Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ehitusmaterjalid labor 3. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Ehitusmaterjalid labor 3 #1 Ehitusmaterjalid labor 3 #2 Ehitusmaterjalid labor 3 #3 Ehitusmaterjalid labor 3 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 129 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marimart Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Ehitusmaterjalid labor 4.

fraktsioonist. 4-16 mm fraktsoiini korral oli kontrollsõela ava 2,0 mm. Muljumiskindluse arvutamiseks kasutatakse valemit 6. Tulemused on kantud tabelisse 7. Valem 6: Dp ­ killustiku muljumiskindlus [%] m1 ­ kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] m ­ silindrisse puistatud killustiku mass [g] 5. Katsetulemused Katsetatud killustiku liik a fraktsioon: Paekivikillustik # 4-16 5.1 Puistetiheduse määramine Valem 1. Tabel nr 1 ­ Puistetiheduse määramine Katse Anuma Materjali mass Puistetihedus Keskmine 3 nr ruumala [cm ] anumas [g] [kg/m3] puistetihedus [kg/m3] 1 13710 1371 1382 10000 2 13926 1393 5.2 Näivtiheduse määramine Valem 2. Tabel nr 2 ­ Näivtiheduse määramine Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass Näivtihedus [kg/m3]

Ehitusmaterjalid
thumbnail
5
docx

Ehitusmaterjalid labor 2.

1. Töö eesmärk. Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips - valmistatakse looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 O C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavalised ehituses kasutatavad kipssideained (ehituskips ja kõrgtugev kips) on kirjeldatavad keemilise valemiga CaSO4*0,5H2O (poole veega kips) Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid

Ehitusmaterjalid
thumbnail
5
docx

Ehitusmaterjalid labor 1.

Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki kolme külge (a, b, h) kolmest erinevast kohast, seejärel arvutati iga külje jaoks keskmine mõõt. Mõõdeti väljalõigete suurused. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutati keha maht valemiga (1) ning väljalõigetega kehade puhul lahutati sellest maha väljalõike suurus. Seejärel kaaluti kehad laboratoorsel kaalul täpsusega 0,01 g. Peale seda arvutatakse keha tihedus arvutusvalemiga (2). Valem 1. V = a* b * h V ­ proovikeha maht, a ­ keha pikkus, b ­ keha laius, h ­ keha kõrgus Valem 2. = (m / V) * 1000 ­ materjali tihedus, m ­ proovikeha mass õhus, V ­ proovikeha maht 4.2 Ebakorrapärase kujuga kehade katsemeetodi kirjeldus. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha nii õhus kui ka vedelikus. Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada vett

Ehitusmaterjalid
thumbnail
8
docx

Ehitusmaterjalid labor 8.

täpsusega 0,1 g katsekeha kaalumiseks, hüdrauliline press katsekeha painde- ja survetugevuse määramiseks, vajalikud nõud katsekeha immutamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1 Mõõtmete määramine 4.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, ja laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirja järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikusest ja üks poolest laiusest. B. Kui katsekeha pikkus on suurem kui 1,5 m võetakse üks täiendav mõõde iga meetri kohta ja tulemused esitatakse aritmeetilise keskmisena. 4.1.2 Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine. Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtetakse nihikuga täpsusega 0,1 mm. Iga katsekeha mõõde

Ehitusmaterjalid
thumbnail
6
docx

Ehitusmaterjalid labor 7.

Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid 5 ja 6. 4.4. Survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil nii, et survepind on 20 x 20 mm. Koormamise kiirus 100kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f(). Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt; kasutatakse valem 4, kuid P on graafikult määratav jõud). 5. Katsetulemused Puidu liik: KUUSK 5.1 Niiskussisalduse määramine Tabel nr 1. Niiskussisaldus Prk. nr

Ehitusmaterjalid
thumbnail
7
docx

Ehitusmaterjalid labor 6.

Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskele. Proovikehade paindetugevus arvutatakse valemiga 6. Valem 6: RP ­ proovikeha paindetugevus [N/mm2] F ­ purustav jõud [N/mm2] l ­ tugiava [mm] h ­ proovikeha kõrgus [mm] b ­ proovikeha laius [mm] Keskmise paindetugevuse arvutamisel ei võeta neid tulemusi, kus paindetugevus ületab enam kui 50 % keskmise paindetugevuse. 5. Katsetulemused 5.1 Tiheduse määramine Tabel nr 1 ­ Tiheduse määramine Proovike ha Maht Mass [g] Tihedus [kg/m3] mõõtme [cm3] Prk nr. d [mm] a b h Üksik Keskmine 251,5 119,5 88 1 252 119 88 2644 5024 1900 251,5 119 88,5 245 118 88 2 246 118 87 2542 4872 1917 247 119 87

Ehitusmaterjalid
thumbnail
22
docx

Ehitusmaterjalid labor 4

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Tühiklikkuse arvutamine Terastiku koostise määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22.4; 31.5mm 10- ja 5- liitriline anum Hüdrauliline press- killustiku muljumiseks

Ehitusmaterjalid
thumbnail
16
docx

Ehitusmaterjalid labor 7

Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see kuivatuskappi ja kuivatati temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Seejärel arvutati puidu m1−m niiskussisaldus järgmise valemiga: W = m ∗100 [%] (valem 1) m1

Ehitusmaterjalid



Lisainfo

Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun