Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe) (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris


1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:
Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8.
Mahumass : ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega).
Poorsus :näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid , mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus , soojajuhtivus , külmakindlus, jne.
Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste.
Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjali pinnal. Vastupidiselt mat kuivab.Aururõhk õhus sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temp.
Veeläbilastuv: omadus vett läbi lasta. Sõltub mat poorsusest ja pooride kujust ( avatud või suletub).Veetihedaid mat nim hüdroisolatsiooni mat. Ja neid kasut vetpidavate kihtide moodustamiseks.
Gaasitihedus: om endast gaasi läbi lasta.
Aurutihedus: om endast auru läbi lasta. Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa- des.
2. EM termilised omadused:
Külmakindlus:om veega küllastunud olekus taluda paljukordselt vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra. Nõutav külmakindlus sõltub mat kasutamise kohast . Mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse.
Soojajuhtivus: om juhtida soojust läbi enda. Sõltub mat poorsusest ja t*.t* tõusmisel soojajuhtivus suureneb. Erijuhtivus antakse materjali +20 C juures. Mida kergem ja poorsem seda vähem juhib.Kiudne mat juhib sooja mööda kiudu rohkem.Niiskumisel joojajuhtivus suureneb, kuna vesi juhib rohkem kui õhk. Väikese soojajuhtivusega mat kasutatakse soojustamiseks.
Soojamahtuvus :soojenemisel soojust salvestada endasse.Jahtumisel annab sooja üümbritsevvasse keskkonda tagasi.Ühikuks soojaerimahtuvus c.Väga suure s.mahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb.Metallid on säikse s mahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti.
Tulepüsivus:näit kuidas mat toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat mitte-( ei põle ega söestu), raskesti-( ei sütti, aga tules söestuvad) ja süttivateks( põlevad leegiga .).
Tulekindlus:võime taluda kõrgeid t* pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse: tulekindlad- kuni 1580 C( šamott), raskelt sulavad- 1350- 1580 C(ahjutellis), sulavad mat kuni 1350 C(harilik savitellis).

3. EM mehaanilised omadused:
Tugevus:mat võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. EM koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele.
Survetugevus : kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Rs= P/A P- jõud, A- pr ristlõike pindala.
Tõmbe:kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks.Rt=P/A P- purustatav jõud, A- varda ristlõike pind.
Paindetugevus : Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Rp=3P1/2bh2 P- purustatav jõud, 1- talade vahe, b- tala laius, h- tala kõrgus. Tehakse kolm katset, võetakse nende keskmine. Niiskumine alandab tugevust. Pehmumis koefitsent k= Rm/Rk. Proovikehade mõõdud on normeeritud.
Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse ni, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul.jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust.
Hõõrduvus:mat mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid.
Kuluvus:materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul.
Löögitugevus:iseloomustab materjali vastupiavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha purustatakse lööbi abil.
Elastsus :omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit.
Plastsus :kormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium ).
Haprus : omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Ataõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid , malm ).

Muud EM omadused:
Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed , leelised, soolad , gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need vastavate kaitsekihtidega.
Kiirgustihedus:materjali võime neelata radioaktiivset kiirgust. Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahu mass ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku.peamised kiirgusisolatsiooni materjalid on betoon , plii, vesi.
Akustilised omadused:iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. Helilained , põrkudes mingi materjali vastu jagunevad kolme ossa : ühed peegelduvad tagasi( kõva ja sile), teised neeldub materjalisse( pehmed ja krobelised mater ) ja kolmas läbi materjali. Ehituses tuleb põhiliselt summutada . Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale.

4. Puidu siseehitus ja omadused:
Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor- mähk- maltspuit - lülipuit- säsi. Aastarõngas koosneb kevadpuidust( hele ja poorne )ja sügispuidust( tume ja tihe). Koorealune helepuit on maltspuit, Südamiku ümber olev tume puit on lülipuit. Kui südamiku ümber olev kuivem osa tumedam ei ole siis nim seda küpsepuiduks. Koosneb surnud puurakkudest ja on kuivem.
Puud jagunevad kolme rühma: lülipuidulised( lülipuit ja maltspuit), maltspuidulised( koosnevad ainult maltspuidust), Küpsepuidulised( neil on maltspuit ja küpsepuit).
Tähtsamad puuliigid :
Mänd, kuusk , kask , tamm, saar, sanglepp, haab .

Puidu omadused:
Värvus:valge, kollakas , pruunikas või punakas.Võib aja jooksul tumeneda. Ebaloomulik värvus( sinakas , hallikas, rohekas ) annab märku puidu haigestumise kohta.
Tekstuur(muster):kevad ja sügispuit on eri värvi, oksad , mis suunas on puitu lõigatud( risti, radiaal , tangentsiaal lõige)
Niiskus: on puidus alati. Jaguneb vabaniiskuseks( asub puu soontes ja rakuõõntes) ja hüdroskoopseks niiskuseks( rakuseintes). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini.Niiskuse järgi jagatakse puidud: toores ( niiskus üle 35%), poolkuiv( 20- 25%), Õhukuiv( 15- 20%) ,toakuiv( 8- 13%). Standartseks loetakse 15%.
Paisumine ja kahanemine:kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes kasvab, kuivades kahaneb. Puit võib kuivamisel praguneda, kuna ta kuivab erinevalt.
Erimass: peaaegu kõikidel puitudel ühtne( ca 1,55 g/ cm2).
Mahumass:Poorsus kõigub 20- 55% piires, ja mahumass on erinev. Antakse 15% niiskuse juures. Mänd 0,53, kuusk 0,46, kask 0, 64.
Tugevus: on puidu erisuundades erinev. Kontrollitakse surve pikikiudu( 30- 55 N/mm2), ristikiudu radiaalsuunas, ristikiudu tangentsiaalsuunas; tõmme pikikiudu( 110- 130 N/mm2), paine ( 70- 100 N/mm2), nihe pikikiudu( 5- 10 N/mm2). Proovitakse ilma oksteta tervest puidust tehtud proovikehast. Katsed tehakse 15% niiskuse juures.

5. Puidu vead – Nähted, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus – välimised (kõige levinumad) ja sisemised. Oksad – rikuvad struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad puitu. Vähendavad peamiselt tõmbe ja paindetugevust. Tüübid: a)terve oks b)surnud oks c)sarvoks d)väljalangev oks e)tubakoks. Mädanemine – puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened jagunevad komeks: 1)metsaseened 2) laoseened 3) majaseened Putukakahjustused – nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad kahjurid: kooreürask, toonesepp , laevaoherdi. Kasvuvead – rikuvad puidu siseehitust. Enim levinud – keerdkasv , salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ektsentriline südamik.

6. Puidu kaitse mädanemise vastu – kaks võimalust: 1) konstruktiivsed võtted – eesmärk on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused, selleks tuleb puitkonstruktsioone kaista niiskumise eest, tehes need tuulutatavaks 2)keemilised võtted – töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikud jagunevad: 1)veeslahustuvad( naatriumfluoriid , naatriumsilikofluoriid) 2)õliantiseptikud (tõrv, põlevkiviõli jne) tumedad ja venivad vedelikud. 3)antiseptilised pastad – koosnevad antiseptikust, mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. 4)antiseptilised värvid – värv või lakk , millele lisatud mürkainet (pinotex).

7. Puidu kuivatamine – Enne kasutamist puit kuivatada vajaliku niiskuseni, saavutatatud puidu niiskust nimetatakse tasakaaluniiskuseks. Peamised kuivatamise meetodid:
Õhkkuivatamine – toimub välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt sademekaitsega. Kuivab seni, kuni muutunud õhkkuivaks (15-20%). Plussid – kõige odavam, ei vaja tehnilisi seadmeid. Miinused – Pikk kuivamisaeg (20-40p), niiskusesisaldust ei saa viia alla 15%, majanduslikult kahjulik. Kamberkuivatamine –toimub spets . Ruumis 80-100C juures, kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus. Plussid – Kiirem (5-10p.), saab kuivatada vajaliku niiskuseni (5-10%), kuum õhk hävitab putukad ja eosed. Miinused – kuivati kallis ehitis, kütuse kulu suur. Elektriline kuivatus - puit asetatakse kahe plaat või võrkelektroodi vahele, millesse juhitakse vool. Kuivamine väga ühtlane ja puit praguneb vähe, kestab 10-12 tundi. Puuduseks kõrge hind.

8. Puidust ehitusmaterjalide liigid Jagub viieks: 1)Ümarmaterjalid kujutavad endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke. Jagunevad: palgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 4-7m), peenpalgid(Ø80-140mm, pikkus 3-7m), ümarlatid(Ø30-8mm, pikkus 3-7m), laastupalgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 0,5-0,7m), vineeripakud(Ø vähemalt 200mm, pikkus 1-2m). Ümarmaterjalid peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust. Jagatakse kvaliteedi järgi sortidesse või klassidesse. Klass määratakse väliste tunnuste järgi. 2) Saematerjalid – saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad: poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid(neljast küljest saetud , paksus üle 100mm), latid (paksus alla 100mm), liiprid. Jagatakse kvaliteedi järgi samuti sortidesse või klassidesse. 3)Pooltooted – peale saagimist veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne) Peamised: hööveldatud lauad, põrandalauad (paksus 22-37mm), voodrilauad , piirlauad ja liistud , sindlid, katuselaastud, kattevineer, ristvineer parketiliistud. 4)Puidust ehitusdetailid – kujutavad endast valmis hooneosi (uksed, aknad, aknalauad, piidad, liimkonstruktsioonid jne.) 5) Puitkiudplaadid (paksus 3-25mm) valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks ligniinid. Jagunevad mahumassi järgi: isoleerplaadid(sooja ja heliisolatsiooniks), katteplaadid( siseseintele ja lagedele), jäigad plaadid (vaheseintele, põrandatele, ustele jne) Sageli kaetakse pealt dekoratiivse kihiga ntx spooniga ja neid nimetatakse lamineeritud plaatideks . 6)Puitlaastplaadid – valmist. Puidulaatudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Sõltuvalt survest jagatakse: kergeteks(sooja ja heliisolatsiooniks), poolrasketeks(vaheseinte tegemiseks), rasked (põrandatele). Ühe- või mitmekihilised, võivad ka olla lamineeritud.
9. Malmid
TOOTMISE PÕHIMEETODID:
Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak ,koks ja räbustaja.Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Tähts.rauamaakide liigid on magnetiit ; hematiit;limoniit jne. Maakide rauasisaldus võib olla kuni 75%. Kõrgahju kütuseks kasut. kivisöe kuivdestillatsiooni( 900-1100 C juures)saadavat koksi.Koks on samal ajal ka aktiivne lisand ,mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest.
Kõrgahi on sahtikujuline ehitis,mida täidetakse ülalt.Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub põhja,kust ta aeglaselt välja lastakse.Sulamalmi peale tekib räbukiht,mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu.Ka räbu leiab kasutamist ehit.mat. tootmisel.
OMADUSED
Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda,2...4%süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani ,väävlit, fosforit jne.Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor -muudavad malmi väga hapraks.Malmid jagunevad 3-e alaliiki ;
1.VALUMALMi nimet. Hallmalmiks.Tema murdepind on hall,mis on tingitud sellest,et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt seotud.Valumalmi tõmbetugevus on ca200N/mm,paindetugevus ca 400N/mm, survetugevus ca 750 N/mm.
Malmi Tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda suurem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades,kus esineb suuri tõmbejõude või lööke.
2.TOORMALMi kasut peamiselt terase tootmiseks.Ta on heleda murdepinnaga ja nimet. teda ka valgeks malmiks .,sest et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud.
3.ERIMALMID
On väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutust .

10.EHITUSTERASED
Metallidest ehit.mat.-d on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jag. Must-ja värvilisteks metallideks.Mustad metallid jagunevad süsiniku sisalduse järgi malmideks ja terasteks.
TERASE TOOTMISEL on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud.Terase tootmiswe põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult.Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga(põlet. välja)
Peam.terase tootm. Meetodid on;
1. Konverter -ja bessemermeetodi puhul valatakse kõrgahjust
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #1 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #2 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #3 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #4 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #5 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #6 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #7 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #8 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #9 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #10 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #11 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #12 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #13 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #14 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #15 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #16 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #17 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #18 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #19 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #20 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #21 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #22 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #23 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #24 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #25 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #26 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #27 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #28 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #29 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #30 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #31 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #32 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #33 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #34 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #35 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #36 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #37 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #38 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #39 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #40 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #41 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #42 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #43 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #44 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #45 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #46 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #47 Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe #48
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 149 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Henri Täht Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Vastatud on 61 küsimust: Klaas, betoon, värvid, puit jne
ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

Mõisted

poorid, mahtuvusega, sulavad, proovikehade mõõdud, suure elastsusega, ataõmbetugevus, neelavus, mähk, koorealune helepuit, puidu vead, praod puidus, oksad, mädanemine, putukakahjustused, kasvuvead, puidu kuivatamine, õhkkuivatamine, ruumis 80, elektriline kuivatus, rauamaakide liigid, kõrgahi, kahjulikud lisandid, malmi tõmbetugevus, terase tootmisel, konverter, teraspulga venitamisel, terase tugevus, tõmmatud toodetest, valatud toodetest, metallpeen, purskekivimid, sõmerad tardkivimid, tsementeerunud tardkivimid, välistrepi, murenemise saadus, terad, endast 20, lubjakivi, murtud, keraamilisteks materjalideks, puudusteks, keraamika toormaterjal, plastne savi, eelkuumendus, savitellis, eesti tellised, telliste põhisuurused, nõuded fassaaditellistele, seinte välis, margid, samott, erikuiulised tellised, katusekivide tüüpe, katuse tuisukindlus, plaadid, plaatimis, keraamilised põrandad, esikülg, tagakülg, plaatide mõõdud, fajanssplaatide paksus, mosaiikolaadid, õhklubi, lubi, purustatakse 100, iseloomulikuks omaduseks, kipsi töötlemine, veesisaldus, tehakse normal, mahupüsivus, jahvatuspeenus, eripind, mahumass, kogujääk, killustik, kruusa, 15 cm, betooni tõmbetugevus, vesitsement, keskmisteks materjalideks, segistite tüüpe, põhioperatsioonist, kaaluline doseerimine, vibraatorite võnkesagedus, q sügav, keramsiitbetoon, kergbetooni survetugevus, mullbetoon, mullbetoonide survetugevus, suurem painde, kiudude kasutamine, 8mm, tüüpilised kasutuskohad, isetihenev betoonisegu, betooni vertikaalpinnad, lisaks sellele, raudbetoon, raudbetoonist, raudbetooni puudusteks, talad, fermideks, r28, tsement, krohyimisel, tsement, tsement, plastifikaatoriteks, lubi, põlevkivituhk, soojusisolatsiooniplaadid, põlevkivituhk, põlevkivituhk, neid plaate, neid paneele, plaatide laius, katusekatte, puistekihi ülesandeks, tugikihiks, immutusaineks, plaadid, puistekihiks, pärgamiin, bituumeni pehmustäpp, murdumistäpp, plastmass, plastifikaator, lätematerjaliks, keevitatavad, epo liimid, plastmassidest plaat, spooni paksus, polüstüroolplaadid, plaadid, plasttorud, tähtsamad liistmaterjalid, aknaraamid, õõnsusega polüvinüülkloriid, alumine kiht, linoleumi paksus, reliin, teistest linoleumidest, seinakattematerjalid, linkrust, polüetüleenkile, peamised kasutusalad, puitlaastplaadid, vahtpolüstürool, tihedus 60, tihedus 60, poroloonmattide tihedus, pinnakatteta tooted, olemasolevates hoonetes, puistevill, perliit, omakorda vaht, katlaräbudest, klaasvill ise, puistevill, oksool, põhikomponentideks, metallpigmendid, lakiks, õlilakid, nitrolakk, piirituslakk, bituumenlakk, polüesterlakk, email, õlivärv, vesivärvideks, lubivärv, välistöödel kivi, tsementvärv, kohtades kivi, silikaatvärv, emulsioonvärve, liimivärv, rootsi värv, liimipahtel, õlipahtel, sünteetilised pahtlid, aknakitid, tapeet, tapeedi alusmaterjaliks, trükkmustriga tapeet, seinteks, ehitusklaasi erimass, vitriinklaasi paksus, tripleksklaas, monoliitsed paketid, sitalltooted, sitalli

Sisukord

  • Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused
  • Erimass
  • Mahumass
  • Poorsus
  • Veeimavus
  • Hügroskoopsus
  • Veeläbilastuv
  • Gaasitihedus
  • Aurutihedus
  • EM termilised omadused
  • Külmakindlus
  • Soojajuhtivus
  • Soojamahtuvus
  • Tulepüsivus
  • Tulekindlus
  • EM mehaanilised omadused
  • Tugevus
  • Survetugevus
  • Tõmbe
  • Paindetugevus
  • Kõvadus
  • Hõõrduvus
  • Kuluvus
  • Löögitugevus
  • Elastsus
  • Plastsus
  • Haprus
  • Muud EM omadused
  • Keemiline püsivus
  • Kiirgustihedus
  • Akustilised omadused
  • Puidu siseehitus ja omadused
  • Tähtsamad puuliigid
  • Puidu omadused
  • Värvus
  • Tekstuur(muster)
  • Niiskus
  • Paisumine ja kahanemine
  • Oksad
  • Putukakahjustused
  • Õhkkuivatamine
  • Malmid
  • EHITUSTERASED
  • TERASE TOOTMISEL
  • Konverter-ja bessemermeetodi
  • Martäänmeetodi
  • Elektersulatusmeetod
  • Terase
  • METALLIDE OMAD.TE MÄÄRAMINE
  • TERASE OMADUSED;
  • Tõmbekatse
  • Terase kõvadust
  • Paindekatse
  • Löögitugevuse määramine
  • METALLIDEST EHIT.MAT.ID
  • Valtsmetalltooted
  • Tõmmatud toodetest
  • Valatud toodetest
  • Sarrusteks(armatuur)
  • Metallpeen-mat.-st
  • Metallide korrosioonikaitse
  • Tardkivimid
  • Koostis
  • Settekivimid
  • LOODUSLIKE KIVIMITE TÖÖTLEMINE
  • LOODUSLIKUST KIVIST EHITUSMATERJALID
  • Sõmerad looduskivimaterjalid
  • Murtud kivimaterjalid
  • Korrapärased kivimaterjalid
  • Kivist ehitusdetailid
  • KERAAMIKA TOORMATERJAL JA TOOTMINE
  • SAVITELLISED
  • Savitelliste tugevusklassi määramine
  • Katusekivid ja keraamilised plaadid
  • Põrandaplaadid
  • Siseseinaplaadid
  • Fassaadiplaadid
  • Mosaiikolaadid
  • Portlandtsemendi kasutamine
  • Portlandtsemendi
  • Veesisaldus
  • Tardumine
  • Mahupüsivus
  • Jahvatuspeenus
  • Mahumass
  • Tugevusklass
  • Killustik
  • Kruusa
  • Betooni tugevus
  • Betoonisegu
  • Betooni transpordi
  • Betooni paigaldamisel
  • Betooni kivistumine
  • Talvine betoneerimine
  • Enimkasutatavate teraskiudude
  • HE 1/50
  • TABIX 1/50
  • Sünteetilise kiuga
  • ISETIHENEVBETOON
  • Milleks?
  • Isetiheneva (ITB) betoonisegu kasutamine võimaldab
  • Isetiheneva betooni omapära
  • BETOONILISANDID
  • Raudbetoondetailide valmistamine
  • Vundamendiplokid
  • Seinaplokid
  • Seinapaneelid
  • Talad
  • Sambad
  • Vahelaepaneelid
  • Treppide elemente
  • Torud
  • Ruumilised elemendid
  • Kõnniteeplaadid
  • Äärekivid
  • Vaiad
  • Fermideks
  • Raudbetoonkoorik
  • Muud raudbetoonelemendid
  • Elementide tõstmiseks
  • Müürimördid
  • Tsementmört
  • Lubimört
  • Savimört
  • Segamörtidest
  • Krohvimördid
  • Lubimörti
  • Lubi-kiosmört
  • Tsement-Iubimörte
  • Tsementmörte
  • Mördi plastilisuse ja tugevusklassi määramine
  • Plastsus
  • Tugevus
  • Põlevkivituhk-gaasbetoonist väikeplokkid
  • Soojusisolatsiooniplaadid
  • Põlevkivituhk-gaasbetoonist välisseinaplaadid
  • Põlevkivituhk-gaasbetoonist katuseplaadid
  • Vaheseinaplaadid
  • Vaheseinapaneelid
  • Kipsplaadid
  • Kipskiudplaadid
  • Arhitektuurilised detailid
  • Katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid
  • Ruberoid
  • Keevisruberoidile
  • Plaatruberoid
  • Pärgamiin
  • Tõrvapapp
  • Kiud-bituumenplaadid
  • Bituumenite katsetamine
  • Pehmustäpi määramine
  • Penetratsioon
  • Duktiilsuse
  • Leektäpi
  • Viskoossuse
  • Murdumistäpi
  • Plastmasside olemus, koostis ja vormimine
  • Pressimine
  • Surve all valamist
  • Ekstruudermeetodi
  • Valtsimisega
  • Keevitatavad
  • Tähtsamad polümeeride liigid
  • Polüetüleen (PE)
  • Polüstürool (PS)
  • Polüakrülaat
  • Polüvinüülkloriid (PVC)
  • Polüvinüülatsetaat (PVA)
  • Polüpropüleen (PP)
  • Polüestervaikude (PE)
  • Epoksüüdvaigud (EPO)
  • Polüuretaan (PUR)
  • Plaatmaterjalid
  • Klaasplastid
  • Paberplast
  • Puitkihtplast
  • Polüstüroolplaadid
  • Polüvinüülkloriidplaadid
  • Profiilmaterjalid
  • Plasttorud
  • Vooderduselemendid
  • Liistmaterjalid
  • Aknaraamid
  • Tihendusmaterjalid
  • Põrandakattematerjalid
  • Riidealusega linoleumi
  • Aluskihita linoleumid
  • Sooja aluskihiga linoleum
  • Reliin
  • Seinakattematerejalid
  • Linkrust
  • Dermatiin
  • Katusekattematerjalid
  • Hüdroisolatsioonimaterjalid
  • Kiled
  • Sünteetilised kiled
  • Polüetüleenkile
  • Polüvinüülkloriidkile
  • Tugevdatud kiled
  • Geomembraanid
  • Orgaanilised plaatmaterjalid
  • Roogplaadid
  • Fibroliit
  • Isolatsiooni-puitkiudplaadid
  • Puitlaastplaadid
  • Vahtplastplaadid
  • Vahtpolüstürool
  • Vahtpolüvinüülkloriid
  • Vahtpolüuretaan
  • Orgaanilised vaipmaterjalid
  • Ehitusvilt
  • Ševeliin
  • Poroloonmatid
  • Mineraalsed villad
  • Klaasvillad
  • Kivivillad
  • Räbuvill
  • Puistevill
  • Paisutatud kivimid
  • Vermikuliit
  • Perliit
  • Muud mineraalsed soojusisolatsioonimaterjalid
  • Kergkruus
  • Mullbetoonid
  • Räbud
  • Klaasi valmistamine
  • Lehtklaasist tooted
  • Aknaklaasi
  • Vitriinklaasi
  • Jääklaasi
  • Relieefklaasi
  • Mattklaasi
  • Sardklaas
  • Peegliklaas
  • Värvilised klaasid
  • Tripleksklaas
  • Vooderdusklaasina
  • Karastatud klaas
  • Selektiivklaasi
  • Klaaspaketid
  • Muud klaastooted
  • Klaasplokid
  • Profiilklaastooted
  • Klaastorusid
  • Klaaskeraamika (sitall)

Teemad

  • Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused
  • Erimass
  • Poorsus
  • Veeimavus
  • Hügroskoopsus
  • Veeläbilastuv
  • Gaasitihedus
  • EM termilised omadused
  • Külmakindlus
  • Soojajuhtivus
  • Soojamahtuvus
  • Tulepüsivus
  • Tulekindlus
  • EM mehaanilised omadused
  • Survetugevus
  • Tõmbe
  • Paindetugevus
  • Kõvadus
  • Hõõrduvus
  • Kuluvus
  • Löögitugevus
  • Elastsus
  • Haprus
  • Muud EM omadused
  • Keemiline püsivus
  • Kiirgustihedus
  • Akustilised omadused
  • Puidu siseehitus ja omadused
  • Tähtsamad puuliigid
  • Puidu omadused
  • Värvus
  • Tekstuur(muster)
  • Niiskus
  • Paisumine ja kahanemine
  • Erimass
  • Puidu vead
  • Praod puidus
  • Mädanemine
  • Kasvuvead
  • konstruktiivsed võtted
  • keemilised võtted
  • Puidu kuivatamine
  • Kamberkuivatamine
  • Elektriline kuivatus
  • Saematerjalid
  • Pooltooted
  • Puidust ehitusdetailid
  • Puitkiudplaadid (
  • Malmid
  • EHITUSTERASED
  • Konverter-ja bessemermeetodi
  • Martäänmeetodi
  • Elektersulatusmeetod
  • tõmbekatse,paindekatse,kõvaduse ja löögitugevuse määramine
  • METALLIDE OMAD.TE MÄÄRAMINE
  • Tõmbekatse
  • voolavuspiir
  • tõmbetugevus ja suhteline pikenemine
  • terase
  • voolavuspiiriks
  • Terase kõvadust
  • Paindekatse
  • Löögitugevuse määramine
  • METALLIDEST EHIT.MAT.ID
  • profiilideks
  • raudbetoon
  • Metallide korrosioonikaitse
  • Tardkivimid
  • Koostis
  • Settekivimid
  • Koostis
  • LOODUSLIKE KIVIMITE TÖÖTLEMINE
  • LOODUSLIKUST KIVIST EHITUSMATERJALID
  • Sõmerad looduskivimaterjalid
  • Murtud kivimaterjalid
  • Korrapärased kivimaterjalid
  • Kivist ehitusdetailid
  • KERAAMIKA TOORMATERJAL JA TOOTMINE
  • kuni 100 °C juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub
  • kergemaks; üle 200 °C juures põlevad välja orgaanilised lisandid;
  • 400-700 °C juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks;
  • 700-1000 juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see
  • vee toimel enam plastseks ei muutu
  • üle 1000 juure kõige kergemas saviosakesed hakkavad sulama ja savimass
  • tiheneb(paakub)
  • temp edasisel tõstmisel sualb kogu savimass. Savide lõplik sulamistemp kõigub suurtes
  • piirdes (1100-1700C)
  • SAVITELLISED
  • Savitelliste tugevusklassi määramine
  • Katusekivid ja keraamilised plaadid
  • Portlandtsemendi kasutamine
  • toormaterjalideks on
  • Portlandtsemendid
  • Putsolaantsemendid
  • Komposiittsemendid
  • Tsemendi omaduste määramine
  • Raskebetooni koostis materjalid
  • Betooni täitematerjalide kvaliteedi kontroll
  • Betoonisegu plastilisus ja selle määramine
  • Betooni tugevus
  • Betoonisegu
  • probleemid
  • Betooni kivistumine
  • Isetiheneva (ITB) betoonisegu kasutamine võimaldab
  • Isetiheneva betooni omapära
  • Keemiliste betoonilisandite liigitus
  • Raudbetoondetailide valmistamine
  • Müürimördid
  • N/mm2)
  • Krohvimördid
  • Mördi plastilisuse ja tugevusklassi määramine
  • evus
  • N/mm2)
  • Katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid
  • metall-isool
  • isolatsioonipapid
  • mastikskatted
  • Bituumenite katsetamine
  • Plastmasside olemus, koostis ja vormimine
  • Tähtsamad polümeeride liigid
  • Plastmassidest plaat- ja profiilmaterjalid
  • Plaatmaterjalid
  • Profiilmaterjalid
  • Plastmassidest rullmaterjalid
  • Organilisest toorainest soojaisolatsioonimaterjalid
  • Mineraalsest toorainest soojaisolatsioonimaterjalid
  • Mineraalsest toorainest soojaisolatsioonimaterjalid
  • Värvide koostismaterjalid (liimid, värnitsad ja pigmendid)
  • Tähtsamad värvide liigid
  • Kleebitavad viimistlusmaterjalid
  • Klaasi valmistamine

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

22
docx
Ehitusmaterjalide vastused
472
pdf
EHITUSMATERJALID
74
docx
Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014
50
docx
Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015
27
pdf
Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks
33
docx
Ehitusmaterjalid eksamikskordamine
32
doc
Eksami küsimuste vastused
31
doc
Ehitusmaterjalid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !