Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ehitusfüüsika (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ja kui suur on kuuldelävi?
  • Mis ja kui suur on vaevuslävi?
  • Milline sagedusvahemik on parima kuulmise piirkond?
  • Kuidas arvutatakse heli valjust?
  • Millised on ehitusakustika põhilised ülesanded?
  • Missugused suurused iseloomustavad müraalikkat?
  • Missugused suurused iseloomustavad helivälja füüsikalist olukorda?
  • Mis on helineeldumistegur?
  • Millest helineeldumistegur sõltub?
  • Kuidas liigitatakse müra?
  • Kuidas toimub müra ülekandmine seina vahelae kaudu?
  • Millist helisagedust nimetatakse kriitiliseks sageduseks?
  • Kuidas jaotatakse ehitusmaterjale akustika seisukohast?
  • Kuidas arvutatakse piirde mürakindlust?
  • Kuidas neelevad helisid poorsed materjalid?
  • Kuidas eelavad helisid tihvtidele kinnitatud paneelid?
  • Millised on valgustehnika põhilised ülesanded?
  • Mis on valgusti?
  • Mis on valgusvood ja valgusvoo ühik?
  • Mis on valgustihedus ja valgustiheduse ühik?
  • Mis on valgusviljakus ja ühik ?
Vasakule Paremale
Ehitusfüüsika #1 Ehitusfüüsika #2 Ehitusfüüsika #3 Ehitusfüüsika #4 Ehitusfüüsika #5 Ehitusfüüsika #6 Ehitusfüüsika #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 182 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aet sander Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
doc

Ehitusfüüsika KT

välispiirete heliisolatsioon. Kui elamu välisseinaks on raske kivikonstruktsioon, määravad seina helipidavuse aknad. Korraliku tihenduse puhul mõjutab elamutes kasutusel olevate pakettakende heliisolatsiooni eelkõige klaaside paksus ja klaasi tüüp (tavaline või laminaatklaas), mitte niivõrd klaaside arv Planeerimislahendustes soovitatakse paigaldada elamu ja müraallika vahele müra levikut tõkestavaid ekraane või haljastust. Õigesti kavandatud ekraan võib mürataset eluterritooriumil vähendada umbes 10 dBA võrra. Müra levikut tõkestav haljastus peab olema tihe, piisavalt kõrge ja aastaringselt haljas. Lehtpuudest koosnev hõre haljastus müra levikut märkimisväärselt ei vähenda. Akustilisi tingimusi eluruumides saab parandada ruumide otstarbeka paigutusega

Ehitusfüüsika
thumbnail
24
docx

Ehitusfüüsika I (konspekt)

1. Ehitusfüüsikalise projekteerimise ülesanded: Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesanne 1 Teha m

Ehitusfüüsika
thumbnail
7
doc

Ehitusfüüsika kt. vastused

Kui elamu välisseinaks on raske kivikonstruktsioon, määravad seina helipidavuse aknad. Korraliku tihenduse puhul mõjutab elamutes kasutusel olevate pakettakende heliisolatsiooni eelkõige klaaside paksus ja klaasi tüüp (tavaline või laminaatklaas), mitte niivõrd klaaside arv Planeerimislahendustes soovitatakse paigaldada elamu ja müraallika vahele müra levikut tõkestavaid ekraane või haljastust. Õigesti kavandatud ekraan võib mürataset eluterritooriumil vähendada umbes 10 dBA võrra. Müra levikut tõkestav haljastus peab olema tihe, piisavalt kõrge ja aastaringselt haljas. Lehtpuudest koosnev hõre haljastus müra levikut märkimisväärselt ei vähenda. Akustilisi tingimusi eluruumides saab parandada ruumide otstarbeka paigutusega müraallikast vastaspoolele, kuid krundiga

Ehitusfüüsika
thumbnail
12
doc

üldiselt füüsikast

Inimene tajub heli, kui on täidetud järgmised tingimumsed: 1. On olemas heli allikas asgedusega 16 Hz ­ 20000 Hz. 2. Kõrva ja heli allika vahel on elastne keskkond. 3. Heli lainete võimsus on küllaldane, et inimene saaks heli tajuda. Hääled jagunevad helideks ja müradeks. Heli ­ hääled, milles esinevad sagedused on teatud seaduspärases vahekorras ja ei muutu üldse või muutuvad korrapäraselt. Müra ­ on hääled, mille sagedus ja nende muutumine ajas on korrapäratu. Hääle valjus ja intensiivsus. Kuuldavad helid tekitavad inimestel erinevaid aistinguid, millel on subjektiivne iseloom. Heli valjust saab määrata tinglikult. Hääle tugevuseks ehk intensiivsuseks nimetatakse energia hulka, mis läbib sekundis hääle lainetega risti olevat ühte ruutmeetri suurust pinda. Hääletugevuse mõõtmiseks kasutatakse veel logaritmist (detsibell). Hääle kiirus.

Füüsika
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea

Füüsika
thumbnail
18
docx

Põhikooli Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline

Füüsika
thumbnail
20
docx

Ehitusfüüsika Eksam

1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse

Teoreetilise mehaanika...
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika



Lisainfo

Müra, heli väljad, valgus

Meedia

Kommentaarid (1)

ogre111 profiilipilt
august lembit: Lühike veidi, ei usu et väga aitab.
13:28 17-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun