Facebook Like
Hotjar Feedback

Ehitusfüüsika kt. vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

  • Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele
    Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele:
  • väikemajade seinad R03,03 m2K/W
  • ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W
    Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina.
    Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus.
  • põrandal pinnasel R02,77 m2K/W
  • põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W
    Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad.
    Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud.
    Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru
    350-400 mm.
  • Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära
    Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas , kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks.
    Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+ liim , uste sooja-ja heliisolatsioon, põranda alune isolatsioon , torustike isolatsioon.
    Ševeliin- kahe tugeva paberi vahele õmmeldud lina-või takukiht, puitkilpmajade seinte soojustamiseks.
    Fibroliit-puidu narmaslaastud+vesi ja mineraalained
    Tselluvill-(peenestatud makulatuur+antipüreenid)seob ja loovutab niiskust, raskestisüttiv, korduvkasutavus, ei takista hoone loomulikku õhuvahetust ja ei vaja kiledega ümbritsemist, nakkub kõigi teadaolevate materjalipindadega, täidab seinte ebatasasused, hea heli-ja mürasummutaja.
    Puitlaast -ja kiudplaadid-kasutatakse piirdekonstruktsioonide sooja-ja heliisolatsiooniks.
    Saepuru-pöönigul võib kasutada ka niiskena. Puidust laevoodriga niiskete ruumide laelaudisele ei tohi paigaldada auruisolatsiooni juhul, kui auruisolatsiooni sisepinnal tekib kondensvesi, sellisel juhul laelauad vettivad ja mädanevad. Puitseintes tuleb kasutada auruisolatsiooni ning on soovitav lisada täidisele pulberlupja või klaasipuru . Hingav materjal, mis difundeerub veeauru ja CO2 ruumist välja ja õhuhapniku väljast ruumi. Ei põle vaid söestub aeglaselt.
    Termoliit -saepuru, millele on lisatud pulberlupja või kipsi ning boori ühendeid. Puitsõrestikhoonete seinte soojustamine . Kandev soojustus -saepurubetoon.
    Kergkruus -savikuulid, poorse struktuuriga, suletus õhupoorid. Tulekindel , õhku läbilaskev Kasutatakse katuse ja põrandakonstruktsioonides, kus koormus ja kihipaksus on väikesed, ei tihendata, RB lagede, pinnasele rajatavate põrandate või madalate vundamentide soojustamiseks. Lamekatuse tasandus ja kaldeandmise kihis. Kiire põrand – 250 mm keramsiiti, 2 kihti kipsplaati, põrandakate.
    Tehislikud (mitmesugused vahtplastid).
    Poroloon-ei sobi niiske õhuga ruumide seinte või lagede soojustamiseks, sest niiskusimavus on suur.
    Mineraalvillad -sulatatud mineraalaine , mis pihustatakse kiududeks. Ei põle ega kõdune ning on väikse hügroskoopsusega ja suure soojapuidavusega. Mineraalvilla plaadid paiknevad õhutihedate kihtide (ehituspaber) vahel ja on kaetud ka pealt õhutõkkega.
    Üldotstarbelised ehitusvillad-rullvillad(põrandade, lagede, vahelagede, pööningute soojustamiseks. Plaatvillad-seina puitsõrestiku vahele paigaldamiseks.
    Tuuletõkkeplaadid ja tihendusplaadid.
    Eriotstarbelised villad -alumiiniumpaberiga kaetud soojusplaat.
    Koormustaluvad villad- sandwich elementides, põrandakütte aluseks isolatsiooniks, sammumüra summutamiseks.
    Tehnilised isolatsioonimaterjalid- klaasvillas, torustike isoleerimiseks. Akustilised plaadid-jäigad klaasvillast plaadid. Puistevill-ilma sideaineta mineraalvill
    Kivivill - kuumakindel, kasutatakse kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades.
    Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele. Kasutatakse sooja-ja heliisolatsioonimaterjalina.
    Vahtpolüsterool ei sobi kasutada koos puiduga, kuna ei ole hingav materjal ja kergesti süttiv.
    Rohelised (külmakerke vältimiseks) ja sinised (kasutatakse hoone kaitseks külmakergete eest, keldriseinte, soklite, keldripõrandate ja pööratud katuste soojustamiseks) vahtpolüsteroolid imavad 24h jooksul 2-3% vett, valged 5% ja rohkem.
    Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees õhk ei liiguks, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist.
    Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad:
    mida poorsem ta on
  • mida rohkem on kinniseid väikseid poore
  • mida vähem õhk temas liigub, s.t suletud poorid
  • mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib
  • puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu
  • puistematerjali puhul, mida peenem on tera , seda paremad omadused tal onn
  • vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi
    Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem , seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel).
    Klassifikatsioon :
    • struktuuri järgi ( kiulised ; teralised; mullmaterjalid)
    • vormi (tükk-, rull-, nöör-, puistematerjalid, kohevad)
    • toormaterjali järgi (looduslik, sünteetiline) (orgaaniline või anorgaaniline)
    • tiheduse järgi
    • jäikus
    • soojajuhtivuse järgi
    • tulekindluse järgi

  • Piirete auru- ja tuulepidavus Tuulepidavus
    Tuuletõke. Piiretelt nõutakse õhupidavust.
    Et vältida välispiirdekonstruktsioonide läbipuhumist, on vajalik soojustuskihtide pealmises, välimises osas ette näha tuult tõkestav kiht – tuuletõke. Eriti oluline on see puitsõrestik ja muude selliste karkassehitiste välispiirete soojustamisel.
    Suurt tähelepanu tuleks pöörata tuuletõkkematerjali kvaliteedile ja paigalduse korrektsusele.
    Soojustusmaterjal võib olla kui tahes kvaliteetne ja soojapidav, kuid kui piirded ei ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi.
    Aurupidavus
    Aurupidavust on vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga.
    Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt.
    Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis
    Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks. Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele
  • Auru- ja tuuletõkkematerjalid
    Õigesti ehitatud ja isoleeritud hoone on soe ja tõmbetuuleta. Ka energiasäästlik!
    Majakarbi remontimine, vahetamine ja parandamine on raske ja kallis. Seetõttu tasub juba alguses valida parimad kasutatavad materjalid. Aurutõkkematerjalid:

    Tuuletõkkematerjalid:

  • Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine
    Mineraalvilladeks
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ehitusfüüsika kt-vastused #1 Ehitusfüüsika kt-vastused #2 Ehitusfüüsika kt-vastused #3 Ehitusfüüsika kt-vastused #4 Ehitusfüüsika kt-vastused #5 Ehitusfüüsika kt-vastused #6 Ehitusfüüsika kt-vastused #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 164 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mexex100 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    cicada69 profiilipilt
    cicada69: oli abiks!
    18:42 17-05-2015
    petuhher profiilipilt
    petuhher: ei ütleks
    23:31 17-05-2015


    Sarnased materjalid

    28
    doc
    Ehitusfüüsika KT
    638
    pdf
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    24
    docx
    Ehitusfüüsika I-konspekt
    10
    pdf
    Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused
    49
    pdf
    Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused
    67
    doc
    Hoonete konstruktsioonid - kliima
    181
    doc
    A Palu mootorratta raamat
    472
    pdf
    EHITUSMATERJALID



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun