Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid
KILLUSTIKU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata killustiku puistetihedus, killustiku terade tihedus ja veeimavus, terastikuline koostis. Lisaks plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjal Killustiku kasutatakse ehituses enamasti täitematerjalina betoonides, aluspõhjana teede ja hooneteehituses. Killustik on kivimist (enamasti lubjakivist) purustamise ja sõelumise teel toodetud ehitusmaterjal. 3. Katsetes kasutatud vahendid Kaalud täpsusega 0,2g, anum, silindriline nõu, mille kõrgus võrdub läbimõõduga, hüdrauliline press, sõelad läbimõõtudega 1,0-31,5, nihik 4. Katsemetoodika 4.1 Puistetiheduse määramine Killustik, mille tara ülemine mõõde on kuni 8, 16, 31,5 kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit
1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid
Tanel Tuisk 2. november 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Puistetiheduse määramine. Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva sõelutakse ning osa, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt
Kaal täpsusega 0.1g Sõelad avadega 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm terastikulise koostise määramiseks Nihik terade mõõtmiseks, kui silmaga pole võimalik täpselt määrata. Hüdrauliline press muljumiskindluse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemine mõõde. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 8; 16; 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemiga: Valem 1: OpK = (m1 m ) / V m anuma mass, kg m1 killustiku ja anuma mass, kg V anuma ruumala, m3 Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus killustikku.
Tühiklikkuse arvutamine Terastiku koostise määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22.4; 31.5mm 10- ja 5- liitriline anum Hüdrauliline press- killustiku muljumiseks Lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 75mm, kuhu puistetakse killustiku Kaalumis- ja tõstmisnõud Materjali kirjeldus Killustiku saadakse looduslike kivimaterjalide purustamise ja peenestamise teel. Killustik on raskebetooni täitematerjal, mida segatakse tsementtaignaga betooni valmistamisel. Terasuurus varieerub 5…70mm vahel. Tsemendi, vee ja täitematerjali
1.EESMÄRK Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, terastiku koostise, tugevusmargi ja plaatjate ning nõeljate terade hulga määramine. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli killustik. 3.KASUTATAVAD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid vahendeid: Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; nihik, täpsus 0,1 mm; sõelad; anum mahuga 10 liitrit; hüdrauliline press. 4.KILLUSTIKU LÄHTEMATERJALID JA SAAMINE Killustik on sõmer mehaaniline sete. Killustiku lähtematerjalid on paekivi, graniit, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et lahti saada tolmust ning saada vajaliku fraktsiooniga killustikku. Peale seda testitakse saadud killustiku kvaliteeti, mis tagaks temast valmistatud toote pikaealisuse. 5
Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning tugevusmargi määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivikillustik saadakse paekivi purustamisel ning sõelumisel, mille järel jääb fraktsiooni suurus killustikule omandatud tunnusvahemikku. 3. Kasutatud töövahendid Erinevate avadega sõelad, millega sõeluti killustik, et määrata terastikuline koostis. 10l silindrikujulist anumat kasutati puistetiheduse määramisel. Kaaludega kaaluti killustikku mitmel erineval katseetappidel. Silindrit diameetriga 75mm, kolbi ja hüdraulilist pressi kasutatakse killustiku tugevusmargi määramiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 Puistetiheduse määramiseks puistatakse killustik 10cm kõrguselt 10l anumasse ning kaalutakse. Katsetulemused kantakse valemisse nr.1. Katset kooratakse kaks
erinevad sõelad vahepeal Mensuur huumusesisalduse leidmiseks Kolb killustiku tugevusmargi leidmiseks vajalik ese, et muljumist tekitada Nihik nõeljate ja plaatjate terade täpsemaks eraldamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Puistetiheduse määramine killustikul Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga ja ruumala 10 liitrit. Anuma suuruse valik sõltus tera ülemisest mõõtmest. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 8, 16, 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20, ja 50 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati Valem 4.1 abil. Katset korrati 3 korda, kusjuures kahe erineva katse tulemused ei tohi erineda rohkem kui 20 kg/m3. m 1-m 0= V kg
EAUI 31 Artjom Fjodorov 177465 Tanel Tuisk Tallinn 2018 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on killustiku ja liiva puistetiheduse, terade tiheduse, niiskusisalduse, terastikulise koostise määramine ja tühiklikkuse arvutamine. Samuti killustiku kohta tuleb määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi killustiku muljumiskindluse järgi. 2 Katsetatav materjal Liiv ja killustik. 3 Kasutatud vahendid 4 Töökirjeldus 4.1 Puistetiheduse määramine 4.1.1 Liiv Sõelumise teel liiva hulgast sõelutati liiva terad, mille suurus on väiksem kui 4 mm. Kaalutati silindrilikujulist nõu, mille läbimõõt ja kõrgus on võrdsed. Sõelatud liiv puistati 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10cm kõrguselt, ülehulk eemaldati. Täidetud nõu kaalutati. Täpsema puistetiheduse näitaja saamiseks katset kordati uue liiva hulgaga. Puistetihedust määrati järgmise valemiga:
tiihiklikkuse arvutamine, terastiku koostise miiiiramine, plaatjate ja n6eljate terade hulga m?i2iramine, tugevusmargi miiiiramine ki llusiku mulj umi skindluse j [rgi. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Killustik fraktsiooniga4 - 16 mm 3. Kasutatavad tiiiivahendid - Elektrooniline kaal - tiipsusega 0,1 g ja I g - Nihik - nooniuse tiipsusega 0,05 cm ja 0,1 cm - Sdelakomplekt - avadega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; ll,2; 16; 22,4 ja31,5 mm - l0- ja 5-liitrine anum - Htidrauliline press - LahtikAiva metallist pdhjaga silinder diameetriga 75 mm - Kaalumis- ja tdstmisndud 4. Killustiku liihtematerjalid ja saamine Killustik on s6mer mehaaniline sete. Killustiku liihtematerjalid on paekivi, graniit, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lShkamise v6i purustamise teel, millest saadud produkt s6elutakse (kuiv- v6i miirgsdelumine), et lahti saada tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustikku
Kaalumis ja tõstmisnõud Muld, lehed, okkad Etalon huumusesisalduse määramiseks Mensuur (500- ja 250ml) mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. 3%-list NaOH lahus 2 7. Töökäik 7.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). 0L=m/V*1000 (1) 0L puistetihedus [kg/m3] m liiva mass [kg] V anuma maht [m3] Puistetihedus määrati kaks korda, võttes iga kord uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohtinud olla suurem kui 20 kg/m3. Saadud tulemused on näidatud tabelis 8.1.1. 7
Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1- liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi ollas uurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse keskmine aritmeetiline kahest lähimast tulemusest. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1) Valem 1: 0L = [ (m1 m) / V ] * 1000 0L liiva puistetihedus [kg/m3] m1 liiva ja anuma mass [g] m anuma mass [g]
4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). 0L=m/V*1000 (1) 0L puistetihedus [kg/m ] 3 m liiva mass [g] V anuma maht [cm3] Puistetihedus määrati kaks korda, võttes iga kord uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohtinud olla suurem kui 20 kg/m3. 5
R2O2 – 3,5%, Al2O3 – 2,6%, F2O3 – 1,33% CaO 1,3%. 5. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 6. Töökäik 6.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 500-ml-sse mensuurisse nõusse (materjali tihendamiseks). Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal mensuuri järgi nulli. Puistetihedus määratakse 2 korda, kusjuures iga kord võetakse uue kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). Valem (1) m m 0L 1 1000 V γ0L – puistetihedus [kg/m3] m1 – liiva ja anuma mass [g]
glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] 0L liiva puistetihedus [kg/m3], m anuma mass [g], m1 liiva ja anuma mass [g], V anuma maht [cm3] 4.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200 300 g. See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 6 2014/2015 Killustiku katsetamine Üliõpilane: Õpperühm: RDBR Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 08.11.2014 16.11.2014 1. Töö eesmärk Killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjal Katses kasutati killustiku. Killustik fraktsiooniga 8 16 mm. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal täpsus 0,1g Hüdrauliline press Lahtikäiva metallist põhjaga silinder d=150mm Sõelad avaga 8; 2 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Materjali kirjeldus Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 5. Killustikku kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 6. Töökäik 6.1 Killustiku tugevuse määramine
Kvartsi on liivas seetõttu kõige rohkem, et kvarts laguneb väga aeglaselt. Katsetatav liiv on pärit Kiiu karjäärist. 3. Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad: 8; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125. 1-liitrine silinder, 500ml mensuur, kaal katseproovide kaalumiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 1-liitrilisse silindrisse puistatakse 10 cm kõrguselt liiva terasid, mis on väiksemad kui 5mm. Pärast silindri täitumist lükatakse silindrilt kuhi maha ja kaalutakse kaalul. Puistetihedus arvutatakse valemiga nr. 1. 4.2 Liiva terade tiheduse määramine. Kaalutakse 200-300g liiva, mille liiva terad jäävad alla 5mm. Seejärel pannakse 500 milliliitrisesse mensuuri 250ml vett ning siis lisatakse liiv. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemiga nr.2. 4.3 Liiva tühiklikus arvutatakse puistetiheduse ning liiva terade põhjal valemiga nr.3. 4.4 Kuivatatud liiva võetakse 2kg sõelutakse sõelaga avadega 8 ja 4mm
2099, 9 Savi tellis 246 65 87 1391,1 2920 0 2004, 10 Silikaat tellis 252 64 120 1935,4 3880 8 2302, 11 Betoon 148 149 149 3285,7 7565 4 2331, 12 Klaas 152 151 4 91,8 214 0 2 13 Aeroc Hard 289 93 146 3924,0 2440 621,8 14 Aeroc Eco 301 171 97 4992,7 2260 452,7
pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore. Liiva kasutatakse nii betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 5. Katsemetoodika 5.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatakse liivast osad, mis on väiksemad kui 5mm, need valatakse 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Valamisel tekkinud kuhi eemaldatakse, ning proov kaalutakse. Liiva puistetihedus 0L [kg/m3] leitakse valmist 1. Puistetihedus määratakse kaks korda ning kahe mõõtmise tulemus ei tohi erineda rohkem kui 20 kg/m3. m - m1 0L = V * 1000 (Valem 1) m-anuma mass [g] ml - liiva ja anuma mass [g] V- anuma maht [cm3] 5.1 Liiva terade tiheduse määramine Võetakse 200-300g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutud sõelal avaga 5mm. Liiv pannakse 500l mensuuri, millesse on eelnevalt valatud 250ml vett. Liivatera ruumala
SISUKORD 1. LABORITÖÖ EESMÄRK........................................................2 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID...............................................2 3. KATSETATUD EHITUSMATERJAL.........................................2 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis....................................2 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalides.........................2 4. LABORITÖÖ KÄIK ..............................................................3 4.1 Puistetihedus....................................................................3 4.2 Terade tihedus..................................................................4 4.3 Liiva tühiklikkus...............................................................4 4.4 Niiskusesisaldus...............................................................5 4.5 Liiva terastikuline koostis.....................................................5 5. KATSETULEMUSED..........................................................
2 6 Klaasvill 135 50 20 1383,75 51 36,9 5 7 Asfalt r=25 50 98,125 240,3 2448,9 8 Kärgtellis 119 88 25 2618 3835 1464,9 (savi) 0 9 Silikaattellis 120 63 25 1890 3840 2031,7 0 10 Betoon 149 14 14 3307,949 7650 2312,6 9 9 11 Fibroliit 155 15 55 1278,75 490 383,2 0 12 Dolomiit 98 98 15 144,06 372,2 25836 13 Vahtplast 80 15 25 310 7,3 23,5 EPS 5 14 Vahtplast 120 11 50 660 26 39,4
Katsetatud liiv on pärit Kiiu karjäärist ja tegemist on ehitusliivaga. 7.LIIVA KATSETAMISE TULEMUSED 7.1 Liiva puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks puistatakse l-liitrilisse silindrilisse nõusse l0 cm kõrguselt liiva.. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m³. Liiva puistetihedus oL [kg/m³] leitakse järgmiselt: , (1) kus m - anuma mass, g m - liiva ja anuma mass, g V anuma maht, cm³ Näide m = 215,6 g m= 1748,8 g V= 993,5 cm³ , Tabel 7.1 Liiva puistetihedus Liiva ja Anuma mass anuma mass, Anuma Liiva Katse nr m, g m maht V, cm³ puistetihedus
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL
Ehitusmaterialid Lrboratoorne tdti nr, 5
Betooni katsetamine
-/<,7
ne6. 26 24l
1. T6
V1- vee ruumala mensuuris, cm3; V2- vee ja liiva ruumala mensuuris, cm3. 222 L = * 1000 = 3 350 - 250 2220 [kg/m ] Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist: p L = 1 - 0 L * 100(%) L , kus 0L- liiva puistetihedus, kg/m3; L- liiva näiv tihedus, kg/m3. 1445 p L = 1 - * 100(%) = 2220 34,9 % Vastused: · Liiva puistetihedus 0L = 1445 [kg/m3] · Liiva näiv tihedus L = 2220 [kg/m3] · Liiva tühiklikkus p L = 34,9 % TÖÖ NR.2 MATERJALIDE ERIMASSI MÄÄRAMINE 1. Kivimaterjal Töö käik 0 1
*Halli taustaga märgitud ebaõnnestunud katsed, kuna laialivalgumine ületas lubatud piirid ning neid katsetulemusi ei arvestata. Segude valmistamisel kasutati erineva fraktsioonidega liivasid. Liiva terastikulise koostise iseloomustamiseks on koostatud tabel nr 2. Tabel 2. Liiva terastikulised koostised. Jämeliiv 0,63- Peenliiv 0,0-0,8 [mm] 2,0 Sõela [mm] ava, mm Jääk Täisjääk Jääk Täisjääk Läbind Läbind % sõelal % sõelal % % g % g % 4,0 0 0,00 0,0 0,0 0 0,0 0,0 0,0 2,0 2 1,00 1,0 99,0 0 0,0 0,0 0
Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid. Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : · killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; · sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); · äärekivid (väga vastupidavad); · välistrepi-astmed; · plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; · skulptuursed detailid jne. 12. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel
Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus:materjali võime neelata radioaktiivset kiirgust. Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahu mass ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku.peamised kiirgusisolatsiooni materjalid on betoon, plii, vesi. Akustilised omadused:iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. Helilained, põrkudes mingi materjali vastu jagunevad kolme ossa: ühed peegelduvad tagasi( kõva ja sile), teised neeldub materjalisse( pehmed ja krobelised mater) ja kolmas läbi materjali. Ehituses tuleb põhiliselt summutada. Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale. 4. Puidu siseehitus ja omadused: Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor-
pihkuvaid orgaanilisi ühendeid on märgatavalt vähem kui töötlemata puidul, ning pole tõdetud nende kahjulikkust. · Termotöödeldud puitu võib töödelda tavaliste puidutöötlemise meetodite ja vahenditega. Termotöötlusel vähenevad puidu sisepinged märgatavalt, seega näiteks pärast lõhestamist puidutüki mõõtmed enam ei muutu. Kuna termotöötluse tulemusel on puit pisut kõvem ja samas hapram, tuleb purunemise vältimiseks hoolitseda, et töövahendite terad oleksid korralikult teritatud. Töötlemisel tekkiv tolm on kuivem ja peenem kui tavalisest puidust tulev. · Termotöödeldud puidu pinna viimistlemiseks sobib suurem osa puitpindadele mõeldud õlipõhistest ja lahustiga vedeldatavatest toodetest. Termotöötlusprotsessi kõrge temperatuur eemaldab puidust vaigu, mistõttu pinna viimistlemine on lihtsam, sest näiteks pole tarvis oksakohti lakkida. · Termotöödeldud puidu valmistamisel kasutatakse kõrget temperatuuri ja veeauru.
Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer- ja elektersulatuse meetod. · Konverter- ja bessemermeetodi puhul valatakse kõrgahjust saadud sulamalm konverterisse (spetsiaalne anum valuterase tootmiseks) ja metallist puhutakse õhku läbi. Süsinik eraldub kiirelt (15...30 min). Tootlikkus on selle meetodi puhul kõrge, kuid protsess on raskelt reguleeritav. Konverter- ja bessermeetodid on väliselt sarnased. Erinev on räbu tekitamise keemiline protsess. · Martäänmeetodi puhul võib terase toormaterjal olla nii sulas kui ka tahkes olekus. Süsiniku "väljapõletamine" toimub metalli pealispinnalt. Protsess on märksa aeglasem (4..
teiste komponentidega on tema osakaal pinnase omaduste kujunemisel tagasihoidlikum. 2.4 Pinnaseosakeste suurus ja kuju Pinnaseosakeste suurus varieerub väga laiades piires alates kividest, mille läbimõõt võib olla kümnetest sentimeetritest kuni kolloidosakesteni suurusega alla 0,001 millimeetri. Jättes kõrvale jämeda fraktsiooni (kivid) kuuluvad pinnaseosakeste hulka kruusa, liiva, mölli ja saue terad. Pinnaseosakeste nimetused nende suuruse järgi on kokkuleppelised. Üldiselt on need seotud erinevustega osakeste mineroloogilises koostises vi pinnase mehhaaniliste omadustega. Erinevate riikide normides ning standardites on piirid mõnevõrra erinevad sõltuvalt kasutatavast mõõtühikute süsteemist ja ka kohalike pinnaste iseärasustest. Tabelis 2.1 on esitatud osakeste nimetused Eesti normide järgi. Kuna saueosakesed on plaatjad vi nõeljad, siis on tegemist mingi ekvivalentse
kristalne SiO2 , päevakivi, vilk Tüüpilised näited graniit Efusiivsed e. purskekivimid on tekkinud magma voolamisel välja maapinna lõhedest on jahtunud tunduvalt kiiremini seega on peeneteralisem ja poorsem (kuna on olnud väiksema rõhu all). Purdsed magmakivimid tekkisid tugeva vulkaanilise tugevuse tagajärjel magma purskus atmosfääri tardus ja moodustas klaasja struktuuriga poorse sõmera purru. Nii on tekkinud pimsskivid, vulk. liivad ja tuhad. Kui hiljem sõmermaterjalide terad liitusid kas surve mõjul või loodusliku sideainega, kujunesid tsementeerunud purdkivimid nagu vulk tufid, trassid, tuffilised laavad. 2.2.Settekivimid Settekivimid on tekkinud kas teiste kivimite lagunemisel temperatuuri muutumise, niiskumise-kuivamise, vee ja teiste mehaaniliste tegurite mõjul (maa pinnal ladestunud ja kivistunud) või on moodustunud loomsete organismide või taimse päritoluga jäänuste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
