100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
163 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Piip1
Õppematerjali autor
V EHITUSÕIGUS V-1 Aiandusühistu Kuldnoka liige Mati R. sõlmis OÜ-ga Ehitusmehed lepingu, mida nad nimetasid töökokkuleppeks. Lepingu kohaselt kohustus OÜ ehitama Mati R. aianduskrundile betoonist vundamendiga majandushoone. Osaliselt kasutas OÜ ka oma ehitusmaterjale. Kumb pool milliseid materjale kasutab, oli näidatud lepingule lisatud loetelus. Ehitamise lõpetamise ja hoone üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks oli 20. oktoober 2010.a. 18. oktoobril oli ka ehitus põhiliselt valmis, jäid teha vaid mõned maalritööde parandused. 18. oktoobri öösel aga oli tugev äike ja välgulöögist süttis puidust majandushoone ning põles vundamendini maha. OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materja
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a) Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega ti
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust VÕS § 271 üürileping – RK: “üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamis
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul s
Äriõiguse kaasused kodus lahendamiseks.. 1 . Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust, keelates neil teha tehinguid väärtusega üle 50000 euro. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 80000 eurot. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? Tehing on kehtiv. ÄS § 307 lg1,2 Esindusõigust ei saa juhatuse liikmelt mitte ühegi otsusega ära võtta. Ühingul ei ole võimalik määratleda mingit valdkonda, kus juhatuse liikmel esindusõigus puudub. RKL 3-2-1-139-97 – nõukogu pädevus on seaduses kirjas, nõukogu ülesanne on eelkõige juhiste andmine ja järelevalve teostamine, suuremateks tehinguteks eelneva loa andmine, nõuko
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K15 KÕ XXX nimi XXX ÄRI- JA VÕLAÕIGUS ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: XXX , MA Mõdriku 2017 TÖÖANDJA __________________ TÖÖTAJA __________________ SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS......................................................................................4 2 VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD............................................................................8 2.1 Töövõtuleping.......................................................................................................8 2.2 Müügileping.........................................................................................................8 KASUTATUD
Äriõiguse kaasused kodus lahendamiseks.. 1. Aktsiaseltsi nõukogu otsustas ÄS § 307 lg 2 alusel piirata kõigi juhatuse liikmete esindusõigust, keelates neil teha tehinguid väärtusega üle 50000 euro. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 80000 eurot. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? Tehing ei ole kehtiv TSÜS § 129 (1) alusel. Vastavalt Rkl 3-2-1-139-97 nõukogu ja seega nõukogu esimees ei saa olla esindusorgan ega lepingu allkirjastaja. Järelikult tuginedes TSÜS § 129 (1) tehing ei kehti niikaua, kuni aktsiaseltsi nõukogu selle hiljem heaks kiidab. Juhatuse liikmed võivad kõikide tehingutega tegeleda ja nõukogu ei saa mingit kindlat valdkonda määrata, kus juhatuse li
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutuss
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid