Pinnakoormus - koormus, mis mõjub pinnale, Joonkoormus koormus, mis mõjub pikkusühikule, Koondatud koorumus koormus, mis idealiseeritult mõjub ühte punkti Normkoormused - Tavaliselt moodustub koormus alalisest ja muutuvast koormusest. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel on muutuva koormuse osatähtsus väike. Arvutuskoormused saadakse normkoormuste korrutamisel osateguriga. Koormuste osavarutegurid (valem : Xd = Xk / M - kus M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja toestuskategooriast) Konstruktsiooni projekteerimise põhinõuded kandepiirseisundis - 1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingumus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt destabiliseeruv ja stabiliseeruv arvutuslik koormustulem. 2) Mingi lõike, elemedi või liite purunemisega (va. Väsimuspurunemine) seotud piirseisundi
kuidas neid eeldatakse üheskoos toimivat; · konstruktsiooni liik: konstruktsiooni (kande-)funktsiooni iseloomustav termin, näiteks tala, post, kaar, rippsild jne.; · konstruktsiooni tüüp: viide konstruktsiooni põhimaterjalile - näiteks raudbetoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon jne. Olulisemate terminite inglise-, saksa- ja soomekeelsed vasted on toodud tabelis 1. (2) Projekteerimisel kasutatavad tähtsamad terminid: · ajutine arvutusolukord: olukord, mille kestus on lühike võrreldes konstruktsiooni projekteeritud kasutuseaga ja milline võib teatud tõenäosusega esineda näiteks ehitamise vi remondi ajal; · alaline arvutusolukord: olukord,mille kestus on sama suurusjärku konstruktsiooni projekteeritud kasutuseaga. See vastab enamasti Projekteerimise alused 9 tavalistele kasutustingimustele; · arvutuskriteeriumid: iga piirseisundi tingimuste täitmist kirjeldavad
kaotus ja oht inimestele. Kasutuspiirseisundid lähtuvad konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetest, inimeste mugavusest ja hoone välimusest (deformatsioonid, vibratsioonid, mittekandvate elementide kahjustused). Johtuvalt sellest, kas koormuse põhjustatud tagajärjed jäävad alles ka pärast koormuse mõju eemaldamist või kaovad, võib kasutuspiirseisund olla taastumatu või taastuv. Arvutusolukorrad valitakse selle järgi, missugustes tingimustes peab konstruktsioon oma otstarvet täitma. Eristatakse järgmisi arvutusolukordi: · alalaised normaalsed kasutustingimused · ajutised ajutised tingimused näiteks ehituse ja remondi ajal · erakordsed tulekahju, kokkupõrke või lokaalse purunemise tagajärjel jms. Koormusjuht selle moodustavad füüsikaliselt kokkusobivad, samaaegselt mõjuvad koormusvariandid. Koormusvariant on määratud koormuse asendi, suuruse ja suuna väärtusega vaadeldaval hetkel.
terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Üldjuhul on hoone peaprojekteerijaks arhitektuuribüroo (First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena). Projekti osad: Projekt hõlmab nii kavandatavat hoonet kui ka krunti. Üldjuhul sisaldab projekt järgmisi osi: Arhitektuur - AR - arhitektuur - SA - sisearhitektuur - AS - asendiplaan - tuleohutus Konstruktiivne osa - K - konstruktsioon Eriosad - KV - küte- ja ventilatsioon + jahutus ja soojusvarustus - VK - veevarustus- ja kanalisatsioon - E - elektripaigaldis (tugevvool, nõrkvool, automaatika) - G - gaasivarustus Hoone projektdokumentatsiooni koosseisu ja projekteerimisetappe reguleeriv standard: EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt Standardis on esitatud hoone ehitusprojekti ja selle üksikute osade ning staadiumite soovituslik maht
--konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktsiooni või tema osa lihtsustatud arvutus- mudel. - konstruktsiooni liik: määratakse konstruktsioonielemendi asendi, kuju ja töötamisviisi jär- gi, näiteks tala, post kaar jne. - konstruktsiooni (ehitise) tüüp: viide konstruktsioonide (ehitise) põhimaterjalile - näiteks teraskonstruktsioon, raudbetoonehitis jne, (3) Projekteerimisel kasutatavad tähtsamad terminid: - ajutine arvutusolukord: olukord, mille kestus on lühike võrreldes konstruktsiooni projek- teeritud kasutuseaga ja milline võib teatud tõenäosusega esineda näiteks ehitamise või re- mondi ajal; - alaline arvutusolukord: olukord, mille kestus on sama suurusjärku konstruktsiooni projek- teeritud kasutuseaga. See vastab enamasti tavalistele kasutustingimustele; - arvutuskriteeriumid: iga piirseisundi tingimuste täitmist kirjeldavad kvantitatiivsed suuru- sed:
120 120 120 120 60 130 120 120 60 6400 3200 6400 130 1 3 4 5 Normatiivne omakaalukoormus seina jooksvale meetrile teljel 1 F1 = 3,51 · 6,67 · 0,5 = 11,7 kN/m Normatiivne omakaalukoormus seina jooksvale meetrile teljel 3, mis tuleb pikemalt paneelilt, on võrdne koormusega teljel 1 F31 = 3,51 · 6,67 · 0,5 = 11,7 kN/m Normatiivne omakaalukoormus seina jooksvale meetrile teljel 3, mis tuleb lühemalt paneelilt F32 = 3,51 · 2,9 · 0,5= 5,1 kN/m Kokku normatiivne omakaalukoormus seina jooksvale meetrile teljel 3
Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta - jääb kasutatavakse kogu projekteeritud kasutusea vältel; - ekspluatatsioonikulud ei ületa kavandatud kulutusi; - on võimeline kandma kõiki ehitamise ja ekspluatatsiooni ajal tõenäoliselt esinevaid koormusi. Võimalikke vigastusi tuleb piirata või ära hoida järgmiste abinõudega: - konstruktsioonile ohtlike situatsioonide ärahoidmise või vähendamisega; - valides konstruktsiooni niisuguse kuju, mille puhul üksiku elemendi purunemine ei vii konstruktsiooni tervikuna rivist välja; - sidudes konstruktsioonid omavahel. 2.2. PIIRSEISUNDID. Kandepiirsiesundi ületamisel konstruktsioon puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali
Z või profiil) või valtsprofiilid. Katuseroovi arvutusskeemiks sobib antud juhul 1-avaline arvutusskeem. Normatiivsed joonkoormused katuseroovtalale: Lumekoormus Pleki omakaal Roovtala omakaal Tuulekoormus Leides roovtala paindekandevõime, põikjõukandevõime ja läbipaine osutub sobivaks ristlõikeks näiteks IPE 240(S235) (kaaluga 30,7 kg/m ehk 6,67 kg/m2). Katuseplekk ja roov valitakse lähtudes koormuskombinatsioonist: lume- ja omakaalukoormus. Arvutuslik koormus roovile: Sisejõud roovis: 5 3.2 Roovtala paindekandevõime 3.3 Roovtala põikjõukandevõime IPE 240; hw=220,4 mm; tw=6,2 mm. Av ristlõike nn lõikepindala 3.4 Roovtala kasutuspiirseisundi kontroll IPE 240, 3.5 Roovtala lõplik valik Roovtalaks valin profiili IPE 240 (S235). Kaal 30,7 , ehk 3.6 Katusekonstruktsiooni ligikaudne omakaal
27. Sõnastage pikkepinge märgireegel! seadus väändel (joonis)? 2.28. Sõnastage Bernoulli hüpotees! 3.19. Defineerige puhas nihe! 2.29. Kuidas laotub pikkepinge? 3.20. Millised pinged mõjuvad väänatud varda 2.30. Millistes ristlõike punktides on sisepinnal, mis on telje suhtes 45 kraadi pikkepinge suurimad väärtused? kaldu? 2.31. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke 3.21. Millisel sisepinnal mõjuvad puhta nihke korral nihkepinged? korral suurimad tõmbepinged? 2.32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke 3.22. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui korral suurimad nihkepinged? materjali nihketugevus on väiksem, kui 2.33. Selgitage lubatavat pinget! tõmbetugevus? 2
Arvutuslikult võib piirseisund olla määratud ükskõik millise arvutusolukorraga. Purunemisele eelnevat konstruktsiooni seisundit käsitatakse samuti kandepiirseisundina. Kandepiirseisund on konstruktsioonide puhul üldiselt määrav, pärast selle seisundi tekkimist ei ole võimalik konstruktsiooni enam kasutada või ta on juba ohtlik kasutamiseks. Võib eristada; järgmisi kandepiirseisundeid: A - konstruktsiooni kui terviku või selle mistahes osa tasakaalu kaotus, B - konstruktsiooni purunemine liigsete plastsete deformatsioonide või mehhanismiks muutumise tulemusena, habras purunemine, stabiilsuse kadu. Kasutuspiirseisund ei ole üldiselt ohtlik konstruktsioonile või tema ekspluateerijatele. Kasutuspiirseisundi määramise kriteeriumid lähtuvad kas esteetilistest kaalutlustest või muudest ekspluatatsiooninõuetest. Arvutusmudelid ja skeemid Konstruktsiooni arvutamine toimub tema idealiseeritud tööskeemi alusel. Selleks et rakendada tehnilise mehaanika skeeme tuleb kõigepealt
Sest seal on suhteline väändedeformatsioon suurem. 14.13. Mis on Wahl'i faktor (tegur)? 14.14. Kuidas võetakse tugevusanalüüsis arvesse dünaamiliselt töötava keerdvedru pingekontsentratsiooni ja väsimusnähtuste mõju? Kasutatakse Wahl-i täielikku tegurit Kw 14.15. Mis on vedru jäikus? koormuse ja sellele vastava deformatsiooni suhe 14.16. Mille poolest erinevad mõisted vedru keerdude arv ja vedru aktiivsete keerdude arv? Aktiivsed vedru keerud on koormatud. 14.17. Millistel juhtudel on kõik vedru keerud aktiivsed? Kui on väikse kõverusraadiusega vedru 14.18. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru tugevust? Mida vähem neid on, seda nõrgem vedru on 14.19. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru jäikust? Mida rohkem neid on, seda jäigem vedru. 14.20. Mille poolest erineb (võib erineda) vabas olekus tõmbevedru pingeolukord vabas olekus survevedru pingeolukorrast? Väändepinge on vastupidine. 14.21. Kuidas vältida saleda survevedru nõtket?
13.4. Mis on labiilne seisund? =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Liiga suur või krootiline koormus 13.6. Mis on nõtke? = varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel = mille tagajärjel varras saavutab uue tasakaaluseisundi, kuid sellega kaasnevad suured siirded, on võimalik plastsete deformatsioonide teke ja purunemine. 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? antud peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! kui läbipaine häiringu kadudes püsib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormus oma väärtuselt kriitiline FCR lE - varda nõtkepikkus 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? 13.10. Millise kujuga on surutud ühtlase sirge varda elastne joon? on koosinusoidi osa 13.11. Mis on varda nõtkepikkus (efektiivne pikkus)?
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
