Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusfüüsika KT (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Ehitusfüüsika KT #1 Ehitusfüüsika KT #2 Ehitusfüüsika KT #3 Ehitusfüüsika KT #4 Ehitusfüüsika KT #5 Ehitusfüüsika KT #6 Ehitusfüüsika KT #7 Ehitusfüüsika KT #8 Ehitusfüüsika KT #9 Ehitusfüüsika KT #10 Ehitusfüüsika KT #11 Ehitusfüüsika KT #12 Ehitusfüüsika KT #13 Ehitusfüüsika KT #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 185 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nublu Uus Õppematerjali autor
1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele
Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele:
a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W
b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W

Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina.

2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära

Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg)
Tehislikud (mitmesugused vahtplastid).
Mineraalvillad.

Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele.
Penoplast ei sobi kasutada koos puiduga, kuna ei ole hingav materjal.
Rohelised ja sinised penoplastid imavad 24h jooksul 2-3% vett, valged 5% ja rohkem.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Ehitusfüüsika kt. vastused

1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud ­ roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, uste sooja-ja heliisolatsioo

Ehitusfüüsika
thumbnail
9
doc

Kontrolltöö kordamisküsimused

1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned ­ elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned ­ loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel ­ 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel ­ 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalus

Ehitusõpetus
thumbnail
11
docx

Hoonete kordamisküsimused

1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned ­ elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned ­ loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel ­ 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel ­ 10 a. Külmaveetorustikel ­ 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põ

Ehitusõpetus
thumbnail
6
doc

Ehitus

1. Hoonete liigid a)tsiviilehitised b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 c

Ehitusõpetus
thumbnail
23
pdf

Hoonete piirdetarindid EKSAMIKÜSIMUSED

● Ehitise tellija ei ole ehitusalal pädev. Millise järelevalve ta peaks endale konsultandiks palkama? Kui tellija pole ehitusalal pädev peaks ta palkama kvaliteetse omanikujärelevalve, kes suudaks tuvastada võimalikke projekteerimis ja ehitustehnoloogilisi vigu. ● Kirjelda evakuatsiooniteedele esitatavaid nõudeid *Evakuatsioonitee pikkuseks on üldjuhul: 1 evakuatsioonipääsu korral kuni 30 m, 2 evakuatsioonipääsu korral kuni 45 m. *Evakuatsioonitee laius on üldjuhul: vähemalt 1,2 m. Kuni 2 kor ruselises elamus ja evakuatsioonialal, mille kasutajate arv on maksimaalselt 60, võib 1 evakuatsiooniteedest olla vähemalt 0,9 m laiune. *Evakuatsioonitee kõrgus peab olema vähemalt 2,1 m. Trepikoja välisukse laius peab olema vähemalt samane trepikäigu laiusega. *Büroohoone väljumistee maksimaalpikkus: 45 m. Keldrikorruste evakuatsioon peab suunduma otse välja. *Tulekustutus ja päästemeeskonna sisenemistee kel

Hoonete piirdetarindid
thumbnail
56
pdf

Hoone osad

Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak

Ehitus
thumbnail
10
pdf

Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused

1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima ­ temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet ­ niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus ­ otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra ­ müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass ­ kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass ­ tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass ­ mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass ­ hooned võivad kasutusel olla vaid pii

Ehitusfüüsika
thumbnail
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus

Hoonete konstruktsioonid




Kommentaarid (1)

evvu1234 profiilipilt
evvu1234: Tundub okei
14:26 18-04-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun