Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö 2020/2021 nr.3 Betooni täitematerjali katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 2. november 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber 4. KATSEMETOODIKA 4.1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Liiva katsetamine Üliõpilane: Õpperühm: RDBR Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 19.10.2014 08.11.2014 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse terade, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal – täpsus 0,1g 1-liitriline silindtiline nõu 500-ml mensuur Sõelad – avaga 5; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline
LIIVA KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata liiva puistetihedust ning liiva terade tihedust. Samuti määrata liiva niiskusesisaldus ja terastikuline koostis 2. Katses kasutatud materjalid Katsetatav materjal on liiv. Tegu on loodusliku ehitusmaterjaliga, mida kasutatakse enamasti just täitematerjalina. Liiv on ka betooni üks komponentidest. 3. Kasutatud vahendid Katses kasutati kaalu (täpsusega 0,2 g), sõelasid avadega 4-8mm, silindrilist nõud mahuga 1l ning mensuuri mahuga 0,5l. 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Oma tekkelt kuulub liiv purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks.
SISUKORD 1. LABORITÖÖ EESMÄRK........................................................2 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID...............................................2 3. KATSETATUD EHITUSMATERJAL.........................................2 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis....................................2 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalides.........................2 4. LABORITÖÖ KÄIK ..............................................................3 4.1 Puistetihedus....................................................................3 4.2 Terade tihedus..................................................................4 4.3 Liiva tühiklikkus...............................................................4 4.4 Niiskusesisaldus...............................................................5 4.5 Liiva terastikuline koostis.....................................................5 5. KATSETULEMUSED..........................................................
Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskussisalduse, terastikulise koostise ja huumussisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm liiva sõelumiseks Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1- liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi ollas uurem kui 20 kg/m3. Suuremate
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3]
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoornetöö nr. 3 2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAUI 31 Artjom Fjodorov 177465 Tanel Tuisk Tallinn 2018 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on killustiku ja liiva puistetiheduse, terade tiheduse, niiskusisalduse, terastikulise koostise määramine ja tühiklikkuse arvutamine. Samuti killustiku kohta tuleb määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi killustiku muljumiskindluse järgi. 2 Katsetatav materjal Liiv ja killustik. 3 Kasutatud vahendid 4 Töökirjeldus 4.1 Puistetiheduse määramine 4.1.1 Liiv Sõelumise teel liiva hulgast sõelutati liiva terad, mille suurus on väiksem kui 4 mm.
Liiva kasutusalad on mörtide valmistamine, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täitematerjalina, silikaattoodete valmistamine, puiste- ja täitematerjal teedeehituses, lisand tsemendi-, keramaika- ja klaasitööstuses. 1 6.KASUTATUD LIIVA LIIK JA PÄRITOLU Katsetatud liiv on pärit Kiiu karjäärist ja tegemist on ehitusliivaga. 7.LIIVA KATSETAMISE TULEMUSED 7.1 Liiva puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks puistatakse l-liitrilisse silindrilisse nõusse l0 cm kõrguselt liiva.. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m³. Liiva puistetihedus oL [kg/m³] leitakse järgmiselt: , (1)
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2017/2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk Tallinna Tehnikaülikool Betooni täitematerjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva terastikulise koostise ja huumuse sisalduse määramine. Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjalid Lubjakivikillustik kasutatakse betooni ja asfalti valmistamisel, täitematerjalidena teede ehitusel, mitmesugustel üldehitusalastel töödel. Liiv peentäitematerjal, mis on purdsete ja kasutatakse betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 3. Kasutatud töövahendid Anumad liiva ja killustiku tõstmiseks vajalikud
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine, terade tiheduse määramine, tühiklikkuse arvutamine, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning killustiku tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katse sooritati killustikuga. 3. Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Liiv - purdsete, mis koosneb mineraalide osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Liiv on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva põhi koostisosad on kvarts. Lisaks kvartsile on liivas päevakivi. Kvartsi on liivas seetõttu kõige rohkem, et kvarts laguneb väga aeglaselt. Katsetatav liiv on pärit Kiiu karjäärist. 3. Kasutatud töövahendid
,./ TALLINNA TEHNIKAULIKO OL 2012t2013 'Liiva katsetamine Liis Viihejaus Tanel Tuisk Tallinn 17ll0l20l2 1. Eesmfirk Liiva puistetiheduse, niiiva tiheduse, tiihiklikkuse, terastikulise koostise ning huumusesisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Liiv 3. Kasutatudtiidvahendid - l-liitrine silindriline ndu - Elektriline kaal - tiipsus 0,1 g - Sdelad - avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm - 500-ml mensuur; 250-ml mensuur - 250 ml vesi - 3Yo-line NaOH - Muld,lehed - Kaalumis- ja t6stmisn6ud 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Tühiklikkuse arvutamine Terastiku koostise määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22
juures tsement suudab täita liivade vahel olevad tühikud 1.9. Kordamisküsimused 1. Milleks on vajalik sõelkõvera koostamine? Kuna liivade sõelkõver annab hea ülevaate liiva terastikulise koostise kohta, mille alusel liivad betooni täitematerjali valitakse, st et peeneid osiseid ei tohi olla liiga palju kuna peenliivade eripind on suurem, seega suurendab see see tsemendi kulu. Graafikult on hea võrrelda katsetatud liiva standardis ette antud liivaga. Heas liivas peaks olema peentosist läbimõõduga 0...0,25 mm 10 ... 30 %, põhiosa liivast peaks koosnema ca' 2 mm läbimõõduga teradest. 2. Millised nõuded esitatakse liivadele, mida kasutatakse betoonisegus? Betooni lisandina kasutamisel ei tohi liiv sisaldada betooni kivinemist takistavaid, püsivust vähendavaid või sarruse korrosiooni põhjustavaid aineid. Liivas, midakasutatakse betooni valmistamiseks ei tohi leiduda:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning tugevusmargi määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivikillustik saadakse paekivi purustamisel ning sõelumisel, mille järel jääb fraktsiooni suurus killustikule omandatud tunnusvahemikku. 3. Kasutatud töövahendid
(kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Kasutatud töövahendid:erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. Katsemetoodid. Puistetiheduse määramine. Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Liiva puistetiheduse [kg/m3] leitakese valemist 1: = (1) kus m-anuma mass, g; - liiva ja anuma mass, g; V- anuma maht, ; Tabel 1. Puistetiheduse määramine. Liiva terade tiheduse määramine. Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300 g. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade
- Proovikeha maht koos parafiiniga V1= == 4,95[cm3] - Parafiini ruumala Vp= = = 0,5[cm3] - Proovikeha maht V0= V1- Vp = 4,9 - 0,5 =4,4[cm3] - Materjali tihedus = x 1000 = x 1000 = 1886,4[kg/m3] Tabel nr 2 Materjali nimetus Tihedus [kg/m3] MESSING 8484,8 KERAAMIKA 1886,4 3 KATSE 3.1 Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva puistetiheduse määramiseks kasutatakse 1000 cm3 anumat ja killustiku määramiseks on 5000 cm3. Kuivatatud täitematerjal puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Puistetihedus 0l või 0k [kg/m3] arvutatakse valemiga:
Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali kaalumiseks, sõelakomplekt killustiku sõelumiseks, nihik killustiku terade kabariitide mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150mm killustiku tugevusmargi määramiseks, hüdrauliline press killustiku tugevusmargi määramiseks, kaalumis- ja tõstmisnõud. 4. Katsemeetodikad 4.1 Killustiku puistetiheduse määramine
- proovikeha maht V0 = 9,4 [cm3] - proovikeha tihedus 0 = 8255,32 [kg/m3] 2. Materjal on poorne ning mahu määramisel nõuab parafiiniga katmist. - kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita G = 58,1[g] - parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus G1= 60,1[g] - parafiiniga kaetud keha mass vedelikus G2 = 31[g] - keha maht koos parafiiniga V1 = 29,1[cm3] - parafiini ruumala Vp = 2,15[cm3] - keha maht V0 = 26,95[cm3] - materjali tihedus 0 = 2155,84[kg/m3] 3. Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva puistetiheduse määramiseks kasutatakse 1-liitrilist anumat. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 10, 20, 40 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5liitrit. Kuivatatud täitematerjal puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Puistetihedus 0L [kg/m3] arvutatakse valemiga 6: 0L = G/ V0 , [Valem 6]
toote pikaealisuse. 5. KILLUSTIKU KASUTUSALAD Tavalist killustikku (paekivi, graniit jms) kasutatakse põhiliselt raske- ja asfaltbetooni jämetäitematerjalina, sillutisena ning raudteeballastina. Kerget killustikku (pimss, keramsiit, perliit jms) kasutatakse kergbetooni jämetäitematerjalina. 1 6. KILLUSTIKU KATSETAMISE TULEMUSED 6.1 Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku puistetihedust määratakse kaks korda. Selleks kasutatakse anumat, mille mahuks oli 10 liitrit. Killustik valatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Katse tulemus on näidatud tabelis 6.1. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemiga: (1) kus m killustiku mass anumas , g; V anuma ruumala, m³. Tabel 6.1 Puistetihedus
voolama. Klaasis fikseeritakse vee ruumala- V [cm3], samas on see ka liiva ruumala. Leitakse erimass valemiga Eestis liiva erimass 2,60- 2,65 Orgaaniliste lisandite sisalduse määramine Põhiliseks orgaaniliseks lisandiks on huumus. Huumus kahjustab betooni sellega, et huumushapped tekitavad tsemendi korrosiooni. Liiv ja Na(OH) lahus segatakse hoolikalt läbi. Jäätakse 24 tunniks seisma. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on orgaanilisi lisandeid liivas, seda tumedam tuleb lahus. Järgmisel päeval võrreldakse lahuse värvust etaloniga- lahus ei tohi etalonist tumedam olla. Savi ja tolmu sisalduse määramine Mõõdetakse ~1 liiter liiva, kuivatatakse püsiva kaaluni G1[g]. Valatakse liiv suuremasse anumasse ja valatakse üle suure hulga veega. Liiv ja vesi segatakse läbi ja lastakse 2 tundi seista, et savi liguneks terade küljest lahti. Seejärel segatakse liiv ja vesi uuesti läbi. Lastakse 2 minutit settida
1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Killustik on sõmer mehaaniline sete 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad silindrikujulised anumad puistetiheduse määramiseks, muljumiskindluse määramiseks Anum mahuga 10 liitrit puistetiheduse määramiseks Kaal täpsusega 0.1g Sõelad avadega 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm terastikulise koostise määramiseks Nihik terade mõõtmiseks, kui silmaga pole võimalik täpselt määrata. Hüdrauliline press muljumiskindluse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga
Arvutus: RB = 26,88 [MPa] RT = 32,5 [MPa] A = 0,60 W = 1 / (26,88 / (0,60 * 32,5) + 0,5) = 0,53 Valem 3: T=V/W T – tsemendisisaldus 1 m3 betoonisegus [kg/m3] V – veesisaldus 1 m3 betoonisegus [kg/m3] W – vesitsementtegur Arvutus: V = 165 [kg/m3] W = 0,53 T = 165 / 0,53 = 311,3 [kg/m3] Valem 4: TK = 1 – (ρOpK / ρOK) TK – killustiku tühiklikkus ρOpK – killustiku puistetihedus [kg/m3] ρOK – killustiku näivtihedus [kg/m3] Arvututs: ρOpK = 1380 [kg/m3] ρOK = 2600 [kg/m3] TK = 1 – 1380 / 2600 = 0,47 Valem 5: K = 1 / ( TK * α / ρOpK + 1 / ρOK) K – killustikusisaldus 1 m3 betoonisegus [kg/m3] TK – killustiku tühiklikkus ρOpK – killustiku puistetihedus [kg/m3] ρOK – killustiku näivtihedus [kg/m3] α – mördi ülehulgategur Arvutus: TK = 0,47 ρOpK = 1380 [kg/m3]
KILLUSTIKU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata killustiku puistetihedus, killustiku terade tihedus ja veeimavus, terastikuline koostis. Lisaks plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjal Killustiku kasutatakse ehituses enamasti täitematerjalina betoonides, aluspõhjana teede ja hooneteehituses. Killustik on kivimist (enamasti lubjakivist) purustamise ja sõelumise teel toodetud ehitusmaterjal. 3. Katsetes kasutatud vahendid
-i 1 ig.ji, f,, i ,] ,i, r:,:t: i;i {,. Tl:t T' ,: t; ,t. Frr .!r :i:i : ,lt ; ];*.. TALLINNA TEHMKAULIKOOL :if, 6:Wi ff-q:" b !:. tsr: .1.;:. ryf *'r. i;:.., :t." :ln .:i , Tallinn AZlllllt2 1. Eesmiirk Normaalbetooni jiimet?iitematerjali, killustiku, puistetiheduse ja niiivtiheduse miiiiramine, tiihiklikkuse arvutamine, terastiku koostise miiiiramine, plaatjate ja n6eljate terade hulga m?i2iramine, tugevusmargi miiiiramine ki llusiku mulj umi skindluse j [rgi. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Killustik fraktsiooniga4 - 16 mm 3. Kasutatavad tiiiivahendid - Elektrooniline kaal - tiipsusega 0,1 g ja I g - Nihik - nooniuse tiipsusega 0,05 cm ja 0,1 cm - Sdelakomplekt - avadega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; ll,2; 16; 22,4 ja31,5 mm
p cm 3 V0 = V1 - V p = 3 - keha maht 17,17 cm G 0 = * 1000 = 2294,7kg / m 3 - materjali tihedus V0 Materjali nimetus 3 Tihedus kg / m Messing 8739,58 Üldine geraamika 2294,7 3. Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine Puistetihedus 0l [kg/m ] arvutatakse valemiga: 3 G 0l = V0 , kus G liiva mass g; V0- anuma ruumala, cm3. 1532 0l = = 1445 1060 [kg/m 3 ] Liiva näiva tiheduse (terade tihedus) määramine Liiva näiv tihedus L [kg/m ] arvutatakse valemist: 3 G L = * 1000 V2 - V1 , kus G- proovi mass, g;
· Betooni klass C20/25 · Betooni survetugevuse standardhälve = 4,5 N/mm2 · Nõutav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt · fcm = fck + 1,48, Keskmise survetugevuse valem (1) · fcm = 25 + 1,48 * 4,5 = 31,66 N/mm2 · Tsemendi liikk: CEM I 42,5N ja CEM II / B-M (T-L) R · Tsemendi absoluutne tihedus ts = 3100 kg/m3 · Tsemendi survetugevus 42,5 N/mm2 · Killustiku nimetus: Paekivi killustik #4-16 2 · Killustiku puistetihedus opk = 1400 kg/m3 · Killustiku tera tihedus k = 2600 kg/m3 · Liiva nimetus : ,,Männiku" karjääri liiv · Liiva tera tihedus l = 2650 kg/m3 1.5.2. Betoonisegu koostise arvutamine: Vesitsementteguri arvutus: Kasutatakse Bolomey valemit: fcm = A * RTs * (Ts / V 0,5), Bolomey valem(2) fcm - Betooni nõutav surveugevus, N/mm2 RTs - Tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm2
... g 3 - keha maht koos parafiiniga ............................................................ = .................. cm3 - parafiini ruumala ........................................................................ .....= ................ cm3 - keha maht ....................................................=................ cm3 - materjali tihedus ....................................................... ........................=................ kg/m3 3.Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine 1.Töö ülesanne Määrata ära liiva ja killustiku muistetihedus silindrikujulise anuma abiga. 2.Töö käik · Valida välja õiged suurused anumad kuhu puistada liiv ning killustik · Puistada anumasse täitematerjali u. 10 cm kõrguselt · Kordan katset uuesti võttes uue koguse liiva · Puistetiheduse arvutan valemiga yol =G/Vo kus G=liiva mass (g) ja Vo anuma ruumala (cm3) 3.Saadud tulemused Liiva puistetiheduse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 5 2020/2021 Betoonisegu katsetamine Rühm: EAEI31 24. November 2020 Sisukord 1. Töö eesmärk ............................................................................................................................ 3 2. Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 3 3. Katsemetoodika ....................................................................................................................... 3 3.1. Betoonisega valmistamine................................................................................................ 3 3.2. Valemid ............................................................................................................................ 4 4. Katse tulemused ...............................................
kg/m3. Erinevatel puu 2600 kg/m3 liikidel erinev. kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus Nt männipuidul pikikiudu 0,11 W/mK 0,22 W/mK, ristikiudu aga 0,13 W/mK. Tugevus Mõjutavad kasvuvead, Olenevalt tihedusest 15- niiskusesisaldus, 60 Mpa temperatuur, koormamise kiirus jne. Kasutusala Puidust konstruktsioonid Vundamendid, vahelaed, nt puitkarkassmajad. põrandad, talad, trepid Maja sees laed ja põrandad. Katus. 2 Materjalide füüsikalised omadused 2.1 tihedus, absoluutne tihedus, näivtihedus,
- tsementi 297 /1,30 = 229 l - vett 178/1,0 = 178 l - liiva 453 /1,6 = 283 l - killustikku 902/1,5 = 601 l Saadud materjalide hulgad jagame tsemendi hulgaga. 229/229 : 178/229 : 283/229 : 601/229 1 : 0,78 : 1,24 : 2,63 nominaalne mahuline seguvahekord 7) Leiame betooni kaalulise tööseguvahekorra. Tööseguvahekord võtab arvesse ka täitematerjalides olevat niiskust. Liivas oleva hulk on 4530,05 = 22,65 kg (liiva niiskus on 5%) Killustiku oleva vee hulk on 902 0,04 = 36 kg ( killustiku niiskus on 4%) Kogu täitematerjalides oleva vee hulk on seega 23 + 36 = 59 kg 1 m³ betoonisegu saamiseks vajalikud materjalide hulgad, arvestades täitematerjalides oleva niiskusega on järgmised: - Tsementi 297 kg - Vett 178 59 = 119 kg - Liiva 453 + 23 = 476 kg 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
