Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisele materjalile ?
 
Säutsu twitteris
05.05.2014
  • Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused­-


    • Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades)

    • Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega).

    • Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu.

    • Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust.

    • Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Aururõhk õhus sõltud õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist, aururõhk materjali pinnal aga tema niiskusest ja temperatuurist. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn. tasakaaluniiskuse.

    • Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsioonimaterjalideks ja neid kasutatakse mitmesuguste vettpidavate kihtide loomiseks.

    • Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Gaasitiheduse mõõtühikuks on gaasi läbilaskvuse koefitsient, mis väljendab gaasi (õhu) hulka (l), mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1 Pa (vana mõõtühiku puhul 1 mm/Hg).


    • Aurutiheduse mõiste on sarnane gaasitihedusele, ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes).


  • Ehitusmaterjalide termilised omadused-


    • Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta.

    • Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus  (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest.

    • Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg) ja ta näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 0C võrra. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb.

    • Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks.

    • On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse:

    1. Mittepõlevad- ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlblikeks osa aga muutuvad kasutuskõlbmatuks.

    2. Raskelt põlevad- süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m3) või immutatud antipüreeniga.

    3. Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist.

    • Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta.




  • Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused


    • Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele.

    • Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg.

    • Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks.

    • Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil.

    • Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Skaala alusmineraalid on järgmised: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- sulapagu, 5- apatiit, 6-ortoklaas, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant.

    • Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul.

    • Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (näiteks killustik ). Trumlis materjali tükid hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %des mahakulutatud tolmu näol. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul.

    • Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil.
    • Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv- deformatsioonid . Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid , puit jne.
    • Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on kõik ehitussegud (savi, mört, pahtelsegu jne). Kuivamise või kivistumise järel nad kaotavad oma plastsuse. Püsiva plastsusega on mitmed metallid (vask, alumiinium jne).

  • Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur


    • Puidu peamised positiivsed omadused on:


    • väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata),
    • küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone),
    • väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta),
    • väga hõlbus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse),
    sobivus väga paljudesse kohtadesse .
    • Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisi puudusi. Tähtsamad neist on:


    • ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ),
    • hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub),
    • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk),
    • süttivus (üks olulisemaid puudusi),
    • kahjustatav putukate ja röövikute poolt.
    • Niiskust on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes (sageli üksikute vee molekulidena). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem.

    Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt:

    • toores puit (niiskust üle 30 % kaalust),

    • poolkuiv puit (niiskust 23…30 %),

    • õhukuiv puit (niiskust 15…20 %),

    • ruumikuiv puit (niiskust 8…12 %).

    • Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormisliikidele:

    • surve pikikiudu,

    • surve ristikiudu radiaalsuunas,

    • surve ristikiudu tangensiaalsuunas,

    • tõmme pikikudu,

    • paine,

    • nihe pikikiudu.

    • Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad.

    • Kuna puidu tugevus sõltub palju tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures ja nad on järgmistes piirides:

    • tõmbetugevus 110...130 N/mm2,

    • paindetugevus 70…100 N/mm2,

    • survetugevus pikikiudu 30…55 N/mm2 ( 300…550 kg/cm2 ),

    • survetugevus ristikiudu 5…10 N/mm2,

    • nihketugevus 5…10 N/mm2.

    • Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige.


  • Puidu vead- lõhed, oksad , mädanemine, kasvuvead


    • Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri javälimust või raskendavad töötlemist.
    • Lõhed ( praod ) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi- (radiaalsed) või ringlõhed.

    • Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal.

    • Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringlõhed) või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka puu langetamisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti.

    • Oksad. Kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Kasvaval oksaharul moodustuvad iseseisvad aastarõngad, mis ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega. Puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle, moodustades nn. umboksi. Lahtiseletatult tekib tüvele okste murdekohal haav. Puidu edasisel kasvamisel toodab puu kahte liiki kudesid : üht, mis katab haava, ja teist, mis toodab uut kambriumi. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda.

    Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse:

    • terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem;
    • surnud oks võib olla puidus kinni või lahti;
    • sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem;
    • väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja;
    • tubakoks on pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja.
    • Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente kahjustav toime seisneb selles, et nad toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne). Seente arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%. Seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20…350C. Alla 00C seente areng peatub, üle 600C juures enamik seeni hävineb. Seened vajavad oma elutegevuseks ka õhuhapnikku. Seetõttu vees seened ei arene.

    Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma:

    metsaseened esinevad peamiselt kasvavatel puudel,

    laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult

    kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu

    tugevust nad oluliselt ei kahjusta, kuna nad toituvad rakkude sisust ja raku seinad

    jäävad enamvähem terveks, küll aga rikuvad nad puidu välimust,

    majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda

    täiesti pudedaks massiks.

    Majaseened jagunevad veel alaliikidesse: päris majaseen,valge majaseen, kilejas majaseen.

    • Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puukiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. Need ebakorrapärasused kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale.

    • Külmalõhed- välised radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüvel talvel madalate temperatuuride mõjul. Sagedamini paikneb tüve tüükaosal, sügavuti ulatub säsini. Välispinnal kaasneb lõhega puidu ja koore kasvamisest tingitud iseloomulike vallikeste ja harjade moodustamine tüvel. Külmalõhed tekivad sagedamini kõvade lehtpuude (vaher, pöök, tamm, saar), kuid ka pehmete lehtpuude (haab, pärn) jämedatel tüvedel. Okaspuudel esineb külmalõhesid tunduvalt harvem. Külmalõhe tekkimise põhjuseks arvatakse tunduvat erinevust puidu surves madalate temperatuuride toimel tangensiaal- ja radiaalsuunas, mis põhjustab kriitiliste pingete tekkimise ja kudede rebenemise. Seda soodustab ka mõningal määral vee paisumine külmumisel tüve keskkohas. Külmalõhe rikub puidu terviklikkust ja muudab tüve kuju, põhjustab puidumädanikku.

    • Keerdkasv (kaldkiulisus)- tekkimise põhjuste kohta ei ole päris kindlat teooriat. Arvatakse, et see tekib seoses kambriumi arengu ja noorte rakkude tekkimisega. Nähtavasti on põhiline osa rikke tekkimisel siiski geneetilistel teguritel. Samuti võivad avaldada mõju kasvukohatingimused ja puu kasvu iseärasused. Ebasoodsad mullastikutingimused (kuivus ja kivisus) suurendavad kaldkiulisust.

    • Salmilisus- puidukiudude looklev või segipaisatud asetus. Ilmneb ümarmaterjalidel koore ehituses või puidu lainelises mustris, saematerjalidel ja vineeril aastaringide looklevas asetuses. Esineb kõikidel puuliikidel, sagedamini lehtpuudel, peamiselt tüükaosas. Salmilisus nõrgestab puidu tõmbe-, surve- ja paindetugevust, suurendab lõhastamistugevust. Raskendab puidu hööveldamist ja tahumist. Lainelist salmilisust iseloomustab puidukiudude enamvähem korrapärane laineline asetus. Esineb peamiselt tüve alumises osas. Levinud haaval, vahtral, saarel ja kasel.

    • Kaksiksäsi- kahe või enam säsi olemasolu sortimendis. Esineb sortimentidel, mis on saetud kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Kaksiksäsile on iseloomulik tüve paikne jämenemine ja elliptiline ristlõige. Kaksiksäsi raskendab töötlemist ja suurendab jäätmete kogust. Kaksiksäsi sortimendid lõhenevad kergesti.




  • kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted


    • Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusikonstruktiivsed võtted ja keemilised võtted.

    • Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad.

    • Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega).

    • Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid:

    • peab olema mürgine seente ja putukate suhtes,

    • ei tohi kahjustada puitu ega metallosi,

    • peab hästi imbuma puitu,

    • vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda,

    • ei tohiks olla ohtlik inimestele,

    • ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga,

    • mürgisus peaks säilima võimalikult kaua,

    • ei tohiks puitu tugevalt määrida.

    • Antiseptikut, mis kõiki neid nõudeid rahuldaks, pole olemas. Antiseptikuid võib jagada 4 rühma:

    • veeslahustuvad antiseptikud,

    • õliantiseptikud,

    • antiseptilised pastad,

    • antiseptilised värvid.

    • Veeslahustuvad antiseptikud on enamuses pulbrikujulised ained:

    • naatriumfluoriid (NaF),

    • naatriumsilikofluoriid (Na2SiF6),

    • naatriumdinitrofenolaat C6H3(NO2)2ONa.

    • Pulbritest tehakse 3-5% vesilahus ja sellega töödeldakse puitu. Pulberantiseptikud on küllalt mürgised, imbuvad hästi puitu ega määri teda. Puuduseks on nende väljauhutavus niiskuse toimel. NaF kaotab oma mürgisuse leeliste (lubi) toimel.

    • Õliantiseptikud (antratseenõli, kresootõli, põlevkiviõli, tõrv jne) on tumedad venivad vedelikud. Vesi neid puidust välja ei uhu, kuid nad määrivad puitu ja on enamasti terava lõhnaga. Eestis on pikka aega toodetud põlevkiviõlist antiseptikut “Ligno”. Omaette grupi moodustavad nn impregneerõlid, mis valmistatakse linaõli (värnitsa) baasil ja sisaldavad mingit fungitsiidi (mürkainet). Nad on mõeldud puidu immutamiseks.

    • Antiseptilised pastad koosnevad mingist antiseptikust (enamasti pulberantiseptik), mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. Pasta määrib puitu väga tugevalt. Kasutatakse neid peamiselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul.

    • Antiseptiline värv kujutab endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet. Eestis toodetakse antiseptilist värvi – “Pinotex”.

    • Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale puitu ei imbu.

    • Vannis immutamise puhul asetatakse puit algul kuuma antiseptikusse (temp. 90…950C). Seal puidu poorid vee aurustumise tulemusena tühjenevad. Seejärel asetatakse ta jahedasse antiseptikusse (15…200C). Jahtumisel rõhk puidu poorides langeb ja antiseptik imetakse sügavale puitu. Rõhu all immutamisel asetatakse puit autoklaavi (rõhukambrisse) ja antiseptik surutakse puitu rõhu all. Puidu niiskussisaldus peab selle meetodi puhul olema alla 20%.

    • Difusioonimmutamise puhul laotakse puit tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulberantiseptikuga. Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga (kile, ruberoid) ja jäetakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse.

    • Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt.


  • Puidu kuivatamine - erinevad meetodid


    • Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni. Puit kuivab seni, kuni auru rõhk puidu pinnal muutub võrdseks aururõhuga ümbritsevas õhus. Saavutatud puidu niiskust nimetatakse tasakaaluniiskuseks.

    • Peamised puidu kuivatamise meetodid on järgmised:

    • Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250…400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks (15…20%).

    • Õhkkuivatamise eelised:

    • ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid,

    • kõige odavam kuivatusviis.

    • Õhkkuivatamise puudused:

    • pikk kuivatamise aeg (keskmise paksusega laudadel 20…40p),

    • kuivamine sõltub aastaajast,

    • niiskusesisaldust ei saa viia alla 15%,

    • suured puiduvarud seisavad (majanduslikult kahjulik).

    • Kamberkuivatamine toimub spetsiaalses ruumis 80…1000C juures. Kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus, et eraldunud veeauru eemaldada.

    • Kamberkuivatamise eelised:

    • kuivatamine on tunduvalt kiirem kui õhkkuivatamine(5…10p),

    • puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni (tavaliselt 5…10%),

    • kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed.

    • Kamberkuivatamise puudused:

    • kuivati on küllalt kallis ehitis,

    • kütuse kulu on üsna suur.

    • Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, milledesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. Kuivamine toimub väga ühtlaselt ja puidu pragunemise oht on seetõttu väike. Kuivatamine kestab ainult 10…12t.

    Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol.


  • Puidust saematerjalid ja pooltooted -


    • Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid:

    poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud),

    servatud palgid (kahest küljest saetud);

    servamata lauad, paksus 13…100 mm;

    servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13…100 mm, laiuse ja paksuse suhe on prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm;

    latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm;

    liiprid igasugustele rööbasteedele.

    • Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne).

    • Peamised puidust pooltooted on järgmised:

    hööveldatud lauad;

    põrandalauad, paksus 22…37 mm (kuuluvad sulundlaudade hulka);

    voodrilauad , paksus 12…22 mm (kuuluvad kas täis- või poolsulund-laudade hulka);

    piirlauad ja liistud ;

    sindlid kujutavad endast pakkudest välja saetud katusekattematerjale, pikkus 0,5…0,7 m;

    katuselaastud on pakkudest välja lõigatud katusematerjalid, pikkus ca 0,5 m;

    kattevineer (spoon) on puidust välja lõigatud või saetud 0,5…1,5 mm paksune leht;

    ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline kasevineer;

    parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest, pikkus 150…400 mm.


  • Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid , OSB- plaadid , termotöödeldud puit-


    • Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud - ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest .
    • Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud.
    • Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Selline käitlemine modifitseerib puitu. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, ja töödeldav puit võib olla toores või eelkuivatatud.
    • Termotöödeldud puidu tootmine valmistusprotsessis sisaldab endas kolme etappi:

    1. Temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine, mille puhul puidu temperatuur tõstetakse kiiesti ligemale 1000C-ni ja seejärel aeglasemalt kuni 1300Cni. Puidu niiskusprotsent langeb nulli lähedale.
    2. Tegelik termotöötlus, mille ajal temperatuuri tõstetakse olenevalt töötlusastmest 185…2300C-ni. Eesmärgikohast temperatuuri hoitakse 2…3 tundi.
    3. Temperatuuri alandamine ja niiskuse tasakaalustamine veeudu abil. Puidu niiskus tasakaalustatakse tavaliselt 4…7 protsendilise niikusesisalduseni.
    • Termotöötlus vähendab mõningal määral puidu tihedust,
    • Termotöötlus vähendab puidu tasakaaluniiskust võrreldes töötlemata puiduga peaaegu poole võrra.
    • Termotöötlus vähendab puidu tasakaaluniiskust võrreldes töötlemata puiduga peaaegu poole võrra.
    • Põlemisomadustelt ei erine termotöödeldud puit kuigi palju tavalisest puidust.
    • Termotöötluse tulemusena jääb puidule juurde veidi suitsu meenutav lõhn, mis aja möödudes nõrgeneb.
    • Termotöödeldud puitu võib töödelda tavaliste puidutöötlemise meetodite ja vahenditega
    • Termotöödeldud puidu pinna viimistlemiseks sobib suurem osa puitpindadele mõeldud õlipõhistest ja lahustiga vedeldatavatest toodetest.
    • Termotöödeldud puidu valmistamisel kasutatakse kõrget temperatuuri ja veeauru.
    • Termotöödeldud puidu valmistamisel ei lisata puidule kemikaale, seega ei pihku puidust keskkonda võõraid aineid.
  • Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine-


    • Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja.

    • Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted

  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #1 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #2 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #3 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #4 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #5 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #6 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #7 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #8 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #9 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #10 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #11 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #12 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #13 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #14 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #15 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #16 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #17 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #18 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #19 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #20 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #21 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #22 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #23 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #24 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #25 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #26 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #27 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #28 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #29 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #30 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #31 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #32 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #33 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #34 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #35 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #36 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #37 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #38 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #39 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #40 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #41 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #42 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #43 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #44 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #45 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #46 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #47 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #48 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #49 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #50 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #51 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #52 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #53 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #54 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #55 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #56 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #57 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #58 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #59 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #60 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #61 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #62 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #63 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #64 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #65 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #66 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #67 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #68 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #69 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #70 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #71 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #72 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #73 Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014 #74
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 74 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kalvik91 Õppematerjali autor

    Mõisted

    veetihedaid materjale, mõõtühikuks, proovikeha, paindetugevuse määramisel, skaala alusmineraalid, kulumiskindlus, kivimaterjalide puhul, plastsusega, püsiva plastsusega, puidu omadused, puidu vead, välislõhed, väljalangev oks, nähtavasti, kaksiksäsile, puidust ehitusmaterjalid, plaadid, kihid, malmid, ehitusterased, tootlikkus, konverter, ehitusmaterjalid, tardkivimid, settekivimid, saadus, mõõdud, keraamika tootmine, savitellised, ülepõletatud tellis, olmekorstnate sise, olmekorstnate sise, maja konstruktsioon, plokkide kõrgus, keraamilised plaadid, kergkruus, kergkruus, lubisideained, kipssideained, kuumutamisagendiks, hoitakse paber, lubi, standardkonsistents, tavalisel portlandtsemendil, mõõduks, asemel kivi, põlevkivitsement, paremad tulemused, evs, keramsiit, komplektis, kogujääk, väärtustel, termosmeetod, pinnamoodul, lisandeid, polümeerbetoonide kasutusala, sellise menetlusega, teebetoon, keskmiselt 10, plastifikaatori doseering, kivinemisprotsessid, betooni keskkonnaklassid, monteeritaval raudbetoonil, raudbetoondetailide põhitüübid, teised mõõdud, müürimördid, krohvimördid, krohvimisel, autoklaavitud poorbetoontooted, mineraal, laineplaadid, betoonkivid, koostatud tsement, plaadid, bituumenmaterjalid, värvilt, emulgaator, pöördemulsioonis, bituumenist katusekattematerjalid, bituumenite katsetamine, bituumeni pehmumistäpp, liitplastmassi puhul, plastifikaator, plastifikaatoriks, plastmasside töötlemine, lähtematerjaliks, pvc, hermeetikud, rooplaat, rooplaadid, samuti karkass, rooplaat, rooplaat, tihedus 27, sellised värvid, vesivedeldajaga mineraalvärvid, sideaineks, tapeedid, lehtklaasi tooted

    Sisukord

    • Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused
    • Erimass
    • Tihedus
    • Poorsus
    • Veeimavus
    • Hügroskoopsus
    • Veeläbilaskvus
    • Gaasitihedus
    • Aurutiheduse
    • Ehitusmaterjalide termilised omadused
    • Külmakindlus
    • Soojajuhtivus
    • Soojamahtuvus
    • Põlevus
    • Tulekindlus
    • Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused
    • Tugevus
    • Survetugevust
    • Tõmbele
    • Paindetugevuse
    • Kõvadus
    • Hõõrduvus
    • Kuluvus
    • Löögitugevus
    • Elastsus
    • Plastsus
    • Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur
    • Puidu peamised positiivsed omadused on
    • Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisi puudusi. Tähtsamad neist
    • Niiskust
    • Tekstuur
    • Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead
    • Lõhed (praod)
    • Välislõhed
    • Siselõhed
    • Oksad
    • Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse
    • Mädanemine
    • Mädanikku
    • majaseened
    • Kasvuvead
    • Külmalõhed
    • Keerdkasv (kaldkiulisus)
    • Salmilisus
    • Kaksiksäsi
    • kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted
    • Konstruktiivsete võtete
    • Keemiliste võtete
    • Antiseptikut
    • Veeslahustuvad antiseptikud
    • Õliantiseptikud
    • Antiseptilised pastad
    • Antiseptiline värv
    • Vannis immutamise
    • Difusioonimmutamise
    • Puidu kuivatamine- erinevad meetodid
    • Peamised puidu kuivatamise meetodid on järgmised
    • Õhkkuivatamine
    • Õhkkuivatamise eelised
    • Õhkkuivatamise puudused
    • Kamberkuivatamine
    • Kamberkuivatamise eelised
    • Kamberkuivatamise puudused
    • Elektriline kuivatamine
    • Puidust saematerjalid ja pooltooted
    • Saematerjalid
    • poolpalgid
    • servatud palgid
    • servamata lauad
    • servatud lauad
    • latid
    • liiprid
    • Pooltoodete valmistamisel
    • hööveldatud lauad
    • põrandalauad
    • voodrilauad
    • piirlauad ja liistud
    • sindlid
    • katuselaastud
    • ristvineer
    • parketiliistud
    • Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, termotöödeldud puit
    • Puitkiudplaadid
    • Puitlaastplaadid (OSB-plaat)
    • Termotöödeldud puitu
    • Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine
    • Valumalmi
    • Toormalmi
    • Erimalmid
    • Ehitusterased- tootmine erinevatel meetoditel, legeerterased
    • Terase tootmisel
    • Konverter- ja bessemermeetodi
    • Martäänmeetodi
    • Elektersulatusmeetodi
    • Legeerterased
    • Legeerivate
    • Ehitusterastena
    • Metallide omaduste määramine- tõmbetugevus, kõvadus, löögisitkus
    • Tõmbekatse
    • Metallidest
    • Valtsmetalltooted
    • Sarrusteraseks
    • Metallpeen-materjalidest
    • eriotstarbelised kruvid
    • poldid;
    • needid
    • riisad
    • peentooted
    • Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse
    • Korrosiooniks
    • Keemilise
    • Elektrokeemilin
    • Algpõhjuste
    • Levikulaadi
    • Korrorsioonikaitseks
    • Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad
    • Intrusiivsed
    • Efusiivsed
    • Sõmerad tardkivimid
    • Tsementeerunud tardkivimid
    • Graniit
    • Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad
    • Tekkinud
    • Sõmerad setted
    • Tsementeerunud setted
    • Keemilised setted
    • Orgaanilised setted
    • Kvarts
    • Kaoliniit
    • Kaltsiit
    • Magnesiit
    • Dolomiit
    • Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid
    • Murtud kivimaterjalid
    • Killustikku
    • Tehisliiv
    • Müürikivid
    • Korrapärasteks
    • Soklikivid
    • Vooderdusplaadid
    • Põrandaplaate
    • Trepiastmed
    • Sisetrepiastmed
    • Äärekivid
    • Sillutuskivid
    • Parkettkivid
    • Klompkivid
    • Mosaiikkivid
    • Munakivid
    • Keraamika tootmine- kirjelda tootmise etappe ja eriliike
    • Savi ettevalmistus
    • Toodete vormimine
    • Toodete kuivatamine
    • Toodete põletamine
    • Toodete glasuurimine
    • Savitellised- täistellis, auktellis, viimistlustellis, šamott-tellis, porotherm
    • Täistellis
    • Auktellis
    • Viimistlustellis
    • Šamott-tellis
    • Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid
    • Põrandaplaadid
    • Siseseinaplaadid
    • Mosaiikplaadid
    • Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus
    • Lubisideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad
    • Toorained
    • Tootmistehnoloogia
    • Lubja kasutamine
    • Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad
    • Kipssideaineteks
    • Looduslik kips
    • Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust
    • Kipssideainete tootmine
    • Kõrgtugev kips
    • Autoklaavi
    • Ehituskips
    • Kõrgtemperatuursed
    • Madalatemperatuursete kipssideainete tardumine ja kivinemine
    • Kivistumisel
    • Kipsi omadused
    • Madalatemperatuursete kipssideainete kasutamine
    • Toormaterjali ettevalmistus märja menetluse
    • Märg meetod
    • Kuiv meetod
    • Tsemendi põletamine
    • Põletamise protsessis
    • Klinkri jahvatamine
    • Tsemendi koostis
    • Tsemendi omaduste määramine- standardkonsistents, mahu muutumise ühtlus
    • Standardkonsistents
    • Mahu muutumise ühtlus
    • Tsemendi tugevusklass
    • Tsemendi tugevusklassi kontrollimiseks
    • Tsemendi eriliigid- valge portlandtsement, portland-põlevkivitsement
    • Valge portlandtsement
    • Portland-põlevkivitsement
    • Räbutsement (
    • Aluminaattsement
    • Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal
    • Raskebetoon
    • Normaalbetoon
    • Kergbetoon
    • Tugevuse
    • Kõrgtugev betoon
    • Külmakindluse
    • Veepidavuse
    • Sideaine
    • Täitematerjali järgi
    • Struktuuri
    • Otstarbe
    • Betooni täitematerjalide kvaliteet- nõuded liivale, killustikule/kruusale ja veele
    • Jõe
    • Jämetäitematerjal- killustik, kruus
    • Betoonisegu plastsus, betooni tugevus- nende määramine ja nende mõjurid
    • Plastsust
    • Betooni tugevus
    • Tavaline purunemine
    • Plahvatuslik purunemine
    • Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil
    • Termosmeetodi
    • Soojendamise
    • Polümeerbetoon, fiiberbetoon
    • Polümeerbetoonid
    • Kiudbetoon
    • Isetihenevbetoon, teebetoon
    • Milleks?
    • ITB kasutamine võimaldab
    • ITB omapära
    • Teebetoon
    • Kergete betoonide kasutamine- gaasbetoon, vahtbetoon
    • Gaasbetoon
    • Vahtbetoon
    • Vahtbetooni omadused ja eelised
    • Vahtbetooni kasutusalad
    • Betooni keemilised lisandid- plastifikaatorid, õhku manustav lisand, kiirendajad
    • Plastifikaatoreid võib kasutada kolmel otstarbel
    • Õhku manustavad lisandid
    • Kiirendajad
    • Eristatakse
    • Tardumise kiirendajad
    • Kivinemise kiirendajad
    • Kiirendajate kasutamisest võib saada tulu mitmeti
    • Betooni keskkonnaklassid
    • Raudbetooni olemus, monoliitne ja monteeritav r/b enda omadustega
    • Raudbetoon
    • Monoliitneraudbetoon
    • Monteeritav raudbetoon
    • Raudbetooni omadused
    • Raudbetoondetailide valmistamise meetodid- nimeta ja kirjelda
    • Raudbetoontooteid
    • Agregaat
    • Stendimeetod
    • Kassettmeetod
    • Ekstruuder
    • Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, seinapaneelid
    • Vundamendiplokid
    • Seinaplokid
    • Seinapaneelid
    • Vahelaepaneelid
    • Talad
    • Müürimördid- olemus, erinevad liigid
    • Tsementmört
    • Lubimört
    • Savimört
    • Segamörtidest
    • Krohvimördid- olemus, erinevad liigid
    • Krohvimört
    • Viimistluskihi
    • Lubimörti
    • Lubi-kipsmört
    • Tsement-lubimörte
    • Tsementmörte
    • Mördi plastuse ja tugevuse määramine
    • Kuivsegud, pesukrohv, tehismarmor
    • Terrasiitkrohv (pesubetoon)
    • Tehismarmor
    • Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad
    • Autoklaavitud poorbetoontooted- tootmine, kasutamine
    • Tootmisprotsess
    • Kipstooted ja eterniit
    • Asbestivabad kiudtsement
    • Betoonkivid- kõnniteeplaadid, betoontellised, väikeplokid
    • Kõnniteeplaadid
    • Betoontellised
    • Väikeplokke
    • Bituumenite olemus, emulsioonid, kasutamine
    • Emulsioonid
    • Bituumeni kasutusalad
    • Bituumenist katusekattematerjalid- keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid
    • Keevisruberoidile
    • Keevisruberoidid võivad olla
    • Plaatruberoid
    • Bituumen laineplaadid
    • Mastikskatted
    • Bituumenite katsetamine- pehmumistäpp, viskoossus, murdumistäpp
    • Pehmumistäpi
    • Viskoossuse
    • Murdumistäpi
    • Penetratsiooni
    • Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused, keemiline püsivus, tugevus)
    • Plastmasside koostisse
    • Plastmasside omadused
    • Plastide põhilised EELISED
    • Spetsiifilised PUUDUSED
    • Keemiline püsivus
    • Plastmasside töötlemine- erinevad vormimise viisid
    • Pressimine
    • Surve all
    • Ekstruudermeetodi
    • Valtsimisega
    • Keevitatavad
    • Plastmassidest rullmaterjalid
    • Rullmaterjale
    • Geomembraanid
    • Peamised geomembraanide kasutusalad on järgmised
    • Hermeetikud- liigid, kasutamine (milline hermeetiku liik, millisele materjalile?)
    • Hermeetikut kasutatakse
    • Neutraalseid
    • Akrüülhermeetikuid
    • Spetsiaalsilikoone
    • PU-hermeetikuid
    • Lahustipõhiseid spetsiaalsilikoone
    • Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR
    • Ekstruudermullpolüstüreeni
    • Mullpolüuretaan
    • Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill
    • Pillirooplaat e. rooplaat e. roliit
    • Mullpolüuretaani
    • Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised
    • Mineraalvill
    • Klaasvilla
    • Kivivill
    • Akustilised plaadid
    • Värvid- koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus
    • Värvi koostiskomponentideks
    • Füüsikalisteks
    • Keemilisteks
    • Vesivedeldajaga mineraalvärvid- lubivärv, tsemendibaasilised värvid
    • Lubivärv
    • Tsemendibaasilised värvid
    • Silikaatvärvid
    • Alküüdvärvid, lateksvärvid
    • Sideaine alküüdvaik
    • Alküüdvärvi omadused
    • Lateksvärvid
    • Tapeedid- pabertapeedid, vinüültapeedid, tekstiiltapeedid
    • Pabertapeedi
    • Pabertapeete eristatakse
    • tapeedid
    • pestavad pabertapeedid
    • värvitavad tapeedid
    • Vinüültapeedid
    • paberalusel valmistatud ja polüvinüülkloriidiga
    • klaasriidel vinüültapeedid
    • Tekstiiltapeedid
    • Klaasi lähtematerjalid ja tootmine, klaaspaketid, selektiivklaasid, klaasplokid
    • Peamised klaasi toormaterjalid
    • Põhilised klaasivalmistamise viisid
    • Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise
    • Klaaspaketid ja isoleerivad klaasid
    • Selektiivsed ehk valikuliselt valgust peegeldavad klaasid
    • Klaasplokid
    • Lehtklaasi tooted- floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine)
    • Floatklaas
    • Karastatud klaas
    • Termiline karastamine
    • Keemiline karastamine
    • Jääklaasi

    Teemad

    • Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused
    • Ehitusmaterjalide termilised omadused
    • mittepõlevateks
    • Mittepõlevad
    • Raskelt
    • Põlevad
    • Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused
    • Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur
    • Puidu peamised positiivsed omadused on
    • tugevust
    • niiskusest
    • Puidu vead- lõhed, oksad, mädanemine, kasvuvead
    • Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse
    • metsaseened
    • laoseened
    • jagunevad
    • Külmalõhed
    • Keerdkasv (kaldkiulisus)
    • Salmilisus
    • Kaksiksäsi
    • kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted
    • Pulberantiseptikud
    • on võõpamine, pritsimine, immutamine
    • vannis
    • Puidu kuivatamine- erinevad meetodid
    • Peamised puidu kuivatamise meetodid on järgmised
    • Õhkkuivatamise eelised
    • Õhkkuivatamise puudused
    • Kamberkuivatamise eelised
    • Kamberkuivatamise puudused
    • puuduseks
    • Puidust saematerjalid ja pooltooted
    • pooltooted
    • kattevineer
    • Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, termotöödeldud puit
    • kolme
    • Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine
    • Ehitusterased- tootmine erinevatel meetoditel, legeerterased
    • vanaraud
    • Metallide omaduste määramine- tõmbetugevus, kõvadus, löögisitkus
    • kõvadust
    • Metallidest
    • ehitusmaterjalid
    • valtsmetalltooted
    • sarrusterased
    • metallpeenmaterjalid
    • põhiülesandeks
    • tõmbejõude
    • naelad
    • puidukruvid
    • Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse
    • liigitatakse
    • eristatakse
    • võtteid
    • Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad
    • süvakivimid
    • purskekivimid
    • Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad
    • Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid
    • Keraamika tootmine- kirjelda tootmise etappe ja eriliike
    • Savitellised- täistellis, auktellis, viimistlustellis, šamott-tellis, porotherm
    • kärgplokid
    • FAT
    • Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid
    • täismassplaadid
    • Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus
    • Lubisideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise etapid), kasutuskohad
    • Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad
    • Vormikipsiks
    • Voolavuse periood
    • Tardumine
    • Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine
    • toormaterjal
    • ränioksiid
    • raudoksiid
    • kaltsiitkivim
    • teiseks
    • märja
    • Kuiva menetluse puhul lubimergel lihtsalt purustatakse sobiva suurusega
    • tükkideks
    • erinevused
    • kombineeritud menetlust
    • aliit
    • beliit
    • ; tseliit
    • trikaltsiumaluminaate
    • vaba
    • lupja
    • Tsemendi omaduste määramine- standardkonsistents, mahu muutumise ühtlus
    • tugevus
    • Tsemendi eriliigid- valge portlandtsement, portland-põlevkivitsement
    • räbutsement, aluminaattsement
    • mangaaniühendeid
    • kaltsiumaluminaattsement
    • Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal
    • Kõrgtugev betoon
    • Betooni täitematerjalide kvaliteet- nõuded liivale, killustikule/kruusale ja veele
    • Liiv
    • mereliivad
    • Betoonisegu plastsus, betooni tugevus- nende määramine ja nende mõjurid
    • Plahvatuslik purunemine
    • Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil
    • Polümeerbetoon, fiiberbetoon
    • fiiberbetoon
    • Isetihenevbetoon, teebetoon
    • ITB kasutamine võimaldab
    • ITB omapära
    • Kergete betoonide kasutamine- gaasbetoon, vahtbetoon
    • Vahtbetooni omadused ja eelised
    • Vahtbetooni kasutusalad
    • Betooni keemilised lisandid- plastifikaatorid, õhku manustav lisand, kiirendajad
    • Plastifikaatoreid võib kasutada kolmel otstarbel
    • Eristatakse
    • Kiirendajate kasutamisest võib saada tulu mitmeti
    • Betooni keskkonnaklassid
    • Raudbetooni olemus, monoliitne ja monteeritav r/b enda omadustega
    • Raudbetoondetailide valmistamise meetodid- nimeta ja kirjelda
    • Agregaat
    • meetodi
    • Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, seinapaneelid
    • vahelaepaneelid, talad
    • Müürimördid- olemus, erinevad liigid
    • Krohvimördid- olemus, erinevad liigid
    • Mördi plastuse ja tugevuse määramine
    • Kuivsegud, pesukrohv, tehismarmor
    • Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad
    • olulised ehituslikud näitajad ja kasutuskohad
    • Autoklaavitud poorbetoontooted- tootmine, kasutamine
    • Kipstooted ja eterniit
    • Asbestivabad kiudtsement
    • Betoonkivid- kõnniteeplaadid, betoontellised, väikeplokid
    • Bituumenite olemus, emulsioonid, kasutamine
    • Emulsioonid
    • Bituumeni kasutusalad
    • Bituumenist katusekattematerjalid- keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid
    • mastikskatted
    • Keevisruberoidid võivad olla
    • Bituumenite katsetamine- pehmumistäpp, viskoossus, murdumistäpp
    • penetratsioon
    • Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused, keemiline püsivus, tugevus)
    • Plastide põhilised EELISED
    • Plastmasside töötlemine- erinevad vormimise viisid
    • Plastmassidest rullmaterjalid
    • atusekattematerjalid
    • Peamised geomembraanide kasutusalad on järgmised
    • Hermeetikud- liigid, kasutamine (milline hermeetiku liik, millisele materjalile?)
    • Hermeetikut kasutatakse
    • Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR
    • mullpolüstüreen
    • Orgaanilise päritoluga soojaisolatsioonimaterjalid- rooplaat, tselluvill
    • mullpolüuretaan
    • Pillirooplaat e. rooplaat e. roliit
    • selluvilla
    • Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised
    • plaadid
    • Värvid- koostiskomponendid, sideaine kõvastumisprotsesside liigitus
    • Sideaine kõvastumise protsessid jagatakse
    • Kelme moodustub monomolekulide polümerisatsioonil
    • Vesivedeldajaga mineraalvärvid- lubivärv, tsemendibaasilised värvid
    • silikaatvärvid
    • Alküüdvärvid, lateksvärvid
    • Lateksvärvid
    • Tapeedid- pabertapeedid, vinüültapeedid, tekstiiltapeedid
    • Pabertapeete eristatakse
    • kuivadesse siseruumidesse
    • Vinüültapeedid
    • Klaasi lähtematerjalid ja tootmine, klaaspaketid, selektiivklaasid, klaasplokid
    • keraamiline materjal
    • Põhilised klaasivalmistamise viisid
    • Tänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise
    • Lehtklaasi tooted- floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemiline karastamine)
    • jääklaas

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    22
    docx
    Ehitusmaterjalide vastused
    34
    docx
    EHITUSMATERJALID
    18
    docx
    Ehitusmaterjalide kordamisküsimused
    472
    pdf
    EHITUSMATERJALID
    50
    docx
    Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015
    32
    doc
    Eksami küsimuste vastused
    27
    pdf
    Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks
    33
    docx
    Ehitusmaterjalid eksamikskordamine





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !