Ehitus alused - Renoveerimine (0)

Remontimine – parandamine või korda seadmine
See liigitub:

• Hooldusremont – perioodilise hooldustöö ehitise normaalne toimimise tagamiseks ning kasutusea pikendamiseks
  
• Kapitaalremont – hoone kulunud ja lagunenud tarindite taastamine või arendamine
  

Kapitaalremont jaguneb omakorda:

• Osaline kapitaalremont – hoone üksikute tarindite ja seadmete taastamine.
  
• Komplekse kapitaalremont – taastatakse kõik vananenud tarindid ja seadmed , kõrvaldatakse hoone füüsiline vananemine .
  

Rekunstrueerimine – Hoone põhjalik ümberehitamine uute kaasaegsemate põhimõtete ja normide järgi, kusjuures tehakse juurde,-peale ja allaehitusi. Kõrvaldades ka samaaegselt ha hoone füüsilise ja moraalse vananemise.
Moderniseerimine – Hoone moraalse vananemise kõrvaldamine, kui ruumide ümberehitamisega hoonele ehitusnormidele vastav kvaliteeti muutmata hoone kasutusotstarvel.
Renoveerimine – uuendamine
Saneerimine – tervendamine
Restaureerimine – ennistamine
Konserveerimine – säilitamine
Füüsiline vananemine – ehitise põhitarindite tugevuse, töökindluse ja agressiivsetele mõjudele vastupanu järk-järguline kahanemine
Moraalne vananemine – Vastuolu tekkimine ehitisele esitatavate muutunud nõuete ja seniste lahenduste vahel.
Hoonete ehituslooline ülevaade
Puitelamu ajalooline kujundamine
Palkmaja

• Palkmaja kujunes I aastatuhandel pKr
  
• Algselt rajati neid rõhtpalkidest, maase löödud postide vahele laotuna
  
• Umbes I aastatuhande lõpupoole osati puitmaju ehitada juba varatud rõhtpalkseinte ja tapitud ristnurkadega.
  

Puitelamu ajalooline kujundamine

• Tänapäeval toodetakse Eestis täispalkseintega väikemaju tehases freesitud ja valmistapitud ümarpalkidest, mis pannakse kokku ehitusplatsil.
  
• Vanematel majadel on puitkonstruktsioonid valdavalt kokku liidetud tappühendusetega
  
• Palkseina nurkadesse tehakse erinevat sorti nurgatappe, pikemate seinalõikude peale jätkuühendusi.
  
• Palkseina puhul kasutatakse jäikuse tagamiseks salapulkasid, millega palgiread omavahel ühendatakse. Nende tihedus sõltub seinapalgi pikkusest.
  
• Puitseintele toetuvad vahelaed
  
• Vältimaks seinte laiali vajumist ning tagamaks kogu koormuse ühtlast jaotamist, on vaja maja seind ülevalt fikseerida . Selleks kasutatakse vahetalade ühendamisel tõmbele töötavad tappühendusi ( kalasabatapp , haritapp)
  
• Välisseina jäigastavad veel siseseinad. Palkseina puhul on siseseina elemendid välisseina külge tapitud.
  

Pruss- Karkassmaja

• Pruss-karkassmaja ilmumine oli tõeline uuendus puitmaja ehitustehnikas, kus seina kande ja piirdefunktsioonid lahutati.
  
• See majatüüp levis juba keskajal Euroopas. Eestis hakati kokkuklapituid prussidest seinakarkassiga, laudvoodri ja saepurusoojustusega maju ehitama alles 20. saj alguses.
  
• Sõrestikseina postid paigaldatakse keeltapiga müüripuu külge
  
• Sõrestikseina ühendusel kasutatakse lisaks vöökohtades tehtud tappühendustele ka postidevaelisi diagonaale
  
• 1920-40. aastatel ehitati meie linnade agulites, aga ka alevite, hulgaliselt varatud ja tõrvatakuga tihendatud püstprussidest seintega kahe ja kolmekorruselisi puitmaju
  
• Tuleohust lähtuvalt ehitati 1940. aastatel selliseid mitmekorruselisi puitmaju kivist trepikojaga.
  

Laud- Nael -Karkassmaja

• Laud-nael-karkassmaja leiutati 1832.aastal Ameerikas, chicagos . Paksematest laudadest või plankudest, naeltega kokkulöödud seinakarkass jäigastati algselt seespoolt tollistest laudadest kaldavooderdusega, hiljem ehitusplaadiga.
  
• Fasaad viimistleti rõhtsalt või püstjalt hööveldatud voodrilauaga
  
• Soojustuseks kasutati vanapaberit, höövlilaaste või saepuru.
  
• Eestis hakati puitsõrestikseintega väikemaju ehitama mõned aastad pärast teist maailmasõda.
  
• Laud-naeltarinditega karkassmaja on praegu üks enam levinud honne tüüp Eestis.