Ehitus- ja planeerimisõiguse KAASUS (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

28

docx

Võlaõiguse üldosa konspekt

Kui lepingus pole kohustuse täitmise tingimusi välja toodud siis tuleb teenust täita keskmise kvaliteediga. ● I sammas lepingute sõlmimine ● II sammas lepingute täitmine ● III sammas on seotud kohustuste rikkumiste ja õiguskaitse vahenditega. VÕS 100-140 ● IV sammas puudutab lepingute lõpetamist. 186-207 ● Kõigepealt vaadatakse eriosa ja siis üldosa (lepingute perspektiivist) ehk loeme tagantpoolt ettepoole ● BMW kaasus. Küsimus, kas leping on sõlmitud? Mis on kohustused ja õigused? 208+217lg2p2 ● Õigus nõuda kohustuste täitmist ● Absoluutne ja relatiive (võlasuhe ehk kehtib ainult kahele osapoolele) suhe ● Kohustatud isik ehk võlgnik ● Õigustatud isik ehk võlausaldaja ● Kui võlgnik on isik, siis ei saa nõuda tema nt vanavanematelt võla tasumist ● Reguleerib lepingulised, lepingusarnaseid ja lepinguväliseid võlasuhted.

Võlaõiguse üldosa

60

pdf

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA - SEMINARID, KAASUSED

ettevalmistamiseks või teise lepingupoole teavitamiseks lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest ja leping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu on tühine, tuleb teisele lepingupoolele hüvitada kahju, mis tekib seetõttu, et teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv. VÕS § 135 lg-st 2 tulenevalt B-l on õigus nõuda A-lt LEINGUJÄRGSE KOHUSTUSE TURUHINNA VAHE TASUMIST.  Kaasus nr 8.2 Maakohtule esitatud hagiavalduse kokkuvõte: ”Vastavalt kokkuleppele kostjaga broneerisin minule kuuluva külalistemaja Holiday House kostjale ja tema külalistele aastavahetuse veetmiseks alates 31. detsembrist 2016 kuni 2. jaanuari 2017 hommikuni. Kostja kohustus selle eest tasuma 1500 eurot. Kostja tasus 7. novembril 2016 pangaülekandega broneerimise eest 50% ettemaksu summas 750 eurot,märkides ülekande selgituseks: “H.H. booking 31.12.2016 – 02.01

Võlaõiguse üldosa

100

docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks:

Võlaõiguse üldosa

47

docx

Võlaõigus. Seminari kaasused 2021/2022

3. VASTUTUS: VÕS § 103 lg 1 KAHJU: Hüvitatav on üksnes negatiivne kahju (enne lepingu sõlmimist olevad kulutused). Küll aga praegune kahju ei ole sellune ning ei ole hüvotatav (VÕS § 127 lg 2) Variant 2 hüpotees: Maarja võiks esitada nõude VÕS § 15 lg 1 alusel eelused: 1) leping on tühine vormievea tõttu 2) teine lepingupool uskus, et leping on kehtiv 3) lepingupool oli kohustatud lepingu ettevalmistamisega SEMINAR II KAASUS 6 2.1. Kaasus „Servalkõnd“ Tudeng Ants saab suveks tööle Tallinna Teletorni servalkõnni instruktoriks. Antsu ülesandeks on kinnitada klientidele külge vajalikud trossid ning viia kliente 175 meetri kõrgusel asuvale piireteta vaateplatvormile. Kõik kliendid peavad allkirjastama lepingu, mille punktid 18 ja 19 ütlevad järgmist: 18. “Atraktsiooni vältel ei vastuta AS Tallinna Teletorn kliendi isikliku vara hävimise eest.” 19

Võlaõigus

20

docx

Ehitusõiguse lahendatud ülesanded/kaasused

V EHITUSÕIGUS V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materja

Ehitusõigus

18

docx

Kõrvalkohustused

IX seminar Kõrvalkohustused (käendus, garantii, leppetrahv) Üliõpilane oskab: 1) eristada käendust garantiilepingust, tuua välja nende kahe isikliku tagatise liigi olemuslikud tunnused ja erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi. 6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest seminari lisamaterjalide hulg

Õiguskaitseasutuste süsteem

12

docx

Ehitusõiguse kaasused 1-20

EAEI53 Ehitusõiguse ülesanded Kaasused 1-20 V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasum

Ehitusõigus

71

docx

Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik

I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul s

Võlaõigus

Kommentaarid (0)