Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg Eluviis rändav rändav paikne eluviis Oskused kivist tööriistad tööriistad- kivist,sarvest, puust, samad esemed, nahast ja luust, võtsid kasutusele vibu paremini töödeldud Tegevusalad vähene küttimine,korilus küttimine,korilus,kalastamine küttimine,kalapüük,algeline
ehitama maju, ilmusid esimesed kunstiteosed. - Uskumused väiksed naisekujud (veenused kujutavad viljakusjumalannasid). Arvatakse et perekonnapeaks oli naine. Koopamaalingud (altamira, lascaux, chauvet). Sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast nim toteismiks. Usku elus ja eluta looduse hingestatusse nim animismiks. 4. Muinasaja arengujärgud: · kiviaeg - vanem kiviaeg e paleoliitikum algasa 3 milj aastat tagasi. Inimasutus levis euroopasse, aasiasse, ameerikasse ja austraaliasse ning kujunesid rassid. - Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (12 000 700 ekr). Seda perioodi iseloomustab jää taandumise algus. Kõige olulisem uuendus oli vibu ja noole kasutuselevõtt ning koera kodustamine
PALEOLIITIKUM - vanem kiviaeg, eluviis oli rändav, kivist tööriistad, esimesed puitrelvad, töödeldud saeterad, tuli, esimesed kehakatted, korilus, küttimine, kalastus MESOLIITIKUM - keskmine kiviaeg, eluviis oli rändav, kivitööriistade kõrge kultuur, vibu ja nool, keraamika, põlluharimine, korilus, küttimine, kalastus, karjakasvatus NEOLIITIKUM - noorem kiviaeg, eluviis oli paikne, savinõud, kivist, luust, puust ja sarvest esemed, küttimine, loomakasvatus, maaviljelus, keraamika AUSTRALOPITEEKUS - lõuna-ahv, u 5milj a tagasi ja aafrika HOMO HABILIS - osavinimene, u 3milj a tagasi ja ida-aafrika HOMO ERECTUS - sirginimene, u 2milj a tagasi ja euroopa, aasia ja aafrika HOMO NEANDERTHALENSIS - neandertaallane, u 250 000 a tagasi ja euroopast-lähis idani HOMO SAPIENS - tarkinimene, u 200 000 a tagasi, kogu maailm
Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias. taimetoitlased, hiljem küttisid ja KIVIAEG sõid surnud korjuseid. Rändava eluviisiga. Homo erectus 2 milj. a tagasi. Tööriistad (pihukirves) ja nende Sirge inimene Aafrikas, Euroopas, Aasias. kasutamine. Küttimine, Vanimad jäänused leitud kalastamine, korilus. Elasid
paremat saaki jahil saada. Sellist usundit, kus sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast, nimetatakse totemismiks. Usku elusa ja eluta looduse hingestatusesse nimetatakse animismiks. 4. Nimeta muinasaja arengujärgud ning iseloomusta neid (kiviaeg anastav majandus, neoliitiline revolutsioon, tööjaotus; pronksiaeg ader, mehe tähtsus, tööjaotus, kihistumine; rauaaeg). Vastavalt tööriistade materjalile jaotatakse muinasaeg kolme ajajärku: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Kiviaeg kestis kõige kauem ja selle vältel kujunes välja inimene. Kiviaeg on jaotatud neljaks: vanem kiviaeg, kus levis inimasustus Euroopasse, Aasiasse, Ameerikasse ja Austraaliasse. Keskmine kiviaeg, kus võeti kasutusele vibu ja nool ning kodustati koer. Oli anastav majandus ehk põhilised tegevusalad olid korilus, kalastamine ja küttimine - see tingis inimeste rändamise. Noorem kiviaeg, kus mindi üle anastavalt
c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr) · Neoliitikum (noorem kiviaeg) varasema materjali parim töötlus, lisaks riistad ja savinõud. (5000-1800 eKr) b. Pronksiaeg (II aastatuhande keskpaiast V sajandini) a)Vanem pronksiaeg 1800 1100 eKr b)Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr c. Rauaaeg:
· Elatuti sellest, mida looduses oli · Pealmised elatusallikad korilus, küttimine ja kalapüük Viljelev majandus: · Hakati endale ise toiduaineid tootma · Pealmised elatusallikad maaharimine ja karjakasvatus 3. Inimeste käsitööoskuste areng nooremal kiviajal. Vihik või TV 3 · 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema - vaske ja tina sulamit pronksi. · Vahemeremaades tehti pronksist relvi ja tööriistu. · Alguse sai kudumine ja savinõude valmistamine. 4. Noorem kiviaeg kui murranguline ajajärk inimkonna ajaloos. Miks? TV 4 · Nooremal kiviajal hakkasid inimesed põldu harima ja karja kasvatama. · Tekkisid asulad ning viljelusmajanduse algus tõi kaasa ka senisest tõhusemate tööriistade ning uute tehnoloogiate tekkimise. · Kunst arenes ulatuslikult edasi koopamaalid asendusid maalitud seintega. Ka religioon arenes uuele tasemele. 5. Muudatused muinasaja inimeste usundis: põhjused ja näited. Vihik ja TV 5
* kinnismuistised asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad aga ka töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted · Etnograafilised andmed, rahvaluule, isegi eesti keel. · Kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad Muinasaja periodiseering KIVIAEG - Paleoliitikum - Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000 u 5000 aastat eKr Noorem kiviaeg ehk neoliitikum u 5000 u 1800 aastat eKr PRONKSIAEG Vanema pronksiaeg u 1800 u 1100 aastat eKr Noorem pronksiaeg u 1100 500 aastat eKr RAUAEG Vanem rauaaeg u 500 eKr u 450 pKr Eelrooma rauaeg u 500 eKr u 50 pKr
Kõik kommentaarid