Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Ehitusmaterjalid praktikum 2 - kipsi katsetamine - sarnased materjalid

kats, kipsitaigna, proov, normaalkonsistents, proovikeha, survetugevus, jahvatuspeensus, survetugevuse, proovikehad, kuivatuskapis, kipssideaine, proovikehade, katsekehade, katsetulemused, kuivatuskapp, paindetugevus, taigen, 2650, s6ela, taignast, tardumisaegade, segamise, diameeter, kaalutis, tardumine, lugem, 2340, kipsile, tihendamiseks, noel
thumbnail
8
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 3 - liiva katsetamine

7. Katsemetoodikad 7.1. Puistetiheduse miiiiramine Puistetiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sdmermatedalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jii?ivad tiihikud. Puistetiheduse miiiiramiseks sdelumise teel eraldatud osised, mis on vliksemad kui 5 mm, puistatakse l-liitrilisse silindrilisse ndusse l0 cm kdrguselt (materjali tihendamiseks). N6u tflidetakse kuhjaga, iilehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus miiiiratakse 2 korda, kusjuures iga kord v6etakse uue kogus liiva. Erinevus kahe miiiiramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 $. m" Srur".ate erinevuste korral viiakse l6bi veel

Ehitusmaterjalid
347 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 4 - killustiku katsetamine

-i 1 ig.ji, f,, i ,] ,i, r:,:t: i;i {,. Tl:t T' ,: t; ,t. Frr .!r :i:i : ,lt ; ];*.. TALLINNA TEHMKAULIKOOL :if, 6:Wi ff-q:" b !:. tsr: .1.;:. ryf *'r. i;:.., :t." :ln .:i , Tallinn AZlllllt2 1. Eesmiirk Normaalbetooni jiimet?iitematerjali, killustiku, puistetiheduse ja niiivtiheduse miiiiramine, tiihiklikkuse arvutamine, terastiku koostise miiiiramine, plaatjate ja n6eljate terade hulga m?i2iramine, tugevusmargi miiiiramine ki llusiku mulj umi skindluse j [rgi. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Killustik fraktsiooniga4 - 16 mm 3. Kasutatavad tiiiivahendid - Elektrooniline kaal - tiipsusega 0,1 g ja I g - Nihik - nooniuse tiipsusega 0,05 cm ja 0,1 cm - Sdelakomplekt - avadega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; ll,2; 16; 22,4 ja31,5 mm - l0- ja 5-liitrine anum - Htidrauliline press - LahtikAiva metallist pdhjaga silinder

Ehitusmaterjalid
296 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 2 - kipsi katsetamine

Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Kipsi normaalkonsistentsi, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati kipsi. 3. Töökäik 3.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Eelnevalt niisutatud nõusse valati vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valati 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segati see 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks. Peale segamise lõpetamist valati kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas olid eelnevalt niisutatud. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõsteti silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määrati

Ehitusmaterjalid
359 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 2 - Kips

1. EESMÄRK Töös oli vaja määrata kipssideaine jahvatuspeensus, kipsitaigna normaalkonsistents, kipsitaigna tardumisaeg ja painde- ning survetugevus. 2. KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli ehituskips. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: - Sõel avaga 0,2x0,2mm; - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hõlbustamaks kipsitaigna segamist ja valamist; - Suttardi viskosimeeter; - Vicat' aparaat; - Prismalisedmetallvormid; - Paindeseade; - Hiidrauliline press; - Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeensus määratakse sõelumise teel sõelal nr 02, millel ava 0,2 x 0,2 mm. Kipsist kaalutakse 50 g ning asetatakse sõelale nr 02, sõelumine sooritatakse käsitsi või mehaanilisel teel

Ehitusmaterjalid
101 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 1 tiheduse määramine

4. Katsemetoodikad Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tiihimikega) mahutihiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus p6 mfiiiratakse keha massi ja mahu suhtenu 1$ m- 1, Po = 3'1000, valem nr I /t, kus m - proovikeha mass 6hus [g] ja Vu.- proovikeha maht [cm3]. 4. 1. Korrapii rase kuj u ga ehitusmaterj ali tiheduse miiiiramine Korrap?irase kujuga keha ruumala arvutatakse m6Stmiste tulemusena saadud keha m6Stmetest l2ihtudes. Iga m66de arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest m66tmistulemusest, mis on saadud kolmest erinevast kohast m55tes, kusjuures m6Stetiipsus on 0,1 mm. Katsetatud materjali, normaalbetoon ja mullpoltistiireen, ruumala arvutatakse valemi Y : a.b

Ehitusmaterjalid
469 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Ehitusmaterjalid KIPS

KIPSSIDEAINETE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on katsetada kipssideainete füüsikalisi omadusi, valada ise kipsi ning katsetada selle omadusi juba tahkunud kujul. Samuti leida kipsi ning vee vahekord, mis on eelduseks sobiliku kipsitaigna kontsistentsi jaoks. Kipsi painde- ja survetugevuse leidmine. 2. Töös katsetatud materjalid Kips (+vesi) 3. Töös kasutatud töövahendid Nihik, sõel avadega 0,2x0,2 mm, Suttardi viskosimeeter ja silinder, Vicat' aparaat, paindeseade, hüdrauliline press 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine Esmalt kuivatatakse kips 50 +/- 5ºC juures ning seejärel võetakse 50 g proov ning asetatakse sõelale nr. 02. Sõelumine lõpetatakse siis, kui 1 minuti jooksul läbib sõela vähem kui 0,05 g materjali

Ehitusmaterjalid
51 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 7 - puidu katsetamine

Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W ­ niiskuse sisaldus [%] m1 ­ proovikeha mass enne kuivatamist [g] m ­ proovikeha mass peale kuivatamist [g] 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutati valemiga (2). ow=m/V*1000 (2) m ­ proovikeha mass [g]

Ehitusmaterjalid
346 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

Kaalumis­ ja tõstmisnõud Muld, lehed, okkad Etalon ­ huumusesisalduse määramiseks Mensuur (500- ja 250ml)­ mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. 3%-list NaOH lahus 2 7. Töökäik 7.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). 0L=m/V*1000 (1) 0L ­ puistetihedus [kg/m3] m ­ liiva mass [kg] V ­ anuma maht [m3] Puistetihedus määrati kaks korda, võttes iga kord uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohtinud olla suurem kui 20 kg/m3. Saadud tulemused on näidatud tabelis 8.1.1.

Ehitusmaterjalid
111 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 6 - tehiskivi katsetamine

Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses katsetati silikaattelliseid. 3. Töökäik 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest ­ kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1. =(m/V)*1000 (1) ­ tihedus [kg/m3] m ­ mass [g] V ­ maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võeti 3 poolitatud proovikeha (kokku 6 proovikeha)

Ehitusmaterjalid
382 allalaadimist
thumbnail
64
pdf

Ehitusmaterjalide praktikumide kogum

1.2. Maarataksekuivatatudkatsekehade massidmotapsusga0,1 g. Katsekehadasetatakse vette,mi1letemperatuuron l8 kuni 28'C, nii et katsekehaaluminepind oleks 8-12 mm allpool veetasapinda.Katsekehasidhoitaksevees28 ddpiev4 siis voetakseveestvelja ja eemaldatakse niiske lapigaiileliigne vesi ning maardaksekohe veegaimmutatud katsekehade massm2gVeeimavusmahujirgi arvutataksevalemist kus m4 - proovikehamassveegaimmutatult,ma- proovikeha wk = ::-]'----:2 .100,1o/ol, masskuivatatult V - katsekeharuumala Tootepa*ii vimavusa1'!'utatakseku aritmeetilinekeskminenelja pmovikehaveeirnavusest Meie katsetasimeEPS-i veeimavustkahepmovikehaga"i'g XPS-i ilhe proovikehaga. Samutiei hoidnudme katsekehiveesmitte 28 pd-l4 vaid ? piteva.Seegaon meil mzs asemeltarvituselmz. veeimavusemiiEmmisehrlemlsed on toodudpunktis 5.2. Soojusisolatsioonimatedali paindefugeyusemaaramine 4

Ehitusmaterjalid
397 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

4)Paindetugevus-proovikeha on talakujuline, mis murtakse vastava seadme abil puruks.a 5)Kõvadus-mtrjli võime vastu panna teise mtrjli kriimustustele ja sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Kõvadust hinnatakse Mohsi skaala(homogeensed kivimaterjalid) ja kuuli surumismeetodiga(metallid). 6)Hõõrduvus-mtrjli mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Mtrjli hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörleva ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. 7)Kuluvus-mtrjli massikaudu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (nt. killustik). 8)Löögitugevus-isel. mtrjli vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk.

Ehitus materjalid ja...
44 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). 0L=m/V*1000 (1) 0L ­ puistetihedus [kg/m ] 3 m ­ liiva mass [g] V ­ anuma maht [cm3] Puistetihedus määrati kaks korda, võttes iga kord uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohtinud olla suurem kui 20 kg/m3. 5

Ehitusmaterjalid
347 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 4 - killustiku katsetamine

Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine, terade tiheduse määramine, tühiklikkuse arvutamine, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning killustiku tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katse sooritati killustikuga. 3. Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK ­ puistetihedus [kg/m3] m ­ killustiku mass [kg] V ­ anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine

Ehitusmaterjalid
249 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 5 - betooni katsetamine

Segu konsistentsi määrati koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täideti betooniseguga kolmes kihis. Iga kiht tihendati metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikut vertikaalselt üles ning asetati betoonisegust moodustunud koonuse kõrvale. Mõõdeti betoonisegu koonuse vajum (kõrguse vähenemine oma raskuse mõjul millimeetrites). 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 6 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus kapis vee kohal temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel) ja -18±5oC (külmas keskkonnas). Kuupe katsetati 28 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4.1 ja külmas keskkonnas kivistunud katsekehade puhul tabelisse 4.2

Ehitusmaterjalid
334 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 8 - soojusisolatsiooni katsetamine

kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Mõõtmistulemused esitati millimeetrites täpsusega 0,5 mm ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.2 Tiheduse määramine vastavalt standardile EVS-EN 1602:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Näivtiheduse määramine" Tihedus määrati keha massi ja mahu suhtena valemi (1) järgi. o=m/V*1000 (1) o ­ proovikeha tihedus [kg/m3] m ­ proovikeha mass õhus [g] V ­ proovikeha maht [cm3] Korrapärase kujuga keha maht arvutati keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Katsekeha mõõtmed määrati vastavalt punktile 3.1. katsekeha mass määrati kaalumise teel täpsusega 0,5%. Mõõtmistulemused esitati kolme kehtiva numbriga ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.3 Veeimavuse määramine vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999

Ehitusmaterjalid
291 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Ehitusmaterjalid PUIDU KATSETAMINE

PUIDU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata puidu niiskussisaldus, tihedus, survetugevus piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevus risti kiudu. 2. Katsetatud materjal Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik (täpsusega 0,02 m12, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 0,01g). 4. Töö käik 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust proovikeha tuleb kaaluda ning seejärel asetada kuivatuskappi, kus seda kuivatakse temperatuuril 105 +/- 5ºC püsiva massini

Ehitusmaterjalid
30 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Ehitusmaterjalide praktikum nr 3 - Liiv

tsemendi-, keramaika- ja klaasitööstuses. 1 6.KASUTATUD LIIVA LIIK JA PÄRITOLU Katsetatud liiv on pärit Kiiu karjäärist ja tegemist on ehitusliivaga. 7.LIIVA KATSETAMISE TULEMUSED 7.1 Liiva puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks puistatakse l-liitrilisse silindrilisse nõusse l0 cm kõrguselt liiva.. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m³. Liiva puistetihedus oL [kg/m³] leitakse järgmiselt: , (1) kus m - anuma mass, g m - liiva ja anuma mass, g V ­ anuma maht, cm³ Näide m = 215,6 g m= 1748,8 g V= 993,5 cm³ , Tabel 7

Ehitusmaterjalid
69 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Ehitusmaterjalid KT 2

AEROCsit. Väikesed vuugid, 1-2mm • SILBET plokid- keskkonnasõbralik materjal; koosneb looduslik liiv, vesi ja tuhk. Et poorid täituksid korralikutl, siis lisatakse selleks veel almiiniumpulbirt, mis paisutab poorid kinni. 2.Raudbetoon Koosneb betoonist ja terasest (betoon survejõud ja teras tõmbejõud) Betoon on üsna odav materjal, mis töötab hästi survetugevusele kuid halvasti tõmbetugevusele. Tõmbetugevus on 10-15korda väiksem kui survetugevus. Teras seevastu tötab hästi nii tõmbe- kui ka survetugevusele. Kuid teras on kallis. Terase ja betooni kasutamine on võimalik tänu joonpaisumisele, kuid on väga soodne asjaoludele, et betoon kaitseb terast tulekahjus selle eest, et see kiiresti ei kuumeneks üle ja lisaks vele korrosiooni eest. Lisaks veel on hea see, et teras nakkub hästi betooni külge. Eelised ja puudused: • Odav materjal ja tulekindel • Pikaajaline konstruktsioon ja holduskulud väiksed

Ehitusmaterjalid
119 allalaadimist
thumbnail
8
xlsx

Ehitusmaterjalid, praktikum

Proovikeha [mm] Purustav nr. jõud [kgf] Üksik Keskmine b h kgf / cm² N/mm 2 N/mm2 191 - 1 40 40 150 36,2 3,5 191 - 2 40 40 125 30,2 3,0 3,0 191 - 3 40 40 135 32,6 3,2 Survetugevus Proovikeha Manomee Purustav nr. tri näit jõud [kgf] Üksik Keskmine kgf / cm² N/mm2 N/mm2 1070 1070 66,9 6,6 191 - 1 1050 1050 65,6 6,4 960 960 60,0 5,9 191 - 2 6,2 960 960 60,0 5,9 1080 1080 67,5 6,6

Ehitusmaterjalid
33 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Ehitusmaterjalide II - eksam

5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.Kasuta:põhiliselt seinte ja sam

Ehitusmaterjalid
58 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Ehitusmaterjalid - praks nr 6 - tehiskivi

1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli määrata silikaatkivi tihedus, veeimavus, survetugevus ja paindetugevus. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Kasutatud töövahendideks oli: Elektrooniline kaal ­ täpsus 0,1 g; Joonlaud; Nihik; Hüdrauliline press. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 proovikeha, mis kaalutakse ja mõõdetakse tellise pikkus, laius ja kõrgus. Tiheduse määramise tulemused on toodud tabelis 4.1. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi valemi järgi: (1) kus m ­ kuivatatud proovikeha mass, g; V ­ proovikeha maht, cm³. 1 Tabel 4.1 Tihedus

Ehitusmaterjalid
132 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ehitusmaterjalide praks nr 6

1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 kuiva proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest - kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Õõnestelliste puhul arvutatakse maht koos tühikutega. Tulemus esitatakse kg/m³. Tabel nr 1 - Tiheduse määramin e Mõõtmed Mass Ruumala [mm] [g] [cm3] Tihedus [kg/m3] Prk nr pikkus laius kõrgus a b h m V

Ehitusmaterjalid
47 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ehitusmaterjalide praks nr 7

1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Puidu liik mänd Proovikeha mass [g] Niiskuse sisaldus [%] Prk nr enne kuivatamist peale kuivatamist 1 9 5,3 69,8 2 9,96 5,48 81,8 3 5,32 4,95 7,5 4 5,37 4,99 7,6

Ehitusmaterjalid
53 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Ehitusmaterjalid SOOJUSISOLATSIOON

3.2 Tiheduse määramine Tiheduse määramiseks võetakse korrapärase kujuga katsekehad, mida on eelnevalt 6 tundi hoitud temperatuuril 23+/-5ºC. Mõõtmed võetakse kolmest kohast ning mahu leidmiseks leitakse kõigi kolme pikkuse aritmeetilised keskmised. Tihedus arvutatakse valemi 1 järgi. m P 0 = 1000 V br (Valem 1) Kus, m- proovikeha mass õhus [g] Vbr- proovikeha ruumala [cm3] 3.3 Veeimavuse määramine Veeimavus määratakse vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999. Esmalt määrata kuue katsekeha mõõtmed ning kuivatatud katsekeha massid. Seejärel asetatakse katsekehad vette, mille temperatuur on 18-25ºC. Vette asetatakse nii, et alumine pind oleks 8-12mm allpool vee tasapinda. Pärast 28 ööpäeva võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse veega immutatud katsekehade mass

Ehitusmaterjalid
55 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Kipssideainete protokoll

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Kipssideainete katsetamine Õpperühm 131837 Mattias Põldaru Tallinn 10/10/2014 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipsitaigna normaalkonsistents ja tardumisaeg ning kipsi proovikehade painde- ja survetugevus. 2 KATSETATUD EHITUSMATERJALID • Ehituskips - Knauf Baukips. Sisetingimustes kasutamiseks. Seguvee kulu valutöö jaoks on 1 kg/0,65 l (töötlemisaeg 10-12 min), pahtlilabidaga tasandamiseks on seguvee kulu 1 kg/0,45 l (töötlemisaeg 5-6 min). Madalaim temperatuur töötamise ja kivistumise ajal on +5 ºC. Ehituskips on tahke aine, mis on väljakujunenud kristalse struktuuriga. [1] 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös on kasutatud järgmisi vahendeid:

Ehitusmaterjalid
66 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. · Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. · Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. · · Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali

Ehitus
84 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kipssideainete katsetamine

1. Töö eesmärk Kipssideainete katsetamine ­ jahvatuspeenuse määramine, kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine, kipsitaigna tardumisaegade määramine, painde- ja survetugevuse määramine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Ehituskips ­ valge pulbritaoline õhksideaine, mis koosneb kahe veemolekuliga kipskivi kuumutamisel saadud -poolhüdraadist 2.1 Kasutatud töövahendid Sõel ­ vajalik kipsi jahvatuspeenuse määramisel, sõel on avadega 0,2 x 0,2 mm Suttardi viskosimeetri silinder ­ kasutatakse normaalkonsistentsi määramisel Vicat' aparaat ­ vajalik kipsi tardumisaja määramisel Nuga ­ kasutatakse erinevate katsete puhul üleliigse kipsitaigna eemaldamiseks

Ehitusmaterjalid
71 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

Ka räbu leiab kasutamist ehit.mat. tootmisel. OMADUSED Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda,2...4%süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani,väävlit,fosforit jne.Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor-muudavad malmi väga hapraks.Malmid jagunevad 3-e alaliiki; 1.VALUMALMi nimet. Hallmalmiks.Tema murdepind on hall,mis on tingitud sellest,et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt seotud.Valumalmi tõmbetugevus on ca200N/mm,paindetugevus ca 400N/mm, survetugevus ca 750 N/mm. Malmi Tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda suurem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades,kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2.TOORMALMi kasut peamiselt terase tootmiseks.Ta on heleda murdepinnaga ja nimet. teda ka valgeks malmiks.,sest et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. 3.ERIMALMID On väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutust. 10.EHITUSTERASED Metallidest ehit.mat

Ehitusmaterjalid
190 allalaadimist
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

vastupidavust survele, tõmbele ja paindele. Survetugevus. Seda kontrollitakse enamasti proovikehadega, mis on kuubi või silindrikujulised. Need surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade näitab purustava jõu suurust. 16 Survetugevuse tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. Kivimaterjalide tugevuse määramisel arvestatakse survele vastupidavust. Joonis 2.3.1. Survetugevuse määramine: a – betoonist proovikuup, b – betoonist proovisilinder, c – surveproovi skeem. Tõmbetugevus. Seda kontrollitakse eelkõige metallide puhul. Sel juhul on proovikeha vardakujuline ja see rebitakse pooleks. Joonis 2.3.2. Tõmbetugevuse määramine: a – puidust proovikeha, 17

Ehitus
69 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ehitusmaterjalid labor 2.

1. Töö eesmärk. Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips - valmistatakse looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 O C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavalised ehituses kasutatavad kipssideained (ehituskips ja kõrgtugev kips) on kirjeldatavad keemilise valemiga CaSO4*0,5H2O (poole veega kips) Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid

Ehitusmaterjalid
141 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kipssideainete katsetamine

sõelutakse seda mehaaniliselt sõelal avaga 0,2x0,2 mm. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05 grammi materjali. Jahvatuspeensus väljendab sõelale jäänud kipsi ja kogu kipsi massi suhet. Tulemus antakse 2 katse aritmeetilise keskmisena. 4.2. Normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen on saavutanud normaalkonsistentsi, kui Suttardi viskoosmeetril jääb pärast silindri ülestõstmist koogike piiridesse 180±0,5 cm. Normaalkonsistents väljendatakse veehulgaga (%) kipsi massi suhtes. Nõusse valatakse kindel kogus (40-70% kipsi massist) vett. Seejärel kallatakse sinna peale 300 grammi kipsi 2-5 sekundi jooksul. Segu segatakse 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks ning seejärel valatakse Suttardi viskoosimeetri silindrisse, mille erinevad osad peavad olema eelnevalt niisutatud. 45 sekundi möödumisel kipsi vette valamise hetkest tõstetakse silinder kiiresti üles, millest jääb koogike mille diameeter tuleb mõõta

Ehitusmaterjalid
38 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eksami küsimuste vastused

ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe. Erimalmid (ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 8. Ehitusterased- terase tootmise erimeetodid, legeerterased 9. Metallide omaduste määramine Terase omadused määratakse katselisel teel. Tähtsamad katsed on: tõmbekatse, paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine. Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Teraspulga venitamisel on tema deformatsioon (venivus) algul proportsionaalne jõu suurenemisele, siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus. Seda nimetatakse terase voolavuseks ja pinget sel momendil voolavuspiiriks. Peale deformeerumist hakkab pulk uuesti jõudu peale võtma ja puruneb tunduvalt suurema jõu juures

Ehitusmaterjalid
595 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

Mida peenem seda parem. Sõel 4900 ava/cm2. sellest peab läbi minema vähemalt 85 % tsemendist. · tsemendi tihedus ­ see on üsna kõikuv suurus. Puisteolek 1200 ­ 1300 kg/m 3; arvutuslikuks tiheduseks võetakse 1300, erimass 3,05 ­ 3,15 g/cm3. tsemendi tugevusklass ­ kõige tähtsam tsemendi omaduste näitaja. Klass näitab ­ tsemendist, liivast ja veest valmistatud standartsete proovikehade survetugevust N/mm2 peale 28p kivistumist normaaltingimustel. Peale survetugevuse kontrollitakse ka painde või tõmbetugevust. 2.5 Betooni tugevust mõjutavad tegurid ja tugevuse kontroll. Betooni tugevus: Tugevus on raske betooni tähtsaim omadus. Seepärast betooni tugevusklass survetugevuse järgi. Survetugevust kontrollitakse proovi teel, kas silindrilise v. kuubi kujuliselt. Kuubi külje ja silindri diameetri mõõdud 10, 15 v. 20 cm. Silindri kõrgus 1,5 diameetrit. Proovikehade suurus killustiku järgi. Proovikehade survetugevus määratakse

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun