Ehitusmaterjalid labor 5. (0)

1. Töö eesmärk
Tehiskivi  tiheduse, veeimavuse ,  survetugevuse  ja  paindetugevuse  määramine.
2. Katsetatud  ehitusmaterjalid
Silikaattelliskivid   nimimõõtmetega   88x120x250   mm.   Sillikaattelliskivi   koosneb   92-95   % 
kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast.
3. Kasutatud töövahendid
Joonlaud katsekehade  mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade  kaalumiseks , hüdrauliline 
press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp .
4. Katsemeetodikad
4.1 Tiheduse määramine
Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud  proovikeha .  Proovikeha  
mass määratakse veaga mitte üle 5 g   ja mõõtme veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde 
arvutatakse   kui   aritmeetiline   keskmine   kolmest   mõõtmistulemusest   –   kaks   mõõda 
paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse valemiga 1.
Valem 1: 
ρ0 – proovikeha tihedus [kg/m3]
m – kuivatatud proovikeha mass [kg]
V – proovikeha maht [m3] 
4.2 Veeimavuse määramine
Katsetuseks võetakse 3 105-110o  C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali 
veeimavus  määratakse  proovikehade  immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või 
keetmisel  4 tunni jooksul. Meie katseks asetati proovikeha nädalaks vette.
Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20o  C, nii et vee  tasapind  oleks üle 
proovikeha   2-10   cm.   Peale   veest   väljavõtmist   eemaldatakse   üleliigne   vesi,    lastes  
proovikehadel seista normaaltingimustes kuskil 5 minutit ning siis määratakse kohe nende 
mass.   Veeimavus   määratakse   massi   järgi   kasutades   valemit   2.   Materjali   täiendavaks 
iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3.
Valem 2: 
Valem 3: 
wk – veeimavus massi järgi [%]
wv – veeimavus mahu järgi [%]
m1 – proovikeha mass veega immutatult [g]
m – proovikeha mass kuivatatult [g]
V – kuiva proovikeha maht [cm3]
ρv – vee tihedus [g/cm3]
4.3 Survetugevuse määramine
Survetugevuse katsetamine viiakse läbi poolikute proovikehadega nii, et  murtud  otspinnad 
oleks vastassuundades. Enne katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. 
Proovikeha   asetatakse   pressi    alumisele    plaadile,   tsentreeritakse   ning   viiakse   sujuvasse 
kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, 
seejuures tuleb kindlustada ta  purunemine  20-60 sekundi jooksul peale katse algust.  Pressil  
asetseva mõõteriista abil määratakse  purustav jõud. Survetugevus  arvutatakse valemiga 4.
Valem 4: 
Rs -  proovikeha survetugevus [N/mm2]
F – purustav jõud [N]
S – proovikeha ristlõikepind [mm2]
Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab 
enam   kui   40   %   keskmisest   survetugevuse.   Normaliseeritud   survetugevuse   saamiseks 
korrutatakse survetugevuse kujuteguriga, kujutegur leitakse interpoleerimise teel. [1]
Normaliseeritud survetugevused on arvutatud valemiga 5.
Valem 5: 
RSN – normaliseeritud survetugevus [N/mm2]
RS – survetugevus [N/mm2]
k – kujutegur [0,91]
4.4 Paindetugevuse määramine
Paindetugevuse määramiseks asetatakse  tellis  kahele toele, mille  vahekaugus  on 200 mm. 
Koormus   rakendatakse   tellisele   tugiava    keskele .   Proovikehade    paindetugevus    arvutatakse 
valemiga 6.
Valem 6: 
RP – proovikeha paindetugevus [N/mm2]
F – purustav jõud [N/mm2]
l – tugiava [mm]
h – proovikeha kõrgus [mm]
b – proovikeha laius [mm]
Keskmise paindetugevuse arvutamisel ei võeta neid tulemusi, kus paindetugevus ületab enam 
kui 50 % keskmise paindetugevuse.