodetakse mitmetel alustel: paber, riie, klaaskangas. Pabertapeedi muster kas trükitakse või pressitakse sisse krunditud või kruntimata aluspaberisse. Tapeedikangal peab olema märjalt küllaldane tugevus, samuti ei tohi ta valguse käes pleekida. Pabertapeete eristatakse: · tapeedid, mis on ette nähtud kuivadesse siseruumidesse ­ paberalusel, värske liim on kergesti ära pühitav, mittepestavad; · pestavad pabertapeedid, mis on kaetud spetsiaalsete värvidega ja kiletatud või kaetud plastmassi dispersiooniga. Pestavad veega ja pesuainetega. · värvitavad tapeedid ­ paberalusel, kas kareda või reljeefse pinnaga ja vajavad värviga katmist. Vinüültapeedid: · paberalusel valmistatud ja polüvinüülkloriidiga (PVC) kaetud suure kulumiskindlusega ja pestavad tapeedid, mida kasutatakse niisketes ruumides (WC ja köögid). · klaasriidel vinüültapeedid (PVC), mida saab kasutada ka märgades ruumides nagu vannitubades. Tekstiiltapeedid on kuivadesse ruumidesse ette nähtud tapeedid, mis koosnevad paberalusele lamineeritud riidest. 49. Klaasi lähtematerjalid ja tootmine, klaaspaketid, selektiivklaasid, klaasplokid Klaaspaketid ja isoleerivad klaasid. Klaaspakett valmistatakse 2st või enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas või kuiv õhk. Liimitakse ümbrisesse. Klaaslehed võidakse hermetiseerida ja ühendada metallprofiili sisse. Heliisolatsioon 20 40 dB. Valguse läbivus 69 81% olenevalt klaaside arvust. Selektiivsed ehk valikuliselt valgust peegeldavad klaasid. Selektiivklaas peegeldab pika lainepikkusega soojuskiirgust tagasi (metalloksiidi kiht pinnal). See kiht laseb läbi päikese ja soojuskiirguse, mis on lühikese lainepikkusega. Soojaisolatsiooni omadustelt selektiivklaas vastab kolmekordsele aknale, aga on halvemate heliisolatsiooni omadustega. Metallioksiidid annavad klaasile värvi. Valguse läbivus 5665%. Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Saadakse seest õõnsad plokid suurusega 194x194x98 või 294x294x118mm. Ploki külgede sisepinnad on reljeefsed. Seetõttu lasevad nad läbi ainult hajutatud valgust. Plokkide valguse läbilaskvus on 6...75%, survetugevus vähemalt 4N/mm2 ja soojaerijuhtivus ca 0,4W/mK. Klaasplokkide värvuseid on mitmeid. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Plokid ühendadakse omavahel spetsiaalse klaasiliimiga. 50. Klaasi valmistamine toorained, põhilised tootmisviisid ja tootmisetapid Peamised klaasi toormaterjalid on liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. Põhilised klaasivalmistamise viisid: · Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C) · Klaasile kuju andmine klaasi puhumine (inimene või masin) lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C) lõikamine · Tooriku lihvimine ja poleerimine · Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamine Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise: · Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel, · Pressimine ja stantsimine ­ klaasplokk ja läätsed · Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine ­ klaaskiu valmistamisel. 51. Lehtklaasi tooted floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine) Lehtklaas on sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väljatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Floatklaas (Pilkingtoni meetod) Lameklaasi valmistamine ­ sula klaasimass tõmmatakse vannist otse veega jahutatavatele valtsidele, kus ta mõnevõrra jahtub, seejärel läheb klaasimass sulatina pinnale, kus ta ebatasasused välja vajuvad. Saadakse mõlemalt poolt sile klaaslint, mis hiljem lõigatakse või ka lihvitakse ja poleeritakse (peegelklaasi valmistamisel). JOONIS 15.2.1. Floatklaasi valmistamine vt. http://www.saintgobain.com Vt joonist 15.2.1. Sellel meetodil on võimalik klaasilehte armeerida, valmistada reljeefse pinnaga klaasi jms. Karastatud klaas · Termiline karastamine Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 6500Cni ja jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve ja seesmises tõmbepinged. On püsivam temperatuurimuutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus. On püsivam temperatuurile, säilitab mehaanilised omadused 300 0C juures. Purunedes puruneb peenteks kildudeks. On samuti kriimustatav kui tavaline klaas. Lõigata ei saa. · Keemiline karastamine Klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 34 korda. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Karastatud klaasi kasutatakse seal, kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik.
-13200% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Ehitusmaterjalide vastused #1 Ehitusmaterjalide vastused #2 Ehitusmaterjalide vastused #3 Ehitusmaterjalide vastused #4 Ehitusmaterjalide vastused #5 Ehitusmaterjalide vastused #6 Ehitusmaterjalide vastused #7 Ehitusmaterjalide vastused #8 Ehitusmaterjalide vastused #9 Ehitusmaterjalide vastused #10 Ehitusmaterjalide vastused #11 Ehitusmaterjalide vastused #12 Ehitusmaterjalide vastused #13 Ehitusmaterjalide vastused #14 Ehitusmaterjalide vastused #15 Ehitusmaterjalide vastused #16 Ehitusmaterjalide vastused #17 Ehitusmaterjalide vastused #18 Ehitusmaterjalide vastused #19 Ehitusmaterjalide vastused #20 Ehitusmaterjalide vastused #21 Ehitusmaterjalide vastused #22
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
65 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
miisumimi Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  •  Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 
  • Erimass
  • Tihedus
  • Poorsus
  • Veeimavus
  • Hügroskoopsus
  • Veeläbilaskvus
  •  Ehitusmaterjalide termilised omadused 
  • Külmakindlus
  • Soojajuhtivus
  • Soojamahtuvus
  • Põlevus
  •  (süttivus) 
  • Mittepõlevad ehitusmaterjalid
  • Põlevad ehitusmaterjalid
  • Tulekindlus
  •  Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 
  • Tugevus
  • ]on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. 
  • Kõvadus
  • Hõõrduvus
  • Kuluvus
  • Löögitugevus
  • Elastsus
  • Plastsus
  • Haprus
  •  Puidu omadused­ niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur
  • Niiskus
  •  vabaniiskus ­ puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini
  •  hügroskoopme niiskus ­ rakuseintes (üksikute vee molekulidena)
  • Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 
  •  toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit 
  • Standardne puidu niiskus: 12%. 
  •  survetugevus pikikiudu 
  •  survetugevus ristikiudu radiaalsuunas
  •  survetugevus ristikiudu tangensiaalsuunas
  •  tõmbetugevus pikikudu 
  •  paindetugevus
  •  nihketugevus pikikiudu
  • Tekstuur
  •  Puidu vead­ lõhed, oksad, kasvuvead
  • Lõhed
  •  välislõhed – radiaalsed (tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel)
  • Oksad
  • Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. 
  • Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: 
  • Kasvuvead
  •  Puidu mädanemine ning kaitse mädanemise eest erinevate võtete ja meetoditega 
  • Mädanemine
  • Mädanikku põhjustavad seened: 
  • Puidu kaitsmiseks mädanemise eest: 
  • Konstruktiivsed võtted
  • Keemilised võtted – 
  • Antiseptimise meetodid
  •  Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit 
  • Saematerjalid
  • Pooltoodete
  • Termotöödeldud puit
  • Materjal ­ kõik puiduliigid, töödeldav puit võib­olla 
  •  Temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine,  
  • Puidu niiskusprotsent = 0
  •   Temperatuuri   tõstetakse   olenevalt 
  •   Temperatuuri   alandamine,   niiskuse 
  • UV­kiirguse lagundav mõju väiksem
  • UV­kiirgus hallistab puitu
  • tasakaaluniiskus väike)
  •  Malmid­ tootmine, eriliigid, kasutamine 
  • Malme toodetakse
  •  (looduslik rauahapendite 
  •   (ka kõrgahju kütuseks) ja  
  •   (mineraalaine – lubjakivi, 
  •  Valumalm
  •  (hallmalm): Murdepind on hall (kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud 
  •  Toormalm
  • valge malm)
  •  Ta on heleda murdepinnaga (kogu malmis olev süsinik on rauaga 
  •  Erimalmid 
  • Kasutamine
  •   Valumalmi: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja 
  •  Ehitusterased­ tootmine, legeerterased 
  • Tootmine
  •  Lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Põhimõte: süsiniku sisaldust metallis 
  • Tootmise meetodid: martään­, konverter­, bessemer­ ja elektersulatuse meetod
  • Legeerterased
  • Legeerivad lisandid: nikkel, kroom, mangaan, räni, vask, volfram 
  • Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased: 
  •  sisaldavad süsinikku 0,2….0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse; 
  •  sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%; 
  •  legeerivaid lisandeid 2,5…10%; 
  •  lisandeid üle 10%. 
  •  Metallide omaduste määramine­ kõvadus, tõmbetugevus, löögisitkus
  • Kõvadust
  •   hinnatakse sel teel, et metalli pinda surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli. 
  • Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus
  • Tõmbekatse
  • Löögisitkus
  •  Metallide korrosiooni liigid­ algpõhjus ja levikulaad
  • Algpõhjuste 
  •  tekib ilmastiku mõjust metallile, 
  •  kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, 
  •  tekitab pinnase toime metallile, 
  •  toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. 
  • Levikulaadi
  •  järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike
  •  pindkorrosioon
  •  levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli 
  •   esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt 
  •  tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja 
  •  Metallide korrosioonikaitse
  • Korrorsioonikaitseks
  •   puhul   lisatakse   metalli   koostisse   korrosioonikindlust   suurendavaid   aineid, 
  •  puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; 
  •  puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht; 
  •  puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; 
  •  sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama 
  •   puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit 
  •  on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; 
  •  puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 
  •  Tardkivimid­ eriliigid, kasutuskohad
  • Süvakivimid
  •  on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt 
  • Purskekivimid
  •   on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal 
  • Sõmerad tardkivimid
  •  on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. 
  • Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged
  • Tsementeerunud   tardkivimid
  •   on   tekkinud   sõmeratest   lademetest   aja   jooksul   nende 
  • Kasutuskohad
  •  ehitusmaterjalid – killustik, sillutuskivid, äärekivid, välistrepi­astmed, plaadid 
  •  Settekivimid­ eriliigid, kasutuskohad
  • Sõmerad setted
  •  on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus 
  • Tsementeerunud setted
  •  on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On 
  • Keemilised setted
  •  on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja 
  • Orgaanilised setted
  •  on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) 
  • Kasutuskohad
  •  Sõmerad looduskivimaterjalid
  •  Looduslikust kivist ehitusmaterjalid­ korrapärased kivimaterjalid
  •  Keraamika tootmine­ kirjelda tootmise etappe ja eriliike
  • Savi   ettevalmistus
  • Toodete vormimine
  • Toodete kuivatamine
  • Toodete põletamine
  • Toodete   glasuurimine
  •  Savitellised­ täistellis, auktellis, šamott­tellis, porotherm kärgplokid
  • VAT   kasutuskohad
  • FAT   kasutuskohad
  •  Kergkruus­tootmine, omadused, kasutus
  • Omadused: 
  • Kasutus
  •  Lubisideained­ tootmine (tootmise etapid­ põletus, kustutamine), kasutuskohad
  • Toorained
  • Põletamine
  • Lubja kustutamine
  • Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid
  •  Kipssideained­ tootmine (tootmise viisid­ autoklaav. kipsikeedukatel), kasutuskohad
  • Toorained 
  • Autoklaav
  • Keetmisel
  •  Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine
  • Toormaterjal
  •  Tooraine kaevandamine
  •  Segu ettevalmistamine
  • Märg menetlus
  • Kuiv menetlus
  •  Toorsegu põletamine klinkri saamiseks
  •  Klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks
  •  Tsemendi ladustamine ja pakkimine
  •  Tsemendi eriliigid­ valge portlandtsement, räbutsement, aluminaattsement
  • Valge portlandtsement
  • Räbutsement   (CEM   III)
  • Aluminaattsement
  •  Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal
  • Tiheduse järgi
  • * ei käi gaas­, vaht­ (poor­ või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste kohta
  • Tugevuse  järgi
  • Külmakindluse  järgi
  • Veepidavuse järgi
  • Sideaine järgi
  • Täitematerjali järgi
  • Struktuuri järgi
  • Otstarbe  järgi
  •  Betooni tugevus­ selle määramine ja mõjurid
  •  Fiiberbetoon, polümeerbetoon
  • Kiudbetoon   ehk   fiiberbetoon
  • Kasutusalad:  
  • Polümeerbetoonid
  • Kasutusalad
  •  Isetihenevbetoon, teebetoon
  • Isetihenevbetoon 
  • Teebetoon
  •  Poorse täiteainega kergbetoonid
  • Omadused
  • Korebetoon
  •  Raudbetooni olemus, monoliitne ja monteeritav r/b enda omadustega
  • Raudbetoon
  • Monoliitne raudbetoon
  • Monteeritav raudbetoon
  • Valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. 
  • Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale 
  • Vundamendiplokid
  • Seinaplokid
  • Vahelaepaneelid
  • Võivad olla õõntega või ilma
  • Seinapaneelid
  •  Müürimördid­ olemus, erinevad liigid 
  • Mördi nimi
  • Tsementmört
  • Lubimört
  • Savimört
  • Segamört
  • Koostis
  • Kasutatakse
  •  Krohvimördid­ olemus, erinevad liigid 
  • Lubi­kipsmört
  • Kasutataks
  •  Pesukrohv, tehismarmor
  • Pesukrohv
  • Tehismarmor
  •  Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad
  • Olulised   ehituslikud   näitajad:  
  •  Autoklaavitud poorbetoontooted­ tootmine, kasutamine
  •  Kipsplaadid, eterniit
  • Kipsplaadid
  • Eterniit
  •  Betoonkivid­ tänavakivid, betoontellised
  • Tänavakivid  
  • Betoontellised
  • Columbia­kivid)
  •  Bituumenite olemus, kasutamine
  •  Bituumenist katusekattematerjalid­ keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid
  • Keevisruberoidile
  • Plaatruberoid  
  • Laineplaadid
  •  Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused) 
  • Plastmasside   koostisse
  • Plastmasside   omadused
  •  Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid­ EPS, XPS, PUR 
  • Kõige   enam   levinud  
  • expanded   polystyrene).  Värvus   valge. 
  •   survetugevus   suureneb   koos 
  • Ekstruudermullpolüstüreeni   (XPS)
  •  Värvus   sinine.   Tugevam,   tihedam,   väikesem 
  •   =0,035…0,045W/mK.   Kasutatakse   seal,   kus   on
  • Mullpolüuretaan   (PUR)
  •  kasutatakse   erineva   tiheduse   ja   jäikusega   plaatide,   samuti   aga 
  • C.   Väike   veeimavus. 
  •  Plastmassidest rullmaterjalid­ poranda­, seina­, katusekattematerjal
  • Rullmaterjale
  •   kasutatakse   porandate,   seinte,   katuste   jne   katteks   ning   auru­   ja
  • Seinakattematerjalid
  •   on  porandakatetest  marksa   ohemad   (0,5...1,5mm).  Nad   voivad   olla
  • Katusekattematerjalid
  •   kujutavad endast sunteetilisi rullmaterjale paksusega 1...2mm. Nad
  •  Orgaanilise paritoluga soojustusmaterjalid­ tselluvill, mullpoluuretaan, mullpolustureen
  • poluetuleen, poluuretaanid) orgaanilistest ainetest
  • Tselluvill
  •   valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutest ja 
  • Tselluvilla naitajad
  •  Tihedus: puiste 30­60kg/m3 ,plaat 60­90kg/m3
  •  Niiskusesisaldus 
  •  Soojusjuhtivus ~0,040WmK
  • Mullpolustureen­isolatsioonmaterjalid
  •  Mullpolustureen on vastupidav nii puhtale kui ka
  • Mullpolustureenid jagunevad
  •  Paisutatud polustureen EPS
  •  Ekstruuderpolustureen XPS, DOW(vt. ptk. 12.4 Plastide kasutamine ehituses)
  • Mullpoluuretaan
  • PUR) ­ kasutatakse erineva tiheduse ja jaikusega plaatide, samuti aga
  •  Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid­ klaasvill, kivivill, akustilised plaadid
  • Klaasvilla
  •   peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. 
  • ,030...0,040W/mK
  • Tuntum tootja Saint­Gobain Isover. Toodete tähistusel KL­ plaatvill, KT­ rullis vill
  • Kivivill
  • Rockwool ning Paroc AS
  • Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud
  • Akustilised plaadid
  •  kujutavad endast jäiku mineraalvillast plaate, mis on ühelt poolt kaetud 
  • Mittekandvate vaheseinte heliisolatsiooniks kasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla
  •  Vesivedeldajaga mineraalvärvid­ lubivärv, tsemendibaasilised värvid, silikaatvärvid
  • Lubivärv
  •   Valmistatakse   kõrgekvaliteedilisest   kustutatud   lubjast.   Kasutatakse   kivist 
  • Tsemendibaasilised värvid
  •   Sideaine­ portlandtsemendi või lubja­tsemendi segu. Betooni 
  • Silikaatvärvid
  • Kivipindadele,   ka   mineraalsed   krohvid   ja   betoon.   On   kõrge 
  •  Alküüdvärvid, lateksvärvid
  • Alküüdvärvid
  •  Sideaine alküüdvaik – sünteetiline. Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja 
  • Kivineb oksüdeerudes, kuid kiiremini kui õlivärv. Kasutatakse lahustit, et vedeldada
  • Alküüdvärvi omadused
  •  hea elastsusega
  •  kõva pinnaga
  •  püsiv mineraalsetes õlides ja ilmastikukindel
  •  piiratud alkoholi ja kemikaalide kindlus
  •  hea nake puu ja metalli pindadega
  • Lateksvärvid  
  • ­   Veega   vedeldatavad   ehitusvärvid,   millel   on   kõige   suurem   osatähtsus 
  • Korrosioonivastased   värvid
  • Kasutatakse   nn.   korrosiooni   tõkestavaid   pigmente,   mis 
  • Tulekaitsevärvid
  •   Jaotatakse   tule   levikut   tõkestavateks   ja   vahtutekitavateks   värvideks. 
  • Puidukaitse   värvid
  • Neid   puiduliike,   mis   ei   ole   eriti   mädanikutundlikud,   kaitstakse 
  •  Tapeedid­ pabertapeedid, vinüültapeedid, tekstiiltapeedid 
  • Pabertapeete eristatakse: 
  • Vinüültapeedid
  • Tekstiiltapeedid
  •  Klaasi lähtematerjalid ja tootmine, klaaspaketid, selektiivklaasid, klaasplokid 
  • Klaaspaketid ja isoleerivad klaasid
  • Selektiivsed   ehk   valikuliselt   valgust   peegeldavad   klaasid
  • Klaasplokid
  •  Lehtklaasi tooted­ floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine)
  • Lehtklaas
  • Floatklaas   (Pilkingtoni   meetod
  • Karastatud klaas 

Teemad

  •  Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 
  •  Ehitusmaterjalide termilised omadused 
  • Mittepõlevad­
  • ­  
  • Põlevad
  •  Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 
  • Survetugevust  
  • Tõmbele
  • Paindetugevuse
  •  Puidu omadused­ niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur
  •  Puidu vead­ lõhed, oksad, kasvuvead
  • terve oks
  • surnud oks
  • sarvoks
  • väljalangev oks
  • tubakoks
  •  Puidu mädanemine ning kaitse mädanemise eest erinevate võtete ja meetoditega 
  • metsaseened 
  • laoseened
  • majaseened
  •  Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit 
  •  Malmid­ tootmine, eriliigid, kasutamine 
  • rauamaak
  • räbustaja
  •  Valumalm
  •  Toormalm
  •  Erimalmid 
  • Kasutamine
  •  Ehitusterased­ tootmine, legeerterased 
  • Tootmine
  • süsinikterased
  • madallegeerterased
  • kesklegeerterased
  •  Metallide omaduste määramine­ kõvadus, tõmbetugevus, löögisitkus
  •  Metallide korrosiooni liigid­ algpõhjus ja levikulaad
  • ilmastikuline korrosioon
  • veealune korrosioon
  • maa­alust korrosiooni
  • korrosioon uitvoolude
  • kohalik korrosioon
  • kristallidevaheline
  • korrosioon
  •  Metallide korrosioonikaitse
  • legeerimise
  • oksüdeerimise
  • fosfaatimise
  • kuumkatmise
  • galvaniseerimisel
  • plakeerimise
  • lakkimine ja värvimine
  • konserveerimise
  •  Tardkivimid­ eriliigid, kasutuskohad
  •  Settekivimid­ eriliigid, kasutuskohad
  •  Sõmerad looduskivimaterjalid
  • mäeliivad
  • uhtliivad
  • lendliivad
  • Kruusad
  • mäekruusad
  • uhtekruusade
  • moreenkruusad
  •  Looduslikust kivist ehitusmaterjalid­ korrapärased kivimaterjalid
  • Soklikivid
  • Vooderdusplaadid
  • Põrandaplaate
  • Trepiastmed
  • Äärekivid
  • Sillutuskivid
  •  Keraamika tootmine­ kirjelda tootmise etappe ja eriliike
  • Täistellis
  • Auktellis
  • Šamott­tellis
  • Porotherm   kärgplokid
  •  Kergkruus­tootmine, omadused, kasutus
  • Kasutus
  •  Lubisideained­ tootmine (tootmise etapid­ põletus, kustutamine), kasutuskohad
  •  Kipssideained­ tootmine (tootmise viisid­ autoklaav. kipsikeedukatel), kasutuskohad
  •  Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine
  •  Tooraine kaevandamine
  •  Segu ettevalmistamine
  •  Toorsegu põletamine klinkri saamiseks
  •  Klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks
  •  Tsemendi ladustamine ja pakkimine
  •  Tsemendi eriliigid­ valge portlandtsement, räbutsement, aluminaattsement
  •  Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal
  •  Betooni tugevus­ selle määramine ja mõjurid
  •  Fiiberbetoon, polümeerbetoon
  • Kasutusalad
  •  Isetihenevbetoon, teebetoon
  •  Poorse täiteainega kergbetoonid
  • Omadused
  •  Raudbetooni olemus, monoliitne ja monteeritav r/b enda omadustega
  •   Raudbetoondetailide   põhitüübid­   vundamendiplokid,   seinaplokid,   vahelaepaneelid,  
  • seinapaneelid
  • ribakujulised
  • suurpaneelid
  •  Müürimördid­ olemus, erinevad liigid 
  •  Krohvimördid­ olemus, erinevad liigid 
  •  Pesukrohv, tehismarmor
  •  Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad
  •  Autoklaavitud poorbetoontooted­ tootmine, kasutamine
  •  Kipsplaadid, eterniit
  • Kipsplaadid
  •  Betoonkivid­ tänavakivid, betoontellised
  •  Bituumenite olemus, kasutamine
  •  Bituumenist katusekattematerjalid­ keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid
  •  Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused) 
  • EELISED
  • PUUDUSED
  •  Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid­ EPS, XPS, PUR 
  • mullpolüstüreen   EPS  
  •  Plastmassidest rullmaterjalid­ poranda­, seina­, katusekattematerjal
  •  Orgaanilise paritoluga soojustusmaterjalid­ tselluvill, mullpoluuretaan, mullpolustureen
  •  Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid­ klaasvill, kivivill, akustilised plaadid
  •  Vesivedeldajaga mineraalvärvid­ lubivärv, tsemendibaasilised värvid, silikaatvärvid
  •  Alküüdvärvid, lateksvärvid
  •  Eriotstarbelised värvid­ tulekaitsevärvid, korrosioonivastased ja puidukaitse värvid 
  •  Tapeedid­ pabertapeedid, vinüültapeedid, tekstiiltapeedid 
  • Vinüültapeedid
  •  Klaasi lähtematerjalid ja tootmine, klaaspaketid, selektiivklaasid, klaasplokid 
  •   Klaasi   valmistamine­   toorained,   põhilised   tootmisviisid   ja   tootmisetapid  
  •  Lehtklaasi tooted­ floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

33
docx
18
docx
472
pdf
74
docx
48
doc
50
docx
32
doc
27
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto