Esimese kodutöö tulemused: Kraana: GROVE GMK 5220 Antud: Ln = 22,6 m L = 8,0 m Leida: Lmin-max = 3,0...18,0 m Ln = 18,0 m Qmin-max = 31,5...135,0 t Q =76,5 t Hmin-max = 9,5...22,0 m H = 15 m α0 = - α0 = - Teise kodutöö tulemused: Antud: Iv Valitud kraana mark Grove GMK 5095 Grove GMK 5095 Q = 10 t Q =13,8 t Q =12,3 t L =18 m L =18 m L =18 m H =23 m H =29,5 m H =39,5 m Ln =35,83 m Ln =44,29 m Kraana link internetis: http://www.ithal-kraanad.ee/public/files/GMK5095.pdf Valitud kraana lühikirjeldus: Max tõstevõime erivahenditega 100,0 tonni tõsteraadiusel 2,5 m. Tõsteraadius L=2,5...
Antud: Ln=9,5m Q=4,25 tonni Leida: Lmin-max =1-8,2m Ln=9,5 ; 16,5 ; 23,5m Q max-min =16-4,25 L=8m H max-min =12-0 H=2 ; 14,6 ; 22,2 α=0-65° α=10° ; 55° ; 65° Esimese kodutöö tulemused: Kraana KATO NK-160VS Teise kodutöö tulemused: Antud I variant Kraana LIEBHERR LTM 1160/2 Q=30 tonni Q=30t ;Q=35,5 t ;Q=41t ;Q=46t ;Q=51t L=8m L=8m ;L=8m ;L=8m ;L=8m ;L=8m H=25m H=47,2m ;H=43,1m ;H=38,4 ;H=34m;H=29,1 Ln=47,6m ;Ln=43,3m
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ........................................................................
Mehhaniseerimisskeemi väljatöötamine Mehhaniseerimisskeem tuleb koostada igale laadimis-lossimisvariandile, mida antud kaubavoo teenindamisel kasutatakse. Skeemi koostamisel tuleb aluseks võtta A. Alopi raamatus ,,Laadimis-lossimistööde tehnoloogia" teooria osas välja toodud põhimõtted. Peale skeemi koostamise tuleb iga laadimis-lossimisvariant/skeem põhjalikult lahti kirjutada. Tehnoloogia kirjeldamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata objektidel (vagun, kraana, trümm vms) tööliste paigtamisele. Terminali/mehhaniseerimiskompleks tuleb välja joonestada vähemalt A3 suurusele paberile. Peale tuleb kanda kõik vajalikud objektid (laev, kraana, ladu, teed jms), arvutustes ja teised vajaminevad mõõtmed jms. Ülesanne 6. Tõste-transpordiseadmete ja masinate valik Pärast mehhaniseerimisskeemide koostamist on vaja valida sobivad tõste- transpordiseadmed ja masinad mida skeemides kasutatakse ning määrata nende
*Betoonisegu horisontaaltranspordil suure vahekauguse korral kasutati varem kallurautosid, mis veavad segu paigalduskohta või tõstepunkritesse; Nüüdisajal on levinumad autobetoonsegistid, mis lasevad segu tõstepunkritesse, pumba vastuvõtumahutisse või paigaldavad selle neile monteeritud segupumpadega. *Betooni transportimine objekti piires võib toimuda mitme tööpõhimõttega töötavate seadmetega: · mehhaaniliste pumpadega, · linttransportöörid; · kraana abil koppades; · vibrolondid. Betooni transportimine suuremate vahemaade taha peaks toimuma reeglina autobetoonisegistitega, mis võimaldavad saada paigaldamiseks täiesti värske betooni. Autobetoonisegistitega võib transportida nii valmissegu kui ka kuivsegu. Masinad on varustatud vee paagiga ja dosaatoriga mille juhtimispult asub auto kabiinis. Betooni transportimisel kuivseguna võimaldab see autojuhil peatumata doseerida trumlisse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev:
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..........................................................................................
Kõik kommentaarid