50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
51 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sjuusi
Õppematerjali autor
Juhendaja: Olav 2009 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...................................................................................................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemiat, sest mumifitseerimine, ei olnud muud kui keemia.
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast
Tarmo Kulmar Antud perioodi kirjalikeks allikateks on põhiliselt Amarna haua- ja raidkir- jad (sh hümnid Atonile) ning Amarna kirjavahetus (vt nt Murnane 1995; Moran 1997). Olgu rõhutatud asjaolu, et siinkirjutaja ei ole egüptoloog ja tugineb tun- nustatud uurijate töödele, kasutades Vana-Egiptuse ainest vaid oma eelnime- tatud kontseptsiooni näitlikustamiseks. Uus riik, Amenhotep IV (Ehnaton) ja tema reformid Vaarao Amenhotep IV troonile asumise ajaks oli Egiptus muutunud tollase maailma vägevaimaks riigiks, eriti tänu Amenhotep IV võimekate eelkäijate Thutmosis III ja Amenhotep III edukatest sõjakäikudest, kasulikest poliitilis- test sobimustest ja oskuslikust haldamisest tulenenud militaarsele tugevuse- le, seesmisele stabiilsusele ja majanduslikule õitsengule. Laialt tunnustatud seisukoha järgi (nt Grimal 1992; vt ka Doherty 2004: 3344) olid riiklust ühen- davateks faktoriteks järgmised asjaolud:
..................................................................................................................8 Vanaaja mõiste................................................................................................................................................9 IDAMAAD.............................................................................................................................................................10 3.MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND............................................................................................10 Geograafiline asend ja loodusolud............................................................................................................... 10 Ajaloo põhietapid..........................................................................................................................................11 Kuningavõim......................................
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Neile lisanduvad iseloomulik religioon, kõrgetasemeline kirjandus ja kunst. Kõik see kujundas Mesopotaamia tsivilisatsiooni ilmet ka pärast sumeri rahva kadumist ajaloost. Kiilkiri. Mesopotaamiale tüüpiline kiilkiri on saanud oma nimetuse sellest, et selle märgid vajutati kiilukujulise otsaga pulga abil värskele savitahvlile. Selline kirjutusviis välistas kumerad jooned ja tõi kaasa märkidele skemaatilisuse. Kiilkiri on, nagu Egiptuse hieroglüüfidki, arenenud välja piltkirjast, mis tekkis juba IV aastatuhandel eKr. Märkide skematiseerimisel ja nende üldistamisel arenes sellest mõisterkiri, kus märgid ei kujutanud enam esemeid, vaid tähistasid stiliseeritult erinevaid mõisteid. Kuna sumeri keeles oli palju ühesilbilisi sõnu, hakkasid paljud märgid mõistetele lisaks tähistama ka vastavate silpide hääldust. Mesopotaamia kiilkiri oligi mõiste ja silpkirja kombinatsioon.
Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920 aastat eKr kuni 332 aastat eKr. Egiptus oli oma võimsuse tipul. Rajati mälestusmärke ja arendati kaubandust teiste maadega. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaarao (egiptuse keeles 'suur maja') on Vana-Egiptuse kuningas. Sõna tähendas algselt kuninga paleed, alates 18. dünastiast kuningat ennasti ning 22. dünastiast oli üks kuninga tiitleid. [,,Eesti Entsüklopeedia 10" Tallinn, 1998] Vanades allikates kasutatakse sõna vaarao asemel kunigas
Tartu Ülikool Usuteaduskond Võrdleva usuteaduse õppetool Mikk Tammik Zoroastrism – teistlik usund. Võrdlus Magistritöö Juhendaja Jaan Kivistik Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 4 0. ZOROASTRISM – TEISTLIK USUND. VÕRDLUS 10 1. TEISTLIK ZOROASTRISM 11 1.1. ZOROASTRISMIST. AJALOOLINE ÜLEVAADE 14 1.1.1. AHURA MAZDĀ 17 1.1.2. LOOMISMÜÜT 18 1.1.2.1. ZOROASTRISMI KALENDRIST 20 1.1.2.2. VALGUSE TEE. AMEŠA SPENTA 21 1.1.3. PROHVET ZOROASTER 22 1.1.4. TÄNAPÄEVA 25 1.1.4.1.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid