50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kammmu
Õppematerjali autor
Võrdle egiptlaste ja mesopotaamlaste ettekujutust surmast ja hauatagusest elust ("Sinuhe jutustus" ja "Gilgames") Võib ju arvata, et kauges minevikus olid kõik inimesed ühesugused ning iga rahvas ja rahvus uskus samu asju, et neil olid samad ettekujutused ja traditsioonid. Nii see siiski ei olnud. Igas piirkonnas olid (ja on tegelikult siiani) välja kujunenud omad kombed, uskumused ja traditsioonid. Võtkem näiteks egiptlased ja mesopotaamlased ning nende
ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse org kaitses hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod kuningad Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida
Egiptlased ehitasid targa sfinksi kuju, mis kujutab endast inimese peaga püha lõvi kuju. Ajapikku kujunesid kõige tähtamateks jumalateks antropomorfsed Osiris, tema abikaasa Isis ja Amon, kellega seostus päikesejumal Ra. (Kangilaski 2003) Esines ka fetismi, nii elavad kui surnud kandsid amulette,mis tihti kujutasid jumalusi, neile omistati õnnetoovaid jõude. Ei puudunud ka toteism. (Spence 200) Animism Egiptlastel kujuned ettekujutus hingest ja elust pärast surma. Nad uskusid, et hing (ba), keda sümboliseeris inimpeaga lind, lendas pärast inimese surma ära. Surnul aga oli teisik ka, kes sündis ilma koos temaga. Ka oli osa kõiksuse elujõust, inimese kaitsevaim, kes saatis inimest tema maises elus, avaldades end täielikult pärast isiku surma. Egiptlastele oli maine elu vaid ettevalmistus igavikuks: egiptlased uskusid, et ka peab elama samades tingimustes, mis inimene elas maises elus
hiigeltempel ja umbes 3km kaugusel väiksel Luxori tempel. *Templis paiknevatele jumalakujudele ohverdatiloomi ja suitsetati viirukit, seda toideti, pesti ja riietati. *Lihtrahvale näitas jumal end ainult suurtel pidustustel, kui preestrid tõid jumala kuju pidulikus rongkäigus templirüütlite vahelt rahva ette. *Pidustuste käigus kuulus jumal rahvale ja lihtinimsese oli võimalik oma soovidega tema poole pöörduda. *Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal: töötajad tegid tööd, ülikud nautisid oma rikkust, vaarao aga valitses Osirisena allilma ja mõistis seal kohut. *Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohalike matuserituaalidega, mille hulka kuulus ka keha säilitamine. *Matuserituaalide keskne osa oli mumifitseertimine. *Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal ja matuserituaalidehulka kuulus ka muumia
Varsti sai aga inimesi liiga palju ja Enlil otsustas vallandada nende hävitamiseks üleujutuse. Kuid inimeste alaline soosija Ea hoiatas sellest ühte tarka meest (tema nimi on erinevates lugudes erinev), see valmistas suure laeva, kogus sellele paarikaupa isendeid kõigist loomaliikidest ning päästis niimoodi inimkonna ja loomariigi täielikust hävingust. Surmajärgsus Mesopotaamia rahvad pöörasid egiptlastest vähem sellele, mis tuleb pärast surma. Seetõttu on ka meie teadmised mesopotaamlaste surmajärgsus-uskumustest väga piiratud. Inimesed lootsid elada võimalikult kaua ja õnnelikult enne surma ja karistusedki, mis jumalatelt ülekohtustele osaks saavad, pidid kätte jõudma juba siinpoolses elus. Kui mõni pahategija karistusest pääses, siis ähvardas see tema järglasi. Pärast surma ootas aga rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle almaailmajõe. Templid ja jumalateenistus
Käsikirju hoiti tavaliselt rullis. Lahtirullituna võisid need olla mitme meetri pikkused. Egiptlased võtsid ristiusu vastu samaaegselt Rooma impeeriumiga 324. aastal m.a.j. Roomlased keelustasid egiptuse kirja kasutamise, pidades seda paganlikuks kirjaks. Inimesed unustasid hieroglüüfide kirjutamise ja lugemise. See keel muutus surnud keeleks. Millistele materjalidele kirjutasid egiptlased? EGIPTUSE ARHITEKTUUR Arhitektuuris seisukohalt oli väga tähtis vanade egiptlaste usk hauatagusesse ellu. Et inimene ka pärast surma edasi saaks elada, pidid elavad tema keha siinilmas säilitama. Nii oli ka kadunukese hingel olemas koht, kus elada. Ainult tähtsamate inimeste muumiaid säilitati spetsiaalsetes haudades, mida kutsutakse mastaba`deks. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest, kaldus külgseintega kastitaolisest ehitusest. Tavaliselt oli selles üks ruum, hiljem, alates
ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung. Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti
Selle, et Päike on seotud püramiididega, tõestas inglise teadlane dr. Brown Landone, kes tegeles püramiidide arhitektuuriga kakskümmend kaks aastat: Cheopsi püramiidi alusserva pikkus on 365,24 küünart ning täpselt sama palju päevi on meie päikeseaastas! Kas see on juhuslik kokkusattumine? Teie teate, et iga vaarao oli päikesejumal Ra poja inkarnatsioon. Niisis kuulusid usk ja Päike (või vaarao ja Päike) vanade egiptlaste puhul tihedalt kokku. Kui vaadelda astronoomia algaastaid, siis näeme, et Päike ja Kuu olid oma vahelduva rütmi ja 9 nähtava mõjuga Maal toimuvale need taevakehad, mis viisid inimese esialgu astroloogilistele mõtetele. Kui Päike hommikuti lillede õiekarikad avas ning Kuu need karikad õhtuti taas sulges, oletati selle taga jumalikku võimu, mis võis samamoodi määrata ka inimese töid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid