Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile. (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis vahe on klaasvillal ja kivivillal?

Lõik failist


Sinu Nimi
EHITUSMATERJALID
REFERAAT
Õppeaines: EHITUSMATERJALID
Ehitusteaduskond
Õpperühm: Sinu rühm
Juhendaja : Lektor õppejõu nimi
Kuressaare 2011

Sisukord


Sisukord 2
1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest 4
Sissejuhatus 4
1.1 Keemiline korrosioon 4
1.2 Kõrgel temperatuuril tekkiva gaaskorrosiooni tõrje 5
1.3 Elektrokeemiline korrosioon 6
1.4 Elektrokeemilise korrosiooni sise- ja välismõjurid 6
1.5 Elektrokeemilise korrosioonitõrje 7
1.6 Biokorrosioon 8
1.7 Biokorrosioonitõrje 8
2. Mineraalvilladtoorained , tootmine, omadused ja kasutamine. 9
Sissejuhatus 9
2.1 Kivivill 10
2.2 Klaasvill 11
2.3 Räbuvill 12
2.4 Puistevill 12
2.5 Villad kasutusotstarbe alusel 13
3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 14
Sissejuhatus 14
3.1 PVC 14
3.2 Eestis kasutatavad PVC katusekatted: 15
3.3 PVC rull-katusekattematerjalile esitatavad nõuded: 15
3.4 Bituumenrullmaterjal 16
3.5 APP ja SBS 17
3.6 Bituumen rull-katusekattematerjali paigaldamise meetodid 17
3.7 Välistemperatuur ja bituumen rull-katusekattematerjalid 18
4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele 20
Sissejuhatus 20
4.1 Raskebetooni koostis 20
4.2 Raskebetooni füüsikalised omadused 21
4.3 Betoonisegu omadused 21
4.4 Betooni seguvahekord 22
4.5 Betoonisegude valmistamine, transport, paigaldus 22
4.6 Raskebetoonide eriliigid ning nõuded neile 23
Viitamine 25

  • Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest


    Sissejuhatus


    Metallide korrosioon on lahutamatult seotud metallide kasutamisega. Nii nagu erinevad teineteisest ainete omadused, on ka nende korrosiooni põhjustavad tegurid keskkonnas vägagi erinevad. Ka kontakt erinevate metallide vahel võib otsustavalt muuta korrosioonikiirust vastavas keskkonnas.
    Korrosiooniks peetakse metallide ning nende sulamite hävimist keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise korrosiooni tõttu. Selle tulemusel metallid purunevad ja muutuvad kasutuskõlbmatuks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid . Korrosiooni tekkeprotsessi saab pikendada pindu kaitstes vastavate vahenditega. Nendeks võivad olla erinevad õlid, värvid, lakid ja emailid. Samuti on loodud ka erinevate metallide sulameid , mis on korrosiooni tekkele vastupidavamad.
    Korrosioon ja sellega seotud kahjustused on seotud suurte kulutustega. Need kulutused suurenevad aastatega sest metallide kasutusalad laienevad ja loodus saastub üha enam agressiivsete tööstusjäätmetega. Korrosioonikadusid jagatakse kaudseteks ja otsesteks.
  • Kaudsed korrosioonikaod on seotud tööseisakute, toodangu kvaliteedi languse, energia ülekulu jms, mis on otseselt põhjustatud seadmete korrosioonist. Tänapäeval on põhiprobleemiks metallist konstruktsioonide vastupidavuse tõstmine ja metallide säästlik kasutamine.
  • Otsesed korrosioonikaod on otseselt seotud seadmete kasutuskõlbmatuks muutumisega ning seadmete maksumusega. Samuti on tarvis ära märkima ka seadmete hoolduskulud ja korrosioonitõrje kulud.
  • Keemiline korrosioon


    Keemiline korrosioon tekib, kui metall puutub keskkonnas vahetult kokku mõne oksüdeeriva komponendiga. Raua keemilise korrosiooni reaktsioon (2Fe + O2 = 2FeO) saab toimuda, vaid
  • Vasakule Paremale
    Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #1 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #2 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #3 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #4 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #5 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #6 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #7 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #8 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #9 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #10 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #11 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #12 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #13 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #14 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #15 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #16 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #17 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #18 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #19 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #20 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #21 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #22 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #23 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #24 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #25 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #26 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #27
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 136 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor A T Õppematerjali autor
    Refereeritud teemad:
    Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest
    Mineraalvillad – toorained, tootmine, omadused ja kasutamine
    Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)
    Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele

    Lisainfo:
    Referaat hinnati hindele 4.
    Referaadi koostamisel on lähtutud TTK kirjalike tööde vormistamise juhendist.
    .dox fail.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    24
    docx

    Ehitusmaterjalide referaat

    Selliste betoonide survetugevus võib ületada 100N/mm². Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100N/mm². KASUTATUD KIRJANDUS Ellen talimets ,, Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje ,, Helmut Pärnamägi ,, Ehitusmaterjalid ,, Ehitusmaterjalide käsiraamat 2005 http://www.okk.ee/index.php?item=2 http://www.maleko.ee/index.php/256/ http://www.katuseportaal.ee/lame.htm http://www.maleko.ee/index.php/275/ http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/betoon/Betooni+survetugevus- +ja+konsistentsiklassid.htm

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    16
    doc

    Ehitusmaterjalid 2011 referaat

    xxx REFERAAT Variant 4 Matrikli nr.x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    21
    docx

    Ehitusmaterjalid

    Sisukord 1. Sissejuhatus Mistahes ehitis, ehitislik konstruktsioon või selle element valmistatakse ehitusmaterjalist. Ehitusmaterjalid on baasiks, millel tugineb ehitustööstus. Meie ümber on palju erinevatest metallidest valmistatud esemeid. Osa neist püsib samasugustena aastasadu, kuid teised tuhmuvad, muudavad oma värvust või lagunevad sootuks. Kõik see sõltub kasutatud metalli reaktsioonivõimest, aga ka ümbritsevas keskkonnas sisalduvatest ainetest. Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Kat

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    38
    docx

    Ehitusmaterjalid KT 2

    1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea mü�

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    27
    pdf

    Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

    EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. .................................................................................

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    50
    docx

    Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015

    veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. -Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta .Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). 2. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele (SURVETUGEVUS,TÕMBETUGEVUS,PAINDETUGEVUS) Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul.

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    34
    docx

    EHITUSMATERJALID

    gaasitihedus ­ on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühikuks on gaasi läbilaskvuse koefistent mis väljendab gaasi hulka, mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1Pa. Aurutihedus ­ sarnane mõiste gaasitihedusele (materjali omadus endast vee auru läbi lasta), ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes) 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus ­ materjali pmadus taluda veega küllastunud olekus paljukordset külmumist ja sulamist ilma murenemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Soojajuhtivus ­ on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK). Mida kergem ja poorsem on aine seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsese % juures).

    Ehitusviimistlus
    thumbnail
    472
    pdf

    EHITUSMATERJALID

    Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1

    Ehitus




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    aj69 profiilipilt
    aj69: Natuke ikka oli abi.
    16:11 09-06-2012
    devia profiilipilt
    devia: Aitas väga palju :)
    15:46 06-12-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun