Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine - sarnased materjalid

proovik, proovikeha, survetugevus, veeimavus, silikaattellis, paindetugevus, ksik, proovikehade, telliseid, tehiskivi, immutatud, survetugevuse, paindetugevuse, purustav, telliste, ristl, katsekehade, veeimavuse, 1862, tmed, rgus, tooraineks, silikaattelliste, hilised, keraamiline, moodustav, lemise, alumisele, htlaselt, asetseva, purunemine, tasapind
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 2 - kipsi katsetamine

Tardumise alguseks loeti ajavahemik kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks oli ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulg on kujutatud graafikus 4.2. 3.3 Painde- ja survetugevuse määramine Painde- ja survetegevuse määramiseks valmistati normaalkonsistentsest taignast 6 proovikeha, mõõtmetega 40x40x160 mm. Kolm proovikeha tardusid toatemperatuuril ja kolm tardusid 50oC juures. Proovikehade valmistamiseks võeti 1200 g kipsi, mis valati 20 sekundi vältel nõusse, millesse oli eelnevalt mõõdetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segati 60 sekundit ning valati vormidesse. Proovikehad kivinesid 7 ööpäeva. Paindetugevuse määramisel

Ehitusmaterjalid
359 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 7 - puidu katsetamine

Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W ­ niiskuse sisaldus [%] m1 ­ proovikeha mass enne kuivatamist [g] m ­ proovikeha mass peale kuivatamist [g] 3.2 Tiheduse määramine

Ehitusmaterjalid
346 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 ­ 90%, peale selle R2O2 ­ 3,5%, Al2O3 ­ 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus l

Ehitusmaterjalid
347 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 8 - soojusisolatsiooni katsetamine

kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Mõõtmistulemused esitati millimeetrites täpsusega 0,5 mm ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.2 Tiheduse määramine vastavalt standardile EVS-EN 1602:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Näivtiheduse määramine" Tihedus määrati keha massi ja mahu suhtena valemi (1) järgi. o=m/V*1000 (1) o ­ proovikeha tihedus [kg/m3] m ­ proovikeha mass õhus [g] V ­ proovikeha maht [cm3] Korrapärase kujuga keha maht arvutati keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Katsekeha mõõtmed määrati vastavalt punktile 3.1. katsekeha mass määrati kaalumise teel täpsusega 0,5%. Mõõtmistulemused esitati kolme kehtiva numbriga ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.3 Veeimavuse määramine vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999

Ehitusmaterjalid
291 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 5 - betooni katsetamine

Segu konsistentsi määrati koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täideti betooniseguga kolmes kihis. Iga kiht tihendati metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikut vertikaalselt üles ning asetati betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdeti betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul millimeetrites). 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 6 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus kapis vee kohal temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel) ja -18±5oC (külmas keskkonnas). Kuupe katsetati 28 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4.1 ja külmas keskkonnas kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4.2

Ehitusmaterjalid
334 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 4 - killustiku katsetamine

Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine, terade tiheduse määramine, tühiklikkuse arvutamine, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning killustiku tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katse sooritati killustikuga. 3. Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK ­ puistetihedus [kg/m3] m ­ killustiku mass [kg] V ­ anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine

Ehitusmaterjalid
249 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 1 - Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine

Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad 2.2 Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad (graniit, silikaattellis, savitellis). Neile lisandus veel parafiin. 3. Töökäik 3.1 Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Saadud mõõtmistulemused pandi raskema materjali puhul tabelisse 4.1 ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati välja

Ehitusmaterjalid
318 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 2 - kipsi katsetamine

Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui ndel ei vaju enam liibi taignakihi alusplaadini. Tardumise l6puks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui n6el ei tungi enam taignasse iile 1 mm. Katsetulemused n?iidat akse punhis 5. 3. 4.4. Painde- ja survetugevuse miif,ramine Painde- ja survetugevuse miiiiramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 6 proovikeha - prismat, mS6tmetega 40 x 40 x 160 mm. Proovikehade valmistamiseks voetakse 1200 g kipsi, mis valatakse 20 sekundi viiltel n6usse, millesse on eelnevalt moodetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segatakse intensiivselt 60 sekundit ning seejiirel valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Peale tardumise algust l6igatakse vormi pind laia pahtlilabidaga tasaseks. Uks vormi tiiis jiietakse toatemperatuuril kivistuma, teine pannakse kuivatuskappi.

Ehitusmaterjalid
424 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Ehitusmaterjalid - praks nr 6 - tehiskivi

1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli määrata silikaatkivi tihedus, veeimavus, survetugevus ja paindetugevus. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Kasutatud töövahendideks oli: Elektrooniline kaal ­ täpsus 0,1 g; Joonlaud; Nihik; Hüdrauliline press. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 proovikeha, mis kaalutakse ja mõõdetakse tellise pikkus, laius ja kõrgus. Tiheduse määramise tulemused on toodud tabelis 4.1. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi valemi järgi: (1) kus m ­ kuivatatud proovikeha mass, g; V ­ proovikeha maht, cm³. 1 Tabel 4.1 Tihedus

Ehitusmaterjalid
132 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Liiva kasutusaladeks on: mörtide valmistamine; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täitematerjal, silikaattoodete valmistamine; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Kasutatud liiva liik ja päritolu Katsetatud liiv oli pärit karjäärist ning tegemist oli ehitusliivaga. 6. Kasutatud töövahendid 1-liitriline silindriline nõu Elektriline kaal- t�

Ehitusmaterjalid
111 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 3 - liiva katsetamine

,./ TALLINNA TEHNIKAULIKO OL 2012t2013 'Liiva katsetamine Liis Viihejaus Tanel Tuisk Tallinn 17ll0l20l2 1. Eesmfirk Liiva puistetiheduse, niiiva tiheduse, tiihiklikkuse, terastikulise koostise ning huumusesisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Liiv 3. Kasutatudtiidvahendid - l-liitrine silindriline ndu - Elektriline kaal - tiipsus 0,1 g - Sdelad - avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm - 500-ml mensuur; 250-ml mensuur - 250 ml vesi - 3Yo-line NaOH - Muld,lehed - Kaalumis- ja t6stmisn6ud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentiiitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on jiirgmine, milles peamine on silikaatkomponent SiO2: SiO2 - 89,lYo RzOr -

Ehitusmaterjalid
347 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Ehitusmaterjalid TEHISKIVI

TEHISKIVI KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata silikaatkivi tihedus ja veeimavus ning määrata surve- ja paindetugevus. 2. Katsetatud materjal Silikaattellis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel. Järgnevalt kuumutatakse autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. [1] 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 2g). 4. Töö käik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Määratakse proovikehade mass ja mõõtmed. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Tihedus[kg/m3] arvutatakse valemi 1 järgi. m

Ehitusmaterjalid
46 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 4 - killustiku katsetamine

-i 1 ig.ji, f,, i ,] ,i, r:,:t: i;i {,. Tl:t T' ,: t; ,t. Frr .!r :i:i : ,lt ; ];*.. TALLINNA TEHMKAULIKOOL :if, 6:Wi ff-q:" b !:. tsr: .1.;:. ryf *'r. i;:.., :t." :ln .:i , Tallinn AZlllllt2 1. Eesmiirk Normaalbetooni jiimet?iitematerjali, killustiku, puistetiheduse ja niiivtiheduse miiiiramine, tiihiklikkuse arvutamine, terastiku koostise miiiiramine, plaatjate ja n6eljate terade hulga m?i2iramine, tugevusmargi miiiiramine ki llusiku mulj umi skindluse j [rgi. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Killustik fraktsiooniga4 - 16 mm 3. Kasutatavad tiiiivahendid - Elektrooniline kaal - tiipsusega 0,1 g ja I g - Nihik - nooniuse tiipsusega 0,05 cm ja 0,1 cm - Sdelakomplekt - avadega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; ll,2; 16; 22,4 ja31,5 mm - l0- ja 5-liitrine anum - Htidrauliline press - LahtikAiva metallist pdhjaga silinder

Ehitusmaterjalid
296 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ehitusmaterjalide praks nr 6

1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 kuiva proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest - kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Õõnestelliste puhul arvutatakse maht koos tühikutega. Tulemus esitatakse kg/m³. Tabel nr 1 - Tiheduse määramin e Mõõtmed Mass Ruumala [mm] [g] [cm3] Tihedus [kg/m3] Prk nr pikkus laius kõrgus a b h m V

Ehitusmaterjalid
47 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Ehitusmaterjalide praktikum nr 3 - Liiv

1.EESMÄRK Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, liiva tühiklikkuse leidmine, liiva terastikulise koostise arvutamine. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli liiv. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 500 ml mensuur näiva tiheduse saamiseks, mõõteskaala väikseim ühik 5; Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; Sõelad avadega 8 mm, 5 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm; 250 ml vett; 1-liitrine silindriline nõu. 4. LOODUSLIKE LIIVADE TEKKIMINE JA KOOSTIS Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on järgmine, milles peamine silikaatkomponent on SiO2 SiO2 - 89,1% R2O3 - 3,59% Al2O3 - 2,60% F2O3 - 1,33% CaO - 1,25% MgO - 0,58% SO3 - 0,21% 5.LIIVADE KASUTUSALA EHITUSES JA EHIT

Ehitusmaterjalid
69 allalaadimist
thumbnail
64
pdf

Ehitusmaterjalide praktikumide kogum

1.2. Maarataksekuivatatudkatsekehade massidmotapsusga0,1 g. Katsekehadasetatakse vette,mi1letemperatuuron l8 kuni 28'C, nii et katsekehaaluminepind oleks 8-12 mm allpool veetasapinda.Katsekehasidhoitaksevees28 ddpiev4 siis voetakseveestvelja ja eemaldatakse niiske lapigaiileliigne vesi ning maardaksekohe veegaimmutatud katsekehade massm2gVeeimavusmahujirgi arvutataksevalemist kus m4 - proovikehamassveegaimmutatult,ma- proovikeha wk = ::-]'----:2 .100,1o/ol, masskuivatatult V - katsekeharuumala Tootepa*ii vimavusa1'!'utatakseku aritmeetilinekeskminenelja pmovikehaveeirnavusest Meie katsetasimeEPS-i veeimavustkahepmovikehaga"i'g XPS-i ilhe proovikehaga. Samutiei hoidnudme katsekehiveesmitte 28 pd-l4 vaid ? piteva.Seegaon meil mzs asemeltarvituselmz. veeimavusemiiEmmisehrlemlsed on toodudpunktis 5.2. Soojusisolatsioonimatedali paindefugeyusemaaramine 4

Ehitusmaterjalid
397 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ehitusmaterjalide praktikum nr.1

1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. Kasutatud materjalid: graniit, silikaattellis. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus: 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad. 2.2 Teises pooles uuriti ebakorrapäraseid kehi (graniidi-, silikaattelliskivi tükid). 3. Töö metoodika 3.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki kolme külge kolm korda (a, b, h), seejärel arvutati iga külje jaoks keskmine mõõt

Ehitusmaterjalid
110 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 1 tiheduse määramine

4. Katsemetoodikad Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tiihimikega) mahutihiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus p6 mfiiiratakse keha massi ja mahu suhtenu 1$ m- 1, Po = 3'1000, valem nr I /t, kus m - proovikeha mass 6hus [g] ja Vu.- proovikeha maht [cm3]. 4. 1. Korrapii rase kuj u ga ehitusmaterj ali tiheduse miiiiramine Korrap?irase kujuga keha ruumala arvutatakse m6Stmiste tulemusena saadud keha m6Stmetest l2ihtudes. Iga m66de arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest m66tmistulemusest, mis on saadud kolmest erinevast kohast m55tes, kusjuures m6Stetiipsus on 0,1 mm. Katsetatud materjali, normaalbetoon ja mullpoltistiireen, ruumala arvutatakse valemi Y : a.b

Ehitusmaterjalid
469 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Ehitusmaterjalid PUIDU KATSETAMINE

PUIDU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata puidu niiskussisaldus, tihedus, survetugevus piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevus risti kiudu. 2. Katsetatud materjal Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik (täpsusega 0,02 m12, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 0,01g). 4. Töö käik 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust proovikeha tuleb kaaluda ning seejärel asetada kuivatuskappi, kus seda kuivatakse temperatuuril 105 +/- 5ºC püsiva massini

Ehitusmaterjalid
30 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 2 - Kips

1. EESMÄRK Töös oli vaja määrata kipssideaine jahvatuspeensus, kipsitaigna normaalkonsistents, kipsitaigna tardumisaeg ja painde- ning survetugevus. 2. KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli ehituskips. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: - Sõel avaga 0,2x0,2mm; - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hõlbustamaks kipsitaigna segamist ja valamist; - Suttardi viskosimeeter; - Vicat' aparaat; - Prismalisedmetallvormid; - Paindeseade; - Hiidrauliline press; - Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g. 4

Ehitusmaterjalid
101 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühik-Pascal/ mm/Hg

Ehitus materjalid ja...
44 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 1 - Tihedus

Keha mass saadakse elektroonilise kaaluga. Keha tihedus aga arvutatakse valemiga nr 1 Katse tulemused tabelis 5.1 Näidis: Materjal ­ tempsi-plaat a_kesk= 78 mm = 7,8 cm b_kesk= 117 mm = 11,7 cm h_kesk= 10 mm = 1 cm m= 132,3 g V=a*b*h=7,8*11,7*1=91,26 cm² =m/V*1000=132,3/91,26*1000=1449,7 kg/m³ 4.2. Ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga keha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht V leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus ja arvutatakse valemiga (2) Kus m on keha mass õhus m on mass vedelikus vedeliku tihedus Kuna keha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Katse andmed tabelis 5.2 4.2.1

Ehitusmaterjalid
28 allalaadimist
thumbnail
8
xlsx

Ehitusmaterjalid, praktikum

13:45 38 13:55 38,5 14:05 38 14:15 39 Ristlõike mõõtmed Paindetugevus Proovikeha [mm] Purustav nr. jõud [kgf] Üksik Keskmine b h kgf / cm² N/mm 2 N/mm2 191 - 1 40 40 150 36,2 3,5 191 - 2 40 40 125 30,2 3,0 3,0 191 - 3 40 40 135 32,6 3,2 Survetugevus Proovikeha Manomee Purustav nr

Ehitusmaterjalid
33 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Ehitusmaterjalid Praks nr 8 EPS

EPS 50 3.2 5,00 4,90 5,10 1,6 125,0 12,8 EPS 50 3.3 5,00 5,00 5,00 1,6 125,0 12,8 EPS 80 keskmine tihedus 17,6 kg/m³. EPS 50 keskmine tihedus 13,5 kg/m³. 2 4.2 Veeimavuse määramine Veeimavuse määramiseks asetati katsekehad 7 päevaks vette. Seejärel kaaluti kehade mass veega immutatult ja valemiga (1) arvutati veeimavus mahu järgi. Tabelis 4.2 on välja toodud katsetulemused. (1) kus - proovikeha mass veega immutatult, g; m ­ proovikeha mass kuivatatult, g; V ­ katsekeha ruumala. Tabel 4.2 Veeimavuse määramine Veeimavus, Katsekeha Katsekeha mass, g % nr Ruumala Kuiv Immutatud Wk Keskmine EPS 80 2

Ehitusmaterjalid
71 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 4 - killustik

Betooni valmistamiseks peab olema killustiku ülemise terasuuruse mõõtmega D4 mm ja alumise mõõtmega d2 mm. [1] 6 8.4 Mis piirab jämedate killustike kasutamist? Jämedal killustikul on väiksem puistetihedus, kuid mida kõrgem on puistetihedus, seda tugevam ja tihedam betoon saadakse.[1] 8.5 Kas killustiku mark peab olema betooni margist madalam, kõrgem või sellega võrdne? Killusiku survetugevus peab ületama betooni survetugevuse klassi 1,5- 2 korda.[1] 8.6 Palju võib olla tolmseid ja savikaid osiseid graniit ­ ja lubjakivikillustikus? Neid võib olla 1-4,5 %.[1] 9. KASUTATUD KIRJANDUS 1. EPM 3500 EHITUSMATERJALID Loengukonspekt 2013-2014.II osa. Prof.LRaado 10. LISA Tabel 1 EVS-EN 12620:2002 ,, Betooni täitematerjali" nõuded Sõela ava , mm Läbind sõelal, % d/2 0...5 d 0...20

Ehitusmaterjalid
69 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Ehitusmaterjalid - praks nr 6 - Betoon

4.3 Betooni survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks valmistatakse kaks seeriat katsekehi. Vormid täidetakse betoonseguga kahes osas ja mõlemat kihti tihendatakse vibrolaual. Tabelis 4.3 ja 4.4 on välja toodud katsetulemused. Survetugevust määratakse katsekehadel 28 päeva möödudes. Koormamise kiirus hoitakse vahemikus 0,6 2ºC N/mm² s. Kui keha puruneb, määratakse purustav jõud. Tabel 4.3 Survetugevus ahjus Survetugevus, N/mm² Prk Prk Tihedus, Purustav Survepind, Prk nr vanus mass, g kg/m³ jõud, kN cm² Üksik Keskmine 28 1 päeva 2314 2334 190 100 18,05 28 17,9

Ehitusmaterjalid
186 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ehitusmaterjalide praks nr 7

1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Puidu liik mänd Proovikeha mass [g] Niiskuse sisaldus [%] Prk nr enne kuivatamist peale kuivatamist 1 9 5,3 69,8 2 9,96 5,48 81,8 3 5,32 4,95 7,5 4 5,37 4,99 7,6

Ehitusmaterjalid
53 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Ehitusmaterjalide II - eksam

5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.Kasuta:põhiliselt seinte ja sam

Ehitusmaterjalid
58 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ehitusmaterjalid Killustiku uurimine

Valem 4: OK, märg = m1 / (m1 ­ (m2 ­ m3 )) kus m1 ­ küllastunud pindkuiva täitematerjali mass õhus, g; m2 ­ küllastunud täitematerjali ja veega täidetud katsenõu mass grammides, g; m3 ­ veega täidetud katsenõu mass, g Kogu killustiku terade tihedus arvutatakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, kui üksiktulemused ei erine 20 kg/m3 võrra. Suuremate erinevust puhul viiakse läbi veel kolmas katsetus ja arvutatakse keskmine kahest lähimast tulemusest. Killustiku veeimavus arvutatakse valemiga 5 Valem 5: Wk =100 * (m1 - m4 ) / m4 kus m1 ­ küllastunud pindkuiva täitematerjali mass õhus, g; m4 ­ kuiva täitematerjali mass õhus, g 3.2 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkus leitakse järgmisest valemist: Valem 6: Pk = (1 ­ ( OpK / OK)) * 100% Kus OpK ­ killustiku puistetihedus, kg/m3 OK - killustiku terade tihedus, kg/m3 3.3 Killustiku terastiku koostise määramine

Ehitusmaterjalid
52 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Silikaattellis

1. Töö eesmärk Silikaattellise katsetamine 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Silikaattellis ­ põletamata tehiskivi, koonseb kvartsliivast (92..95%) ning kustutamata lubjast (5-8%) 2.1 Kasutatud töövahendid Nihik ­ proovikehade mõõtmiseks Kaal ­ proovikehade kaalumiseks Press ­ survetugevuse ja paindetugevuse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest ­ kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus 0 [kg/m3] määratakse valemiga 1 Valem 1: 0 = m/V * 1000 m ­ kuivatatud proovikeha mass [g]; V ­ proovikeha maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali

Ehitusmaterjalid
78 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Betooni katsetamine, praks 5.

2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest ­ kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 5.1. =(m/V)*1000 (1) ­ tihedus [kg/m ] 3 m ­ mass [g] V ­ maht [cm3] 4

Ehitus
52 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Tehiskivi katsetamine, praks 6

2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest ­ kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 5.1. =(m/V)*1000 (1) ­ tihedus [kg/m3] m ­ mass [g] V ­ maht [cm3] 4

Ehitusmaterjalid
69 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu.

puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumiseks, joonlaud katsekehade mõõtmiseks, hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. Töökäik 4.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W ­ niiskuse sisaldus [%] m1 ­ proovikeha mass enne kuivatamist [g] m ­ proovikeha mass peale kuivatamist [g] 4.2 Tiheduse määramine

Ehitusmaterjalid
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun