Ehitusmaterjalid (1)

5 VĂ„GA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris


Ehitusmaterjalid
Konspekt



2009


Sisukord


Sisukord 1
1.1 Ehitusmaterjalide fĂĽĂĽsikalised omadused: 3
1.2 EM termilised omadused: 3
1.3 EM mehaanilised omadused: 4
2 Puit 4
2.1 Tähtsamad puu liigid 5
2.2 Puidu omadused 5
2.3 Puidu vead 6
2.4 Puidu kaitse 7
2.5 Puidu tulekaitse 8
2.6 Puidu kuivatamine 8
2.7 Puidust ehitusmaterjalid 9
3 Kivimaterjalid 10
3.1 Looduskivimaterjalid 10
3.1.1 Tardkivimid 11
3.1.1.1 Graniit ( kvarts 25-30%;päevakivi; vilk ; tumedad mineraalid ) 11
3.1.2 SETTEKIVIMID 12
3.1.2.1 Paekivid 12
3.1.2.1.1 Lubjakivi 12
3.1.2.1.2 Dolomiiti 12
3.1.2.2 Liiv 13
3.1.2.3 Kruusad 13
3.1.2.4 Savi 13
3.1.3 MOONDEKIVIMID 13
3.1.3.1 Marmor 13
3.1.4 Looduskivide tootmine ja kasutamine 14
3.1.4.1 Tootmine 14
3.1.4.2 Kasutamine 14
3.2 Tehiskivimaterjalid 15
3.2.1 Põletamata tehiskivimaterjalid 15
3.2.1.1 Silikaattellis 15
3.2.1.2 Autoklaavitud poorbetoontooted 15
3.2.1.3 Kipstooted 16
3.2.1.4 Betoonkivide all mõistetakse üldiselt 16
3.2.2 Põletatud, e Keraamilised tehiskivimaterjalid 16
3.2.2.1 Savitellis 17
3.2.2.2 Katusekivi , 17
3.2.2.3 Keraamilised plaadid 18
3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus 18
3.2.2.5 Keraamilised torud 18
3.2.2.5.1 Kanalisatsioonitorud 18
3.2.2.5.2 DrenaaĹľitorud 18
3.2.2.6 Ahjupotid 19
3.2.2.7 Sanitaartehniline keraamika 19
4 Metallid 20
4.1 Mustad metallid 20
4.1.1 Terased 20
4.1.1.1 Terase omadused 21
4.1.2 Malmid 22
4.1.3 Värvilised ja kerged metallid 23
4.1.4 Alumiinium ja alumiiniumsulamid 23
4.1.5 Vask ja tema sulamid 23
5 SOOJUSTUS - JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID 26
5.1 Mineraalsed soojustusmaterjalid 27
5.1.1 Klaasvill 27
5.1.2 Kivivill 27
5.1.3 Kergkruus 27
5.2 Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid 27
5.2.1 Tselluvill 27
5.2.2 Pillirooplaat e. rooplaat e. roliit 28
5.2.3 MullpolĂĽuretaan 28
5.2.4 MullpolĂĽstĂĽreen 28
6 Ehitusmördid 29
6.1 Müürimördid 30
6.2 Tasandussegud 30
6.3 Sise- ja väliskrohvid 30




  • Ehitusmaterjalide fĂĽĂĽsikalised omadused:


    Erimass Îł: materjali mahuĂĽhiku mass tihedas olekus( ilma poorideta).
    Enamike orgaaniliste materjalide erimass 0,9.......1,6 ja kivimaterjalidel 2,2....3,3.
    Kõige suuremaisd piirdes kõigub metallide erimass (alum. 2,7;teras 7,8)
    Mahumass Îł0: ( tihedus) mahuĂĽhiku mass looduslikus olekus( koos pooridega).
    Poorsete mat. V γ0 , täiesti tihedate mat. γ = γ0
    Mat. mahumass kõigub suurtes piirides, nt. klaasvill 30-50, puit 400- 600, tellis 1800- 2000 kg/m3
    Poorsus p: näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid , mis võivad olla avatud või suletud. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus , soojajuhtivus , külmakindlus, jne.
    Veeimavus B: omadus imada vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Mat veeimavust võib väljendada kaalu(mitu % kuiv mat. muutub raskemaks) või mahu(mitu %moodustab sisse imetud vesi mat. kogu mahust) järgi.
    Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali pinnal, vastupidisel juhul materjal kuivab. Aururõhk sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist, auru rõhk materjali pinnal sõltub aga materjali niiskusest ja tema temperatuurist.
    Veeläbilaskvus: omadus vett läbi lasta. See sõltub poorsusest ja pooride kujust. Veetihedaid mat. nim. hüdroisolatsiooni mat.
    Gaasitihedus: om endast gaasi läbi lasta. Ühikuks on gaasi läbilaskvuse koifitsent, mis väljendab gaasi hulka, mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1 h jooksul kui kuubi vastaskülgedel on rõhuvahe 1 Pa.
    Aurutihedus : om endast auru läbi lasta, sarnane gaasitihedusega kuid auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa- des.

  • EM termilised omadused:


    Külmakindlus:om veega küllastunud olekus taluda paljukordselt vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra. Nõutav külmakindlus sõltub mat. kasutamise kohast . Mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse.
    Näiteks; tellisel 15 tsüklit, kõnniteeplaadil 100 tsüklit
    Soojajuhtivus: om juhtida soojust läbi enda. Ühikuks on λ (W/m 0C või W/m K), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, servaga pikkusega 1m , 1h jooksul , kui temperatuuride vahe mat. kuubi külgedel on 1 0C.
    Sõltub mat. poorsusest ja t*. t* tõusmisel soojajuhtivus suureneb. Erijuhtivus antakse materjali +20 0C juures. Mida kergem ja poorsem seda vähem juhib. Kiudne mat juhib sooja mööda kiudu rohkem. Niiskumisel joojajuhtivus suureneb, kuna vesi juhib rohkem kui õhk. Väikese soojajuhtivusega mat kasutatakse soojustamiseks.
    Soojamahtuvus : soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab sooja üümbritsevvasse keskkonda tagasi. Ühikuks soojaerimahtuvus 0C. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Mat niiskumisel soojamahtuvus suureneb. Metallid on väikse soojamahtuvusega . Soojenevad ja jahtuvad kiiresti.
    Tulepüsivus: näit. kuidas mat. toimib tules. Selle järgi liigitatakse mat. mitte-( ei põle ega söestu), raskesti-( ei sütti, aga tules söestuvad) ja süttivateks( põlevad leegiga .).
    Tulekindlus :võime taluda kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Need jagatakse: tulekindlad- kuni 1580 0C( šamott), raskelt sulavad- 1350- 1580 0C(ahjutellis), sulavad mat kuni 1350 0C(harilik savitellis).

  • EM mehaanilised omadused:


    Tugevus: mat. võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi. Ehitusmaterjali koormusi kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele.
    Survetugevus : kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R.
    Tõmbe: kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks.
    Paindetugevus : Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõvem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse nii, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul. Jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust.
    Hõõrduvus: mat. mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid.
    Kuluvus : materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul.
    Löögitugevus: iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha purustatakse löögi abil.
    Elastsus : omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit.
    Plastsus : koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla lühiajaline( savi, mört, pahtelsegu) või püsiv( vask, alumiinium).
    Haprus : omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Tõmbetugevus on tunduvalt väiksem kui survetugevus( kivimaterjalid, malm ).
  • Puit


    Puit on ĂĽks vanemaid ehitusmaterjale.
    • Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt pĂĽsiv materjal.
    • Samal ajal aga on puit kergesti sĂĽttiv, hĂĽgroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaĂĽhtlane) materjal. Negatiivseks kĂĽljeks tuleb lugeda ka asjaolu, et koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus . Puidu tugevus ja soojajuhtivus on tema erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. Kõige levinumad puuliigid Eestis on mänd, kuusk ja kask .

    Puidu peamised positiivsed omadused on:
    • väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata),
    • kĂĽllalt suur tugevus (saab teha kĂĽllalt suuri kandekonstruktsioone),
    • väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta),
    • väga hõlbus töötlemine (ĂĽks kergemini töödeldavaid materjale ĂĽldse),
    • sobivus väga paljudesse kohtadesse .

    Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisis puudusi. Tähtsamad neist on:
    • ebaĂĽhtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ),
    • hĂĽgroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub),
    • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk),
    • sĂĽttivus (ĂĽks olulisemaid puudusi),
    • kahjustatav putukate ja röövikute poolt,
    • suured töötlemiskaod.

  • Tähtsamad puu liigid


    Ehitusmaterjale valmistatakse peamiselt okaspuidust, harvem ka lehtpuidust.
    Mänd on Eestis levinuim puuliik (moodustab tarbepuidust 38%). Ta on lülipuiduline. Lülipuit on pruunikas, maltspuit kollakas . Ta on suhteliselt kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega. Männitüvi on võrdlemisi sirge ja väikese koonilisusega. Saetud materjalide pinnal on männi oksad ovaalsed.
    Kuuske esineb Eestis vähem kui mändi (tarbepuidust 29 %). Ta on küpsepuiduline. Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja veidi väiksema tugevusega . Saetud materjali pinnal on kuuse oksad ringikujulised.
    Kask on meil kõige levinum lehtpuu (tarbepuidust 23%). Ta on maltspuiduline. Värvus valge, õhu käes
    muutub veidi roosakaks. Ühtlase struktuuriga, aastarõngad vaevu eristatavad. Seetõttu hästi töödeldav. Kasutatakse palju vineeri tootmiseks. Vähesel määral tehakse kasest ka laudu. Kergelt kõdunev (eriti ümarpuiduna).
    Tamm on Eesti puudest kõige raskem ja tugevam. Ta on lülipuiduline puu. Väga jämedakoeline. Võrdlemisi dekoratiivne . Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina. Pikaajalisel seismisel vees värvub ta parkainete mõjul tumedaks.
    Saar on lülipuiduline, kõva ja ilusa mustriga. Hästi töödeldav. Kasutatakse samades kohtades kus tammegi.
    Sanglepp (must lepp ) on pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav puit. Lepast tehakse vineeri ja vähesel määral ka laudu.
    Haab on Eestis kasvavatest puudest kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides). Haavast on tehtud ka katuselaaste.
  • Puidu omadused


    Värvus on enamikel puiduliikidel valge, kollakas, pruunikas või punakas. Puidu värvus võib aja jooksul
    tumeneda. Ebaloomulik värvus ( sinakas , hallikas, rohekas ) või laigulisus on enamasti puidu haigestumise tunnuseks ( seenhaigused ).
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ehitusmaterjalid #1 Ehitusmaterjalid #2 Ehitusmaterjalid #3 Ehitusmaterjalid #4 Ehitusmaterjalid #5 Ehitusmaterjalid #6 Ehitusmaterjalid #7 Ehitusmaterjalid #8 Ehitusmaterjalid #9 Ehitusmaterjalid #10 Ehitusmaterjalid #11 Ehitusmaterjalid #12 Ehitusmaterjalid #13 Ehitusmaterjalid #14 Ehitusmaterjalid #15 Ehitusmaterjalid #16 Ehitusmaterjalid #17 Ehitusmaterjalid #18 Ehitusmaterjalid #19 Ehitusmaterjalid #20 Ehitusmaterjalid #21 Ehitusmaterjalid #22 Ehitusmaterjalid #23 Ehitusmaterjalid #24 Ehitusmaterjalid #25 Ehitusmaterjalid #26 Ehitusmaterjalid #27 Ehitusmaterjalid #28 Ehitusmaterjalid #29 Ehitusmaterjalid #30 Ehitusmaterjalid #31
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    LehekĂĽljed ~ 31 lehte LehekĂĽlgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 207 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Matis1337 Ă•ppematerjali autor

    Mõisted

    Sisukord

    • Ehitusmaterjalid
    • Konspekt
    • Erimass Îł
    • Mahumass Îł
    • Poorsus p
    • Veeimavus B
    • HĂĽgroskoopsus
    • Veeläbilaskvus
    • Gaasitihedus
    • Aurutihedus
    • KĂĽlmakindlus
    • Soojajuhtivus
    • Soojamahtuvus
    • TulepĂĽsivus
    • Tulekindlus
    • Tugevus
    • Survetugevus
    • Tõmbe
    • Paindetugevus
    • Kõvadus
    • Hõõrduvus
    • Kuluvus
    • Löögitugevus
    • Elastsus
    • Plastsus
    • Haprus
    • Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda
    • Mänd
    • Kuuske
    • Sanglepp
    • Värvus
    • Tekstuur
    • Niiskust
    • Paisumine ja kahanemine
    • Erimass
    • Tihedus
    • Tugevus
    • Praod
    • Oksad
    • Mädanemine
    • Putukakahjustused
    • Kasvuvead
    • Keemiliste võtete
    • Veeslahustuvad
    • Ă•liantiseptikud
    • Antiseptilised pastad
    • Antiseptiline värv
    • Antiseptimise meetoditest
    • Ă•hkkuivatamine
    • Kamberkuivatamine
    • Ăśmarmaterjalid
    • Saematerjalid
    • Pooltoodete
    • Puidust ehitusdetailid (laudsepatooted)
    • Puitkiudplaadid
    • Vineeride
    • Termotöödeldud puitu
    • Laminaat
    • Laminaatparkett
    • Kivimaterjalid
    • Looduskivimiks
    • Tard- ehk magmakivimid (Graniit)
    • Tardkivimid
    • Graniit(kvarts 25-30%;päevakivi;vilk; tumedad mineraalid)
    • Graniit
    • SETTEKIVIMID
    • Paekivid
    • Kruusad
    • MOONDEKIVIMID
    • Marmor
    • Looduskivide tootmine ja kasutamine
    • Tootmine
    • Kasutamine
    • Põletamata tehiskivimaterjalid
    • Silikaattellis
    • Autoklaavitud poorbetoontooted
    • Kipstooted
    • Betoonkivide all mõistetakse ĂĽldiselt
    • Põletatud, e Keraamilised
    • Savitellis
    • Täistellis
    • Auktellis
    • Viimistlustellis
    • Korstnatellis
    • Ĺ amott-tellis
    • Klinkertellis
    • Antiiktellis
    • Erikujulised tellised
    • Porotherm kärgtellised
    • Katusekivi
    • Keraamilised plaadid
    • Põrandaplaadid
    • Siseseinaplaadid
    • Fassaadiplaadid
    • Mosaiikplaadid
    • Keramsiit ehk kergkruus
    • Keraamilised torud
    • Ahjupotid
    • Sanitaartehniline keraamika
    • Metallid
    • Terased
    • Metallid
    • Mustmetallid
    • raud,sĂĽsinik)
    • Värvilisedmetallid
    • Malmid(C=1,7
    • Terased(C
    • Terase omadused
    • Tulekindlus
    • Korrosiooniks
    • Korrorsioonikaitseks
    • Malmid
    • Valges malmis
    • Hallmalmis
    • Plastse malmi
    • Tempermalm
    • Värvilised ja kerged metallid
    • Alumiinium ja alumiiniumsulamid
    • Vask ja tema sulamid
    • Messing
    • Pronks
    • Valtsmetalltooted
    • Tõmmatud toodetest
    • Valatud toodetest
    • SOOJUSTUS- JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID
    • Klaasvill
    • Kivivill
    • Kergkruus
    • Tselluvill
    • Pillirooplaat e. rooplaat e. roliit
    • MullpolĂĽuretaan
    • MullpolĂĽstĂĽreen
    • Ehitusmördid
    • Mineraalsed krohvid
    • PolĂĽmeerkrohvid

    Teemad

    • Sisukord
    • Ehitusmaterjalide fĂĽĂĽsikalised omadused
    • Erimass Îł
    • Poorsus p
    • Veeimavus B
    • HĂĽgroskoopsus
    • Veeläbilaskvus
    • Gaasitihedus
    • EM termilised omadused
    • KĂĽlmakindlus
    • Soojajuhtivus
    • Soojamahtuvus
    • TulepĂĽsivus
    • Tulekindlus
    • EM mehaanilised omadused
    • Survetugevus
    • Tõmbe
    • Paindetugevus
    • Kõvadus
    • Hõõrduvus
    • Kuluvus
    • Löögitugevus
    • Elastsus
    • Plastsus
    • Haprus
    • Puit
    • on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja
    • hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt pĂĽsiv materjal
    • puit kergesti sĂĽttiv, hĂĽgroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne
    • Tähtsamad puu liigid
    • Saar
    • Puidu omadused
    • Puidu vead
    • metsaseened
    • laoseened
    • majaseened
    • Puidu kaitse
    • Puidu tulekaitse
    • Puidu kuivatamine
    • Puidust ehitusmaterjalid
    • Puitlaastplaadid (OSB-plaat)
    • Kivimaterjalid
    • Looduskivimaterjalid
    • Mineraal
    • settekivimid( liiv, kruus, savi, kips, dolomiit, lubjakivi, kriit)
    • moonde- ehk metamorfsed kivimid (marmor, kiltkivi)
    • Graniit(kvarts 25-30%;päevakivi;vilk; tumedad mineraalid)
    • Paekivid
    • Lubjakivi
    • Dolomiiti
    • Liiv
    • Kruusad
    • Savi
    • MOONDEKIVIMID
    • Marmor
    • Tootmine
    • Kasutamine
    • kĂĽlmakindluse
    • Näiteks välisseinamaterjalidele esitatakse nõue, mille kohaselt nad peavad olema
    • kivimist parketil näiteks< 0,6%. Tooted: korrapäratu kujuga näit. klombitud ja
    • munakiviparkett või korrapärane tänavaparkettkivi, äärekivi. Intrusiivsetest kivimitest
    • äärekivi kĂĽlmakindlus peab olema >100 tsĂĽklit
    • andesiidist, kvartsist, diabaasist
    • tihe lubjakivi, marmor, dolomiit
    • Tulekindlad tooted. Näiteks: magnesiit jt. seadmete, näiteks klinkriahjude
    • vooderdusmaterjalidena
    • näiteks: CaCO
    • lubjakivis
    • Tehiskivimaterjalid
    • Silikaattellis
    • Autoklaavitud poorbetoontooted
    • Kipstooted
    • Betoonkivide all mõistetakse ĂĽldiselt
    • tehiskivimaterjalid
    • paakumine
    • Savitellis
    • Katusekivi
    • Keraamilised plaadid
    • Põrandaplaadid
    • Keramsiit ehk kergkruus
    • Keraamilised torud
    • Kanalisatsioonitorud
    • DrenaaĹľitorud
    • Ahjupotid
    • Sanitaartehniline keraamika
    • Metallid
    • Mustad metallid
    • Ehituses kasutatav teras
    • Terase omadused
    • pronks
    • SOOJUSTUS- JA HELIISOLATSIOONIMATERJALID
    • Mineraalsed soojustusmaterjalid
    • Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid
    • Ehitusmördid
    • MĂĽĂĽrimördid
    • Tasandussegud
    • Sise- ja väliskrohvid

    Kommentaarid (1)

    m2spy2 profiilipilt
    m2spy2: Ma ei tea miks ma varem siia ei tulnud -_-

    Sellest oli palju abi tänud ^_^
    00:40 10-01-2011


    Sarnased materjalid

    472
    pdf
    EHITUSMATERJALID
    34
    docx
    EHITUSMATERJALID
    22
    docx
    Ehitusmaterjalide vastused
    19
    docx
    Ehitusmaterjalid
    18
    docx
    Ehitusmaterjalide kordamiskĂĽsimused
    50
    docx
    Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015
    38
    docx
    Ehitusmaterjalid KT 2
    74
    docx
    Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !