Ehitusmaterjalide konspekt (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1.1. Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise
eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks
vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida
materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad.
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt
- kasutamise otstarbest
- materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi),
-materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained
1.1.1.Kasutamine
Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige
erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali
keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada
neile omadustele vastavaid konstruktsioonilisi ja ehitustehnoloogilisi võtteid. Materjalide
kooskasutamine sõltub eelkõige materjalide omadusi iseloomustavate näitajate sobivusest.
1.1.2. Toormaterjalid
Ehitusmaterjali valmistamiseks kasutatud materjalidest on võimalik klassifitseerida
erinevatest põhimõtetest lähtudes:
• päritolu järgi: looduslikud ja tehislikud (näiteks looduskiviplokk või silikaatkivi)
• keemilise koostise järgi: anorgaanilised ja orgaanilised (näiteks portlandtsement või
polüstüreen)
• lähtematerjali algupära järgi: puit-, keraamilised-, klaas-, metall- jne.materjalid
Toormaterjali järgi klassifitseerimine on oluline eelkõige materjali töötlemiseks või
tootmiseks vajaliku tehnoloogilise protsessi valikut silmas pidades.
1.1.3.Tootmistehnoloogia järgi
Looduslike materjalide puhul on pigem tegemist töötlemisega:
Seega saab selle klassifikatsiooni alusel teavet tehismaterjalide tootmiseks vajalikke
tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta
1.1.4.Materjalide kuju järgi
Kuju järgi jaotamine võimaldab ehitajal lahendada konstruktiivseid ja ehitustehnoloogilisi
probleeme. Jaotatakse:
-kujusad tükkmaterjalid- rullmaterjalid -puistematerjalid-vedelad materjalid-pulbrilised materjalid
1.1.5. Materjali moodustavate ainete oleku ja struktuuri järgi
1.1.6.Materjali omaduste järgi
Materjalide kasutamise seisukohalt on määrav, missugustes tingimustes nad peavad töötama
või milliseid koormusi nad peavad taluma konstruktsioonides.-tiheduse järgi
-tulekindluse järgi-akustiliste omaduste järgi
Erinevad materjalide klassifikatsioonid võimaldavad koondada erinevaid materjale
soovitavate tunnuste järgi, standartiseerida, normeerida tööd, valida töötlemise- ja
tootmistehnoloogiaid jne. Samas aga ka paremini mõista nende kasutusvõimalusi.
Kasutatavad materjalid peavad ehitamisel tagama konstruktsiooni püstitamiseks vajalikud
tingimused ja konstruktsiooni püsivuse edasise ekspluatatsiooniprotsessis.
Eesmärgil valida materjalide iseloomustamiseks vajalikke näitajaid, omada alust nende
materjalide omaduste omavaheliseks võrdlemiseks kindlate meetodite alusel, on kehtestatud
normatiivsed dokumendid- standardid .
1.2 Tootmise põhiprotsessid
Peatükis käsitletakse mõningaid põhimõisteid tehnoloogilistest protsessidest.
Tooraineks (raw material ) nimetatakse niisugust materjali (ka tööobjekt), mille tootmiseks
on juba kulutatud tööd, Tootmisprotsess on toorainest või ka mitmest toorainest mingi uue materjali tootmine( processing ) või toormaterjalist toodete valmistamine(treatment ).
Peenestamine on protsess, kus toimub mingi suuretükilise materjali lähtetera suuruse
vähendamine seadmete abil. Peenestamise protsessi jaotatakse purustamiseks
(crushing) ja jahvatamiseks (grinding)
Kuivatamine
Kuivatusprotsessiks nimetatakse niisugust protsessi, milles toimub vaba vee eemaldamine
materjalist. Tehnoloogilist kuivatusprotsessi viiakse läbi temperatuuridel,millised tagavad vaba vee
eraldumise ilma tooteid
Põletusprotsess
Põlemine on protsess, mis kõige üldisemalt tähendab aine kiiret reaktsiooni hapnikuga, mille
tulemusena tekkivad algsetega võrreldes uued ühendid.
Põletusprotsess tehnoloogilise protsessina tähendab siis eelkõige lähteainete lagunemist ja
uute ühendite teket.
Adsorbtsiooniks nimetatakse niisugust protsessi, kus gaasilise (vedela) aine molekulid
kogunevad vedeliku või tahke aine pinnale. Aine, mille pinnale molekulid kogunevad on
adsorbent . Sõna tuleb ladina keelest „ad”(juurde)+”sorbere”(neelduma).
Absorbtsioon on aga gaasisegu komponentide neeldumine kogu vedeliku mahus.
Sedimentatsioon on protsess, kus tahked pulbrilise aine osakesed sadestuvad raskusjõu
toimel
1.3.Standardid ja sertifikaadid
Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise
meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist
Standardid on riiklikud dokumendid, milledega kehtestatakse antud riigis nõudmised
toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid.
Standardite ülesandeks on piiritleda mingil tasemel materjalide omadusi, nende määramise
meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist.
Standardi koostamisse kaasatakse standardikomiteede spetsialistide kõrval nii tootjad, uurijad,
kasutajad kui ka riigi esindajad.
Materjali vastavust standarti või muu antud riigis kehtiva normdokumendi nõuetele
tõestab sertifikaat , mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni ( laboratoorium ,
katsekoda ) poolt katsetuste või ka mõne teise riigi vastava akrediteeritud organisatsiooni
poolt antud sertifikaadi alusel. Sertifikaat tõestab materjali vastavust nõuetele ja ka seda, et
toote kvaliteedi vastavust kontrollitakse süstemaatiliselt nii autokontroll (tootja oma labori
pidevad katsetused ) kui ka auditkatsetused (volitatud laboratooriumi ja tehase laboratooriumi
tulemuste kontrollkatsetused samast proovist)
1.5.Ehitusmaterjalide omadused
Kõik materjalide omadused jaotatakse:
-füüsikalisteks
-keemilised
-mehaanilised
- tehnoloogilised (kasutusomadused)sitke ja habras
Materjali omadusi kirjeldatakse iseloomustavate näitajatega, mille valik sõltub materjali
kasutamisest.
Ainete keemiline koostis määrab ära nende ja neist valmistatud materjalide põhiomadused.
Ehitusmaterjalide valmistamiseks kasutatava aine keemilistest koostisest sõltub nende
kasutatavus ehitusmaterjalina st. mehaanilised näitajad, soojajuhtivus , tulekindluse ja
biopüsivuse omadused
• atomaarne tasand ehk keemilise elemendina väljendatud koostis.
• Ainult ühest molekulist koosnevaid materjalide puhul on otstarbekas väljendada koostist
molekulaarsel tasandil,
Enamasti koosnevad ehitusmaterjalid aga komplekssetest molekulidest -
mineraalsete ehitusmaterjalide koostist oksiididena:
• Tihti ei saa aga oksiidide tasandil kogu informatsiooni materjali koostisest, sest samad
oksiidid moodustavad erinevaid ühendeid. võetakse appi mineraloogiline koostis.
1.5.2.Materjalide omaduste sõltuvus tema ehitusest (state of matter ).
Materjali omadusi väljendatakse nii tema keemilise koostise kui ka struktuuri kaudu..
Struktuuri vaadeldakse 3 tasandil:
-makrostruktuur s.o. palja silmaga nähtav materjali struktuur - poorsus , tera jämedus jne.;
- mikrostruktuur s.o. struktuur, mille vaatlemiseks vajatakse optilist mikroskoopi
1.5.3.Füüsikalised omadused ja neid iseloomustavad näitajad. Physical properties
1.5.3.1.Absoluutne tihedus ehk aine tihedus. Specific density
Absoluutseks tiheduseks (võib nimetada ka aine tiheduseks või eritiheduseks) nimetatakse
tiheda aine massi mahuühikus, poorideta aine ruumala
Ehitusmaterjalide, eriti tihedatest kivimitest puistematerjalide (betooni täitematerjalid) korral
kasutatakse arvutuste tegemisel mõistet näivtihedus (nimetatakse ka terade tiheduseks).
1.5.3.3.Tihedus,
Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu(ruumala-)ühiku mass
Antakse kg/m3; t/m3
Tihedus on tähtsamaid materjali iseloomustavaid näitajaid. Materjali soojajuhtivus, tugevus,
poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass sõltub oluliselt just
tema tihedusest.
Puistematerjalide tiheduseks (ka puistetihedus ), bulk density
Puistematerjali tiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sõmermaterjalide
tihedust, mis haarab peale materjalis leiduvate pooride ka materjali terade vahel olevaid
tühikuid.
1.5.3.4.Poorsus.
Poorsus on pooride maht tahkes kehas
Poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust, külmakindlust, tugevust.
Pooride jaotamise ühtlus nende suletus või avatus ning pooride suurus (läbimõõt).
1. Poorsust jaotatakse kinniseks ja lahtiseks:
Lahtine poorsus on seega materjali seesolev pooride võrgustik, mis on seotud väliskeskkonnaga.
Kinnine poorsus on materjali sees olevate pooride ruumala, mis ei ole
omavahel ega väliskeskkonnaga ühendatud
2. Poorsust jaotatakse ka pooride suuruse järgi:
Juhuslikud õõned läbimõõduga 1-10mm Õhupoorid läbimõõduga >10μm -1mm; Kapillaarides toimub vee liikumine kapillaarjõudude toimel, läbimõõt 10-1000 nm • Makrokapillaarid >0,1μm;• Keskmised kapillarid 0,02-0,1μm (vee liikumine poorides kapillaarjõudude mõjul)
• Mikropoorid (geeli-, adsorbtsioonvesi, kristallide vahelised poorid
1.5.3.5. Veeimavus . Water absorbtsion
Veeimavus (w); on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk., sinna hulka ei
loeta keemiliselt ühenditesse seotud vett.
Kasutatakse ka mõistet veeimenduvuskiirus ( ka vee imenduvuskiirus) - näitab vee hulka
kilogrammides, mis imendub materjali 1m2 suurusesse pinda 1 minuti vältel kui materjal on
veega kokkupuutes
1.5.3.6.Pehmenemise koefitsient. Softening factor
Pehmenemise koefitsient näitab immutatud materjali pehmenemist võrreldes immutamata
materjaliga. Tavaliselt esitatakse immutatud ja kuiva materajli tugevuse suhtena:
Kpehm = Rimm / Rkuiv, kus
1.5.3.7.Hügroskoopsus, tasakaaluniiskus
Omadust imada niiskust ümbritsevast (õhu-) keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks.
osa materjale saab niiskust osa eraldab antud temp. kõik liiguvad tasakaaluniiskuseks.
1.5.3.8.Ilmastikukindlus,
Ilmastikukindluseks nimetatakse materjali vastupidavust väliskeskkonna igasugusele mõjule
Ilmastikukindluse mõiste sisaldab endas nii vahelduvat niiskumist-kuivamist, immutamist ja
soolade kristallisatsiooni, vahelduvat immutamistst -külmumist, temperatuuri muutuse ja
ultraviolett- ning muude kiirguste mõju jne.
1.5.3.8.1. Külmakindlus. Külmakindluse määramine(määrata oskad. külmatsükkel)
Külmakindlus on materjali omadus veega täisimbunult taluda lagunemata paljukordset
vahelduvat külmumist ja ülessulamist. Vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat
ülessulatamist vees nimetatakse külmutustsükliteks KK1(F50)
Külmakahjustused tekkivad, kuna jää maht on 10% suurem vee mahust.
1.5.3.9.Veekindlus
Materjali veekindluseks nimetatakse materjali omadust takistada vee läbitungimist.
Veekindluse nõue esitatakse nendele materjalidele,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ehitusmaterjalide konspekt #1 Ehitusmaterjalide konspekt #2 Ehitusmaterjalide konspekt #3 Ehitusmaterjalide konspekt #4 Ehitusmaterjalide konspekt #5 Ehitusmaterjalide konspekt #6 Ehitusmaterjalide konspekt #7 Ehitusmaterjalide konspekt #8 Ehitusmaterjalide konspekt #9 Ehitusmaterjalide konspekt #10 Ehitusmaterjalide konspekt #11 Ehitusmaterjalide konspekt #12 Ehitusmaterjalide konspekt #13 Ehitusmaterjalide konspekt #14 Ehitusmaterjalide konspekt #15 Ehitusmaterjalide konspekt #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 236 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mikkkalma Õppematerjali autor

Lisainfo

1. konspekti kokkuvõte
ehitusmaterjalid

Mõisted

Sisukord

  • Tooraineks (raw material)
  • Peenestamine on protsess, kus toimub mingi suuretükilise materjali lähtetera suuruse
  • crushing) ja jahvatamiseks (grinding)
  • Kuivatamine
  • Põletusprotsess
  • Adsorbtsiooniks
  • Absorbtsioon
  • Sedimentatsioon
  • Standardite
  • Standardid on riiklikud dokumendid, milledega kehtestatakse antud riigis nõudmised
  • Materjali vastavust standarti või muu antud riigis kehtiva normdokumendi nõuetele
  • füüsikalisteks
  • keemilised
  • mehaanilised
  • Materjalide omaduste sõltuvus tema ehitusest (state of matter)
  • Struktuuri
  • Füüsikalised omadused ja neid iseloomustavad näitajad. Physical properties
  • Puistematerjalide tiheduseks (ka puistetihedus), bulk density
  • Poorsus
  • Pooride jaotamise ühtlus nende suletus või avatus ning pooride suurus (läbimõõt)
  • Poorsust jaotatakse kinniseks ja lahtiseks
  • Poorsust jaotatakse ka pooride suuruse järgi
  • Juhuslikud õõned läbimõõduga
  • Pehmenemise koefitsient. Softening factor
  • Hügroskoopsus, tasakaaluniiskus
  • Ilmastikukindlus
  • Külmakindlus. Külmakindluse määramine(määrata oskad. külmatsükkel)
  • Veekindlus
  • Niiskuskahanemine ja -paisumine
  • Gaasikindlus
  • Gaasiläbivust
  • Aurujuhtivus ja –läbilaskvus
  • Soojajuhtivus
  • Soojaerijuhtivus
  • Konstruktsiooni soojusläbivust
  • Soojamahtuvus
  • Tulekindlus
  • Materjali tulekindluse mõõt on tema sulamistemperatuur
  • Põlevus
  • Termiline püsivus
  • Peenus (disperssus) Fineness
  • Eripind Specific surface
  • Eripinnaks
  • Mehaanilised omadused
  • Tugevus ja deformatsioon
  • Tugevus
  • Deformatsioon (strain)
  • Plastseid deformatsioone
  • Tõmbetugevus, RT
  • Survetugevus, R
  • Survetugevuse katselisel määramisel tuleb arvestada proovikeha kuju ja suurust
  • Paindetugevus, Rp
  • Pinnakõvadus Hardness
  • Ehitusmaterjalide
  • Kuluvus
  • Löögikindlus
  • Löögikindlus
  • Sõmermaterjalide purunevus muljumisel
  • Deformatiivsed omadused
  • Elastsuse piir
  • Voolavuspiir on konstantne jõud, mille juures kasvavad plastsed deformatsioonid
  • Elastsuspiir on materjali pinge, milleni tekitatakse materjalis elastne deformatsiooni
  • Voolavuse piirile vastab konstantne. pinge, mille juures plastne deformatsioon kasvab
  • Tugevuse piir on maksimaalne pinge, mille juures materjal puruneb (D)
  • LOODUSKIVID. Stones
  • Looduskivimiks
  • Mineraal
  • Intrussiivsed e. süvakivimid
  • Efusiivsed e. purskekivimid
  • Purdsed
  • Mehaanilised setted
  • Sõmeratest
  • Tsementeerunud
  • Keemilised setted
  • Organogeensed setted
  • Mineraalide koostis
  • Ilmastikukindlus, weather-resistance
  • Markeerimise6 alused
  • EHITUSKERAAMIKA
  • Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%
  • Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%
  • Põletamise
  • Savide kui tooraine omadused
  • Keemiline koostis
  • Paakumiseks
  • Kuivatamise ja põletamise protsessi mõju toodetele
  • Kuivatusprotsess
  • Mahu kahanemine kuivatamisel ületab alati mahu kahanemise põletamisel
  • Põletusprotsess
  • Toormaterjali kaevandamine
  • Tootmisviisid
  • Lisandid ja koostisosad
  • Lahjendajad
  • Väljapõlevad lisandid
  • Kuivatamine
  • Toortoodete põletamine
  • Jämekeraamika
  • Glasuuritud
  • Glasuurimata
  • Peenkeraamika
  • Keraamiline (harilik tellis) (Ordinary brick)
  • Täistellis
  • Õõnestellis (Cellular bricks
  • Kergtellis
  • Hariliku tellise omadused
  • Tugevus
  • Soojajuhtivus ja soojamahtuvus
  • Efektiivne, mull- ja gaaskeraamika
  • Efektiivseks
  • Mullkeraamikaks
  • Gaaskeraamika
  • Plaatide valmistamine
  • Agloporiit
  • Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks
  • Õhksideaineteks
  • Hüdraulilised sideained
  • Portlandtsemendi klinkri
  • Portlandtsemendi
  • Füüsikalised ja mehaanilised omadused
  • Lähtematerjalid
  • Õhklubi
  • Lubja kustutamine ja kivinemine
  • Lubja kivistumine
  • Hariliku ehituslubja omadused ja kasutamine
  • Ehituslupja kasutatakse
  • Müürimörtide, krohvimörtide ja ka kuivsegude valmistamiseks
  • Tsemendi tootmine
  • Tooraine. Raw materials
  • Tootmise skeemid
  • Põletusprotsess
  • Tsemendi tardumine ja kivinemine
  • Portlandtsemendi eriliigid
  • Portlandtsemendi kasutamine

Kommentaarid (3)

MsChris0o profiilipilt
MsChris0o: klassifikatsioon kuni sideaineteni (4 peatükki)
17:55 24-01-2016
waldof profiilipilt
waldof: Kasulike materjal!
10:11 02-06-2011
shortbow profiilipilt
Sander Püüa: norm asi
13:48 28-10-2012


Sarnased materjalid

9
doc
Ehitusmaterjalid - KT nr-1
74
docx
Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014
472
pdf
EHITUSMATERJALID
22
docx
Ehitusmaterjalide vastused
18
docx
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused
31
doc
Ehitusmaterjalid
33
docx
Ehitusmaterjalid eksamikskordamine
72
docx
Ehitusmaterjalide eksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !