• Primaarne tsivilisatsioon – Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt.
  
• Sekundaarne tsivilisatsioon – teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana-Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr)
  

• Viljelusmajandus ja paikne eluviis
  
  • u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad – nt Jeeriko Palestiinas.
    
• Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki:
  
  • IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine , mis sai aluseks künnipõllundusele.
    
  • U 1300 eKr raua töötlemise algus.
    
• Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada.
  

• Võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid).
  
• Võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu.
  

• Põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, ulatuslik metallikasutus.
  
• Selge varanduslik kihistumine.
  
• Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul.
  
• Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus.
  
• Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused).
  

• Mesopotaamia ( Eufrat ja Tigris) – u 3000 eKr.
  
• Egiptus (Niilus) – u 3000 eKr.
  
• India (Indus) – 2500 eKr.
  
• Hiina (Huanghe) – 1600 eKr.
  
• Peruu – u 1200 eKr.
  
• Kesk-Ameerika – u 1200 eKr.
  

• Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik kirja panna.
  

Vana-Egiptuse tsivilisatsioon

• Egiptus asub Niiluse kesk- ja alamjooksul jagunedes Alam- ja ülem Egiptuseks.
  
• Niiluse mõlemal kaldal on sadade km pikkune ja vaid kümnete km laiune viljakas ala, millest edasi laius kõrb. Deltas oli viljakas ala 450 km laiune.
  
• Aasta jagunes Põllutööde järgi kolmeks:
  
  • Üleujutus suvel-sügisel
    
  • Põlluharimine talvel-kevadel
    
  • Saagikoristus ja õud suve hakul
    

• Looduslik eraldatus ei nõudnud kaitsevajadust.
  
• Üleujutused näitasid looduse ja ühiskonna lahutamatut seost.
  

• Ülem-E valitseja Menes ühendas Alam-E ühtseks riigiks (3000 eKr)
  
• Hieroglüüfkiri
  
• Vase kasutamine
  
• Džoseri astmikpüramiid
  

• Sisemise ühtsuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg.
  
• Kujunevad tsivilisatsiooni olulisemad tunnused.
  
• Giza püramiidid ja Sfinks .
  

• Riigi taasühendamine, mis lähtus Teebast.
  
• Asevalitsejate tähtsuse kasv.
  
• Allutati Nuubia – riik ulatus 2 kärestikuni.
  

• Välise võimsuse hiilgeaeg – Thutmosis III vallutas Süüria ja Palestiina ning jõudis 4. kärestikuni.
  
• Luxori templid, Tutanhamoni hauakamber .
  
• Sõjad hetiitidega.
  

• Egiptus jagatud 2 riigiks Alam E (valitses vaarao) ja Ülem E (valitsesid ülempreestrid).
  

• Pistrikujumal Horose kehastus.
  
• Maailmakord MAAT – pidi toimima vaarao kindlakäelise valitsemisega.
  
• Teostas võimu ametnike abil.
  

• Osa võimekamaid talupoegi võeti eluks ajaks.
  
• Vanas eas said veteranid harimiseks maatüki.
  

• Meestel õigus haridusele.
  
• Oma seisus ja amet kanti järeltulijale (pojale) edasi.
  
• Õpetas pojale käitumist ja kombeid.
  

• Sisuliselt võrdne meestega nii õiguste kui vara poolest.
  
• Hoolitses majapidamise eest ja õpetas tütreid.
  

• Ülikute luksuslikud maamajad, külluslikud pidusöögid ja jahilkäigud.
  
• Lihtrahva üheruumilised palmilehtedega savionnid, kus söödi leiba, kala, puuvilja ja joodi lahja õlu.