Egiptuse religioon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

24

ppt

Vana-Egiptuse maailmapilt (powerpoint)

puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma või linnu jumalustamisega. Ühtede jumalate tähtsus piirdus vaid kitsa alaga, teisi austati kogu Egiptuses. Jumalad võisid asuda kõikjal, kuid nad soovisid ka kindlaid varjupaiku, kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaksid. Selleks rajati neile templeid, milles paiknevale jumalakujule ohverdati loomi, teda toideti, pesti ja riietati. Rahva ette toodi jumalakuju ainult suurte usupidustuste käigus.  Egiptuse üldiselt üsna püsivas usuelus leidis aset ka üks erandlik sündmus ­ Uue riigi aegne vaarao Ehnaton (Amenhotep) kuulutas päikeseketta Atoni riigi peajumalaks ning järk- järgult hakkas Atonist kujunema Egiptuse ainujumal. Nii vanade jumalate preesterkonnale kui ka lihtrahvale oli see vastumeelt, mistõttu pärast vaarao surma taastati endine korraldus.  Tähtsamad jumalad Ra (ka Re, egiptuse ja kopti keeles päike) on Vana- Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase

Ajalugu

19

doc

Vana-Egiptuse mütoloogia kokkuvõte

tähistab Ra silma. 7  Atum Atum on Vana-Egiptuse ürgjumalus. Atum tekkis ürgveest. Pärast jumalust ühendamist tõusis ta peajumaluseks, jumaluste isaks. Atum ühendati Raga päikesejumaluseks ja temast sai ,,loojuv õhtupäike". Tema sümbolid on sitasitikas ja madu. 8  Su Su on Egiptuse mütoloogias õhu- ja tuulejumal. 9  Tefnut Tefnut on Vana-Egiptuse mütoloogias vee- ja viljakusjumalanna. 10  Geb Geb oli Egiptuse maajumalus ja surnute kaitsja. Geb oli taevajumalanna Nuti kaksikvend ja mees ning Isise, Osirise, Neftüse ja Sethi isa. 11

Ajalugu

40

odp

Vana - Egiptus

- kitsas org - ümbritsetud kaljudest Idast ja läänest piiravad Egiptust  Looduslikud eripärad · Peamine ühendustee on Egiptuses olnud alati Niiluse jõgi · Aasiasse pääses meritsi või mööda kõrbeid · Egiptus oli kõrbetest ümbritsetuna muust maailmast suhteliselt eraldatud, see lasigi areneda omamoodi kultuuril  Looduslikud eripärad · Vihma Egiptuses ei saja · Põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele · Tulvavesi uputab Egiptuse alad üle juulis- augustis, see kestab kuni okt-nov-ni · Seejärel jääb maha viljakas mudakiht · Talvel-kevadel vili kasvab, suvel valmis · Egiptuses olid rajatud niisutussüsteemid · Veetõstukid ­ saduffid, kaugematele aladele  Looduslikud eripärad · Iseseisev arenemine · Tihe suhtlus naabritega puuds · Eraldatus päästis pealetungide eest · Üleujutuste eluline tähtsus kujundas mõttemaailma ­ inimlik ja looduslik kord käis käsikäes

Ajalugu

4

odt

Egiptus ja Mesopotaamia

väidetavalt olid prostituudid Nebukadnetsar ­ Uus­Babülooni riigi valitseja Nun- ürgse ookeani või taevalaotuse ja sealt langeva vihma jumalus. Ra- Päikese jumal. Nut- taeva jumalanna. Geb- maa jumal. Osiris- surnute jumal, sureva ja taaselustuva looduse jumal, hiljem aga ka veejumal, loomisjumal ja viljaka maa ning allilma jumal. Isis- jumalate kuninganna, viljakuse ja emaduse jumalanna. Horos- päeva- ja taevajumal. Anubis- šaakalipäine Egiptuse jumal, kes valitses matuste üle ja keda tunti kui Muumiate Isandat Menes- egiptuse esimene vaarao, kes ühendas alam- ja ülem egiptuse ning rajas uue pealinna memphise Tutanhamon- ehk Amon, tõi pealinna tagasi Teebasse. Oli vaarao. Hammurapi- Vana-Babüloonia kuues kuningas Babüloni esimesest dünastiast. Anu- taevajumal, jumalate isa. Enlil- tuule-, tormi-, vihma ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja.

Ajalugu

13

doc

Vana-egiptuse referaat

VANA EGIPTUS Referaat  Mõisaküla 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Religioon..................................................................................................................................4 1.1 Jumalad............................................................................................................................. 4 1.2 Pühad loomad....................................................................................................................6 1.3 Templid...........................................................................

Ajalugu

20

docx

Vana-Egiptuse referaat

Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust).

Ajalugu

76

rtf

Vana-Egiptus

alebastrit, basalti ja tulekivi. Seega oli Egiptuses rikkalikult kivi, mis oli kõige hädavajalikum ehitusmaterjal. Niiluse orus kasvas peale pilliroo, puidki, mitte ainult palme, mida on raske kasutada esemete valmistamiseks, vaid suurel hulgal ka akaatsiaid ja sükomoore. Egiptuses oli metallegi, kuigi mitte orus endas, vaid selle lähedastel maa-aladel. Vaske leidus Siinai poolsaarel; kulda oli suurel hulgal Egiptusest lõuna pool, Nuubias (sõna Nuubia tähendab egiptuse keeles kullamaad), ja veel - Araabia kõrbes (Punase mere lähedal). Tsink ja seatina oli Punase mere rannikul. Võib öelda, et Egiptuses oli kõike, mis on vajalik irrigatsioonimajanduse loomiseks: kivi, puitu, metalli. Irrigatsioonimajandus tootis külluses teravilja. Muidugi, sai Egiptus küllamaaks alles siis, kui seal rakendati inimeste kätetööd. Algselt aga oli Egiptus asustamata, sest vanasti oli teine kliima: kevadel hakkas Abessiinia mägedes sulama lumi, sellel ajal algas

Ajalugu

3

odt

Vanaaja tsivilisatsioonid

VANAAJA TSIVILISATSIOONID Religioon Muistne Egiptus Egiptuse ühiskonna harituim osa olid preestrid, kes kujundasid nende vaimuelu ja mõttemaailma. Seega tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis olla üle 800. Osad kehastasid loodusnähtuseid, pajude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma jumalustamisega. Jumalate seast oli tähtsaim päikesejumal Ra, kes oli maailma looja ja esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Uue riigi ajal sai Amon-Ra tõeliseks peajumalaks. Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)