50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
EliisaE
Õppematerjali autor
Koostaja:Sander Pild 10B klass Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad kreeklased liigitasid näiteks püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. Saatuse irooniana on neist seitsmest vaid püramiidid tänaseni säilinud. Samavõrra suursugused on ka egiptuse templid. Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed
Giza püramiidid ja Sfinks Vana- Egiptus Referaat Tallinn 2009 Umbes 3000 aastat enne Kristust tekkis Niiluse orus ühtne riik Vana- Egiptus. Sel ajal valitsesid Egiptust vaaraod. Vana- Egituse kultuuri, ka kunsti, mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Seega tekkis vajadus keha säilitamise järele. Et keha säilitada õpiti neid palsameerima. Palsameeritud keha, ehk siis muumia, asetati kindlasse kohta. Seega saigi püramiidide ehitamine alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Püramiide võib lugeda
Tartu Kutsehariduskeskus Püramiidid Koostas : Pille Prill K206 2009 Ajalugu : Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi.
EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad. Juba vanad
EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur Selles vallas on vanade egiptlaste saavutused kindlasti kõige muljetavaldavamad
Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.D klass Martin Pukspuu 08.10.2009 Sissejuhatus Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse org kaitses hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul
1 Vana riigi suurimaks ja täiuslikumaks loominguks arhitektuuri alal on püramiidid. Kunagi ei ole inimkäed liigutanud paigalt ja teineteise peale tõstnud nii hiigelsuuri kivimasse nagu muistses Egiptuses. Nende võimsate ehituste püstitamiseks pidid Egiptuse ehitusmeistrid teadma, kuidas teha põhiplaani, kuidas tasandada kivipankade servi, kuidas neid kivikamakaid üles tõsta ja täpselt õigele kohale asetada. Pole ühtki teist ehitist, mis oleks oma vormislt nii lihtne kui Egiptuse Vana riigi püramiidid. Kaugelt mõjub püramiid võrdhaarse kolmnurgana, mille põhiplaaniks on ruut. Ta kujutab endast peaaegu täiesti kompaktset kivimassi. Tema sisemuses leiduvad ainult kitsad ruumid vaarao ja tema perekonnaliikmete sarkofaagide jaoks ning mõningad kõrvalruumid. (lisa 1.) Kuna Egiptuse püramiidid on mind huvitanud juba väga ammusest ajast, siis soovisin nende kohta teada saada rohkem informatsiooni. Ma uurin usu seotust püramiididega
Püramiidid Egiptuse Giza püramiide peetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Egiptuses on üldse püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist hävinesid aja jooksul täielikult, teised sattusid kõrbeliiva hävingusse. Püramiidide täpne arv ei ole teada. Alles mõni aeg tagasi, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras varem tundmatuks jäänud püramiidi. Püramiidid asuvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Selles ketis on ka suurim ja kõrgeim püramiid üldse 27. sajandil eKr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval on ka teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Egiptuse püramiidide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid