Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Ehitusmaterjalide praktikumide kogum - sarnased materjalid

proov, amineillustik, proovikeha, tera, ehit, niiskussisaldus, puistetihedus, s6ela, valemist, puistetiheduse, mandasutatava, paindetugevus, poorsus, tsement, meeripsitaignaoonusatsetulemused, tellis, ikud, silikaat, normaalkonsistents, tiheduseks, immutatud, purustav, tehiskivi, lemise, tega, lisasask, raado, muljumiskindlus, jiii, 2650
thumbnail
72
docx

Ehitusmaterjalide eksam

- kergbetoon 800-2100 kg/m3 ­ väike tihedus tingitud tühimikest struktuuris (gaasimullide või eriti kerge täitematerjali abil) Täitematerjali järgi: - jämedateraline betoon - peeneteraline betoon Täitematerjali liigi järgi: - looduslik betoon ­ sisaldab liiva - tehislik betoon ­ sisaldab killustikku, räbu, kergkruusa, saepuru - kiudbetoon ­ täitematerjali ca 70% betoonid jaotatakse klassidesse, mille aluseks on proovikeha · 15*15*15cm 95% - lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28 · Poorsus ­ oluline poorsuse iseloom Õhupoorid viiakse sisse betoonisegusse, et vähendada tihedust ja suurendada külmakindlust (poorbetoon). Kapillaarpoorsus aga vähendab betooni püsivust ja külmakindlust. Tihedus iseloomustab betooni omadusi kõige üldisemalt, määrates ära betooni kasutamisala ja otstarbe. Tugevust mõjutavad asjaolud:

Ehitus materjalid ja...
50 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ehitusmaterjalide praktikum nr.1

maha väljalõike suurus. Seejärel kaaluti kehad laboratoorsel kaalul täpsusega 0,01 g. Peale seda arvutatakse keha tihedus arvutusvalemiga (2). Mõõtmis ­ ja arvutustulemused on toodud tabelis nr. 1.1. Valem 1. V = a* b * h V ­ keha maht [cm3] a ­ pikkus [mm] b ­ laius [mm] h ­ kõrgus [mm] Valem 2. = (m / V) * 1000 ­ materjali tihedus [kg/m3] m ­ proovikeha mass õhus[g] V ­ proovikeha maht [m3] 1 3.2 Ebakorrapärase kujuga kehade katsemeetodi kirjeldus. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha nii õhus kui ka vedelikus. Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada vett. Graniit on ainuke, mis praktiliselt ei ima vett

Ehitusmaterjalid
110 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ehitusmaterjalide praks nr 6

1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 kuiva proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest - kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Õõnestelliste puhul arvutatakse maht koos tühikutega. Tulemus esitatakse kg/m³. Tabel nr 1 - Tiheduse määramin e Mõõtmed Mass Ruumala [mm] [g] [cm3] Tihedus [kg/m3] Prk nr pikkus laius kõrgus a b h m V

Ehitusmaterjalid
47 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ehitusmaterjalide praks 4

Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik

Ehitusmaterjalid
36 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Ehitusmaterjalide vastused

sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. (tulekindlad materjalid, raskeltsulavad, kergelt sulavad materjalid) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus [N/mm2]on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Materjali pinda surutakse kõvasulamist kuuli ja tekkinud jäljendi suuruse järgi hinnatakse materjali kõvadust.

Ehitusmaterjalid
145 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 1 tiheduse määramine

4. Katsemetoodikad Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tiihimikega) mahutihiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus p6 mfiiiratakse keha massi ja mahu suhtenu 1$ m- 1, Po = 3'1000, valem nr I /t, kus m - proovikeha mass 6hus [g] ja Vu.- proovikeha maht [cm3]. 4. 1. Korrapii rase kuj u ga ehitusmaterj ali tiheduse miiiiramine Korrap?irase kujuga keha ruumala arvutatakse m6Stmiste tulemusena saadud keha m6Stmetest l2ihtudes. Iga m66de arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest m66tmistulemusest, mis on saadud kolmest erinevast kohast m55tes, kusjuures m6Stetiipsus on 0,1 mm. Katsetatud materjali, normaalbetoon ja mullpoltistiireen, ruumala arvutatakse valemi Y : a.b

Ehitusmaterjalid
469 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ehitusmaterjalide praks nr 7

1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Puidu liik mänd Proovikeha mass [g] Niiskuse sisaldus [%] Prk nr enne kuivatamist peale kuivatamist 1 9 5,3 69,8 2 9,96 5,48 81,8 3 5,32 4,95 7,5 4 5,37 4,99 7,6

Ehitusmaterjalid
53 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Ehitusmaterjalid PUIDU KATSETAMINE

PUIDU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata puidu niiskussisaldus, tihedus, survetugevus piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevus risti kiudu. 2. Katsetatud materjal Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik (täpsusega 0,02 m12, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 0,01g). 4. Töö käik 4.1 Niiskussisalduse määramine

Ehitusmaterjalid
30 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Ehitusmaterjalide omadused

KUUMSIN 10 SURVETUGEVUS Survetugevus on ehitusmaterjalide puhul kõige sagedamini määratav näitaja. Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Selliste materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Ehitusmaterjalina töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Katselisel määramisel tuleb arvestada proovikeha kuju ja suurust. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. 𝑷 𝑹𝒔 = 𝑨 ∗ Üℎ𝑖𝑘𝑢𝑑: 𝑁⁄𝑚𝑚2 = 𝑀𝑃𝑎 𝑣õ𝑖 (𝑣𝑎𝑛𝑒𝑚 𝑚õõ𝑡üℎ𝑖𝑘) 𝑘𝑔⁄𝑐𝑚3

Ehitusmaterjalid
14 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 2 - Kips

5-6 korda vastu lauda. Peale tardumise algust lõigatakse vormi pind laia pahtlilabidaga tasaseks. Üks vormi täis jäetakse toatemperatuuril kivistuma, teine pannakse kuivatuskappi. Mitte varem kui 120 minuti pärast kipsi ja vee segamise momendist alates (meie puhul nädala pärast) katsetatakse nad paindele ja seejärel moodustunud poolprismad survele. 2 Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele (tugedevaheline kaugus on 10 cm) selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Masin avaldab jõudu seni, kuni keha puruneb. Võetakse lugem manomeetrilt. Paindetugevus arvutatakse järgmiselt: , (1) kus R - paindetugevus, [N/mm²] P ­ purustav jõud [kgf] l ­ tugedevaheline kaugus, [cm]

Ehitusmaterjalid
101 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

4)Paindetugevus-proovikeha on talakujuline, mis murtakse vastava seadme abil puruks.a 5)Kõvadus-mtrjli võime vastu panna teise mtrjli kriimustustele ja sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Kõvadust hinnatakse Mohsi skaala(homogeensed kivimaterjalid) ja kuuli surumismeetodiga(metallid). 6)Hõõrduvus-mtrjli mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Mtrjli hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörleva ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. 7)Kuluvus-mtrjli massikaudu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (nt. killustik). 8)Löögitugevus-isel. mtrjli vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk.

Ehitus materjalid ja...
44 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ehitusmaterjalide referaat

Tsemendi tootmine ja selle toorained. Boorbetoon. Betoonilisandid. Soojaisolatsioonimaterjal Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................................................2 1. Tsement.......................................................................................................................................................3 1.1 Tsemendi toorained...................................................................................................................................3 1.2 Tsemendi tootmine...................................................................................................................................4 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused................................................................................................................5 2. Boorbetoon.........................

Ehitusmaterjalid
121 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Ehitusmaterjalide II - eksam

5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.Kasuta:põhiliselt seinte ja sam

Ehitusmaterjalid
58 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Ehitusmaterjalid

• Plastne def- kuju ei taastu ( voolavad ja roomavad ) • Elastne def- kuju taastub Survetugevus- Kõige sagedamine määratletud näitaja, mille survetugevus on 15-20 korda suurek tõmbetugevusest. Survetugevust määratakse tavaliselt mingi silindrilise või ruudukujulise klotsi abil, tema ristlõike pindala ja purustatud jõu abil. Tõmbetugevus- materjalid mis enne purunemist deformeeruvad kõvasti ( nt. teras). kAtse tehakse nii, et rebitakse proovikeha katki. Paindetugevus- proovikeha tehakse pooleks teatud seadme abil. Katsekeha asub klotisde peal ja sellele suurutakse pealt poolt jõudu täpselt keskele. (Rp= 3*jõud mis surus katki*telgede vahe/2*klotsi laius*klotsi kõrgus ruudus) Materjalide kõvdus- võime vastu panna teistele materjalidele ja kriimustustele. Sõltub materjalide töödeldavusest. Puitmaterjalid Ouit on toormaterjal, kolmandal kohal pärast süsi ja naftat maailmas, maailmas 33% on kaetud maismaast metsaga, millest 67% on lehtpuumets. Eestis on 42% metsa

Ehitus materjalid ja...
30 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

EHitusmaterjalid TIHEDUS

1 materjali umbkaudse tiheduse - Vastus varieerub hüpoteetilsest õigest tulemusest mingil määral, sest objektid pole ideaalsete mõõdetega, esineb kulunud nurki ning muid ebatäpsusi. Samuti mängib rolli kaalu ning nihiku poolt tekitatud mõõtemääramatus. Korrapärase kujuga materjali ruumala määramine V = abc valem nr: 1 V - proovikeha ruumala/maht [ m3 ] a - proovikeha pikkus b - proovikeha laius c - proovikeha kõrgus/sügavus Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine m = V *1000 valem nr: 2 m - proovikeha mass [g] V - proovikeha ruumala/maht [ m3 ] kg - proovikeha tihedus [ ] m3 1.5 Katsetulemused Tabel 1.0 Mõõtetulemused enda poolt katsetatud ehitusmaterjalide kohta Materjal Mõõtmed Mass Tihedus

Ehitusmaterjalid
27 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Ehitusmaterjalid KT 2

1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea mü�

Ehitusmaterjalid
119 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 1 - Tihedus

Keha mass saadakse elektroonilise kaaluga. Keha tihedus aga arvutatakse valemiga nr 1 Katse tulemused tabelis 5.1 Näidis: Materjal ­ tempsi-plaat a_kesk= 78 mm = 7,8 cm b_kesk= 117 mm = 11,7 cm h_kesk= 10 mm = 1 cm m= 132,3 g V=a*b*h=7,8*11,7*1=91,26 cm² =m/V*1000=132,3/91,26*1000=1449,7 kg/m³ 4.2. Ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga keha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht V leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus ja arvutatakse valemiga (2) Kus m on keha mass õhus m on mass vedelikus vedeliku tihedus Kuna keha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Katse andmed tabelis 5.2 4.2.1

Ehitusmaterjalid
28 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Ehitusmaterjalide 1. KT

Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide jaoks Tõmbetugevus - materjalide

Ehitusmaterjalid
35 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Tee-ehitusmaterjalide eksam

Plaatsustegur: Katse koosneb kahest sõelumisest. Kasutades katsesõelu jagatakse esmalt fraktsioonideks ja sõelutakse iga fraktsioon eraldi. Arvutatakse kui kõiki varbsõelu läbinud terade mass protsentides katsetatud materjalikoguse üldisest kuivast massist. Proctor katse liivadele: Tihedusvorm valitakse D suuruse järgi. Valmistatakse erineva veesisaldusega seguportsjonid ­ iga portsjoni tihendatakse ÜKS kord kolme kihina. Iga proov segatakse erinevate veekogustega- nt liiva ja kruusa puhul sobib veesisaldus 4..6%. Jämetäitematerjal: ülemine mõõde D on väiksem või võrdne 32mm ja alumine mõõde on suurem või võrdne 2mm. Peentäitematerjal: D on väiksem või võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt o,063 mm avadega sõelale jäävatest teradest. Fraktsioneeritud täitematerjal ­ kas peen või jäme bituumen (nafta varud, looduslik asfalt, gilsonit, põlevkivibituumen,

Ehitusmaterjalid
29 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Ehitusmaterjalide laboriaruanne

TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 ­ proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine

Ehitusmaterjalid
140 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Ehitusmaterjalide konspekt

mineraalsete ehitusmaterjalide koostist oksiididena: · Tihti ei saa aga oksiidide tasandil kogu informatsiooni materjali koostisest, sest samad oksiidid moodustavad erinevaid ühendeid. võetakse appi mineraloogiline koostis. 1.5.2.Materjalide omaduste sõltuvus tema ehitusest (state of matter). Materjali omadusi väljendatakse nii tema keemilise koostise kui ka struktuuri kaudu.. Struktuuri vaadeldakse 3 tasandil: -makrostruktuur s.o. palja silmaga nähtav materjali struktuur -poorsus, tera jämedus jne.; -mikrostruktuur s.o. struktuur, mille vaatlemiseks vajatakse optilist mikroskoopi 1.5.3.Füüsikalised omadused ja neid iseloomustavad näitajad. Physical properties 1.5.3.1.Absoluutne tihedus ehk aine tihedus. Specific density Absoluutseks tiheduseks (võib nimetada ka aine tiheduseks või eritiheduseks) nimetatakse tiheda aine massi mahuühikus, poorideta aine ruumala Ehitusmaterjalide, eriti tihedatest kivimitest puistematerjalide (betooni täitematerjalid) korral

Ehitusmaterjalid
283 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Ehitusmaterjalide referaat

Siukord: 1. Siukord.............................................................................................................................2-3 2. Metallide korrosioon............................................................................................................4 2.1. Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid....................................................................4 2.2. Keemiline korrosioon...................................................................................................5 2.3. Kaitsev oksiidikiht.......................................................................................................5 2.4. Legeerimine..................................................................................................................6 2.5. Gaasikorrosiooni tõrje..................................................................................................6 2.6. Elekrokeemiline korrosioon.....................

Ehitusmaterjalid
253 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. · Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. · Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. · · Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali

Ehitus
84 allalaadimist
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Kivimaterjalide tugevuse määramisel arvestatakse survele vastupidavust. Joonis 2.3.1. Survetugevuse määramine: a – betoonist proovikuup, b – betoonist proovisilinder, c – surveproovi skeem. Tõmbetugevus. Seda kontrollitakse eelkõige metallide puhul. Sel juhul on proovikeha vardakujuline ja see rebitakse pooleks. Joonis 2.3.2. Tõmbetugevuse määramine: a – puidust proovikeha, 17 b – metallist proovikeha, c – tõmbeproovi skeem. Paindetugevus. Selle määramisel on proovikeha talakujuline ja see murtakse pooleks vastava seadme abil. Joonis 2.3.3. Paindetugevuse määramine: Paindetugevus Rp = 3P1 (N/mm², Mpa või kg/cm²), kus 2bh² P – purustav jõud (N või kg),

Ehitus
69 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses

Ehitusmaterjalid
111 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Ehitusmaterjalid

1.3 EM mehaanilised omadused: Tugevus: mat. võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. Ehitusmaterjali koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Tõmbe: kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks. Paindetugevus: Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõvem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse nii, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul. Jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus: mat. mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid.

Ehitus alused
236 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Ehitusmaterjalide üldomadused

Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G  0   ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega  > 0, täiesti tihedatel materjalidel  = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetiheduse mõistet, st. tihedus määratakse sellise kohevuse juures, nagu materjal puistamisel jääb. Erinevate materjalide tihedus kõigub palju suuremates piirides, kui erimass. Mõned näited: klaasvill- 30…50, puit- 400…600, tellis- 1800…2000 kg/m³. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid

Ehitus
16 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 4 - killustik

toote pikaealisuse. 5. KILLUSTIKU KASUTUSALAD Tavalist killustikku (paekivi, graniit jms) kasutatakse põhiliselt raske- ja asfaltbetooni jämetäitematerjalina, sillutisena ning raudteeballastina. Kerget killustikku (pimss, keramsiit, perliit jms) kasutatakse kergbetooni jämetäitematerjalina. 1 6. KILLUSTIKU KATSETAMISE TULEMUSED 6.1 Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku puistetihedust määratakse kaks korda. Selleks kasutatakse anumat, mille mahuks oli 10 liitrit. Killustik valatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Katse tulemus on näidatud tabelis 6.1. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemiga: (1) kus m ­ killustiku mass anumas , g; V ­ anuma ruumala, m³. Tabel 6.1 Puistetihedus

Ehitusmaterjalid
69 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Ehitusmaterjalid

hulka ei loeta keemiliste ühenditesse seotud vett. SURVETUGEVUS · Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. · Selliste materjalide survetugevus on 5- 20 korda suurem kui tõmbetugevus. Kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. PAINDETUGEVUS, Rp · Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määratakse materjalidele, mis töötavad paindele. Määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil · Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. KÕVADUS · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimistele · Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinatakse jälje või sügavuse järgi HÕÕRDUVUS

Ehitus alused
91 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Ehitusmaterjalide labori aruanne

Ehitusmaterjalide labori aruanne Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Õppejõud: lektor Sirle Künnapas 2011 Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine. 1.Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Antud proovikehade tiheduse määramine. 2.Töö käik · Mõõdan proovikehad · Kaalun proovikehad · Arvutan nende põhjal proovikeha mahu ja tiheduse (kasutan tiheduse arvutamiseks valemit Yo=G/Vo x 1000 ),G=proovikeha mass õhus (g ), Vo =proovikeha maht (cm3) 3. Saadud tulemused. Materjal Proovik i Proovik eha Proovik Proovi ninemtu ehamõõt maht eha keha nr. s med cm3 mass g Tihedus Yo kg/m3 a b c

Ehitusmaterjalid
88 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ehitusmaterjalid labor 8.

4.1.2 Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine. Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtetakse nihikuga täpsusega 0,1 mm. Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistulemused esitatakse 0,5 mm täpsusega. 4.2 Soojusisolatsioonmaterjalide tiheduse määramine Tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kg/m3 ] valemi 1 järgi: Valem 1. 0 = ( m/Vbr )*1000 m ­ proovikeha mass [g] Vbr ­ proovikeha maht [ cm3 ] 4.3 Soojusisolatsioonmaterjalide veeimavuse määramine Määratakse kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28º C, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vees 28 ööpäeva(katse käigus olid 7 ööpäeva), siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28. Veeimavus mahu järgi:

Ehitusmaterjalid
178 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ehitusmaterjalid ja -konstruktsioonid

mingi jõuseadme abil puruks.seade fikseerib purustava jõu. Survetugevus · Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale ,mis purunevad ilma nähtavate derformatsioonideta. · Selliste materjalide survetugevus on 5..20 korda suurem kui tõmbetugevus.kui ehitusmaterjalid töötavad nad põhiliselt survele.näiteks betoon. Paindetugevus,Rp · Paindetugevus ehk ka tõmbetugevus paindel määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. · Tala alumised kiud pikenevad,ülemised lühenevad. Kõvadus · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. · Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku sissesurumisega materjali pinda vastavas seadmes.kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. Hõõrduvus

Ehitus materjalid ja...
14 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile.

Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad ­ toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine...................................................................................................................................25

Ehitusmaterjalid
136 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun