Egiptuse ja Mesopotaamia kunst. (8)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

4 HEA

Lõik failist

Vana-Egiptuse arhitektuur

Vana- Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja

Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund

Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest

Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud

Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid

Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid

Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad

Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid

Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal

Vana Riik algab püramiidide ehitamisega

Vaarao Džoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi

Džoseri püramiid – 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal

Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal

Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas

Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad)

Giza suured püramiidid:
Cheopsi püramiid 146 m – praegu 137 m
Chephreni püramiid 142 m

Üks Herodotose „ Historia “ peatükke on pühendatud püramiididele

Tema andmetel ehitati neid 20 aastat

Kiviplokid, millest püramiidid koosnevad, on 20 tonni rasked ja toodud kaugelt

Püramiidi sees asus peidetud vaarao hauakamber muumia ja kuld - ja hõbeehetega

Sissepääsu varjati ja valvati

Ometi rööviti püramiidid juba ammu tühjaks

Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal:
ei olnud turvalised
suured ehitustööd kurnasid rahvast
majanduslikud põhjused

Kokku on leitud 110 püramiidi

Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad

Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus

Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua

Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud – vaarao Tutanhamoni haud

Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid

Egiptuses oli u. 700 jumalat

Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked

Templite kätte kogunesid suured varandused

Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad

Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel

Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud

Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis

Samba osad:
baas
tüves
kapiteel

Sambaid eristatakse kapiteelide järgi

Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast – lahtise õiega ja kinnise õiega

Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas – kapiteeliks suur ruudukujuline plaat

Mõnikord kasutati ka lootos - ja palmsammast

Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad

Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris ( Amon -Ra templid)

Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena

Templit ümbritses tugev kaitsemüür

Püloon – sissepääs templisse

Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk

Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks – peristüül

Järgnes templi katusega osa – sammassaal – ainult ülikutele

Amon-Ra tempel Karnakis.

Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid

Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis (Ramses II)

Kuulus on ka Hatšepsuti terrasstempel

Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale

Hatšepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta

Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal – esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega

Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr

Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst

Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale

Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest , mida oli raske töödelda – seetõttu on näojooni üldistatud

Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses

Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid

Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena

Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena

Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel ja reljeefidel on nn egiptuse poos

Egiptuse poos – inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis

Sellist kujutamisviisi kasutatakse mõnikord ka tänapäeva moodsas kunstis

Egiptuse reljeefidel ja maalidel on veel mitmeid omapäraseid jooni lisaks egiptuse poosile

Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all

Egiptuse maalidel ja reljeefidel on sageli pikad hieroglüüfkirjas saatetekstid, mis võtavad enda alla kuni ¼ pildist

Ülikuid on kujutatud tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid

Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u. 3000 aastast eKr

Narmeri palett on väike reljeefplaat, mis tuletab väliselt meelde paletti

Narmeri paletil on kujutised kahel pool ning see on u. 60 cm kõrge

On kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas

Suurimaks Vana-Egiptuse skulptuurteoseks on aga Suur Sfinks , mis asub Giza väljal Chephreni püramiidi ees

Sfinks oli müütiline loom, mis sümboliseeris vaarao võimu

Sfinksil oli inimese pea, lõvi keha ja kotka küünised

Suurel Sfinksil oli vaarao Chephreni nägu, tema mõõtmed on u. 20×60 m ja ta püstitai Vana Riigi ajal, u. 2500 aastat eKr

Lisaks Suurele Sfinksile on leitud palju väiksemaid, mis mõnel pool moodustavad isegi alleesid

Vana Riigi ajast on säilinud veel hulgaliselt valitsejate portreeskulptuure

Kõige huvitavamad on prints Rahotepi ja printsess Nofrete skulptuurid

On säilinud ka mitmeid vaarao Chephreni portreeskulptuure

Vana Riigi ajal tekkis ka kosmeetika

Sellest ajast on säilinud ka mõned lihtrahva skulptuurid

Kõige tuntumad on kaks kirjutajakuju

Lihtrahva puhul võib näha ebatäiuslikku keha, vaaraosid ja ülikuid kujutati aga täiuslikena

Suur murrang toimus Egiptuse skulptuuris ja maalikunstis 14.saj eKr Uue Riigi ajastul

See murranguline ajastu jääb aga lühikeseks – u. 20-30 aastat

Kunstiajaloos nimetatakse seda Amarna perioodiks

Amarna e Ahet -Aton – vaarao Ehnatoni ajal Egiptuse pealinn

Tuntumad kunstiteosed Amarna ajastust on vaarao Ehnatoni ja tema abikaasa Nofretete portreed ning vaarao Tutanhamoni hauakambri leiud

Egiptuse kunstis oli välja kujunenud kindel kaanon : reeglistik, kuidas kujutada inimest

Lisaks pidulikkuse-nõudele olid inimkeha osad ära mõõdetud ning viidud omavahel suhetesse

Loomingulist vabadust ei olnud

Vana-Egiptuse skulptuuri kaanoni lõhkus vaarao Ehnaton

Ehnaton kehtestas ainujumala Atoni kultuse – esimene monoteistlik kultus maailmas

Ehnatoni õueskulptoriks oli Tutmes, kelle tehtud on Ehnatoni ja Nofretete portreed

Seinamaalidesse ilmuvad ka vaaraosid ja ülikuid igapäevases tegevuses kujutavad stseenid

Seinamaalidel on kujutatud ka vaarao lapsi: tema tütred on vigased

Ehnatoni usureformist loobuti tema sugulase Tutanhamoni valitsemisajal

Tutanhamoni haud leiti 80 aastat tagasi

Ainuke puutumatult säilinud hauakamber, mis on leitud

Tutanhamon suri väga noorelt, 18-19 aastaselt – ta mürgitati

Hauakambri seinu katavad reljeefid, kus on näha vabamat Amarna ajastu stiili

Varsti kadus aga see julgete pooside kasutamine ning pöörduti tagasi kanoonilise stiili juurde

13.saj eKr on säilinud mitmeid tohutu suuri vaarao Ramses II kujusid

Tema tuntumad kujud asuvad Abu Simbeli templi ees – neli 20-meetrist kuju, ka väiksemad kujud

Kujusid on leitud ka Teeba juurest

Egiptuse skulptorid on kujutanud ka loomi

Animalistika – loomade kujutamine kunstis

Egiptuse loomakujud on suhteliselt väikesed

Paljusid loomi on austatud jumalatena: härjad, kassid, skarabeused, jõehobud jne.

Egiptuse vanimad seinamaalid pärinevad samuti juba 3. a. tuh algusest eKr

Seinamaalid on väga värvikirevad ja realistlikud

Kujutati ka loomi ja linde

Üks vanimaid seinamaale pärineb Meduni hauakambrist – Meduni Haned

Hilisemates vaaraode hauakambrites on põhiliselt jumalate kujutised ja sõjatemaatika

Selline staatiline kujutamisviis püsis ka Hilise Riigi ajal 1. a. tuh eKr

Mesopotaamia kunst

Asus Eufrati ja Tigrise vahel

Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak

Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur

Väikesed riigid ja linnad – poliitiline killustatus

Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga

Sumeri- akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr

1800.a eKr sumeri rahvus kaob – seguneb akadlastega

Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja : kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga

Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid

Tsikuraat – torntempel , üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge

Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud

Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem

Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide

Hauakambreid ei ehitatud – hauatagust elu ei usutud

Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha

Ei tuntud hästi anatoomiat – ebaloomulikud kehaosad

Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid

3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur

Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree

Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagaši linna valitseja Gudea – u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju

Kõige rohkem on Mesopotaamia skulptuurist säilinud reljeefe

Sumerid võtsid kasutusele väiksed silinderpitsatid, mis olid kaunistatud reljeefkujutistega – allkiri

Silinderpitsatitel kujutati tavaliselt loodust, linde, loomi jne

1800.a eKr sumerite rahvas seguneb teistega

sumerite päritolu ja keele üle veel vaieldakse

Keel sarnaned soome- ugri keeltega

Akadlased tulid Araabia poolsaarelt

Akadi keel muutus Mesopotaamia suhtluskeeleks

Akadlaste suurim linnriik oli Babylon

Babylon ehitati 3. a. tuh keskel Eufrati keskjooksule

Praegu on see liiva alla mattunud

Mesopotaamias oli kaks suurriiki:
Vana-Babüloonia u. 1800-1500.a eKr
Uus-Babüloonia 625-539.a eKr

Vana-Babüloonia ajast on säilinud vähe kunstiteoseid

Kõige tuntum on reljeef kuningas Hammurabist jumala ees

Hammurabi seaduste kogu (u. 300 seadust)

Vana- ja Uus-Babüloonia vahel oli Assüüria riik u. 1500-7.saj eKr

Assüürlaste peajumal ja pealinn oli Assur , sellest nende nimetus

Assüürlased elasid Põhja-Mesopotaamias

Assüüria kunsti õitseaeg oli 8.-7.saj eKr

On säilinud mitmeid suuri kuningalosse ja palju reljeefe

Lossid olid seest reljeefidega kaunistatud

Kõige paremini on säilinud Sargon II suveloss Horsabadis

Korrapäratu põhiplaaniga hoone (ilma keskse ruumita)

Palju väikeseid siseõuesid, mille kaudu valgus lossi pääses

Horsabadi loss asus platvormil, selle suurus oli u. 10 Ha

Loss oli kaunistatud väga paljude reljeefidega, mille kogupikkus on u. 6 km

Kujutati sõda ja lõvijahti

Reljeefid on huvitavad, edasi on püütud anda liikumist ja dramaatikat

Teine tuntud loss on Assurbanipali loss Niinives

8.saj keskel eKr rajasid Assüürlased uue pealinna Niinive Tigrise keskjooksule

Uus pealinn oli suurem kui Assur

Assurbanipal – üks viimaseid silmapaistvaid Assüüria kuningaid

Niinive lossist on leitud Assurbanipali raamatukogu

Loss põles maha ja ei ole nii hästi säilinud

Reljeefid matkivad ümarskulptuure – kõrgreljeef

Kõrgreljeefid on näiteks Horsabadi lossi väravavalvurid – müütilised olendid kaitseks vaenlase eest

7.saj lõpuks eKr variseb Assüüria impeerium kokku ülestõusude tõttu

Mesopotaamia valitsevaks rahvuseks saavad babüloonlased

Uus-Babüloonia ajastul ehitatakse suurejooneliselt välja pealinn Babylon

Babylon oli 6.saj eKr maailma suurim linn u. 300 000 elanikuga

Babylon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga

Müüris oli 8 väravat, kõige suurem neist oli jumalanna Ištari värav

Ištari väravast algas Babyloni peatänav, Protsessioonitänav, mis oli 5 km pikk ja viis kuningalossini

Ištari värav ja Protsessioonitänav olid kaunistatud värviliste glasuurplaatidega, millel kujutati müütilisi loomi ja lõvisid

Ištari väraval oli üle 600 reljeefi

Kuningalossi ees seisis kummaline ehitis – Semiramise rippaiad

See kujutas endast suurtele sammastele püstitatud alust, millele oli kujundatud mägimaastik

Üks Babyloni kuninga naine oli pärit põhjast ning tahtis näha mägesid – niisiis laskis kuningas talle püstitada rippaiad

Kuningalossi juures asus ka peatempel – Marduki tempel

Marduki templi juures oli ka tsikuraat – Paabeli torn

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

195 laadimist Kokku alla laetud

8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mukk1551 Õppematerjali autor

Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia arhitektuur, tarbekunst jne.

mesopotaamia egiptuse

Sarnased õppematerjalid

pdf

Kunstiajalugu

KUNSTIAJALUGU I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid

Kunstiajalugu

doc

Egiptuse Uus Riik

Egiptuse tsivilisatsioon kestis üle 3000 aasta. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki Vana - Egiptuse vaaraod olid maapealsed jumalkuningad, nende endi seaduste järgi said pärast surma jumalateks. Vaaraode ajastu jagatakse 30 dünastiasse. Kolm põhiperioodi Vana, Keskmine ka Uus riik. Võimaluse korral vaatame vaaraole otsa kas reljeefi või kuju kaudu ja arhitektuuri kaudu. Mõnikord haruldasel kujul ka kuningliku muumia kujul. Üldistatult näema Vana riigi vaaraode jumalasarnastel nägudel enesega rahulolu, Keskmise riigi

Kunstiajalugu

doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid

Kunstiajalugu

doc

Muinasaja, Vana-Egiptuse, Mesopotaamia kunst

KUNSTIAJALUGU Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu 10.klassile - Kunstiliigid

millele paber surutakse - Lametrükk trükitehnika, milles on trükiplaat täiesti lame, värv kinnitatakse keemiliste võtetega · Joonistused (söe-, grafiit-, pastell- jm joonistused) 5. TARBEKUNST tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus · Keraamika · Metallehistöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiil · Puitehistöö MÕISTED Kujutav kunst graafika, maalikunst, skulptuur Vabad kunstid vt eelmist, mõiste tuli kasutusele 20. saj-l Kaunid kunstid maalikunst ja skulptuur, mõiste tuli kasutusele 17.-18. saj-l Disain 20. saj-l tekkinud haru, tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine Realism reaalse jäljendamine kunstis, tavaliselt midagi olulist või tüüpilist Naturalism jäljendab reaalset, kuid erinevalt realismist valimatult

Kunstiajalugu

docx

Referaat "Vana-Egiptus"

Sisukord Sissejuhatus See referaat jutustab Egiptusest, mis käsitleb geograafilisi ja looduslikke olusid, haudehitisi, arhitektuuri ja kunsti, mis on Egiptusele omane. Referaadist on võimalik teada saada nii vanimaid kui ka suurimaid ehitisi (templeid, haudehitisi jm.). Lisaks on lugejale välja toodud jumalad, keda seostati kuningavõimuga ja rõivad, mida sellel ajal kasutati. Geograafilised ja looduslikud olud Egiptus jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks, mis ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta

Ajalugu

docx

MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini Instituut Sisekujunduse eriala Irina Volmre MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS Referaat Juhendaja: Siim Sultson Tallinn 2011 SISUKORD 1. MESOPOTAAMIA.............................................................................................3 1.1. Sumeri ja Akkadi kultuur.....................................................................3 1.2. Vana-Babüloonia kultuur.....................................................................4 1.3. Assüüria kultuur...................................................................................5 1.4. Uus-Babüloonia kultuur..........................................

Ajalugu

docx

Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid

Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2

Ajalugu

Rohkem sarnaseid